Suur ja väike algustäht. (0)

Kordamine
         Suur
            ja 
         Väike
        algustäht.
• andi,  miki ja  peedi olid naabripoisid. Nende 
Koduküla Oli Arusaare. Arusaare ligidal oli 
Kudruküla. Sealt käisid  Juku , Mäidu  ja  Eedi  
Andil , Mikil ja Peedil külas. Arusaare all oli 
ilus Merelaht - ahuna . Mõnus  oli soojadel 
suvepäevadel vaikses vees supelda! 
Poistest oskasid ujuda Mäidu, Miki ja Peedi. 
Andi, Eedi ja Juku ainult Padistasid vees. 
Poistega tulid kaasa mõnikord ka nende õed  
Liisi,  Manni , Lilli, Anni, Vaike ja Lagle . Koos 
mängiti merekaldal mitmesuguseid mänge. 
Lõbus  oli Laste Elu. 
1. Kas suure või väikese tähega?
•
   järva  - jaani
•
  Järva - jaani
•
  Järva - Jaani
2.  Kas suure või väikese tähega?
•
  koer muki
•
  Koer Muki
•
  koer Muki
3.    Kas suure või väikese tähega?
•   laupäev
•   Laupäev
4.   Kas suure või väikese tähega?
•    mardipäev
•   Mardipäev
5.   Kas suure või väikese tähega?
•   eesti vabariik
•   Eesti vabariik
•   Eesti Vabariik
6.   Kas suure või väikese tähega?
•   Kiigemetsa Põhikool
•   Kiigemetsa põhikool
•   kiigemetsa põhikool
7.   Kas suure või väikese tähega?
•   Kalevi Tänav
•   Kalevi tänav
•   kalevi tänav
• Meie pere lemmikraamatuteks on (A/a) 
strid (L/l) indgreni "(P/p) ipi (P/p) 
ikksukk" ja "(B/b) ullerby (L/l) apsed". 
Sõbra kodus loetakse "(E/e)  esti  (P/p) 
äevalehte", (A/a) jakirju "(P/p) ere (J/j) a 
(K/k) odu" ning "(T/t) äheke".  Suviti  
võib (E/e) estimaal peale (E/e) esti keele 
kuulda veel (I/i)  nglise ja (S/s) aksa 
keelt. Meie (S/s) uvepealinnas (P/p) 
ärnus puhkab ka palju (V/v) enelasi ja 
(S/s) oomlasi. Möödunud aasta (J/j) 
aanuaris käisime (S/s) uusapealinnas 
(O/o) tepääl. 
VANASÕNAD              
  
• meest ei amet riku
• ahukaadid arstid määrimist ja tahtuvad
• küsi leiba ega amet
• nimi ei riku meest 
KÄÄNED
KÄÄNE KÜSIMUS AINSES.
• nimetav kes? mis?
õnnelik lammas
•  omastav  kelle? mille?
õnneliku lamba
• osastav keda? mida?
õnnelikku  lammas/t
•  sisseütlev
• kellesse? millesse?
• kuhu?
• õnnelikku lamba/sse
• seesutlev kelles? milles? kus? 
• õnneliku/s lamba/s
•  seestütlev
• kellest? mil est?
• kust?
• õnneliku/st lamba/st
•  alaleütlev
• kellele? mil ele?
• kuhu?
• õnneliku/le lamba/le
• alalütlev kellel? millel? kus? onneliku/l lamba/l
 onnelike/l lamba/i/l
•  alaltütlev  kellelt?  millelt ? kust? 
õnneliku/lt lamba/lt
 
• saav kelleks? milleks? 
onneliku/ks lamba/ks
• rajav kelleni?  milleni ? 
õnneliku/ni lamba/ni
•  olev kellena?  millena ?
 õnnelike/na lammas/na
• ilmaütlev  kelleta ? milleta ?
õnnelikku/ta lammas/ta
• kaasaütlev kellega? millega? 
õnnelikku/ga lamba/ga
1. Nimisõnad  -
2. Omadussõnad  -
3. Arvsõnad  -
4. Asesõnad  -
a.parem, tornikõrgune, ilusamad, eestikeelne.
s.tol, sellega, kummast, seda, mitu, tema, oma.
d.headusele, saakidele, Inglismaal, aster.
f.surmtõsine, tangud, veidral, tibatillukest, 
kakskümmend kaks.
g.neljas, tuhandik, miljones, kolmele, pool.
NIMISÕNA
 · Nimisõnad nimetavad esemeid, 
inimesi,
olendeid  ja nahtusi, vastavad 
kusimustele
• kes?, mis?, kelle?, mille? jne.
 · Küsimus kes? esitatakse elusolendite 
kohta ja
küsimus mis? eluta asjade kohta.
 
• OMADUSSÕNA
  · Omadussõnad näitavad asjade, olendite ja
nähtuste omadusi, vastavad küsimustele:
• missugune?, milline? jne.
 · Omadussõnu kasutatakse kõige rohkem
kirjeldustes.
  · Omadussõnadest saab moodustada 
võrdlusastmed :
omadussõna sõnastikuvormi nimetatakse
algvõrdeks, keskvõrde kaudu näidatakse, et mingit 
omadust on rohkem kui teisel asjal või nähtusel, 
ülivõrdega aga, et mingit omadust on kõige 
rohkem, nt ilus, ilusam, ilusaim e koige ilusam.
•  ARVSÕNA
   · Arvsõnad näitavad millegi hulka ja järje 
korda,
vastavad küsimustele mitu?, mitmel?,
mitmes?, mitmendas? jne.
   · Kui arvsõna näitab hulka, siis nimetatakse
seda põhiarvsõnaks. Kui arvsõna näitab
järjekorda , siis on see  järgarvsõna .
    · Arvsõnu saab kirja panna numbritega.
• Järgarvude puhul seisab  araabia  numbri 
järel
• punkt.  Rooma  numbri järele punkti ei panda,
• vrd 4., IV – neljas, 4 – neli.
•  ASESÕNA
  · Asesõnad asendavad teisi käändsõnu ja
vastavad samale küsimusele kui sõna, mida
asendatakse, nt ta – kes?, mitu – kui palju?,
selline – missugune?
  · Asesõna võib lauses  ka erinevaid lauseosasid
ühendada, sellisel juhul on see siduv asesõna,
• nt Mari, kes käib võrkpallitrennis, esindab
meie kooli vabariiklikel võistlustel.
Mõista, mõista, 
mis see on?
Punane õrs, valgeid kanu täis? 
Hambad
Laut  valgeid  lambaid täis, 
punane kukk vahib keskel? 
Keel ja Hambad
Ma tean kambrit, kus on 
kolmkümmend  kaks vasarat, 
seal ei saja ei vihma ega lund, 
aga  märg  on alati? 
Suu
• Üks hani , neli nina?
Padi
• Hüppab metsas väle loom,
hallikas või valge tema toon.
Pikad kõrvad, väike saba,
porgandist ei ütle ära. 
Jänes
• Sügisel ta täidab toiduvarusid
ning ründab mesitarusid.
Kui tõuseb talveunest,
siis unistab vaid suvest. 
Karu
• Kappab kiirelt koplis ringi,
uhke  sadul   seljas ongi.
Saab ta seljas ratsutada,
tema kaela patsutada. 
Hobune
•  Veereb  nagu kera,
aga pole ümmargune.
Vahepeal  nõnda terav ,
aga pole nõelakene.
Piim tal maitseb,
aga pole beebi.
Putukaid mugib-
asi seegi! 
Siil
• Kui ta kuuleb  kassi nurru,
ruttu vudib kassi urgu.
See ajab kassi kurjaks
ning samal ajal ka kurvaks. 
Hiir
• Tal on väga uhke saba, milles peidus 
tuhat  värvi.Tema ilus lauluhääl iga 
unimütsi äratab.Ta on nii uhke nagu 
kuningas troonil.Ta on meessoost ja 
annab  kanade  hulgas tooni. 
Kukk
• Kevadel ta rohtu  mälub,
piima annab oma jagu.
Piimast mõnus juustu teha.
Vahel teeb ta kõva häält
nagu pasun hüüab sääl. 
Lehm
• Aitäh  teile 
tähelepanu eest!!!

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38
• Slide 39
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42
• Slide 43
• Slide 44
• Slide 45
• Slide 46
• Slide 47
• Slide 48
• Slide 49
• Slide 50
• Slide 51
• Slide 52