Jääkaru (0)

Kool
JÄÄKARU
referaat
Nimi
Klass
Juhendaja
Rapla 2014
Sisukord
1. Lühikirjeldus 3
2. Toitumine 3
3. Välimus 4
4. Paljunemine 5
5. Elupaik 6
6. Looduskaitse 7
7. Muu huvitav 7
8. Kasutatud kirjandus 8

1. Lühikirjeldus

Jääkaru on maailma suurim maismaakiskija. Jääkarud on hästi kohanenud eluks Arktika jäise keskkonna tingimustes. Nad on äärmiselt tugevad ning on kiire sammuga võimelised läbima pikki vahemaid. Karu jalatallad on karvaga kaetud, mis annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks. (1)
Jääkaru on pruunkaru sugulane, ta keha omadused on kohanenud taluma madalat temperatuuri. Kuigi enamik jääkarusid sünnivad maismaal, veedavad nad suurema osa oma elust merel. (2)

2. Toitumine

Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal , otsides surnud vaalalisi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsvateks osutuvad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised , polaarrebased, täiskasvanud pardid ja hahad ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad – nagu ka nende sugulased – taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu , oblikaid jms. (1)
Maismaalooma jahtimisel kasutavad jääkarud taimestiku ja tuule varju, et saagile võimalikult lähedale saada. (2)

3. Välimus

Jääkaru karvkatte värvus võib varieeruda valgest kollaseni. Ta sulab täielikult kokku lumise ümbrusega. Karu kõrgus kummargilasendis on ligikaudu 1,5 meetrit ja püstiasendis võib see ulatuda 3,3 meetrini. Emalooma kaal on vahemikus 175-300 kilogrammi, isasloom võib olla kaks korda raskem- kuni 650 kilogrammi. (1)
Jääkaru peetakse üheks suurimaks elus olevaks karulaseks. Võrreldes pruunkaruga on jääkaru keha ja koon pikemad, jäsemed on jässakad ning kõrvad ja saba on väikesed. (2)
Nende keha katab kuni 10 sentimeetrine rasva ja karvkatte kiht, mille tõttu kuumenevad nad üle 10 °C keskkonnas üle. (2)
Jääkaru
Allikas: ( http://www.polarbearendangered.com/wp-content/uploads/2013/12/polar-bear-2.jpg )

4. Paljunemine

Jääkarude paaritumisaeg langeb varasuvesse, peamiselt aprillikuusse. Sel ajal läbivad isased emaste otsingul pikki vahemaid. Emased hoolitsevad järglaste eest vähemalt kaks aastat ning selle aja jooksul nad tiineks ei jää. Oktoobris ja novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokkukuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid, mille suue jääb tavaliselt lõunasuunda. Kõik karud on võimelised endale koopaid uuristama, kuid harilikult jäävad seal pikemaks ajaks unne vaid tiinsed emased. Novembris või detsembris sündivad pojad kaaluvad 450–900 grammi ning on rotisuurused. Nad sünnivad ilma karvata, pimedate ja kurtidena. Kui nad esimest korda märtsi ja aprilli vahel koopast välja tulevad, on nad kasvanud juba kassisuurusteks. (1)

5. Elupaik

Jääkaru leidub arktilises vöötmes ja sellega külgnevatel maa-aladel kuni Newfoundlandi saareni. Kuna selles piirkonnas on vähe inimtegevust, on ta kiskjatest kõige paiksem loom. Mõnikord võivad nad merel jääga triivida, tänu millele on jääkaru nähtud isegi Norra rannikul. (2)
Jääkaru levila
Allikas: ( http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/24/Polar_bear_range_map.png )

6. Looduskaitse

Jääkaru, Ursus maritimus, on punase raamatu haavatavate liikide loetelus . On märgata, et kliimamuutus mõjutab jääkarusid ja nende asumisalasid merejääl, takistades saagi püüdmist ja pesapaikadesse jõudmist. Jääkarusid ohustavad ka püsivad orgaanilised saasteained, mille kumuleerumine võib organismis häirida närvitalitlust, sigimist ja immuunsüsteemi. Tänapäeval reguleeritakse jääkarude küttimist, ehkki mõnel pool lastakse neid ülemäära palju. (3)
Mitu riiki on allkirjastanud jääkarude kaitsmise rahvusvahelise lepingu, mille järgi põliselanikest kütid tohivad neid loomi mõistlikul hulgal lasta. Jahipidamine lennukitelt ja suurtelt laevadelt on keelatud. Kõige rohkem häirib kliimamuutus. Selle mitmetahulise probleemi tõttu tuleb jääkarude kaitsmiseks arendada rahvusvahelist koostööd. (3)

7. Muu huvitav

• Jääkarudel on väga tundlik haistmismeel ning nad on võimelised tundma loomakorjuse lõhna isegi 30 kilomeetri kauguselt . Nad suudavad leida üles ka peaaegu kahemeetrise lume- ja jääkihi varjus lebavaid hülgeid. (1)
  
• Jääkaru toidujäätmetest on täielikus sõltuvuses hulgaliselt polaarrebaseid, kes karude puudumise korral nälga sureksid. (1)
  
• Jääkarud võivad joosta kiirusega 40 kilomeetrit tunnis. Tavaline aeglane tempo on 3–6,5 kilomeetrit tunnis (1)
  
• Temperatuur jääkarude urgudes võib olla kuni 40 kraadi välistemperatuurist kõrgem. (1)
  
• Jääkarud liiguvad täpses vastavuses jää tekke ja kadumisega. (1)
  
• Mida kauem peab jääkaru tulema toime maismaal, seda pikemalt tuleb tal läbi ajada energiarohke toiduta (hülged) ning elada eelmise merejääperioodi jooksul kogutud rasvast. (1)
  
• Nende iseloomulik välimus ja seos Arktikaga on teinud neist populaarsed ikoonid . Nad on näiteks Kanada 2-dollarisel. (2)
  

8. Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4karu

http://en.wikipedia.org/wiki/Polar_bear

Punane raamat, jääkaru, lk 370