võitlust Landeswehriga (suvi 1919) ja Bermondti vägedega (oktoober 1919). Rünnak tabas Eestit rasketes tingimustes: EV oli alles loomise algjärgus, sõjavägi tundis puudust relvadest ja varustusest, riik vaevles rahapuuduses, linnasi ähvardas nälg. Usk omariikluse püsimisse oli madal. Eesti otsustas vastu hakata ja otsis ka abi. 1918 detsembris tuli Eestile appi Suurbritannia sõjalaevastik koos relvalaadungiga, Soome saatis relvi ning sealt tulid ka vabatahtlikud. 23.12.1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks J.Laidoner, kes seadis eesmärgiks esimesel soodsal võimalusel üle minna vastupealetungile sihiga tõrjuda Punaarmee Eestist välja. 29.11.1918 loodi Eesti Töörahva Kommuun, et näidata toimuvat kui kodusõda. Sõjaliselt ülekaalukal Punaarmeel õnnestus 1919. a. jaanuarikuu alguseks vallutada ligi pool Eesti mandrialast. Pealinna Tallinnat jäi Punaarmeest lahutama vaid umbes 30 kilomeetrit.
sõjaväejuhtkonnale. Eestlaste probleemiks oli kiiruga koostatud väeosade ebapiisav väljaõpe, nõrk võitlusmoraal ja relvade puudus. Pööre sõjas tuli 7. jaanuaril, kui Eesti väed läksid vastupealetungile. Tapa vallutati tagasi 9. jaanuaril ja 19ndaks jaanuariks oli vaenlane Narvas piiri taha surutud. Sõjas paistsid silma soomusrongid, neil oli tähtis osa ka Tartu vabastamisel. Ka välisriikidest hakkas saabuma abi. Soomest saabus aasta algusest peale ühtekokku 3700 vabatahtlikku, relvi ning ka rahalist laenu. Hiljem tuli ka Rootsist ja Taanist kummastki paarsada vabatahtlikku. 1919. aasta suveks oli sõjategevus kandunud ka Põhja-Lätti, kus neljast Eesti diviisist kaks võitlesid Punaarmee vastu. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele riigisaksa vabatahtlike Rauddiviisi ja baltisaksa vabatahtlike Landeswehriga, kes püüdisid Lätit oma võimule allutada. Need väed allusid 1918. aastal Antandi ja Saksamaa vahel
o M1 (raha agregaat) = sularaha ringluses + nõudehoidised o M2 = M1 + vähem likviidsed varad nt väärtpaberid o M3 = M2 + veelgi vähem likviidsed varad nt kinnisvara Reservisuhe Majanduse 10 põhimõtet Kuidas inimesed otsustavad 1) Peame tegema valikuid - Nt kuidas jagada aega erinevate tegevuste vahel - Mingeid ressursse napib - Kuidas ühiskond kasutab oma piiratud ressursse? Kas toodame relvi või tarbekaupa nt 2) Millegi maksumus on see millest loobume - Alternatiivkulu põhimõte 3) Ratsionaalsed inimesed - Teevad valikuid n-ö piiri peal 4) Inimesed reageerivad stiimulitele Kuidas inimesed koos toimivad 5) Kauplemine suurendab kõigi heaolu 6) Turg on enamasti parim viis majanduse organiseerimiseks 7) Valitsused saavad mõnikord turu tulemust parandada Kuidas toimib majandus tervikuna
augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lääne-Berliini Saksa DV-st. Müür oli üks Külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid sümbole. See eraldas vaba maailma ja totalitaarsust. Müür kuulus Lääne-Berliini piiravate kaitseehitiste-piirirajatiste vööndisse. Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivööndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraadi ja isetulistavaid relvi täis surmatoov perimeeter.Sajad idasakslased kaotasid elu, üritades üle müüri, läbi müüri või müüri alt vabadusse põgeneda. Gorbatsov mängis tähtsat osa 1989. aasta sündmustes, mis viisid lõpuks Berliini müüri langemiseni. Esimene mõra Tegelikult algas Berliini müüri murenemine Ungari otsusest võtta maha piiritõkked Austriaga. Pea igal Ida-Euroopa riigil oli lähiminevikus mõni hell koht, mille 80. aastate lõpu tormilised sündmused kiskusid lahti nagu armistunud haava
Assüüria linnad olid: Assur, Nimrud ja Ninive. Linnade eeskujuks olid Mesopotaamia linnad. Linnamüürid oli kividest. Linn oli seest jagatud mitmeks osaks: templid, valitseja palee. Kõige rohkem on alles palee reljeefe. Nendega kaunistati seinu. Teemadeks olid jaht, rituaalsed ja mütoloogilised stseenid ja pidustused. Oldi väga täpsed neile oluliste omaduste kujutamisel. Reljeefi värviti. Inimfiguurid oli üpris kohmakad. Väga hästi anti edasi detaile: käte ja jalgade lihased, relvi, riistu jne. Loodi üldistatud tüüp. Kujude poosid olid passiivsed. Iseloomulikud olid juuste ja massiivse habeme stilisatsioon. Suur tähelepanu kujutati kujude silmadele. Loomi kujutati isegi täpsemalt kui inimesi. Istari väravad - Babüloni linna peaväravad. See oli vooderdatud värviliste glasuurtellistega (spetsiaalse metalli ühendite lisandiga), millel oli kujutatud mitmesuguseid fantastilisi loomi (ükssarv, draakonid, härg jne.)
Komuuni (piirkondlik oma valitsus, eesotsas moskva marionetid), eesotsas J.Anvelt. Sõda algas halvasti mobilisatsioon eesti rahvaväkke oli väga väike, kokkutulnud meeste võitlusmoraal oli madal. Vastase tohutu ülekaal tekitas lootusetusetunde. Sõja käigus vähenes enamlaste toetajate arv - aprillis 1919 määratles eesti rahvas end Asutavasse Kogusse. Dets 1918 tungis punaarmee eesti pinnal aeglaselt kuid pidevalt edasi. Eesti vastupanu kasvad iga päeva soomest saadi juurde relvi, ehitati kiiresti soomusronge, tuli pärispalju vabatahtlike soomest, hilejm ka rootsist ja taanist. ( moraalne mõju EI VÕEDALDA ÜKSI!) J.Laidoner eesti vägede ülemjuhataja 1919 oli punaarmee talvisest pealrtungist kurnatud ja kuna punaarmee pidas eestit nõrgaks ja nad arvasid et võidavad kohe, ei olnud punaarmee siia saatnud reserve, 1919 jaanuaris läksid eestlased vastupanutungile, 14 jaan vabastati tartu ja 19 jaan narva. Veebr allguses oli kogu eesti taas vaba.
kõrgem kütt jumalaist. Tema oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Mitmes loos esineb ta ka kui metsik kättemaksja. Artemisele on antud ka palju teisi nimesid, nagu näiteks Phoibe, Selene,Hekate. Hephaistos (Vulcanus). Tema oli tulejumal, kes väidetavalt oli Zeusi ja Hera poeg. Kõikide jumalate hulgas oli tema ainuke inetu ja veel ka lombakas. Tema täitis Olümposel töömehe ning relvameistri ametit, kes valmistas teistele jumalatele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Hephaistos oli lahke rahu armastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui maa peal. Ta oli ka tähtis käsitöö ja kunsti kaitsja. Kasutatud kirjandus · Ajaloo atlas · Ajaloo õpik "Vanaaeg" 6. klassile · "Antiikaeg" · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/5kreeka/images/hera.jpg http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/5kreeka/images/aphrodite.jpg http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/images/23athena.jpg
Skulptuuridele anti voolavus st. liikuvus. N: Lorenzo Bernini "Apollon ja Paphe". See kujut endast mehe ja naise kuju. Naise Paphe juustest ja kätest moonduvad oksadeks ning nahk on kaetud puukoorega. Prants. ja muu maailm. Pierre Puget. Tema tegi mõnikord isegi traagikasse kalduvaid töid. Eeskiju antiikunstist. Sellesse aega langevad suurte monumentide ehitustööd. Populaarne ratsamonument, kuid tehti ka kahureid, relvi jne. Vehkivad monumendid. N: E.M.Falconet´i "Vaskratsanik". Kõik valitsejad soovisid end oma valitsemisajal kas pronksi valada või kivist väla raiuda. Eestis oli Narva ehit. Barokk stiilis kuid kahjuks on see hävinenud. Meil on siiski Kadrioru loss! Maalikunst Itaalia. 17.saj sai villand suurmeistrite jäljendamisest. Hakati jäljendama varasemaid suurmeistreid. Vennad Carraccid olid ühed var.suurmeistrite jäljendajateks ning rajasid oma kooli Bolognasse
järel ründajad põgenesid. Samal ajal oli üks väiksem mässajate grupp asunud ründama kadettide kasiinot, kus asusid kooli korrapidaja ohvitser ja üks veebel. Korrapidaja ohvitser hoonest lahkunud ja veebel läinud elamublokki pesema. Üks kadettide patrull pidas kinni linnast tulnud sõiduauto, kes nähes relvastatud kadette, püüdsid põgeneda, kuid nad tabati ja toodi Sõjakooli. Kaks autos olnuist olid Rudolf Vakmanni vennad, kes olid saadetud Sõjakoolist relvi tooma. Kolmest ohvitserist moodustatud sõjakohus toimetas juurdluse ja kõik tabatud seitse inimest mõisteti surma, mis sama päeva hilisõhtul täide viidi. Sõjakooli vallutamisel said surma kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras. Haavata said üheksa kadetti. Üks löögirühm ründas Toompea lossi, seal asunud Riigikogu, Riigivanema ja Vabariigi Valitsuse ruume. Teine lööksalk tungis Riigivanema korterisse, mis asus
Vietnam (USA ja Prantsusmaa mõju all). * Tekkisid kahe riigi vahel teravad vastuolud. * 1960.aastate algul saatsid ameeriklased Lõuna-Vietnamisse sõjanõunikke. * Aastakümne keskpaiku alustasid Ameerika pommitajad rünnakuid Põhja-Vietnamis. * Et purustada sisside varustusteid, pommitasid USA lennukid ka naaberriikide Laose ja Kambodza alasid. * Varsti maabusid Lõuna-Vietnamis esimesed Ameerika väeüksused. * Põhja-Vietnamile osutas abi NSV Liit, andes neile relvi ja õpetades neid kasutama. * Sõda muutus üha julmemaks. * Kommunistide terrorile ja mõrvadele vastas USA armee karistusrünnakutega. * Sisside alasi laastati pommitamise ja mürkainetega. * Ameeriklased hakkasid protestima sõjas osalemise vastu. * Üliõpilased korraldasid suuri meeleavaldusi. * Ameerika Ühendriikide valitsus oli sunnitud alustama läbirääkimisi vietnamlastega. * 1973.aastal kirjutati alla sõja lõpetamise kokkuleppele.
aastate algul kommunistide- ja juutidevastase poliitika. Seda poliitikat hakati nimetama makartismiks. Martin Luther King pastor, kes uskus, et neegrid võiksid kaitsta oma õigusi ning muuta ühsikonda ja selle seadusi vägivalda kasutamata. Teemad: Ameerika ühendriikide välis- ja sisepoliitika 1950.-1960. aastatel - Välispoliitika- Peamiseks muret tekitavaks vastaseks oli NSV liit. Kuigi NSV liidu majanduslik olukord oli tunduvalt halvem kui USA-l suutis NSV liit toota piisavalt relvi et ähvardada USA julgeolekut. Sisepoliitika- USA sisepoliitilises elus polnd midagi erilist muutunud. Riigipeaks oli ikka president, seadusandlik võim kuulus Kongressile, mis koosenes kahest kojast-Esindajate Kojast ja Senatist. Jätkus ka pareide võitlus- Demokraatliku ja Vabariikliku. Vietnami sõda - USA abistas neid riike kus oli kommunistliku riigipöörde oht. USA toetas ka kommunismivastast liikumist NSV liidusja teistes idabloki maades. USA juhtkond otsustas
Oluline on saada võimalikult täpne eelinformatsioon riskisaadetistest ja reisijatest. Üha rohkem kasutatakse mere- ja lennuvedude korral elektrooniliselt edastatavaid manifeste. Julgestuse parandamiseks ja riskide ennetamiseks on kasutatud mitmeid meetmeid nagu näiteks lõhkeainete avatsamis tehnoloogiad, reisijate ja pagasi kontrollimine (skannimine). Samas 9/11 terroriaktis kasutasid terroristid oma raevu, hirmu ja jõhkrust relvade asemel. Neil ei olnud mingeid relvi ega lõhkeaineid pardal. Reisijate turvakontrollimine ei näitanud ega viitanud ohtlikele probleemidele, sest terroristid ei rikkunud reegleid ega kandnud ebaseaduslike esemeid lennukipardale. Iga päev miljoneid inimesi reisivad lennukitega ja üle miljoni pagasi liigub igapäevaselt läbi konveierliinide. Üks nendest reisijatest ja pagasitest võib olla terrorist või pomm. On olemas süsteem, kuidas leida kõrge riskiga reisijaid. Süsteemi nimeks CAPPS (Computer
Edasises sõjategevus ordu, mis oli peamine sõjaline jõud, edu ei saavutanud. 1560 toimub viimane ordu poolt peetud välilahing. Jõudude vahekord oli väga ebavõrdne. Ordu kaotas selle. Siisele Vana-Liivimaale ei jäänud enam ühtegi tugevat sõjalist jõudu. 1560 puhkes Harjumaal ja Läänemaal talurahva ülestõus. Nad valisid omale kuningad ja asusid piirama Koluvere linnust. Ülestõusnud talupojad üritasid sõlmida sidemeid ka Tlnaga, üritasid relvi saada, ag ei saanud ja väed, mis linnust piirasid, hävitati rünnakuga Haru-Viru vasallide poolt. Talupoegade eesmärki pole võimalik enam kindlaks teha. 1561 Tallinna linn ja Põhja-Eesti vasallid andsid ennast Rootsi kuninga kaitse alla ja andsid Rootsi kuningale ustamisvande. Ka ordu andis ennast lepingu teel Poola- Leedu kaitse alla. See tähendas ka ordu kui organisatsiooni likvideerimist. See tõi kaasa probleemi Rootsi ja Poola vahelistes suhetes
( kreeka k. "meeste ruum") · Kitoon- napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kinni tõmmatud, mida kandsid nii mehed, kui naised. · Himation- üleriie külmadeks ilmadeks · Sümposioon- kodused pidusöögid (kreeka k. "koosjooming") · Gümnasioon- pesemis- ning riietusruum (kreeka k. "alastioleku koht") · Staadionijooks- jooksudistants veidi üle 192 m · Olümpiarahu- olümpial ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sissepääsu relvajõul takistada. · Hetäär- kaaslanna, sõbratar, kellega abielumees väljaspool abielu suhte lõi · Pederastia- (kreeka k. "Meeste vaheline armastus")mida peeti täiesti normaalseks. Orjandus · Orjad olid tavaliselt : · Vangi läinud kreeklased · Vallutusretkel orjastatud inimesed
Mark Twain Siin ilmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude. Benjamin Franklin Reaalsus on lihtsalt illusioon - väga järjekindel illusioon. Albert Einstein Ka parimad meist peavad mõnikord oma sõnu sööma. J. K. Rowling Kui kotkad vaikivad, hakkavad papagoid vatrama. Sir Winston Churchill Kvaliteet on tähtsam kui kvantiteet. Seneca Ei ole piisav anda endast parim. Mõnikord on vaja teha seda, mida öeldakse. Sir Winston Churchill Ma ei tea, mis relvi kasutatakse III maailmasõjas, kuid IV maailmasõjas kasutatakse puukaikaid ja kive. Albert Einstein Elu on nagu teater, kus kõige suuremad kelmid istuvad sageli kõige parematel kohtadel. Aristophanes Vägivald on rumaluse viimane võimalus. Isaac Asimov Ta ei tea mitte midagi, kuid arvab, et teab kõike - see viitab selgelt poliitilisele karjäärile... George Bernard Shaw Silmad on pimedad. Tuleb vaadata südamega. Rahvatarkus Pole olemas võimatuid unistusi
Saue Gümnaasium Referaat Vabadussõda Saue Gümnaasium Gunnar Mizer 9c. klass 30.12.2012 Saue Gümnaasium Eesti Vabadussõda 02.11.1918-02.02.1920 Vabadussõda pidasid noore Eesti Vabariigi väed Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede (Punaarmee) ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu....
1. Tulirelvade areng (lk 9) Keskaja lõpu poole õpiti metalli töötlema. Sellest tulenevalt hakati peagi valmistama tulirelvi. Vanimad tulirelvad olid veel algelised ja rasked ning nende laskekaugus ning täpsus jätsid soovida. Relvameistrite oskused aga aja jooksul täiustusid ning peagi osati valmistada ka täpsemaid ning kergemaid relvi, mille käsitlemisega saadi ka üksi hakkama. Keskaja lõpus muutus tulirelvade osa relvakunstis nii tähsaks, et vanu, ebatõhusamaid kiviheitmismasinaid hakati järjest vähem kasutama. Tulirelvadega tuli kaasa mitmeid muutusi sõjakunstis. Hakkas kasvama jalameeste osatähtsus, kuna vaid jalamehed said kanda tulirelvi. Jalameeste relvade hulka ilmusid ka hellebardid ja piigid, millega oli võimalik ratsavägeda rünnakutele vastu seista. Nii hakkas ratsavägi üha enam tähtsust kaotama. Ka
1918 ja sõja lõpp Saksamaa veel püüdis võita lahinguid, kuid ta sai lüüa. Saksamaa purustati täielikult. 1918 aastal 11. novembril kirjutasid sakslased alla rahulepingule. I maailmasõjas võeti kasutusele: 1. allveelaevad 2. tankid 3. okastraat 4. zeppelinid 5. maskeeringud 6. gaas 7. lennukid Kokkuvõtteks I maailmasõjas sai 10 milj. Inimest surma. 20 milj. Inimest haavata. Naised pidid minema tööle, et relvi ning toitu jne toota. Peale sõda said naised rohkem õigusi. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks.
kontsentratsioon 100 ppm. Tavaliselt looduses on leida mitte Kroomi lihtainena vaid Fe(CrO2)2 ainena, mis on tähtsam kroomi maak. Teda leidub Türgis, USA-s, Lõuna-Aafrikas, Albaanias, Soomes, Madagaskaril, Venemaal, Kuubas, Brasiilias, Jaapanis, Indias ja ka teistes riikides. Kõige tuntum koht, kus saab kroomi on Uralis ja suured varud on Kasahtanis. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt kroom(III)oksiidist. Ajalugu Hiinast on leitud relvi, mis olid maetud rohkem kui 2000 aastat tagasi ja mis olid kaetud kroomiga. Chromium came to the attention of westerners in the 18th century. Kroom pälvis Läänemaailma tähelepanu 18. sajandil. On 26 July 1761, found an orange-red mineral in the in the which he named Siberian red lead . 26. juulil 1761, kui Johann Gottlob Lehmann leidis punakasoranzi mineraalainet- pliikromaati. Crocoite was used as a pigment, and after the
1.Millised tunnused teevad suurriigist üliriigi? Leidke illustreerimiseks näiteid USA ja NSV Liidu ajaloost. Suuremad kui Euroopa senised suurriigid, sõjaliselt tugevamad kui teised, paljurahvuselised riigid 2. Selgita mõiste ja too üks iseloomustav näide: a) võidurelvastumine riikide pidev püüdlus omada paremaid/efektiivsemaid/suurema hävitusjõuga relvi kui vastas seisev riik USA ja NSVL pärast Reagani võimule tulekut b) desarmeerimine relvastuse vähendamine c) massiküüditamine suurte rahvamasside viimine vastutahtmist mõnda teise kohta (riiki) 1949 25 märts-29 märts Eesti vägivaldne ümberasustamine Venemaa Siberi piirkonda d) isikukultus ühe inimese (valitseja) ülistamine Stalinism e) repressioon surve avaldamine, maha surumine või ka karistamine poliitilistel põhjustel,
6) Kolmas maailm Kolmandasse maailma kuulusid riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike lääneriikide hulka ega kommunistlikku idablokki. 7) Sotsialistlik orientatsioon 8) Seletage mõisted: - Kahepooluseline(biopolaarne) maailm - Võidurelvastumine, ABC relvad ABC relvad on massihävitusrelvad(keemilised, bioloogilised relvad, aatompomm). Taheti välja töödata uusi ja võimsamaid relvi. - Raudne eesriie NSVL ei tahtnud, et ühiskond saaks lääneriikidega suhelda. - Uued sõjalised liidud VLO ja NATO, USA ja NSVL vahelist pingestavad organisatsioonid. - Lokaalsed sõjad Kodusõjad - Doktriin Poliitiline või filosoofiline õpetus või juhtmõte. - Sotsialistlik maailmasüsteem NSVL liikmesriikide sundsotsialiseerumine, mis nägi ette liidrite
Jeesuse viimane õhtusöömaaeg Leonardo da Vinci seda maali luues seisis Leonardo da Vinci tõsise raskuse ees: tal tuli maalida Head Jeesuse ning Kurja Juuda kujul, kes otsustab söömaaja järel oma sõbra ära anda. Kunstnik jättis töö pooleli, kuni tal õnnestub leida täiuslikud modellid. Kord käis ta kuulamas ühe koori esinemist ning nägi seal poissi, kes sobis täpselt Kristuse kehastajaks. Ta kutsus poisi oma ateljeesse ning tegi tema näojoontest kavandeid ja visandeid. Möödus kolm aastat. "Püha õhtusöömaaeg" oli peaaegu valmis, ent da Vinci polnud ikka veel leidnud täiuslikku modelli Juuda jaoks. Kiriku eest vastutav kardinal hakkas kunstnikule peale käima, nõudes, et ta seinamaalingu kiiresti ära lõpetaks.palju päevi kestnud otsingute tulemusena leidis ta enneaegselt vananenud noore mehe: räbaldunud ja juua täis, lamas too rentslis. Mõningate raskustega veenis ta oma abilisi meest kirikusse tassima, kuna visandite tegemiseks polnud enam ...
nov 1918-2.veebr 1920 Põhjused Saksamaa sai lüüa ja Vn loobus Bresti rahust Vn tahtis saada oma endisi valdusi sõdivad Eesti väed 1. Eesti enamlased Eesti Töörahva kommuun. J.Anvelt J.Laidoner (1884-1953) 2. Nõukogude Venemaa Miks Eesti väed algul kaotasid? Dets. 1918 1. Tüdimus I MS-st 2. Vastasel oli arvuline ülekaal, rohkem relvi ja parem varustus. Miks Jaanuaris Eesti tõusisd? 1. Sõdurite arvu suurenemin. 13 000 sõdurit. Laidoner vägede ülemjuhatajaks. 2. Mobiliseeritute kõrval moodustati vabatahtlikke väeosi. Viljandi Skautpataljon. 3. Valisabi: Soome, Inglise laevastik, Taani, Rootsi. 4. J.Pitka, A.Irv soomusrongid Lahingud 1. Jaanuar 1919 Paju lahing. J.Kuperjanov juhatas. 2. Võnnu lahing (Cesis) 23.juunil Võidupüha. 23.juuni
omasid uhket maja ning mõnel rüütlil oli neid lausa kaks. Nutikas rüütel suurendas pidevalt oma varandust, paraku mitte alati ausal teel. Kuid kes rikastus üldse ausal teel? On teada, et sõjavarustus oli äärmiselt kallis. Seega rüütliturniiril osalemine võis rüütli korralikult pankrotti viia, kui ta soovis endale korralikku varustust. Turniiridegi puhul polnud võitlejad tulnud sugugi kohale ainult kuulsuse nimel- nad tulid, et röövida relvi, turviseid ja ratsusid ning inimesi nagu sõjaski. Loodeti lisaks neile varem lubatud soodustusele suurendada veelgi oma isiklikku sõjasaaki. Selline tegutsemine oli loomulikult kohatu. Samas oli rüütleid, kes rikastusid, kui võtsid naise. Prantsuse ajalooteadlase teoses ,,Guilleaume le Maréchal ehk Maailma parim rüütel" nimitegelane, keda tõesti maailma parimaks rüütliks peeti, sai majanduslikult tõeliselt rikkaks just siis, kui kosis rikkast suguvõsast pärit naise, Isabel de
31. detsember – sõlmiti vaherahu. • 3. jaan. 1920 kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. • 2. veebruar 1920 – sõlmiti Tartu rahu. • Vabadussõda nõudis Eesti poolel umbes 5000 inimelu, vastase kaotused ei ole teada Eestlasi abistasid • Soome vabatahtlikud (Soome Põhjapojad) • Rootsi ja Taani vabatahtlikud • Välisabi Inglismaalt – dets. 1918 saabus Tallinna reidile Inglise laevastik, kes tarnis relvi ja sõjavarustust • USA andis humanitaarabi • Soomusrongid olid ehitatud kättesaadavatest materjalidest nagu tavalistest vagunitest ja veduritest. Neil puudus terassoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud liivaga. Relvastuseks olid tavalised jalaväe suurtükid ja kuulipildujad paigutatud raudteeplatvormile ja kaitstud liivakottidega. Eesti soomusrongide ehitamise eestvedajaks ja organiseerijaks oli Johan Pitka.
10. märtsil (vkj 25. veebruar) toimus kogu Petrogradi hõlmav streik. Sellel ajal nõudis Venemaa Keisririigi sõjaväe kõrgema ülemjuhatuse staabis Ukrainas Mogiljovis (tänapäeval Mahilo Valgevenes) viibinud keiser Nikolai II, et Petrogradi sõjaväeringkonna ülem Sergei Habanov suruks rahutused sõjaväe abil maha. Kui aga 11. märtsil (vkj 26. veebruaril) kasutasid politsei ja sõjavägi meeleavaldajate vastu relvi, siis 12. märtsil (vkj 27. veebruaril) keeldus suurem osa sõjaväelasi elanike vastu jõudu kasutamast ning ühines demonstrantidega, vallutas linnas olevad relvalaod ja vabastas Krestõ vanglast poliitvangid. Nikolai II käsul suundusid Põhja-, Lääne- ja Kagurinde väeosad mööda raudteed Petrogradi, kuid streikivad raudteelased Gattsinas ei lasknud Põhjarinde väeosi linna siseneda. Nähes olukorra lootusetust, lõpetas ka Petrogradi sõjaväeringkonna ülem Sergei Habanov vastupanu ja
tõendavad järgmised asjaolud: · Eestis algas massiline linnuste ehitamine. Muinasaja lõpusajanditest on teada kokku u 120 linnust, mis tulenevalt piirkonnale omastest pinnavormidest olid nelja tüüpi mägilinnused, neemiklinnused, maalinnad e. Ringvall-linnused ja Kalevipoja säng tüüpi linnused · Arheoloogilistel kaevamistel on avastatud linnuste korduvaid põlemisi ja leitud relvade katkeid · Matustel hakati hauapanustena kaasa panema relvi · Sagenes väärismetallist ehete, müntide ja relvade peitmine nn peitleiud Suhted Skandinaaviamaadega: · kuni 7. sajandini olid suhted rahumeelsed, piirdudes tõenäoliselt vastastikuse kauplemisega · alates 7. sajandi algusest kirjeldavad Skandinaavia saagad ja ruunikivid ka sõjakäike Eesti alale · viikingiajal (800- 1050) võisid viikingite kauba- ja sõjaretked Eesti alale olla
kästud tsiviilelanikkonnalt relvade ära korjamine 48 tunni jooksul peale protokollile alla kirjutamist. Kuna ka kaitseliitlased läksid tsiviilelanikonna alla, pidid nad 18. ja 19.juunil oma relvad kogunemispunktidesse tooma.(L.Lõhmus 2009, 54) Relva äraandmise käsku, eirati mõnel pool, selleks kasutati erinevaid võimalusi. Näiteks anti arveloleva relva asemel ära mõni vanem kasutuskõlbmatu relv või teatati relva varastamisest või hävimisest. Püüti relvi ka ära rikkuda, kuna kardeti, et neid samu ära antud relvi hakatakse hiljem kasutama eestlaste vastu. 27.juunil likvideeriti kogu Kaitseliit, päev hiljem Noored Kotkad, Kodutütred ja Naiskodukaitse. (P.Silla 2002 99) ,,Kaitseliit oli formeeritud ja treenitud totaalkaitseks ammu enne, kui see termin kasutusele võeti. See oligi põhjus, miks Stalin Eesti anastamise käigus nõudis eelkõige kaitseliidu laialisaatmist."(J
dr. Hjalmar Mäe 31. jaanuaril välja üldmobilisatsiooni. Mobilisatsiooni juhiks ja läbiviiaks määrati Johannes Soodla. Seega allus mobiliseeritav kontingent SS-ile, taktikaliselt aga Wehrmacht'ile. Kuid kuna Relva-SS'il polnud esialgu võimalust varustada eestlastest moodustatavaid väekoondisi relvade ja vormiriietega, anti kõik varustusse ja väljaõppesse puutuvad küsimused alguses lahendada Wehrmacht'ile, kuna nende ladudes leidus veel vanu relvi ja mundreid. 21 Vaatamata mõnedele vastuoanuliikumistele toetasid mobilisatsiooni enamus kultuuri- ja ühiskonnategelasi, tavakodanikest rääkimata. Mobilisatsiooni toeks võtsid sõna, avaldasid artikkleid ja luuletusi Albert Kivikas, August Gailit, Henrik Visnapuu ja palju teisi. 7. veebruaril pöördus Landessender Reval'is raadiokõnega rahva poole Jüri Uluots ja kutsus igakülgselt mobilisatsiooni toetama
võimaliku pealetungiga Iisraelile. Sadati püüdlused diplomaatilise toetuse saamiseks olid saanud 1973a sügiseks paljude riikide toetuse ja ka Suurbritannia ning Prantsusmaa olid esimest korda meelestatud araablaste poolele Iisraeli vastu. 1972a väitis A. Sadat avalikult, et Egiptus on valmis asuma sõtta Iisraeliga. 1972 aasta lõpust alates Egiptus alustas mahukat sõjaväe üles ehitamist, saades Nõukogude Liidult palju relvi ja sõjalist varustust ning täiustades oma sõjalisi taktikaid, mis võtsid eeskuju NL'i lahinguvälja doktriinidest. Vahetati välja ka paljud kindralid. Ka suurriikide roll oli nii Kuuepäevase sõja kui ka Yom Kippuri sõja tulemustes suur. Nõukogude Liidu poliitika oli üheks põhjuseks Egiptuse sõjalises nõrkuses. President Nasser oli saanud õhutõrje rakettide kaitsesüsteemid alles pärast Moskvas käimist. Oli väitnud, et muidu loobub võimust kellegi
Ta motles selle all lõunapoolseid baltlasi. Ka kõneleb ta fennidest , kelle all tuleb mõista mitte soolmasi, vaid laplasi. *Merevaigu peamised leiukohad asuvad Leedu ja Ida-Peisimaa rannikul, kuid merevaid levis ka põhja poole ja seda on Eestiski kasutatud ehete ja amulettide valmistamiseks. *Rooma rauaaeg oli eestalstele edukas aeg.Asustus laienes, vara tekkis juurde. Surnud reeglina põletati calmest eemal, jäänused toodi kalmesse. Relvi ja tööriistu on haudadest leitud vähe. *Eestis õpiti üha paremini põldu harima. Selle juures oli suur tähsus raudkirvestel, mis võimaldasid ulatuslikult alet teha ja uusi,viljakaid maid kasutusse võtta. *Jõudsasti suurenesid karjad. Kariloomade tähtsus seisnes peale liha ka selles, et nad puhkama jäetud põldu karjamaana kasutades oma sõnnikuga väetaksid ja nii mulla viljakuse taastaksid. S.t põlispõllunduse jätkuvad levikut. Odra, kaera ja nisu kõrval
2. Anastav ja viljelev majandus. TV 2 Anastav majandus: · Elatuti sellest, mida looduses oli · Pealmised elatusallikad korilus, küttimine ja kalapüük Viljelev majandus: · Hakati endale ise toiduaineid tootma · Pealmised elatusallikad maaharimine ja karjakasvatus 3. Inimeste käsitööoskuste areng nooremal kiviajal. Vihik või TV 3 · 5000 a eKr õpiti Lähis-Idas töötlema - vaske ja tina sulamit pronksi. · Vahemeremaades tehti pronksist relvi ja tööriistu. · Alguse sai kudumine ja savinõude valmistamine. 4. Noorem kiviaeg kui murranguline ajajärk inimkonna ajaloos. Miks? TV 4 · Nooremal kiviajal hakkasid inimesed põldu harima ja karja kasvatama. · Tekkisid asulad ning viljelusmajanduse algus tõi kaasa ka senisest tõhusemate tööriistade ning uute tehnoloogiate tekkimise. · Kunst arenes ulatuslikult edasi koopamaalid asendusid maalitud seintega. Ka religioon arenes uuele tasemele. 5
peeti tammehiiedes 4. hauapanustest on leitud kivist ja metallist seemed- kaetud väänleva katkematu paelornamenduga, kuhu on põimitud loomade ja inimeste skemaatilised kujutised GERMAANIHÕIMUD 1. üldiselt sama aeg 2. 3. saj pKr ründasid Roomat 3. 476 pKr kuningas odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romulus- Augustuse 4. kuulsamad hõimud: vandaalid, goodid, frangid VIIKINGID 1. õitseaeg 8-10 saj 2. hauapanustest on leitud relvi, vankreid, laevu 3. kaunistused paelornamendiga, põimitud loomakujud 4. kaetud tekstide ja skemaatiliste inimese ja looma kujutistega, kivid püstitatud sõjasangaritele- ruunikiri MEROVINGIDE KUNST. IIRIMAA Taust: 5-7 saj rändrahvad tungisid Lääne-Rooma riigi aladele ja jäid paikseks- röövisid ja võtsid andameid esimesed aadlisuguvõsad ja feodalism, algsed rigid, pealinnu ja kindlaid piire polnud
Balkani ps. soodustas tsivilisatsiooni teket see,et peamine ühendustee välismaailmaga on meri.See tingis avatuse muu maailmaga ja sügava sisemise killustatuse.Tänu Lähis-Ida asukohale oli Kreeka kultuurivahendaja ja hiljem võeti seal üle ida kultuuri saavutused.Vana- Kreeka ajalooperioodid:1)2000-1100eKr=Mükeene kultuur.2)1100-800eKr=Tume ajajärk.3)800-500eKr=Arhailine ajajärk.4)500-338eKr=klassikaline ajajärk.5)338-30eKr= Hellenistlik ajajärk.Kultuurisaavutused:3 aastatuhat ekr õpiti pronksi sulatama.Lossidest tuntuim oli Knossose loss.Lineaarkiri A, lineaarkiri B.Tume ajajärk:Tume ajajärk mis kestis u 1100-800 ekr oli kreeklastele vaesem ja nõrgeim ajajärk mis selleks hetkeks toimunud oli.Losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv kahanes.Toimus taandareng riikluses ning välissuhetes kuid asustati väike-aasia läänerannik.Võeti kasutusele ka raud,mis oli edasiareng tööriistadele.Kultuuri tähtsus:Õhtumaade kultuuri alus. Euroopa kult...
Teemandi värvus võib olla õige mitmesugune. Grafiiti sisaldavat musta teemanti, mida leidub Brasiilias, nimetatakse karbonaadoks. Väike grafiidisisaldus muudab teemandi halliks. Raua- ja titaanilisand kollaseks jne. Värvuse muutumist võib ära kasutada teemantide tootmisel, sest teatavasti hinnatakse eriti kõrgelt värvuseta ning sinaka ja roheka värvusega briljante. Teemante lihvitakse peene teemandipulbriga briljantideks. Briljantidest valmistatakse ehteid, varem kaunistati nendega ka relvi, rõivaid ja peakatteid. Briljandis kaunistavad kõrgeid autasusid. 80-85% tänapäeval toodetavates teemantidest läheb tehnika tarvis, kus hinnatakse just teemandi kõvadust, keemilist püsivust ja temperatuurikindlust. Teemante kasutatakse kui abrasiivmaterjali ja lõikeinstrumenti. Ülikõvade sulamite töötlemisel on nad asendamatud. Teemantpuuriga saab puurimisaega lühendada 2-3 korda ja alandada tööde maksumust kaks korda
(16.) eluaastast ja teenistus kestis neli aastat. Sellest esimese aasta poisid õppisid ning ülejäänud aja teenisid Atika piirialadel. Efeebide füüsilist ettevalmistust korraldasid ja jälgisid pedotriibid. Didaskolosed sõjalised instruktorid jälgisid otseselt sõjalist ettevalmistust. Efeebide õppeprogrammi kuulusid jätkuvalt ka luule- ja muusikatunnid, sest ajateenijad osalesid riiklikel religioossetel pidustustel. Efeebid andsid vande, et ei häbista neile usaldatud relvi, ei jäta kaaslasi hätta ning et nad kaitsevad kodualtareid ja riigipiire. 4. Kasutatud kirjandus · ,,Kasvatus eri kultuurides I" M. Tilk Tallinn 2003 · ,,Vana Kreeka ajalugu" ,,Eesti Raamat" Tallinn 1965 · ,,Hellase Valgus" D. Dilyte Olion Tln 1996 · www.wikipedia.org · www.elysiumgates.com · www.freewebs.com · www.wsu.edu · www.miksike.ee · http://www.htk.tlu.ee/video/opmat/kasvatuskultuur/kasvatuskultuur/
Nii NSV Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku rünnakut, üritati hoida ka vastaspoolt hirmus. Nii NSV Liidus kui ka USAs võeti kasutusele tuumapomm, termotuumapomm. Nii NSV Liidus kui ka USA-s astui valmistama kontinentidevahelisi rakette. Raketid varustati jagunevate lõhkepeadega. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid,kahurid,lennukid. Kosmose relvastumine ja vallutamise plaanid nii NSV-l kui USAl. Tagajärg: relvi oli ülemõistuse palju, raha kulutati palju 2)Vastasseis Euroopas Eesmärk: Poliitilise ülekaalu saavutamine Euroopas.Kriisid Euroopa pinnal(nt Berliini blokaad)NSV Liit kaitses Euroopas kommunismi, USA aitas vabasid demokraatlike riike ja kaitses demokraatiat. Arvati, et jagatud Saksamaal võib puhkeda suur sõda Euroopas, mõlemad pooled hoidisd seal suuri väeüksuseid. 1960.algul puhkes Euroopas kriis, kus paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa DV-s
rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale. Kõrgkeskajal muutus rüütliks saamine aina raskemaks. Selleks said peamiselt aadlid. Päritolule lisaks nõuti rüütlilt ka kohast treeningut ja kasvatust. Tavaliselt alustas rüütel treeninguid 7 aastasena. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Aadli elulaad ja rüütlikultuur Peamised ründerelvad olid piik ja mõõk. Kaitsevahenditeks oli rõngassärk, kiiver ja kilp. Kasutati ka pikkvibusi ja ambusi. Rüütliväe taktika oli enamasti lihtne, vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos. Liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe ühe haavatavamaks. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlitel ei elanud linnuses vaid tornlinnustes
etruskid olevat Itaaliasse rännanud meritsi Väike-Aasiast 10.8. sajandil eKr. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas on kujunenud kohalike Itaalia põllupidajatest põlisasukate ning Vahemere idaosast merd mööda tulnud kõrge kultuuriga sisserännanute segunemisel. Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevates kindlustatud linnades. Tema rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Etruskid olid ka edukad meresõitjad. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast, kuid nad olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemisel, mille tulemuseks olid skulptuurid ja ehted. Suur osa meie teadmistest etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. Etruskid kõnelesid etruski keelt, millest on säilinud üle 8000 lühikese raidkirja. Kuigi on olemas piisavalt võrdlusmaterjali ja etruski kirja osatakse lugeda, on siiski kaheldav, kuipalju sellest desifreerida suudetakse
elustandard viisid järk-järgult erilise rüütlikultuuri väljakujunemiseni • - Rüütlid pidid järgima kindlaid käitumis- ja kõlblusreegleid, olema õilsad, ustavad oma isandale. -----Samuti peeti kõrgelt au sees pühendumust oma südamedaamile . • Tänapäeva mõistes olid keskaegsed rüütlid kahtlemata robustsete elukommete ja sõnavaraga, kuid püüdlus millegi kõrgema poole oli siiski • -Rüütlid viimistlesid oma oskusi ja relvi, suursündmu- seks olid uhked rüütliturniirid Kuidas saadi rüütliks • - Kuni 7. eluaastani kasvas poiss kodus vanemate hoole all • - Seejärel saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaž, kes asus õppima kombeid ja seltskon- nas käitumist, relvade käsitlemist, ratsutamist ja jahipidamist • - Tavaliselt 15-aastaselt sai paažist kannupoiss, kes saatis oma isandat sõjakäikudel, aitas talle kaitserüü selga ja
Laekvere Põhikooli 5.klassi õpilase Karl Martin Lepa referaat „ Jaapani ninjad“ Laekvere 2015 SISUKORD 1.Päritolu 2.Ninjaks saamine 3.Varustus 4.Ninja pered 5.Ninja küla ja - pealikumaja PÄRITOLU Ligikaudu 800 aastast Pkr põgenes rühm sõdalasi ja preestreid laguneva Tang'i Dünastia ajal Hiinast Jaapani. Tulnutena tõid hiinlased kaasa igivana India ja Tiibeti sõjakuntste- ja strateegiat käsitleva raamatu ´´Sõjapidamise kunst, mis oli kirjutatud umbes 350 aastat enne Kristuse sündi hiinlase SUN TZUN´i poolt. Selle tulemusena sündiski varajane Ninjutsu–ninjade võitluskunst. Esimene ninja pioneer oli MINHINOUE NO MIKOTOA´d. Ninjutsu juhendus sõnast “shinobi“ samuti oli kasutusel väljend „tengu“,mis oli kurjavaimu tähenduseks. Hiinlasi ja jaapanlasi, kes tegelesid selle kunsti õppimisega nimetati mägipreestriteks ehk YAMABUSHI´deks. Kuna Jaapani valitsus, kellel riigi valitsemiseks ja korra tagamise vahendiks ...
Kuidas möjutas valgustus ühiskonna arengut?-Usuti pigem teaduslikke asju Miks nim. 18. Saj valgustsusajandiks?-Siis oli tähtsaim vaimne liikumine valgustus, mida iseloomustas usk möistuse vöimalustesse Euroopa kolonistid-17. Saj algul oli Pöhja-Ameerikas kolooniad plajudel riikidel, kolonistid teenisid elatist pöllunudse ja kalapüügiga Punanahad ja kahvanäod-indiaanlastelt öpiti maisikasvatust, ka tubakasuitsetamist, toiduainete ja karusnahkade vastui vahetati ehteid, relvi ja alkoholi Iseseisvussöda-1783 a sölmitud Versailles rahuga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks USA loomine-1787 aastal asuti välja töötama pöhiseadust, mis kehtib tänaseni, ülekaalus föderalistlik suund Inglise kolooniad 18. Saj Pöhja-Ameerikas-18. Saj keskpaigaks oli idarannikul 13 inglise kolooniat, pöhjapool levisid farmid, löunas puuvilla- ja tubakaistandused Mood Louis XIV ajal-siid,samet,pitsid,höbe- ja
Feodaalide pojad saadeti tihtipeale juba 7aastaselt kodunt välja kas senjööri või mõne sugulase lossi, et neid kodus liiga ära ei hellitataks. Seal õpiti häid kombeid ja rüütlioskusi. Neid noorukeid kutsuti paazideks ja 14-18a vanuselt said neid kannupoisid, kes rüütlit sõjaretkel saatsid. Umbes 20a löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veeetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle meelde rüütlireeldis, mispeale noormed andis ühele põlvele laskudes tõotuse neist kinni pidada. Tema saabastele kinnitati kullatud kannused ja ümber keha seoti mõõgavöö. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile mõõgaga lapiti õlale, mis tähtistas tema vastuvõtmist uude seisusesse. Siis anti vastsele rüütlile relvad ja algas pidulik söömaaeg.
Üritati laiendada oma mõjuvõimu. 1949. aastal asutati NATO ( Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon). Selle põhimõte oli „ kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja“. 1949 asutas NSV Liit koos endast sõltuvate nn rahvademotraatiamaadega VMN’i (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu). Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsaid relvi. NSV Liidul oli tavarelvastus – tankid, kahurid, lennukid), Ühendriikidel aga tuumapomm. Nõukogude luurel õnnestus varastada tuumapommi tootmist puudutavad dokumendid ning 1949. aastal katsetas NSV Liit edukalt pommi. 1952. aastal proovisid Ühendriigid vesiniku- ehk termotuumapommi. See pomm oleks ulatuslikumalt kasutatuna ohustanud kogu maailma. Lääneriigid mõtlesid relvastumise kõrvalt ka kodanikele, kuid NSV Liit mitte. Tuumarelvade olemasolu hoidis ära kolmanda
otsustavaks saanud põhjus oli kindlasti sõjalise taseme erinevus eestlaste ja vallutajate vahel. Vallutajatel olid sõdijateks väljakoolitatud elukutselised sõjamehed ning neid oli kordades rohkem kui eestlasi. Seega oli kindlasti neil ka suurem sõjakogemus, erinevalt eestlastest ning nad oskasid omavahel hästi koostööd teha ilma suuremate konfliktideta. Samuti oli Lääne-Euroopas relvastuse areng kiirem. Kui sakslased oma relvadega peale tungisid ei olnud eestlased sellised relvi näinud ega nendest midagi kuulnud. Need relvad olid hoopis teisest mastist kui eestlaste omad. Sõja käigus muidugi arenes kõvastika eestlaste relvaarsenal,aga siis oli juba liiga hilja. Vastaste poolel sõdijatel oli osavalt organiseeritud sõjakäikning neil oli ka parem taktikaline vaist. Eestlaste eeliseks oleks pidanud olema kodumaatunnetus, kuid see isegi ei aidanud alla alistumisest. Liivi Sõda toimus aastatel 1558-1583. 16 sajandi keskpaigaks oli Vana-Liivimaa aeg ümber
Külm sõda Külma sõja algus · 1946 veebruar o Stalin teatas et me elame sõja ajastul o Väideti et sõda pole läbi · 1946 märts Fulton o Kasutusele tuleb nimetus raudne eesriie lääne euroopa ja ida euroopa o Külm sõda USA ja NSVL pikaajaline vastasseis erinevates vormides Tehakse üksteise võidu tuumarelvi Tavarelvastus Majandusrelvastus Kultuuriline sõda Poliitiline sõda · 1947 o Kujuneb ameerikas välja Trumani doktriin Turman oli USA pres. Def. USA abistab kõiki riike kes võitlevad kommunismi vastu o Mashalli plaan USA majandus abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele. (viidi ellu järgneval aastal) Et abi saada: · Riigis pidi olema eraettevõtlus · USA kontrollis ...
Põletusmatus ei tõrjunud kunagi laibamatust täielikult välja ja laibamatus esines põletusmatuse kõrval kogu ajaloo vältel. Kivikirstkalmed on suhteliselt leiuvaesed ja sisaldavad harva metallist või luust esemeid(ehtenõelad, noad, kirved jms).Hilisemaid kivikirstkalmed, mis asuvad sageli samas rühmas, nimetatakse tarandkalmeteks. Tarandkalmed on rikkad leidude poolest peale keraamika(savipotitükid) ja väheste tarbeesemete esineb ka arvukalt ehteid. Hilisemates haudades leidub ka relvi.Kivikalmetesse maetud inimese luud on sageli põletatud, kuid leidub ka põletamata luid, mis viitab sellele, et põletusmatuse kõrval oli kasutusel ka laibamatus. Kivikirstkalmete kõrval on Eestist leitud ka kolm kivist laevakujulist kalmeehitist. Need on otseselt Skandinaaviast pärit eeskujude järgi ehitatud. Laevkalmed sarnanevad kivikirstkalmetele. Nad koosnevad laevakujuliselt laotud kivimüürist, mis on seest kividega täidetud
teha alet ja uusi viljakaid maid kasutusele võtta. Täna raua kasutuselevõtule hakati valmistama paremaid tööriistu. 21. Võrdle pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta? Pronksiajal kujunes välja uutmoodi matmiskombestik kiviristkalmed, haudade suurus ja matmiskombed ning hauapanus annab tunnistust sotsiaalsest kihistumisest. Rauaajal aga põletati surnuid ja toodi jäänused kalmesse. Ei maetud enam niipalju relvi ja tööriistu kaasa. Võib väita, et pronksiajal olid selgelt väljakujunenud rikkamad ja vaesemad ja mida tähtsam olid elus, seda paremini ja suuremate hauapanustega sind maeti. 22. Milliseid tarandkalmete liike on teada rauaajast? Millised on nende erinevused? Klassikalised tarandkalmed Ühetarandilised kalmed Kangurkalmed 23. Mille põhjal võib oletada, et rooma rauaaeg Eestis oli rahulik ajajärk? Sest linnused tunduvad olevat Eestis sellel ajal täielikult puudunud
koloniaalaristokraatia enam millegi poolest kohalikust aristokraatiast, võib - olla ainult selle vahega, et nad ei unustanud vallutuste ja teerajamise sangarlike päevi. III peatükk-- Sõjatehnika ja poliitiline võim * keskaegne aristokraatia oli ennekõike sõjaline aristokraatia, ning mehed kes moodustasid keskaegse kõrgest seisusest aadlidiasporaa, olid väljaõppinud sõdalased. Neile kuulus kindel arv komplekt relvi ja varustust ning neid kasvatati üles nii, et nad oleksid suutelised teatud viisil taplust pidama. * Loode- Euroopa südamikus iseloomustasid aastatel 950 1350 sõjapidamist kolm peamist tunnust: raskeratsaväe juhtiv roll, vibuküttide ja eriti ammuküttide üha kasvav osatähtsus ning teatud kindlat tüüpi kindlusehitiste linnuste ja neile vastukaalu pakkuva piiramistehnika väljakujunemine. Raskeratsavägi * juba 10. sajandil oli sõjaretkedel määrav tähtsus raskeratsaväel
pahameelt ja vähesed soovisid minna võitlema Suur-Saksamaa eest. Kuna sõjaõnn aga pöördus ja Eestile lähenesid taas kommunistlikud vallutajad, tõi see kaasa ohu, et Eesti pinnal taastatakse taas Nõukogude okupatsioon. Saksa väejuhatus vajas kohalikult rahvalt sõjalist abi. Prof. J. Uluots pidas sütitava raadiokõne kutsudes eesti mehi mobilisatsiooni korras Eesti kaitseks sõjaväkke astuma. Mehi tuli rohkem kokku, kui suudeti anda relvi. Kõik olid nõus võitlema oma kodumaa eest. Unustati viha sakslaste vastu, sest pigem oldi valmis elama Saksa okupatsiooni all, kui NSV Liidu. Kodumaale saabusid ka Soome siirdunud ja seal võidelnud eesti vabatahtlikud. Need olid mehed kes ei tahtnud sõdida kommunistliku Venemaa ega Natsliku Saksamaa eest, kuid olid siiski valmis võitlema iseseisva Eesti nimel ja otsima selleks kolmandat võimalust. Selleks võimaluseks sai ühinemine soomlastega. Ulatuslik põgenemine Soome toimuski 1943
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
