USA, SAKSA LIITVABARIIK (2)

AMEERIKA ÜHENDRIIGID
* 1945aasta aprillis sai USA riigipeaks Harry Truman .
* Ta kuulutas, et USA-st peab muutuma demokraatliku läänemaailma liidriks ning seisma vastu kommunismi levikule maailmas.
* USA-st sai üliriik, kellest sõltus kogu läänemaailma käekäik.
„KUI AMEERIKA AEVASTAB, SIIS EUROOPA SAAB NOHU“
* USA majandus taastus pärast Teist maailmasõda kiirelt, välditi varasemaid vigu.
* Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse, sest maailmaturg vajas nii toiduaineid kui ka tööstuskaupu, sest sõjas 
   laastunud riigid ei suutnud neid ise piisavalt toota.
* Dollarist sai tunnustatud rahvusvaheline valuuta .
* Muudatused USA majanduses mõjutasid teiste riikide majandusi, eelkõige Euroopa riikide.
   Sellest tulenevalt tekkis ütlus: "Kui Ameerika aevastab, siis Euroopa saab nohu."
* Ameeriklastele tekitas murest NSV Liit.
* Nõukogude inimeste elatustase oli küll madalam, kuid nad suutsid toota piisavalt relvastust, et ähvardada USA julgeolekut.
* Nõukogude Liidu edu kosmoseprogrammide välja töötamisel sundis USA-d rohkem pingutama.
* Nõukogude Liit saatis esimeseda kosmosesse inimese, kuid Ameerika astronaut astus esmakordselt Kuu pinnale.
* 1960.-1970. aastail võeti vastu hulk seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks, kuid nende elluviimine ei läinud libedalt.
* 1970. aastatel alanud majanduskriis oli USA-le tugev tagasilöök.
* Järgmise aastakümne algul toimus taas pööre konservatiivse ehk parempoolse majanduspoliitika poole.
SISEPOLIITILINE VÕIMUVÕITLUS:
* Teine maailmasõda ei toonud USA sisepoliitilisse ellu suuri muutusi.
* Riigipeaks oli president , seadusandlik võim kuulus Kongressile: koosnes kahest kojast - Esindajate Kojast ning Senatist.
* Jätkus vabariikliku ja demokraatliku partei võimuvõitlus.
DEMOKRAATIA RASKUSED JA SAAVUTUSED
* Ameeriklased üritasid kommunismi levikut piirata nii riigisiseselt kui väliselt.
* 1940. aastate lõpul algas USA-s vasakpoolsete vastu suunatud rünnak, mis piiras ka demokraatlike vabadusi.
* Kui avastati, et selline käitumine võib ohustada riiki, lõpetati teisitimõtlejate tagakiusamine .
* Suureks probleemiks peeti USA-s mustanahaliste olukorda.
* Mustanahaliste diskrimineerimine jätkus pärast Teist maailmasõda.
* Nendel piirati valimisõigusi, mustad lapsed ei tohtinud valgetega koos õppida ja töökoha leidmine oli raskem.
* 1954. aastal tunnistas Ülemkohus põhiseadusevastaseks eraldi koolid mustadele ja valgetele.
* See otsus tekitas probleeme lõunaosariikides. Arkansase kuberner üritas relvastatud rahvuskaartlaste abil seda takistada
   ja USA president saatis kohale  armeeüksused, et tagada neegrilastele turvalisus.
* Murrang neegrite olukorras toimus 1960. aastail, mil USA seaduseandjad töötasid välja seadused, mis parandasid
   mustanahaliste elu.
* Nüüdseks on USA-s rassiline võrdsus seadusega tagatud, kuid tegelikus on siiski hoopis midagi muud.
VIETNAMI SÕDA
* USA aitas neid riike, kus oli kommunistliku riigipöörde oht.
* USA toetas kommunismivastast liikumist NSV Liidus ja teistes idabloki maades.
* Kommunismi leviku pidurdamiseks osalesid USA väed 1950.aastate algul Korea sõjas.
* 1954.aastal jagunes Vietnam kaheks Korea diktaatorlikuks riigiks: Põhja-Vietnam (NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud) ja Lõuna-Vietnam (USA ja Prantsusmaa mõju all).
* Tekkisid kahe riigi vahel teravad vastuolud.
* 1960.aastate algul saatsid ameeriklased Lõuna-Vietnamisse sõjanõunikke.
* Aastakümne keskpaiku alustasid Ameerika pommitajad rünnakuid Põhja-Vietnamis.
* Et purustada sisside varustusteid, pommitasid USA lennukid ka naaberriikide Laose ja Kambodža alasid.
* Varsti maabusid Lõuna-Vietnamis esimesed Ameerika väeüksused.
* Põhja-Vietnamile osutas abi NSV Liit, andes neile relvi ja õpetades neid kasutama.
* Sõda muutus üha julmemaks.
* Kommunistide terrorile ja mõrvadele vastas USA armee karistusrünnakutega.
* Sisside alasi laastati pommitamise ja mürkainetega.
* Ameeriklased hakkasid protestima sõjas osalemise vastu.
* Üliõpilased korraldasid suuri meeleavaldusi.
* Ameerika Ühendriikide valitsus oli sunnitud alustama läbirääkimisi vietnamlastega.
* 1973.aastal kirjutati alla sõja lõpetamise kokkuleppele.
* Pärast USA vägede lahkumist Vietnamist algas kommunistlike jõudude pealetung ning kahe aasta pärast Lõuna-Vietnami valitsus kukutati .
* Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. Kommunistide diktatuur kehtestati ka Kambodžas ja Laoses.
* Sõjas kaotas USA umbes 56 000 meest ning haavata sai rohkem kui 300 000 inimest.
* Paljudel võidelnutel tekkis hingeline kriis mida nimetati Vietnami sündroomiks.
USA 1980. AASTAIL
* 1980.aastal sai USA presidendiks Ronald Reagan , kes lubas, et taastab ameeriklaste usu iseendasse.
* Reagan asus innukalt majandust reformima.
* Tema majanduskava, mida nimetati reaganoomikaks, tähendas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjale kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist jms.
* Tänu nendele ümberkorraldustele väljus USA majanduskriisist ning elu hakkas ülesmäge minema.
* Välispoliitikas otsustas Reagan, et USA-l tuleb lõplikult loobuda pingelõdvendusest ning uuesti sundida NSV Liitu võistlema Ameerika Ühendriikidega relvastumises.
* See kurnas vastast majanduslikult.
* NSV Liit ei suutnud oma majandust päästa ning USA-st sai maailma ainus üliriik.
SAKSA LIITVABARIIK
SAKSAMAA PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU JA SOTSIAALSE TURUMAJANDUSE IMELISED SAAVUTUSED
* Pärast II maailmasõda jaotus Saksamaa neljaks okupatsioonitsooniks USA, NSVL , Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Okupeeritud alade üldjuhtimine läks üle kontrollnõukogule, kuhu kuulusid kõigi nelja riigi esindajad. Nende eesmärk oli Saksamaa natsismi väljajuurimine ning maa demokratiseerimine.
* Tekkisid ülesaksamaalised erakonnad : Kristlik-Demokraatlik Liit, Kristlik-Sotsiaalne Liit, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Vaba Demokraatlik Partei.
* 1947: USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonid moodustasid ühtse majanduspiirkonna.
* Lääne-Saksa majandus taastus kiirelt.
* 1948: rahareform.
* Lääne-Saksa konfliktid NSVLiga.
* 1949: USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonid moodustasid Saksa Liitvabariigi. Põhiseaduse järgi teostab riigis seadusandlikku võimu parlament , mis koosneb kahest kojast: Bundestagist ja Bundesratist. Valitsust juhib liidukanstler. Esimene liidukantsler   Konrad Adenauer .
* Ida-Saksa, mis allus NSVLile, nimetati ümber Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks.
* Saksa Liitvabariigis Kristlik-Demokraatliku Liidu võim, sotsiaalne turumajandus, võrdne heaolu, majandusreeglid, elatustaseme tõus, tööpuuduse vähenemine.
* 1960ndate 2. pool: majanduskriis.
* 1969 - 1982: Saksa Liitvabariigis võimul sotsiaaldemokraadid , riik sekkus majandusse, tugev sotsiaalpoliitika.
* 1982: võimule tulid taas kristlikud demokraadid, eesotsas Helmut Kohliga. Algas uus majandustõus.
VÄLISPOLIITIKA: UNISTUS TAASÜHINEMISEST
* 1950-1960.aastate välispoliitika peamine rõhk oli koostöö USA ja teiste lääneriikidega.
* Lääne-Saksamaa astus NATO -sse ja muutus tähtsaimaks liikmeks Euroopas.
* Keerulised suhted Ida-Euroopaga, peamiselt Ida-Saksamaaga.
* Lääne-Saksa välispoliitika lähtus nn Hallsteini doktriinist - Saksa riigi ja rahva esindaja Saksa Liitvabariik.
* 1960.aastate lõpul hakkas sotsiaaldemokraadid ajama nn uut idapoliitikat: sõlmiti mitmeid lepinguid saavutamaks rahu.
* Willy Brandt - liidukantsler.
* Lepingu sõlmimine Poola, Tšehhoslovakkia, NSV Liidu ning Ida-Saksamaaga.
* 1989. aastal lammutati Berliini müür.
* Samal aastal algasid Saksamaa taasühinemise läbirääkimised.
* 3.oktoober 1990.aastal Euroopas taas üks riik- Saksamaa Liitvabariik.
* Konrad Adenauer
* Sündis 5.jaanuaril 1976.aastal Kölnis.
* Advokaadi haridus .
* Kuni natside võimuletulekuni töötas Kölni linnavalitsuses.
* Kahel korrad pidi taluma salapolitsei e. Gestapo vanglakongi mugavusi.
* Sõjajärgse Saksamaa juht.
* Nimi oli ka Der Alte.
* Lahkus ametipostilt 87-aastasena.
* Suri 1967.aastal.
* 2003.aastal nimetasid sakslased Adenaueri "Kõigi aegade parimaks sakslaseks".