Egiptuse kunst · 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. ARHITEKTUUR Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid. Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse, mõõtmete, täpsuse ja tööga, mis nende püstitamiseks on kulutatud
punaka ja naised kollaka tooniga Pea Giza kalmistult u. 2551 eKr potisoeng Vaarao Mykerinos ja ta naine(Giza) u. 2470 a eKr Uus Riik Egiptuse templi plaan Püloon- väravehitis Amoni templi nn. Sfinkside avenüü Amon-Ra tempel Karnakis Amon-Ra templi sambad Karnakis u. 1800 eKr Amon-Ra tempel Luxoris (sissepääs) 1417-1379 eKr Hatshhepsuti matmispaik 1480 eKr Deir el-Bahris Ramses II tempel Abu Simbelis u. 1257 eKr Reljeef, Nebamuni aed 1440 eKr segavad palju värve nn. Egiptuse poos ainult pinnakunstis, asju ja olendeid ja inimesi kujutati kõige iseloomilikumas poosis Keskmine Riik Pinnakunst Khnuhmotepi hauakambrist, kujutati vaarao osavust Pinnakunst, linnud akaatsia põõsas, Khnuhmotepi hauakambrist u. 1900 eKr Pinnakunst lionnujaht u. 1450 eKr (ÕPIK) nn. Surnuteraamatu üks pilt skulptuur, Echnatoni portree u
Nad hakkasid koos onnis elama ja Niika mõtles esimest korda elus jääda terveks aastaks laande, kuna nahku ei olnud piisavat, kuid kevadel kadus naine ära. Niika küll otsis teda, kuid ei leidnud. Ta oli väga kurb. Tagasi külla minnes otsustas ta kõik oma asjad ära põletada ja koerad tappa. Nii halvasti siiski ei läinud, kuna tuli Tungalpähkel ja pani talle mõistuse pähe. Ka kütt lasti tal edasi olla, kuna Laima abiellus selle nimel Ramses Gaukiga. Nii siis läks ta järgmisel aastal tagasi laande. See emane karu jälitas teda jätkuvalt ja see meeldis talle, oli nagu ta sõber. Enda onni jõudes oli seal ka Emili. Ta oskas hästi metsas ellu jääda kuna oli kogu aeg niimoodi elanud. Varsti said nad ka lapse. Kellele pandi nimeks Ursula e. Karuke. Kevadel jooksid nad aga samamoodi ära kahekesi, nii et ikka jäi Niika üksi ja läks tagasi külla. Külas oli tal trükimasin ning suvel kirjutaski ta masinaga seda raamatut
1. sekos jumalakuju 2. raamatukogud, eluruumid jne 3. sammassaal 4. püloonid kahe torniga kitsuke värav (ahenev) 5. peristüül sammasõu 6. põhiplaan a. osaliselt lahtine b. kõrge müüriga c. nelinurkne Tüüpiline oli a) kindlustempel (kodusõjad) Veel oli b) terrasstempleid (kuninganna Hatsepsuti tempel 15.saj eKr) c)kaljutemplid (Abu Simbeli tempel, Ramses II ja tema naine. Tempel liigutati ja pandi üleval kokku) Templite juurde viis sfinksidega ääristatud tee. Suurimad templid: Karnakis ja Luksoris teeba lähedal. Sambad kapiteel tüves baas 1) Papüürussammas õitsev 2) Papüürussammas kinnise õiega 3) Lootosõieline 4) Palmikujuline Obeliskid püstitatud päikesejumala Ra auks ning tavaliselt paarikaupa (10-30m kõrged), ots kullatud Skulptuurid
Selline ehitise põhiplaan püsis kogu egiptuse arhitektuuri vältel. Ruumide põhiliseks valgusallikaks oli uks. Kui aknaid oligi, asusid nad kõrgel ja olid väikeste mõõtmetega. Seinu kaeti värvikirevate hieroglüüfidega ja reljeefidega jumalatest ning valitsejatest. Kuulsamad Uue Riigi ajastu templid asuvad Teeba lähedal Luksoris ja Karnakis (370 X 100 m). Levinud olid ka kaljutemplid, milledest võiks meelde jätta Abu Simbeli (asukoht) kaljutempli, ehitatud Ramses II-le. Templi eelõues asuvad 20 m kõrgused kaljusse raiutud vaarao kujud. Preaguseks templit kujudega enam seal ei ole, kuna need viidi Assuani paisu ehitamise ajal uude kohta. Vastasel korral oleks vesi need üle ujutanud.
esemeid. Ammusel ajal olid kuld meie mõistes raha. Tänapäeval leidub veel väitjaid, et miks ei võiks kuld olla meie valuutaks. See pole sellepärast, et nii palju kui kulda on meie eluajaloo jooksul kaevandatud, ei anna pooltki seda rahasummat kokku, mis maailmas hetkel ringi liigub. Kulda leidub ka palju püramiidides sees. Seal hoiti kirste surnutega, mis koosnesid kullast. Kunagisel ajal oli esimene kulla rakendus Egiptuses Ramses II ajal. Püstitati paleede ja templite otstesse kullast kõrgeid maste, mis siis hoidis ära äikest (taeva tuld). [6] Tänapäeval on kullal tohutult kasutusvaldkondi. Ta on väga hea elektrit juhtiv metall, mis ei tuhmu vähimalgi määral. See teebki kullast parima elektrikontaktide valmistamise materjali. Näiteks kõikides uutes autodes on turvapadi, kus on kullast vooluring. Arvutite klahvide all on ka kullast tehtud ühendused ja kiipidel kullaga kaetud osad
Dirigent Arvo Volmeri kätte jooksid kõik jõujooned ja ta valitses orkestrit ning lava suveräänselt. ,,Aidat" lavale tuues kerkib küsimus kui palju näidata eksootilist Egiptust -- või seda hoopis vältida; kui palju keskenduda inimsuhetele või rõhutada poliitilist draamat. Mörcki lavastuses oli nii vaatemängulisust kui ka psühholoogilisi aktsente. Lavakujunduses (Göran Arfs) oli kasutatud motiive Egiptuse ajaloost, arhitektuurist ja kunstist -- võimsad sambad ja obeliskid, Ramses II hiigelnägu, samuti osaliste egiptusepäraseks stiliseeritud parukad ja kostüümid (kunstnik Ann-Mari Anttila). Suur koor ("Estonia" koor ja RAM pluss abijõud) oli oskuslikult jaotatud erineva suurusega gruppideks, koorirezii oli loogiline ja läbi mõeldud. Koor laulis kõlaühtselt ja viimistletud fraseerimisega, mis on akustikat ja koori suurust arvestades hea saavutus (koormeistrid Elmo Tiisvald ja Heli Jürgenson). Balletitrupi delikaatselt stiliseeritud liikumine haakus lavastuse
peaaegu igasugused kokkupuuted teiste rahvastega, eriti sõjalised. Uus olukord äratas egiptlastes rahvusliku kokkukuuluvustunde, võimuladvikus tekkis ag igatsus uute valduste järele. Valitsejad pidid taastama oma ülemvõinu: loodi suur ja võimas riigiaparatuur ja alustati tugevat propagandat, mis ulatus ka religiooni. (Alpatov 1973) Uut riiki valitsesid XVIII-XX dünastia, vaaraod Jahmos, Amenhotep I- IV, Thutmosis I-IV, Hetsepsut, Ramses I-IX, aastatel 1562-1085 eKr (Stadnikov 1998). Uue riigi ajal sai peajumalaks Amon, kes egiptlaste kujutluses oli liitunud päikesejumal Ra- ga ja kandis seetõttu nüüd nime Amon-Ra (Kangilaski 2003). Kuningad püüdsid oma seotust peajumalaga kinnitada neile pühendatud suursuguse ja võimsa arhitektuuriga (Stadnikov 1998). Kunst saavutas oma õitsengu just Uue riigi ajal. Egiptusest oli saanud
järgi. 1. Arhitektuur- kivist rajatud ehitised *Hauakambrid-mastaba, astmikpüramiid (Dsozer), suured püramiidid (Cheops, Chefran, Mykerinos), kaljukoobashaud (Tutanhamon I 1922.a) Sarkofaag- inimesekujuline kirst. *Templid- koht jumala teenimiseks ja ohvriandide viimiseks. Sambad meenutasid kohalikke taimi, rohkelt kasutati papüürust meenutavat sammast [kapiteel- samba kaunistatud ülaosa], kasutati ka 16-tahulist sammast. N: Karnakis, Luxoris, Ramses II matusetempel "Ramasseum". Asus pealinna Teeba lähistel. Ka Hatsepsuti matuse-, kaljutempel. Ramses II kaljutempel Abu-Simbelis. Nefertari tempel). 2. Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb. Temaatika: vaaraod, jumalused. Iseloomulik: sirge poos, vasak jalg eespool, käed rusikas kõrval või risti rinnal, võimukas salapärane üleolev naeratus, pilk suunatud otse kaugusesse. Orjad, töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud. Sfinks-
järgi. 1. Arhitektuur- kivist rajatud ehitised *Hauakambrid-mastaba, astmikpüramiid (Dsozer), suured püramiidid (Cheops, Chefran, Mykerinos), kaljukoobashaud (Tutanhamon I 1922.a) Sarkofaag- inimesekujuline kirst. *Templid- koht jumala teenimiseks ja ohvriandide viimiseks. Sambad meenutasid kohalikke taimi, rohkelt kasutati papüürust meenutavat sammast [kapiteel- samba kaunistatud ülaosa], kasutati ka 16-tahulist sammast. N: Karnakis, Luxoris, Ramses II matusetempel "Ramasseum". Asus pealinna Teeba lähistel. Ka Hatsepsuti matuse-, kaljutempel. Ramses II kaljutempel Abu-Simbelis. Nefertari tempel). 2. Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb. Temaatika: vaaraod, jumalused. Iseloomulik: sirge poos, vasak jalg eespool, käed rusikas kõrval või risti rinnal, võimukas salapärane üleolev naeratus, pilk suunatud otse kaugusesse. Orjad, töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud. Sfinks-
ülikuarmeele, vaid vabadest kogukondlastest moodustatud sõjaväele. Armee peajõu moodustasid hobukaarikud, mis kaalusid vaid 5-10 kg ning olid seetõttu väga kiired. Peale vankrijuhi oli sellises kaarikus mõnikord ka kilbikandja. Jalavägi oli relvastatud kõverate mõõkade ja sõjakirvestega. Kõige tugevam oli riik Suppiluliuma ajal 1400 e.Kr. Suurem konflikt egiptlastega oli hettitidel 13.saj.e.Kr. Egiptuse vaaraoks oli sel ajal Ramses II ning hetiite valitses Hattusili III. Nende vahel sõlmiti ka rahu ja sõpruse leping (1269.e.Kr). Hetiidi riigi linnade tänavad olid sillutatud. Majade õuepoolsed aknad olid klaasist. Toiduainete jaoks olid jahutusseadmed (maa sisse kaevatud 1-2 m. sügavused saviastjad.) U. 1200a.e.Kr tabas hetiite vaenlase kallaletung. Võimas riik purustati.. Omaenda kultuurimälestisi jätsid hetiidid vähe. Nende suurim teene oli kultuuri vahendamine
Egiptuse vaarao Ahmose I, kes asutas XVIII dünastia ja viis pealinna Memphisest üle Teebasse. Uue riigi perioodil (u 15501070 e.m.a) saavutas Egiptuse territoriaalne laienemine oma haripunkti, ulatudes lõunas (Nuubias) Niiluse neljanda kärestikuni (tänapäeval Sudaani põhjaosa) ja põhjas Süüriani. Sellel perioodil valitsesid Egiptust kuulsad vaaraod, nt Hatsepsut, Thutmosis III, Ehnaton ja tema naine Nofretete, Tutanhamon ning Ramses II. Kolmandat vaheperioodi iseloomustavad liibüalaste, nuubialaste ja assüürlaste vallutusretked Egiptusesse, kuid egiptlased suutsid need sissetungijad riigist lõpuks välja lüüa. 5 Niiluse kingitus Egiptuse tsivilisatsiooni tekkes oli esmatähtis roll Niiluse jõel. Kõrbetest ümbritsetud Niiluse orus toimusid iga-aastased üleujutused
kujur, Myroni ja Polykleitose kaasaegne. Kasutas osavalt nii pronksi, marmorit kui ka kulda ning elevandiluud. Pheidiase teoste hulka kuuluvad akropolile püstitatud peaaegu 17 m kõrgune pronksskulptuur Athena Promachos, kulla ja elevandiluuga kaunistatud Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. · Abu Simbel- Egiptuse lõunaosas Nuubias on Abu Simbeli kaks kivitemplit. Nad on saanud nime Ab Sunbuli linna järgi.Kaksiktemplid lasi ehitada vaarao Ramses II 13. sajandil eKr. Vältimaks templi jäämist vee alla peale Aswni paisu ehitamist koliti kogu kompleks 1968. aastal teise kohta. Kolimiseks saeti kogu tempel tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. · Zeus- Peajumal- on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal, titaanide Kronose ja Rhea poeg. Zeus oli ka külalislahkuse kaitsja. Tema püha lind oli kotkas ja püha puu tamm. · Kapitoolium- oli üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud
Õue taga oli sammassaal ja edasi mõned hämarad ruumid, kuhu tohtisid siseneda ainult preestrid. Seal paiknes ka jumalakuju. Uue-Riigi ajal sai peajumalaks Amon, kes oli egiptlaste kujutluses liitunud päikesejumalaga ja kandis seepärast nime Amon-Ra. Amoni templite ehitamine oli kunsti peaülesanne. Suurimad Amoni templid olid Karnakis (370x100m) ja sellest 3,5 km kaugel Luksoris. Uues Riigis leiame ka kaljutempleid. Kuulsaim neist on Ramses II kaljutempel Abu-Simbelis. (Seoses Assuani paisu ehitamisega lõigati tempel 1968.aastal kaljust välja ja tõsteti oma algsest asukohast 180 m kõrgemale.) Uue Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse, mis ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest. Uue Riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. Niiluse vastakalda kõrbes nn.Kuningate org, mille kaljuseintesse raiuti paljude vaaraode hauakambrid. Vaaraode kirstud e
Meestel tuli juuksed lühikeseks lõigata, kuna kõrvad pidid nähtaval olema. Sarnane juuksestiil kestis niikaua kuni juuksed vanadusest hõrenema hakkasid. Üldiselt võib öelda, et meestele kehtisid kindlad reeglid isegi juustestiili kohta Peakatteid üldiselt ei kantud. Vaaraode peakate, pschent, oli kõrge, juukseid täielikult kattev. See koosnes Ülem- ja Alam- Egiptust sümboliseerivast kroonist. Peakatet on näha paljudel seinamaalingutel, relijeefidel ja skulptuuridel Ramses II peas. Vaaraode tseremoniaalses peakattesse sisaldus rohkelt sümboolikat. Selle küljes võib näha nii jaanalinnu sulgi, mis olid pühitsetud Osisrisele, kui ka kuninglikku kobrat või päikeseketast KOSMEETIKA Meik oli väga oluline. Väga suurt tähelepanu pöörati isiklikule hügieenile ja puhtusele. Rohkesti kasutati kosmeetikat ja lõhnaõlisid. Kasutati juuste kasvu soodustavaid vahendeid. Mitmesuguseid minke, salve, värve ja parfüüme
Kunst sõltus rohkem üksikute valitsejate tahtest. Egiptus väljus oma riigi piiridest (Tutmosis). Kerged mõjud mujalt. Rafineeritus (peen, meisterlik) Amenhotep IV ajal (Ehnatom) Hästi tuntud on Ehnaton koos oma naise Nofretetega ja 3 tütrega. Terve hulk Nofretete büste on palju. Teda peeti tolle aja naisideaaliks. Representatiivne toredus e esinduslik oli Ramses II ajal, kes lasi ehitada kuulsa Ramasseumi. Abu Simbeli templi ees Ramses II istuvad figuurid. Pärast Ramses II hakkas langus, aga veel Ptolemaioste ajal püsis kunst. § 9. KreetaMükeene kunst e Egeuse kunst. Euroopa vanim kunst. Eristatakse kolme piirkonda. Küklaadiline kunst. Küklaat saarestik Kreeta ja mandriKreeka vahel. Sealt pärinevad peamiselt stiliseeritud väikefiguurid. Kreeta kunst. U 26001100 eKr. Kutsutakse ka minoiliseks, tuleb Kreeta legendaarsest kuningast Minosest. Minotaur poolinimene, poolhärg. Veel jagatakse see 3ks ajajärguks.
isegi tarbeesemeid. Maalikunst erines eelmistest vähe (pinnakunst). Lõpututest inimkeha võimalikest poosidest kujutati kindlalt ainult mõnda ilmekamat. Tegelasi kujutati tihti nn. egiptuse poosis inimene pika sammuga astumas (jalad küljelt), rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga. Vaaraod: Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon, Ramses II; püramiidid Gizas; sfinks; Püloon koos obeliskiga. 3. etruski 75saj e.m.a Kunsti tõlgendustes palju vaieldavat. Kunstis näha etruskide tihedat sidet kreeka arhailise perioodi kunstiga. Kunsti enim säilinud nende haudades, ilmselt kesksel kohal olnud surnutekultus. Kunstiteoste peamiseks materjaliks savi, meisterlik ka pronksivalu. Võrreldes kreeklaste kunstiga oli etruskide looming naturalistlikum, emotsionaalsem ja dekoratiivsem
Saj. eKr,, rajas Egiptuse impeeriumi, sõjaretked, suur ehitaja: Karnaki tempel. · Ehnaton Vaarao 14. Saj eKr, sõjaline tegevus puudus, ühe jumala usk ehk monoteistlik kultus, ainujumal Aton, kunst realistlikum · Nofretete kuninganna 14. Saj eKr, kuulus skulptuur · Tutanhamon 14. Saj. eKr, 9aastaselt troonile, kus valitses u9 aastat, taastas mitme jumala usu, avastati puutumatust hauakambrist. · Ramses II vaarao 13. Saj eKr, suured sõja retked, suured ehitised: Abu Simbel, suri vanalt · Kleopatra VII 5130 eKr, juhtis Egiptuse riiki, kuni see langes Rooma võimu alla. 3) Mesopotaamia a) Mesopotaamia- Eufrati ja Tigrise jõgede vaheline ala, kus kerkisid esile tugevad riigid. b) Piirkonna edasine lugu: · vanaajal üksikute riikide suurvõimu aeg · >Pärsia >Makedoonia >Rooma >Araabia kalifaat · > mongolite riik >Türgi
Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Kaldea Uurist e Mesopotaamiast Süüria kaudu Palestiinasse. Jaakobi pojad müüsid noorima venna Joosepi orjaks Egiptusesse, ning temaga hakkas võõrale maale elama asudes uus ajaloojärk. Heebrealased sattusid nagu muudki võõramaalased, egiptlaste vaenu alla ja sunnitööle. Mooses, judaismi rajaja Iisraellaste vastupanu juhiks tõusis Mooses. Tema juhtimisel põgenesid iisraellased Egiptusest Palestiinasse vaarao Ramses II ajal XIII sajandil eKr. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku (Kümme jumala Sõna). Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Judaismi alused Pühakiri Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: Toora (seadus,õpetus),
Ta täitis 5. sajandi II kolmandikul muuhulgas Ateena, Delfi ja Olümpia tellimusi. Ta visandas ning osaliselt ka teostas Parthenoni kaunistused. Pheidiase teoste hulka kuuluvad akropolile püstitatud peaaegu 17 m kõrgune pronksskulptuur Athena Promachos, kulla ja elevandiluuga kaunistatud Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. 28) Abu Simbel- on kaks kivitemplit Nuubias, Egiptuse lõunaosas. Nad on saanud nime Ab Sunbuli linna järgi. Kaksiktemplid lasi Niiluse kaldale ehitada vaarao Ramses II 13. sajandil eKr. Vältimaks templi jäämist sügavale vee alla peale Aswni paisu ehitamist koliti kogu kompleks 1968. aastal teise kohta. Kolimiseks saeti kogu tempel tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. Ühel kahest oli õnn säilida. Maavärin põhjustas kahjustusi teisele neljast kujust. Imponeeriv, tohutu pülooni ilmeline Suure templi kaljufassaad, milleni algselt pääses läbi hoovi. Templi fassaad on 36 m lai ja 32 m kõrge, kujud on üle 20 m kõrged
Muistne Egiptus. Kristiina Lõoke. 2010 aastal. VPG. Sisukord. 1. - Püramiidest.....................................................lk 1 2. - Usk. Jumalad ja Jumalannad. ..........................lk 2 3. - Muumiad..........................................................lk 3 4. - Võim................................................................lk 4 5. - Templid............................................................lk 5 6. - Põllumajandus..................................................lk 6 7. - Kiri...................................................................lk 7 8. - Igapäevaelu......................................................lk 8 9.- Muud.................................................................lk 9 Püramiididest. Egiptlased olid esimesed tõsised insenerid ja ehitasid vägevaid templeid, linnu ning püramiide...
Aritmeetika ja geomeetria. Balsameerimise järel tekkis arstiteadus. Tehti operatsioone, parandati hambaid. Kirjutati hümne ehk ülistuslaule jumalatele. Vaaraode vallutused. Aasia päritolu vallutajatelt õpiti kasutama hobuseid ja sõjavankreid. Relvi valmistati pronksist. Vaaraod suundusid vallutusretkele. Kõige suurem vallutaja oli vaarao Thutmosis III (1450.- ndad) Alistas Nuubia Egiptusele. Tema valitsemisajal oli riik võimsaim Idamaades. Pärast teda hakkas endist hiilgust taastama Ramses II (1290-1224eKr) , kes sõlmis hetiitidega rahu, abiellus kuninga tütrega. Egiptus sai Palestiina ja Süüria lõunaosa. Põhjaosa jäi hetiitidele. Sõjaretkedelt tõid vaaraod rohkelt saaki, annetati jumalatele. Preestrid valdasid jumalate maid, varandusi- mõjukus suurenes. Vana riik - 27.-21. saj eKr Sisemine ühtsus, isoleeritus, kõige jõukaim periood, 26. saj eKr püramiidide ehitamine (tuntuimad 3 Giza püramiidi) Keskmine riik - 20.-17
Champollion lasi valmistada jooniskoopiad obeliskist, mille kreeka kirjeldustest ta luges välja Kleopatra nime sagedase kordumise, määras tähed L, P ja T, mis tulid ette ka nimes Ptolemaios, ja saj sellega teada, et sümbolid ei tähistagi üksikuid sõnu, vaid hoopis vokaale. L-i ees olev sümbol sõnas "Kleopatra" pidi seega olema kas K või C. Kui Champollion sai 14 septembril 1822 Egiptusest mitu vaaraokartushshi, deshifreeris ta kaks neist hoobilt: Ramses ja Thutmosis. Kopti keele tundmine võimaldas tal lugeda mõned egiptusekeelsed sõnad. 27. septembril 1822 teatas Champollion oma avastusest Pariisi Akadeemias. Seda päeva loetakse uue teaduse, egüptoloogia sünnipäevaks. Champollioni nimetati egüptoloogia professoriks ja saadeti 1828. Aastal teaduse teenistusse Egiptusesse. Tema ja itaalia professor Ippolito Rosselini juhatasid seal teadusekspeditsiooni. Champollion suri pärast Egiptusest naasmist
Olümpia Zeusi kuju. Kunstniku nägemus Olümpia "Zeus"i kujust. Kunstniku nägemus "Athena Parthenon"-i kujust. 15 Abu Simbel Abu Simbeli templite näol tegu kahe kivitemplit Nuubias, Egiptuse lõunaosas, saanud nime Ab Sunbuli linna järgi. Kaksiktemplid lasi Niiluse kaldale ehitada vaarao Ramses II 13. sajandil eKr. Ühel kahest templist oli õnn säilida, vältimaks templi jäämist sügavale vee alla, peale Aswni paisu ehitamist koliti kogu kompleks 1968. aastal teise kohta. Kolimiseks saeti kogu tempel tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. Maavärin põhjustas kahjustusi teisele neljast kujust. Imponeeriv, tohutu pülooni ilmeline Suure templi kaljufassaad, milleni algselt pääses läbi hoovi. Templi fassaad on 36 m lai ja 32 m kõrge, kujud on üle 20 m. kõrged
m.a. Matusetseremooniat viisid läbi preestrid. Kuninga muumia pandi kasti ja koos kastiga kivist sarkofaagi, millel oli inimese keha kuju. Muumia nägu oli kaetud kullast maskiga. Surnukeha lasti sügavasse kaevu, kus oli väike tuba. Pärast müüriti avaus kinni, nii et ka kõige vilunum silm poleks võinud hauda üles leida. Siis läksid preestrid üles ja müürisid ka kaevusuu niisama kõvasti kinni. Preestrid tegid kõik selle ise, ilma tunnistajateta, ja nõnda hoolikalt, et Ramses II muumia puhkab oma asupaigas hästi kaitstuna nii varaste kui ka tänapäeva uurijate eest. Sajandite jooksul on palju haudu rüüstatud, kuid see on jäänud puutumatuks. Seni kui üks osa preestreid vaarao surnukeha sisse müüris, tegi teine osa maa-alustesse tubadesse valgust ja kutsus elavaid sööma. Egiptlaste ehitised Astmikpüramiid Püramiidide tegelikuks loojaks on kuningas Djoser (3. dünastia 2686 - 2613). Peale kuju oli revolutsionaarne ka materjali kasutus
Riigi eesotsas seisis vaarao, templeid ning muid ehitisi püstitati talupoegade töö abil. Vastupidiselt levinud arvamusele ei kasutatud orjatööd. 2. Keskmine Riik 20521570 e.m.a. kahanes vaaraode ülemvõim, suurem osa riigi juhtimisest läks preesterkuningate kätte. Hakati valmistama vask ja pronksesemeid, samuti ka klaasnõusid. 3. Uus Riik 1570715 e.m.a. Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Ehnaton, Tutanhamon ja Ramses II. Eriti Ehnatoni ajal saavutas Egiptuse taseme, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanhamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu ainukene vaarao hauakamber, mis püsis kaua rüüstamatuna. Levis pronksi ja raua kasutamine. Kunst muutus nende kolme riigi ajastu jooksul väga vähe. Peamiselt tugineski see kolmele tunnusele: Religioon just sel põhjusel rajati suuri hauakambreid ja templeid ning
Sinuhe kohtus surnute koopas Kaptahiga, ta polnud surnud. Kaptah ja Horemheb tundsid üksteist ja olid koostööd teinud. Sõda jätkus Süürias Horemhebi juhtimisel, puhkes katk, egiptlased võitsid sõja. Nad jätkasid sõjaretke, lõpuks läks Sinuhe tagasi Teebaisse. Vaarao Tutanhamon oli surnud. Horemheb käskis Sinuhel Hati maa prints Shubattu tappa. Sinuhe tegi seda. Printsess Baketamon sünnitas vastu tahtmist Horemhebile poja , kelle nimeks sai Ramses. Horemheb ise käis jälle sõdimas. Tagasi tulnud ja koos Baketaminiga taas olnud, sünnitas naine poja, kelle nimeks sai Sethos. Taas vallutusretkele minnes hakkas Baketamon kutsuma võõraid mehi enda juurde. Sinuhe tundis ennast väga üksildasena, kuid Kaptah tuli tema juurde tagasi. Sinuhe hakkas jälle arstiametit pidama oma majas lastes arstimärgi üles panna. Horemheb tuli tagasi lubades mitte enam ise sõdida jättes selle oma poja Sethi hooleks. Kui nad Sinuhega
sümbol (kaks läbipõimunud kolmnurka). Ühe esiisana austavad juudid AABRAHAMI (teised: Iisak ja Jaakob). Ca 4 tuhat aastat tagasi uskus Aabraham Jumala tõotust anda talle palju järeltulijaid. Neist sai Iisraeli rahvas, keda praegu tuntakse juutidena...nende uskumuse järgi teeb Jumal neile head ja nende kaudu kogu maailmale. MOOSES - teine tähtis isik juutide ajaloos. Suur juht, kes aitas Aabrahami järeltulijatel põgeneda orjusest Egiptuses (nn. egiptuse vangipõlv 13.saj. eKr. vaarao Ramses II ajal) ja rännata Palestiinasse, kus nad võisid elada rahus, kuuletudes Jumala seadustele. Pärimuse järgi võttis Mooses need seadused vastu SIINAI MÄEL. JUUDI PIIBEL. Juutide pühade raamatute hulgas on 39 raamatust koosnev kogumik TANAH e. juudi PIIBEL. Need raamatud on jaotatud 3 rühma: 1.TOORA ehk SEADUS (vahel nim. seda rühma ka viieks Moosese raamatuks)-siin kirjeldatakse juudi rahva varasemat ajalugu kuni nende juhi, Moosese ajani. Sinna on
lähedal nüüdses Gizas. Uue riigi periood oli Egiptuse välise võimu hiilgeaeg. Egiptlased olid hüksoslastel õppinud hobukaarikute kasutamist ja nende kaarikuvägi kujunes ähvardavaks jõuks Lähis-Idas. Egiptusest oli saanud tõeline suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III valitsemise ajal. Tihenesid suhted naabritega, tugevne Ülem- Egiptuses Teeba Amoni preestrite võim. Uue riigi ajast on pärit Kuningate org, Ramses II tempel, Tutanhamoni hauakamber. 4. Miks on tähtsad: Suured püramiidid, Kuningate org, Memphis, Niilus, astmikpüramiid, Abu Simbeli ja Karnaki templid, Teeba? V: Suured püramiidid- suurtesse püramiididesse on maetud Egiptuse vaaraod. Suured püramiidid on ehitatud liivakivist ja asuvad Gizas. Suuri püramiide on 3 ja suurim neist on Cheopsi püramiid. Kuningate org- kuningate orgu kasutati ligi 500 aastat nekropolina. Kõik hahakambrid peale Tutanhamoni hauakambri olid rüüstatud
aasta jooksul.Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki.
3 ptk Shubattu haigestumine. Muinasjutuprintsess Baketamon. Sinuhe Shubattule: ,, Inimene, mu vend, ära sure!" kuigi ise oli selle surma põhjustajaks. Telliskivipunane printsess Baketamoni suu. Baketamon sai Sekhmeti preestrinnaks. 4 ptk Eje kroonimine vaaraoks. Teebai pühitses Sekhmeti pidu ja taevas punetas Teebai kohal tõrvikuist ning lampidest. Eje hakkas mõistma oma halbu tegusid. Horemheb sai poja, kelle nime pani kuldraamatusse kui Ramses. Baketamon kalaturul. 5 ptk Uus tiik värviliste kaladega. Nõgine sünkmooripuu. Sinuhe haigestumine. Ühiskonnaklasside vahe, Sinuhe ei saanud kõrgest seisusest inimestega enam läbi. Muti hoolitses Sinuhe eest. Kaptahi soovitused Sinuhele. 6 ptk Sinuhe taas arst. Eje surm. Horemhebi nukrus ja sõjateed ta näos, peegeldudes kortsudes. Suvila. Baketamon oli lasknud kogu Teebai rahval sülitada Horemhebi voodisse. 7 ptk Horemheb oli olnud hea valitseja
· Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk · Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks peristüül · Järgnes templi katusega osa sammassaal ainult ülikutele · Amon-Ra templi sammassaal Karnakis oli 0,5 ha suur, sambaid oli 34, nende kõrgus 10 20 m · Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid ja terrasstempleid · Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis · Abu-Simbel oli püstitatud vaarao Ramses II jaoks · Tempel jäi hüdroelektrijaama paisjärvele ette · Korraldati päästmistööd ja tempel viidi jupphaaval kõrbesse · Kuulus on ka Hatsepsuti terrasstempel Deir el-Bahris · Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale · Hatsepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta · Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega · Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr
1550-1075. a. e.Kr. Uue riigi ajal, mil valitsesid 18.20. dünastia, muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks riigiks. Vaaraode võim tugevnes. Vaaraode võimu toetasid sõjavägi ja ametnikud. Kasutusele võeti sõjavankrid ja hobused, metallidest levisid pronks ja raud. Leiutati veetõsteseadmed. Palju kasutati vangide tööd. Tuntumad valitsejad olid Tuthmosis I ja II III ja IV; Amenhotep I, II, III ja Amenhotep IV; Ramses I, II, III, IV, V, VI. Paljude sõdade ja sisemiste vastuolude tõttu lagunes Uus riik umbes 1000. aastal eKr. Järgnenud Hilis-Egiptuse perioodil võimutsesid mõnigi kord võõramaised valitsejad. Vana-Egiptuse kultuur ja religioon Kiri ja haridus Egiptuse kiri kujunes riigi tekkega umbes samal ajal. Kirjamärgid hieroglüüfid, mida oli kasutusel ligi 1000, meenutavad väliselt piltkirja ja ongi tõenäoliselt sellest arenenud.
diplomaatilised sidemed Aasia valitsejatega. Egiptuse tähtsaim usukeskus Uue riigi ajal oli Teeba, kus paiknesid peajumal Amon-Ra peamised templid ja vaaraode hauad Niiluse läänekaldal Kuningate orus. Tõusis preesterkonna tähtsus riigi elus, see omakorda põhjustas sisevastuolusid riigis. Umbes samal ajal tugevnes Aasias Hetiidi riik, mille valitsejad püüdsid Süüriat ja Palestiint Egiptuse käest oma võimu alla saada. Tulemuseks olid sõjad Egiptuse ja Hetiitide vahel. Vaarao Ramses II (1290-1224 aastat eKr ) sõlmis pärast raskeid võitlusi hetiitidega rahulepingu, millega jaotati mõjupiirkonnad Ees-Aasias: Palestiina jäi Egiptuse võimu alla, põhjapoolne Süüria aga allus Hetiidi kuningatele. Uue riigi lõpuperioodil tugevnes Ülem-Egiptuses Teeba Amoni preestrite võim. Kuningate võim seevastu nõrgenes. 15. Millised elanikkonnakihid eksisteerisid Vana-Egiptuse riigis?
saj vallutas Hattusa, mille muutis hetiitide pealinnaks ning pani aluse Hetiidi riigile, alistas Anatoolia keskplatoo, vallutas Süüria. Kuid riik vaibus 16-14.saj. Supiluliuma; 14.saj pani aluse Hetiidi suurvõimule: võitis Mitanni riiki, alistas enamuse Süüria väikeriikidest (Kades, Ugarit). Hattusili III: 13.saj viis pealinna tagasi Hattusasse ja ehitas linna ümber monumentaalse tsitadelli, templid, ringmüüri. Võitlused Egiptusega. 1255.a eKr sundis Assüüria esiletung lepingule Ramses II-ga: rahu- ja liiduleppe ning jagas vaidlusalased piirkonnad omavahel: P-Süüria (Kades) hetiitidele ning L-Süüria (Kaanan) Egiptusele 13.saj lõpp Hetiidi riik hääbus ning 12.saj Hattusa hävitati. 5) Egeuse tsivilisatsioon 7) Israel 12.saj järel asusid aladele nomaadlikud rahvad heebrealased, kes poliitiliselt killustunud, kuid esile kerkis Iisraeli riik, mis alllutas Palestiina Saamuel; 11.saj preester-kohtumõsitja
olid Hafre ja Mykerinos. Püramiidide ehitamine oli ühiskonnale raskeks koormaks ja seetõttu hakati vaaraosid matma kaljuhaudadesse. Selles viis haua- ja varakambrini pikk koridor, sissepääsud olid koolikalt peidetud. Läheduses asus pooleldi kalju sisse raiutud tempel, kus käidi surnu eest palvetamas ja talle andameid toomas. Kaljuhaudade juures asuvatest kaljutemplitest on arhitektuuriliselt kõige huvitavam 16.-15. sajandil eKr ehitatud Hatsepsuti tempel Dair al-Bahris. Niisama kuulus on Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Nuubias. 1922. avastati rüüstamisest peaaegu puutumata jäänud Tutanhamoni hauakamber. Hauda oli talle kaasa pandud hämmastavad rikkused.
pannud. · Manifest (lk 354) riigipea või kõrgeima riigiorgani pidulik kirjalik pöördumine rahva poole tähtsate (poliitiliste) sündmuste puhul. · Aton (lk 393) Aton, "päikseketas" on tuntud Päiksejumalus Keskmise Riigi ajast. Atumi ja Re ilmumisvorm. Kui Ehnaton Uue Riigi ajal võimule sai, kehtestas ta 1350 eKr (esimest korda ajaloos) monoteismi. Ainsaks jumalaks sai Aton, mis tuletati Atum ´ist. Peamiseks kultuskohaks sai Amarna. · Ramses (lk 389) -. Ramses oli Vana-Egiptuse 19. dünastia esimene vaarao. Ta valitses umbes 12931291 eKr. Ramses I ei olnud kuninglikku päritiolu, ta oli väepealik Seti poeg ja töötas Horemhebi vesiiri ja Amoni ülempreestrina. Horemheb nimetas ta oma järglaseks, sest tal ei olnud omal lapsi. Raamatus parandas Sinuhe Ramsese tuulerõugetest. · Kreeta (lk 388) - Kreeta on Kreeka suurim saar. Ta asub Egeuse mere lõunaosas
20. dünastia vaaraod, muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks riigiks. Uue riigi ajal allutati Palestiina ja Süüria. Ka Nuubia oli Egiptuse võimu all. Vaaraode võim tugevnes. Vaaraode võimu toetasid sõjavägi ja ametnikud. Kasutusele võeti sõjavankrid ja hobused, metallidest levisid pronks ja raud. Leiutati veetõsteseadmed. Palju kasutati vangide tööd. Tuntumad valitsejad olid Tuthmosis I ja II III ja IV; Amenhotep I, II, III ja Amenhotep IV; Ramses I, II, III, IV, V, VI. Tuthanhamon oli Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast, kes valitses aastail 1336-1327.a. eKr. Paljude sõdade ja sisemiste vastuolude tõttu lagunes Uus riik umbes 1000. aastal Hilis-Egiptuse perioodil (1000 525 a. e. Kr.) Sel perioodil võimutsesid mitmel ka võõramaised valitsejad, näiteks assüürlased. 525 a eKr vallutasid Egiptuse pärslased Kambysese juhtimisel. Muistse Egiptuse ühiskond Kuningavõim
suurimad templid asusid KARNAK'is, ja LUKSOR'is. Uue-Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse, mis ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest. Uue-Riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. KUNINGATE ORG. need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks.seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Levinud olid ka kaljutemplid, milledest võiks meelde jätta Abu Simbeli (asukoht) kaljutempli, ehitatud Ramses II-le. VANA-EGIPTUSE SKULPTUUR JA PINNAKUNST, nende areng ja näited. PINNAKUNST - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks.
KUNSTIAJALUGU Kultuur on kogu inimese tegevus nii vaimses kui ainelises valdkonnas Kunst on kõik see, mis pole loomulik ja looduslik vaid on loodud inimese poolt ehk kunstlik *Kunst haarab erinevaid loominguvaldkondi: arhitektuur, skulptuur, maal ja graafika *Kunst tekkis 30-40 000 aastat tagasi. Sel ajal toimus inimkonnas ka suured muutused: 1)Sugukondade tekkimine 2) Rasside kujunemine 3) Religiooni tekkimine 4)Kunst ja abstraktne mõtlemine MIKS TEKKIS KUNST? Kunst kui: 1) info edasikandja 2) religioossete tunnete väljendaja 3) eneseväljenduse vajadus 4) vajadus ilu jõule Ürgühiskonna kunst Kiviajad Tekkis vanemal kiviajal 800eKr tagasi (sel ajal leitud siberist koopamaalid) Lascaux ja Altamira koopad Koopamaalid olid realistlikud, kujutati peamiselt loomi, inimene oli teisejärguline, kasutati looduslikke värve. Willendorfi veenused-rõhutatud sootunnustega, nägu polnud Koopamaalidel oli rõhk nüüd inimesel. Hakati kuj...
teiselt poolt kulude ja hinna tõusu suhet c. maksude olulist suurendamist, et suunata rohkem eelarve raha tootmisse d. panuse tegemist sõjatööstuse kiirele arengule 36. Riiklikke väljaõppe programme alustas a. esimese asjana üldse oma tegevuses Eesti valitsus 1991 aastal b. USA president J.F.Kennedy administratsioon c. USA president G.W. Bushi administratsioon d. püramiidide ehitajate kvalifikatsiooni tõstmiseks Egiptuse vaarao Ramses II 37. USA presidendi W.J.Clintoni administratsiooni valitsemisaega iseloomustab a. riigi majanduse pidev langus b. naissoost ametnikele töökeelu kehtestamine Valges majas c. riigi majanduse pidev kasv d. keeldumine koostööst vabakaubanduse arendamisel Mehhiko ja Kanadaga 38. Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi oli a. välisfirmade topeltmaksustamine, kuna nendel olid kasumid suuremad kui Eesti firmadel b. liberaalne ja avatud majandus c
kõrgel. Näide tüüpilisest Egiptuse templist (allikas: http://www.ancient-egypt.co.uk/people/images/t_image030-2.jpg ) Kuulsamad Uue riigi ajastu templid asusid Teeba lähedal Luksoris ja Karnakis. Nende ehitus on tunduvalt keerulisem tavalisest kolme ruumiga templist. Kuulsaks on saanud ka Amoni tempel Karnakis sammassaali tõttu, mille lagi toetub 134 monumentaalsele sambale. Amoni templile on stiililiselt ja mõõtmeliselt üsna lähedane Ramses II poolt ehitatud Ramesseum. Egiptuse templid olid suuremõõtmelised ja rangelt tõsised ning mõjusid oma suuruse tõttu lausa ängistavalt. Rikkalik kaunistus ja arhitektuuridetailide monumentaalsus rabas vaatajat igal sammul. 2.2. Egiptuse skulpuur Kujutava kunsti mälestisi on Egiptuses säilinud arvukalt. Neile kõigile on iseloomulik range ja tardunud pidulikkus, mis valitseb ka arhitektuuris. Egiptuse kunstipärandis on portreeskulptuurid kõige populaarsemad
Ta töötas Alam-Egiptuse peainspektorina ainult ühe aasta, sest pärast väikest juhtumit huligaanitsevate turistidega Saqqaras viidi ta üle Tantasse. Kuid peagi Carter lahkus sellelt töökohalt ja otsustas end pühendada maalimisele, mis sisustaski tema aega aastatel 1905-1907. 1907. aastal kohtusid Howard Carter ja Lord Carnarvon omavahel. Alguse sai kauakestev, lähedane ja edukas töösuhe ja sõprus. Aastatel 1907 kuni 1917 juhtisid need kaks meest kaevamisi Teebas (Hatshepsuti ja Ramses IV templeis) ja mõningatel Niiluse delta aladel (Sakhas ja Tell el-Balamunis): Dra Abu el-Nagas avastasid nad matmispaiku Keskmisest Riigist kuni Ptolemaiose perioodini. Carter avastas Amenhotep I haua, samuti kaevas ja kasutas Hatshepsuti ja Amenhotep III haudasid. Lord Carnarvoni jaoks uuris ja ostis ta muistiseid antikvariaaditurgudelt. Ning 1910. aastal ehitas ta uue kaevamise maja ja residentsi endale Elwat el-Dibani, loomulikult väikese rahalise toetusega lord Carnarvonilt.
Vana Egiptuse ajaloo periodiseering 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton(Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. Arhitektuur( haudeehitised, templid) Haudeehitised: 1)Mastaba-koosneb maa- alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. 2) Astmeikpüramiid- koosneb kivimassist. Vanim asub Sakkaras
Hõlmab faktoreid, mis mõjutavad VP (nt geograafiat, majandust). Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida-Rooma alusel. Sõbralikud suhted naabritega. Abielude diplomaatia- polnud väga edukas. Religiooni tähtsus: paganad tuleb viia ristiusku. Realismi arengule on kaasa aidanud diplomaat Machiavelli (1469-1527). Hans Morgenthau Realism- “Politics among nations” 1. rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises maailmas. Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on sissejuhatus, sisuline pool vaidluse üle, pöördumine mitme jumala poole lepingu kinnituseks- olid kõige tähtsamad. Hindu e. Manu seadused: 12 raamatut kuidas ennetada sõda ja kindlustada rahu. Sõda ja rahu on vastaspoolused. Sõltuvus sõnumitoojast
Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. PITSATSILINDER toru millel olid tähemärgid, selleks, et teksti kopeerida. Sellega trükiti ka raamatuid. VANA-EGIPTUSE KUNST Vana.-Egiptuse ajaloo periodiseering. (periodiseerit dünastiate alusel) Vana Riik - püstitati püramiide. Keskmine Riik Uus Riik - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. Kunstitraditsioonid ja inimese maailmapilt Vaaraod peeti jumala asemikuks maa peal. Egiplaste usk oli polüteism, st. et kummardati mitut jumalat. Pühad loomad olid kass ja skarabeus. Samuti usuti ka hauatagusesse ellu. Vanad egiptlased arvasid, et
· Egiptus: 1) Vana Riik (27.-21.saj eKr) sisemine ühtsus isoleeritus kujunes ühtsem religioon; rõhutati vaarao jumalikkust püramiidid (üle 50) sisesegaduste tõttu riik lagunes 2) Uus Riik (16.-11.saj eKr) hüksoslased tõrjuti välja välise võimu hiilgeaeg armee loomine Hatsepsut Thutmosis III Amenhotep IV Nofretete Tutanhamon Ramses II o 3000 eKr Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse; kujunes hieroglüüfkiri; vase kasutuselevõtt o 26.saj eKr Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiidid o 14.saj eKr esimene revolutsioon; Ehnaton kehtestas ühejumala kultuse o Hufu (Cheops) Vana Riigi 4.dünastia kuningas; lasi ehitada suurima püramiidi maailmas Cheopsi püramiid o Hafra (Chephren) Vana Riigi 4.dünastia vaarao; Hufu poeg; lasi ehitada Sfinksi ja Chephreni püramiidi
Nii kohtus Sinuhe uuesti Ramosega, kes ütles talle, et Nefernefernefer oli surnupesijatelt kogu varanduse oma iluga välja petnud ning neid üksteise tagant varastama pannud. Sülelema (lk 360) kellegi või millegi ümbert kallistades kinni võtma, embama, kaisutama. Pepitamon/Pepitaton (lk 367; lk 368) - oli kuninglik ülempealik, kes määrati ametisse Horemhebi asemele. Nime vahetas ta Pepitatoniks, kuna tahtis jumal Atonile meelepärane olla. Ramses (lk 407) Ramses oli Vana-Egiptuse 19. dünastia esimene vaarao. Ta valitses umbes 12931291 eKr. Ramses I ei olnud kuninglikku päritiolu, ta oli väepealik Seti poeg ja töötas Horemhebi vesiiri ja Amoni ülempreestrina. Horemheb nimetas ta oma järglaseks, sest tal ei olnud omal lapsi. Raamatus parandas Sinuhe Ramsese tuulerõugetest. Obelisk (lk 397) - ülespoole ahenev püramiidja tipuga neljatahuline kõrge kivisammas
sugulased. Ja määras kontrollkogu panku ehk koosolek,määras otsutajaks , või kohtuõistjaks kes on õige trooni järgija. 14 sa keskpaiku ,territoorium suurenes kuningas Šuppiluliuma valtitsemis aja.valitsemisaastad pole meiel teada.pole ka mingeid kroonikaid selle kohta.Võttis üle Põhjapoolse süüria ja põhjapoolse mesopotaamia alad. 1350-1200 uus Hetiidi impeeriumi ajajärk, suur konflikt egiptuse vaarao Ramses II-ga. Riik oli absoluutne monrarhia, varasemal perioodil mängis panku rolli aga nüüd ei tea midagi pankust. Kuningas ei olndu jumalikustatud, oli jumalate esindaja, oli eriti seotud päikesejumalanna Arinna, kuningale allus aristokraatia , kelle olid suured maavaldused, sõjalise jõu moodustas hetiidi kaarikuvägi, sõjaväe eliitüksus, egiptuse tekstidest. Aristokraatide seast tõusis esile kuninga
Hetiidid suhtlesid Mesopotaamia ja Egiptusega. Oluline karjakasvatus, põlluharimine. Hetiitidele avaldasid mõju Mesopotaamia (võeti üle kiilkiri, hieroglüüfkiri, võeti laensõnu, võeti mõõt- ja kaaluühikud.) Samuti on hetiite mõjutanud Mesopotaamia seadusandlus. Hetiitide infoallikaks on Hattusa linna varemetest leitud valitsejate arhiiv, avastati 20 saj. alguses. Üle 15 000 kiilkirja tahvli andmeid riikluse kui religiooni kohta. Egiptuse vaarao Ramses II ja hetiidi kuninga vaheline kirjalik leping seal räägitakse 1000 hetiidi jumalast. Mõlemad valitsejad vandusid pidada igavest rahu, tuhandete jumalate nimel. Hetiidi jumalatest teatakse väikest osa. Hetiitidel lõviskulptuurid ehitiste väravatel. Hrozny tsehhi mees, kes desifreeris hetiidi keelt, (Ninda- leib) Piktograafia- raidkiri 2000 e.m.a. Hetiidid väga sõjakas rahvas Ramses II uue riigi vingemaid valitsejaid Kadesi lahing
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
