http://ajapaik.ee/foto/17622/ Olev Siinmaa ja Anton Soans Pärnu rannahotell https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Kunstihoone#/media/File:Tallinna_kunstihoone,_193 4.a.,_1961.jpg Tallinna Kunstihoone (1934) Edgar Johan Kuusik ja Anton Soans • 1930ndatel funktsionalistide tegevus vaibus • Euroopas tugevnesid traditsioonilised väärtused, rahvuslus ja kuna funktsionalismi peeti kosmopoliitseks, võeti taaskasutusse hoopis klassitsistlikud suunad • Funktsionalism arenes siiski Hollandis, Taanis ja Soomes Konstruktivismi sünd • Algus Venemaal, hiljem levis mujale Läände • Kunst ei pea elu kujutama, vaid ehitama (konstrueerima) paremat elukeskkonda • Oma kunsti hakati nim. konstruktivismiks – kunst, kus kujund konstrueeritakse geomeetrilistest elementidest Konstruktivistlik arhitektuur
Provintse on Hispaanias 17, igaühel neist on oma pealinn, lipp ja seadusandlus ning paljud hellitavad mõtet rääkida omaenda keeles. Igal piirkonnal on oma iseärasused ning nad kõik erinevad üksteisest, kas siis rohkemal või vähesemal määral. Kui juba Hispaanias elavad andaluuslased, aragoonlased, baskid, kastiillased ja galiitslased tunnevad end kõik erisugustena, siis veelgi suuremat erinevust tunnetavad nad enda ja võõramaalaste vahel. Sellega nende rahvuslus ka piirdub. Nad pole patrioodid. Selge on see, et hispaanlane ja põhjamaalane tajuvad maailma sootuks erinevalt. Nende käsitused ja tõekspidamised on üsna erinevad. Hispaanlastega suheldes tuleb kõrvale heita jahedad suhtlemistavad, unustada ajapiirangud ning üleüldse end lõdvaks lasta, kuid tuleb meeles pidada, et nad on siiski hellad ja kergesti haavatavad. Ka loeb neile ausus ja väärikus tihti rohkem kui miski muu. Hispaanlased peavad kõige tähtsamaks üleüldist lõbutsemist
Toetasid pigem ebavõrdsust Liberalism – pooldatakse üksikinimese õigusi ja vabadust, kuid mitte alati naiste õigusi Sotsialism 1. revolutsiooniline (kommunism) – ise tuleb võim võtta vägivallaga 2. sotsiaaldemokraatia – võrdne ühiskond, ei kasutatud vägivalda, kõik tuleb lahendada rahulike ja demokraatlike vahenditega. Anarhism – ei mingit riiklikku võimu Rahvuslus – natsionalism ja antisemism 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Absolutism – keisril piiramatu võim – Nikolai II Keisril oli liigne võim, riigis olid suured ühiskondlikud kontrastid, suur venestamine Vene-Jaapani sõda: Võitlus ülemvõimu pärast Hiinas – Venemaa sai raskelt lüüa 1905. aasta revolutsioon:
Toetasid pigem ebavõrdsust Liberalism – pooldatakse üksikinimese õigusi ja vabadust, kuid mitte alati naiste õigusi Sotsialism 1. revolutsiooniline (kommunism) – ise tuleb võim võtta vägivallaga 2. sotsiaaldemokraatia – võrdne ühiskond, ei kasutatud vägivalda, kõik tuleb lahendada rahulike ja demokraatlike vahenditega. Anarhism – ei mingit riiklikku võimu Rahvuslus – natsionalism ja antisemism 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Absolutism – keisril piiramatu võim – Nikolai II Keisril oli liigne võim, riigis olid suured ühiskondlikud kontrastid, suur venestamine Vene-Jaapani sõda: Võitlus ülemvõimu pärast Hiinas – Venemaa sai raskelt lüüa 1905. aasta revolutsioon:
Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust — ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidagem silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama. See maailmavaateline lõhestus on romaanis esile toodud. Lõhest ülesaamiseks arutavad Ahas ja kommertskooli poiste energiline ja vapper juht Käsper, et rahvuslus tuleb riigi ülesehitamisel ühendada sotsiaalse õiglusega. Huvitav on nentida, et ka nime Ahas võttis kirjanik tõsielust. Kommertskooli õppur Oskar Ahas langes lahingus ja Kivikas on ilmselt jäädvustanud tema perekonnanime fiktiivse peategelase nimena. Raamatus saab Ahas raskelt haavata, kuid jääb ellu. Romaan näitab tegelikke sõjasündmusi üpris tõetruult. Romaanis puuduvad kooliõpilaste pataljoni hilisemad võitlused Võru ja Pihkva
siseheitlustele. Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidagem silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama. See maailmavaateline lõhestus on romaanis esile toodud. Lõhest ülesaamiseks arutavad Ahas ja kommertskooli poiste energiline ja vapper juht Käsper, et rahvuslus tuleb riigi ülesehitamisel ühendada sotsiaalse õiglusega. Huvitav on nentida, et ka nime Ahas võttis kirjanik tõsielust. Kommertskooli õppur Oskar Ahas langes lahingus ja Kivikas on ilmselt jäädvustanud tema perekonnanime fiktiivse peategelase nimena. Raamatus saab Ahas raskelt haavata, kuid jääb ellu. Romaan näitab tegelikke sõjasündmusi üpris tõetruult. Romaanis puuduvad kooliõpilaste pataljoni
20.SAJ ESIMESED AASTAD________________________________________________ Sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenes tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi-, pritsimeeste seltsid, majandusühistud. Koos rahvusliku liikumisega tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning hakkasid eristuma selgemini poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. TARTU LIBERAALID____________________________________________________ Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896. aastal hakkas Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas lehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Tema juhtimisel peeti esmatähtsaks eestlaste rahvuslike eneseteadvuse edendamist, astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Räägiti demonstratiivselt igal pool eesti keelt
"Suured muutused ühiskonnas ja majanduses 18.-19. sajandil" Euroopas ja mujal maailmas püsis pikka aega keskaegne kultuur, enne kui see vaheldus uusajaga. Keskajal oli ühiskond, majanduslik seisund ja arusaamad maailmast erinevad, kui hilisematel aegadel. Ühiskond, kus elasid inimesed oli jagatud seisusteks ning kõik need inimesed olid selle tõttu ka erinevate õiguste, kohustuste ja majanduslike oludega. Seega olenes sinu tuleviku elu suurel määral sellest kuhu seisusesse sa parajasti sündisid. Kuid oli ka inimesi, kes sündisid kas madalasse seisusse ja hiljem olid tõusnud kõrgemasse seisusse, kuid ka inimesi kes olid jäänud samasse seisusesse, kuhu nad sündisid, aga elasid enda heale majanduslikule olukorrale sama jõukalt või isagi jõukamalt, kui kõrgema seisuse rahvas. Kuid jõudes uusaega, paranes inimeste seisuslik -ja õiguslik olukord. See sai alguse Ameerika iseseisvumisest aastal 1776 (4. juulil), kui uue föderaalse vabariigina...
Mida tähendab programmiline muusika? Too näiteid. Romantismiajastu muusikale on iseloomulik vabamad vormid, erksus, vaheldusrikkus, äärmuslik tempo, nüanssiderikas ja kontrastiline dünaamika. Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, mis on loodud kirjandusteose põhjal või on autor andnud sõnalise seletuse või pealkirja, millega suunata kuulaja mõtteid. Millega on seostatav rahvuslike koolkondade teke? Too näiteid. Rahvuslikud koolkonnad tekkisid, sest 19. saj tärkas rahvuslus ja isamaaline patriotism. Heliloojad hakkasid oma maa folkloori vastu rohkem huvi tundma ja seda oma loomingus kasutama. Vene - M. Glinka, P. Tsaikovski. Inspiratsiooniks legendid, episoodid ja muinasjutud rahva elust ja ajaloost. Soome - Frederick Pacius. Soome rahvusliku vabadusliikumise iidol. Lõi mitmeid isamaalisi laule. Jean Sibelius. Soome kuulsaim helilooja. Norra - Edvard Grieg. Seostas oma maa folkloori klassikaliste traditsioonidega. Nimeta tuntumad ooperi loojad romantismiajastul
Läbirääkimised Lõuna-Saksa riikide ühendamiseks Põhja-Saksa Liiduga 18.jan 1871 kuulutati välja Saksa Keisririik Prantsusmaal Versailles'i lossis Ühendamise tagajärjed Saksa keisririigist sai üks maailma võimsamaid riike ja Euroopa keskne mõjufaktor Majanduslikult oli Põhja-Itaalia enam arenenud kui Lõuna-Itaalia Ühendamise negatiivne pool rahvuse ülehindamine ja halvustav suhtumine teistesse Rahvuslus toitis ka riikide koloniaalekspansiooni, sõjajõudude paisutamist ja vallutuspoliitikat Esmatähtsaks peeti riigi sõjalise võimsuse tugevnemist ja koloniaalvallutusi. Tööstusrevolutsioon 18saj leidsid aset põhjalikud muutused tehnoloogia arengus. Uute kaupade tootmisel asendati inimtöö masinatega ning manufaktuurid(tööjaotusega käsitööettevõte) asendusid vabrikutega. See murranguline pööre tootmises saigi aluseks tööstusrevolutsioonile.
See nägi ette tugeva presidendi võimu loomist. Ning tänu sellele kehtestas riigivanem K Päts riigikogu vaikivasse olekusse (vaikiv aeg). Pätsi aeg oli autoritaarne riigi poliitika mis oli suhteliselt leebe ning vabameelne võrreldes Euroopas mitmel pool kindlustunud diktatuurides. 5. Kirjeldada diktatuure NSVL, Saksamaa ja Itaalianäitel; Itaalia Juht: Benito Mussolini Partei süsteem: Kehtestati ühepartei süsteem, ainsaks lubatud parteiks oli fasistlik partei. Sisepoliitika: Äärmuslik rahvuslus. Mussolini õpetuses on kesksel kohal rahvus. Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele, üksikisikul pole rahvuse kõrval mingit tähtsust. Mussolinile ehk ducele (juhile) anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda (tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid jne).
Hurda kultuurivalikud ja Jakobsoni poliitilised ideed sulatas Tõnisson oma vaadetes ühte. Erinevalt oma eelkäijatest ei seadnud ta eesti rahva tulevikku sõltuvusse üksnes välimistest teguritest saksa või vene orientatsioonist vaid eelkõige rahva enda sisemisest tublidusest, kõlbelisest jõust ja isetegevusest. Ta oli üks 20. sajandi tähtsamaid poliitikuid Eestis, omariikluse peamisi rajajaid. Mõõdukad ja radikaalid 20. sajandi algul olid peamised poliitilised voolud rahvuslus ja sotsialism. Eesti rahvusluses eristus mõõdukas ja radikaalne tiib, nn aatemehed ja majandusmehed. Mõõdukate (J.Tõnisson, V.Reiman jt.) keskus oli Tartu ja peahäälekandja ,,Postimees". Mõõdukad pooldasid isevalitsusliku korra ümberkujundamist parlamentaarseks monarhiaks. Nad tegid panuse reformidele ega pooldanud vägivalda. Tallinnas tekkis sotsialistidega seotud radikaalne rühmitus, mille eesotsas olid Konstantin Päts (1874-1956), Jaan Teemant jt. Selle
Kultuurrahva küpsustunnistuseks pidada Tartu ülikooli üleviimist eesti keelele, millega kaasnes kogu kultuuri-ja teaduselu eestistumine. Praeguste eestlaste puhul pole rahvuse hajumine tõenäoline, sest meie rahvustunne on üsna tugev , iseäranis veel peale"pronksiööd". Kuid kultuuri ja ja rahvuse vahetuse ohtu tasub ikka meeles pidada, nagu seda on hoiatavalt kirjeldanud Andrus Kivirähk oma raamatus Mees, kes teadis ussisõnu. Kokkuvõtteks: meil on ju enim, mida üks rahvuslus saavutada saab - oma rahvusriik. Peame lihtsalt eesti keelt ja mõtet järjekindlalt hoidma. Rein Taagepera on kirjutanud juba üle 40 aasta tagasi: ,,Pool sajandit hiljem seisame taas tihti sama küsimuse ees kuhu me selle eesti keelega läheme? Ka meie ei tea. Ja läheme siiski."
palgatöölised 19. sajandil IMPERIALISM suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata KONSERVATISM maailmavaade, mis eitab kiireid muutusi ja toetab ühiskonnaklasside säilimist LIBERALISM spooldab kiireid muutusi ühiskonnas, toetab kapitalistlikku vabaturumajandust UTOPISM - ??? ROMANTISM vaimuelu põhisuund, idealiseeriti minevikku, tunti huvi ajaloo, muinsuste ja rahvaluule vastu RAHVUSLUS ideoloogia, kultuurivorm, sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele. MAJANDUSLIK LIBERALISM - majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna tootlikud ressursid efektiivselt. MARKSISM Karl Marx-i õpetusi ja filosoofilisi teoseid järgiv liikumine SOTSIALISM liikumine, mis pooldab võrdset ühiskonda ja leiab, et töölised peaksid osalema riigi juhtimises
Gavrilo Princip mõrvar. 23.07.1914 Austria-Ungari saatis Serbiale diplomaadilise noodi (ultimaatum). 1. Nõuti atentaadiga seotud ohvitserite ja ametnike vallandamist. 2. Tuleb lõpetada Austria-Ungari vastane propaganda. 3. Süüdistati Serbiat atentaadis. Sõja põhjused: 1. Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast. 2. Venemaa ja Austria-Ungari soovisid suurendada mõjuvõimu Balkanil. 3. Sooviti kolooniat ümber jagada. 4. Natsionalism maru rahvuslus. 5. Sõja romantiseerimine. 6. Võidu relvastumine. 7. Suurriikide liidud Antant (Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa), Keskriigid (Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari) 8. Riigijuhtide ja sõvaväelaste ambitsioonid. 9. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate organisatsioonide puudumine. 10. Psühholoogiline hirm kaotada oma liitlased. 11. Saksamaa ja Suurbritannia võitlus liidrirolli pärast Maailmas. Osapooled: (Osales 38 riiki) 1
ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses. Kapitalism eraomandil ja turusuhteil põhinev ühiskonnakorraldus. Kodanlus (pursuid) on rikas sotsiaalne klass kapitalistlikus ühiskonnas. Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja ühiskondlik hoiak, mis keskendub rahvusele. Sotsialistid ehk utopistid mõtteviis oli naiivne ja kaugel reaalsest elust. Marksism Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinev ühiskonnaõpetus ning sellel põhinevad poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline
Ira Lemberiga. Intervjuud annavad ülevaate kultuuritegelaste karjäärist ja loomingust, elust, lapsepõlvest ning mälestustest. Lugudes on intervjueeritavate kaudu püütud edasi anda Eesti aja- ning kultuurilugu. Kirjanik Ira Lemberi elu on aga käsitletud tema kui Prantsuse Lütseumi õpilase vaatenurgast. Igas numbris on mitme artikliga esindatud arvamuse rubriik. Arvamusi on kirjutanud erinevad autorid teemadel, mis varieeruvad seinast seina. Käsitletavad peateemad on ajalugu ja rahvuslus. Samuti ilmub Kultuuri ja Elu numbri 1/2011 samas rubriigis artikkel pealkirjaga ,,Sofi Oksanen Eesti suursaadik Soomes", kus Memento Tallinna Ühenduse liige Peep Varju vastab Piret Tali kriitikale Sofi Oksaneni kohta. Sama numbri samas rubriigis ilmub ka MTÜ Julius Kuperjanovi Seltsi ,,Kiri Vabariigi Presidendile". Ajakirja numbris 3/2011 ilmub arvamuse rubriigis aga ka ajakirjanik Jüri Kotsinevi portreelugu. Nagu nimigi ütleb, käsitleb rubriik ,,Minevik ei unune" ajalugu
Eesti rahvusliku kunsti sünd Mõistetest: Eesti kunst kogu Eesti pinnal loodud kunst (kuigi varasematel sajanditel loojateks põhiliselt sakslased, rootslased jt., kohalik eripära siiski olemas) eesti kunst ehk eesti rahvuslik kunst loojaks eestlased, sai alguse 19. sajandi II poolel (ajalooline taust ärkamisaeg) Eesti rahvuslik kirjandus- ja muusikakultuur tekkisid natuke varem, 19. sajandi esimesel poolel, kunst suhteliselt hiljem. Üks tähtsamaid eesti rahvusliku kunsti rajajaid oli Johann Köler (1826-1899). Päritolult talupoeg, kuid jõudis Vene keisrikojas väga kõrgele sai akadeemiku ja professori tiitli. Köler on Eesti ajaloos oluline ka kui rahvusliku liikumise tegelane: osales nn. Peterburi patriootide ringis, vahendas talupoegade palvekirju tsaarile, oli Aleksandrikooli peakomitee esimees jne. Elulugu: Sündis Viljandimaal sauniku pojana. Õppis mitmes koolis Viljandis ning Cesise...
IDEOLOOGIAD Parempoolsed ideoloogiad liberalism, konservatism, kristlik demokraatia (sots.liberalism, uusparempoolsus, natsionalism) Liberalism indiviidi vabadus, vabaturumajandus, avatud turg, konkurents, minimaalne riigi sekkumine, igaüks on ise oma õppe sepp, riik peaks motiveerima inimesi rohkem töötama. Konservatism traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal. Kollektiiv on tähtsam kui indiviid, sotsiaalsete erisuste säilitamine. Rahvusliku kapitali ja ettevõtja kaitse. Uusparempoolsus elatustaseme peab määrama indiviidi isklik pingutus. Vasakpoolsed ideoloogiad sotsiaaldemokraatia (kommunism, rohelised, uusvaskapoolsus) Sotsiaaldemokraatia võrdsus, võrdsed võimalused kõigile, ühiskond peab tagama hariduse, arstiabi. Valitsus reguleerib majandus maksusüsteemi abil, suurema tulu saajad
JAH EI Mindi üle raharendile ning mõisnikud talude Talupojad ei olnud enam pärisorjad ega müümise eest talupoegadelt raha. kuulunud enam mõisnikele. Mõisnikud pidid oma põldudele tööle palkama moonakad ehk palgatöölised. Talupoegade seas hakkas tekkima rahvuslus. JÄRELDUSED Ei olnud mõisnikele muul moel kasulik, kui ainult raha poolest. Palju väärtuslikumad olid seadused talupoegadele.
1914, Maroko kriisid 1905-1906 ja 1911, ) 2) Liidusüsteemide kujunemine – Tekkis palju sõjalisi liite ning lõpuks kujunes välja 2 suuremat vastasleeri liitude näol (Kolmikliit – Itaalia, Saksamaa ja A-U ja Antant – Inglis-, Vene-, Prantsusmaa) 3) (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastumine – ratsavägi ei mängind enam olulist rolli, sõda oli (Kuulipilduja, sidevahendid, miinipilduja) 4) Olukord Balkanil – (Balkani sõjad 1912-1913) 5) Rahvuslus – (A-U mitmekesine rahvuslik koosseis) 2. I maailmasõja ajend ning sõjani viinud sündmused A-U troonipärija Franz Ferdinani tapmine 28.06.1914 serbia koolitusega terroristi poolt. Venemaa toetas Serbiat -> Saksamaa õhutas A-U’d Serbiale sõda kuulutama –> Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni –> Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale –> Saksamaa ründas Belgiat –> Inglismaa oli sunnitud sõtta astuma 3. Suurriikide sõjaplaanid
orienteeruvaks. Rahvuslus Kaks rahvusluse kontseptsiooni - Prantsusmaa( Jean Jacques Rousseau) -Rahvus kui riigi kodanike kogum, kes vastandub despootiale( kuningale).Rosseau räägib rahvusest , kes tõuseb kuninga vastu , kellele on olemas omad õigused, õigus nõudmisi esindada ja lõpuks tõukab kuninga kõrvale ja astub võimule. Lüemalt käsitlus kodakondsusel põhinevast rahvusluse käsitlus. - Saksamaa- kultuurili-keeleline rahvuslus.Käsitlus rahvusest , kui kultuurilis-keelelisest nähtusest. Liigub lähemale etnilisele rahvuse käsitlemisele. Saksa rahvusluse konseptsioon kujuneb välja 19 saj I poolel , Napoleoni sõjad annavad sellele suure tõukejõud ( kui Napoleon vallutab kogu Saksamaa ja võtab selle Prantsuse võimu alla). Saksa Pol eliit vastandub Pr ja töötab välja omad retoorilised lähenemised. Hakatakse rääkima sakslastest,
1. 19-20 muutusel kunst väga mitmekesine (taotlused, ideed, visuaalsed vormid). Osa kunstnikke võtsid omaks realistide ja impressionistide saavutused, konservid jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Tekkis uusromantismi ideoloogia need kes teadusesse ei uskunud arvasid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Teaduses oldi pettunud inimesed olid ikka õnnetud. Kunsti nähti kui omaette väärtust, seda peeti ülimaks väärtuseks ja elu mõtte andjaks. Uusromantistiliste ideede väljundiks oli sümboolne kunst. Teemad: sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik. Tähtis oli see, mida on kujutatud, mitte kuidas. Eelkäijaks PIERRE PUVIS de CHAVANNES. GUSTAVE MOREAU, ODILON REDON (Ophelia). FERDINAND HODLER (Päev, Öö), ARNOLD BÖCKLIN (Surnute saar). MIHHAIL VRUBEL (Istuv Deemon), JAMES ENSOR (Autoportree maskidega). AUGUSTE RODIN (Põrguvärav, Balzaci monument). 2. Löödi rühmitus ,,Prerafaeliidid" ees...
ideoloogia. Konservatism - Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. Liberalism - ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Natsionalism - Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade, kultuurivorm ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele. KÜSIMUSED Kuidas muutis tööstusrevolutsioon poliitilist olukorda, millised uued poliitilised voolud kerkisid esile 19.-20. saj., miks ja millised olid nende nõudmised? Tööstusrevolutsiooniks hakati nimetama ajajärku, mil Suurbritannias toimusid eriti suured muutused ja vabrikutes hakati kaupade tootmiseks kasutama auru jõudu.
20.saj esimesed aastad Äsja oli lõppenud suur venestamine ja tuli suur ärkamisaeg:"Aitab vene võimust, me tahame nüüd eestlased olla!" Rahvusluse suur tõus ja paljud uued seltsid(karskus, spordi, pritsimeeste) ja need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud: ennekõike liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Mõõduka(liberaalse) ravusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv Postimees. 1896 asus Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld jt). Rõhutati avalikult ja kõvasti eesti keelt. 1901 tekkis Postimehele võistleja: Tallinnas alustas ilmumist päevaleht Teataja, mille asutaja ja toimetaja oli Konstatin Päts. Temagi ajalehe ümber koondus rida eesti haritlasi (A.H
ulatuslik tööpuudus kriisi ületamiseks: range kokkuhoiupoliitika kontroll väliskaubanduse üle toetati põllumehi hädaabitööde korraldamine devalveeriti Eesti kroon (kuigi vallandas ostupaanika ja nullis ära inimeste säästud, algas sellega kriisi taandumine) - autoritaarne periood majanduskasv majanduslik rahvuslus (riigi jõuline sekkumine majanduselu) plaanimajandusele iseloomulikud elemendid (mitmete nõukogude loomine majandusressursside arvelevõtmiseks ja jaotamiseks, perspektiivplaanid teatud majandusharude edendamiseks) riigiettevõtted andsid 25% tööstustoodangust erakordselt suur tähelepanu tööstusele põllumajanduse areng väliskaubanduse bilanss positiivne (peamised partnerid Saksamaa ja Suurbritannia)
1. Võimude lahusus seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. Võimutäiuse koondumine ühe isiku või institutsiooni kätte looks eeldused võimu kuritarvitamisele. Võimude horisontaalse lahususe all mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele, kohtuvõim teostavad kohtunikud. Võimude vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on pmt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valimisülesanded. Võimude personaalse lahususe järgi ei või üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses.(joonis) 2. Õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine: Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev valitsemine. Tunnused: riigivõimu piirab põhiseadus; kohtumõistmine seadusest lähtudes; kõigi võrdsus seaduste eest; võimude lahusus; arvamuste vaba levitamine; kodanikuõigus...
Referaadi koostamine oli väga põnev, sest Bismarcki elus oli palju keerdkäike ning lisaks oli infot ka tema mitte väga sõbralikust ja karmist iseloomust. Bismarck on silmapaistev poliitik ning edukas riigikantsler. Väga huvitav oli seegi, et Bismarckil on ka väike seos Eestiga. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. 1985., Tallinn:Valgus, 1. köide, lk 558. 2. Laur, M., Tannberg, T., 2009., Inimene, ühiskond, kultuur. Uusaeg. III osa, Rahvuslus ja rahvusriikide teke. Avita. Lk 130-131. 3. Tannberg, T., Laur, M., Klaassen, O., Espenberg, A., Jullinen, T., Abiline, S., Uusaeg, õpik 8. Klassile. II osa, Saksamaa. Avita. Lk 20-23. 4. Tea laste- ja noorteentsüklopeedia. 2007., Tallinn: Tea, 1. köide, lk 102. INTERNETI ALLIKAD 1. Wikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Bismarck 2. Tsitaatide kogu: http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/otto_von_bismarck 3. Pildid: http://www.google.ee/search
väärtusi. Poliitiline ideoloogia- annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele. Poliitilised ideoloogiad: korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Filosoofilise süsteemiga seotud maailmavaade. Parempoolsus ja vasakpoolsus: Parempoolsed ideoloogiad: 1) liberalism- indiviidi vabadus; vaba konkurents, avatud turg, vähene riigi sekkumine; inimeste töölemotiveerimine. 2) konservatism- traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal, erisuste säilitamine; aeglased muutused; rahvuslik kapital; füüsiline turvalisus > sotsiaalne turvalisus. Vasakpoolsed ideoloogiad: 1) sotsialism- üldine võrdsus loodud rikkuse õiglase jaotamise kaudu. 2) sotsiaaldemokraatia- võrdsed võimalused kõigile; riik sekkub majandusse; astmeline maksustamine. 3) kolmas tee e uusvasakpoolsus- indiviidi suurem panus. 15. Demokraatia pärineb Vana-Kreeka Ateena linnriigist.
Hiina Pindala: 9,5 miljonit km/2(maailmas kolmas Venemaa ja Kanada järel) Rahvaarv: 1,3 miljardit, neist ligi 94% han-hiinlased Juhtiv ja suunav jõud: Hiina Kommunistlik Partei. Ajavahe: suvel 5, talvel 6 tundi Pealinn: Peking Keel Hiina keel jaguneb kaheks suureks murdeks mandariini ja kantoni. Sageli nimetatakse neid mandariini ja kantoni keeleks, sest nad on nii erinevad, et vastastikku aru ei saada (väidetavalt umbes nagu eesti ja soome keel). See, mida välismaalased hiina keelena õpivad, on mandariini keel, täpsemalt keelestandardiks kuulutatud Pekingi murre, mida hiina keeles nimetatakse putonghua (loe: phuthunghua). Kantoni keelt kõneldakse lõunaranniku provintsides. Õieti jagunevad nii mandariini kui ka kantoni keel veel hulgaks murreteks, mistõttu raamatust õpitud hääldusega pole ennast pahatihti võimalik arusaadavaks teha. Mandariini kirjakeel on üle riigi üks. See on võimalik tänu se...
riigikorraldusele. Jagunevad vasakpoolsed(Sotsiaaldemokraadid) ja parempoolsed(Keskerakond, Reformierakond, IRL) Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraadid Keskne väärtus Indiviidi vabadus Kollektiiv, traditsioonid, Võrdsus, võrdsed rahvuslus võimalused Riigi roll Vabaduse kindlustamine Füüsilise turvalisuse Inimõigused, seaduste ja kohtusüsteemi tagamine läbi seaduste, turukonkurentsi alusel korrakaitse, kohus pehmendamine Majanduslikud taotlused Vaba turumajandus, Rahvusliku kapitali suur Segamajandus, suurem
luulekogus kasutanud. 3 ÜLDISELOOMUSTUS Luulekogu viimane tsükkel ,,Ilus maa" kujutab nõukogude perioodil loodud eesti patriootilise luule eredaimat näidet. Kuna alates 1970. aastast on ta kirjutanud rohkem saatuseluulet, siis on seda ka see luulekogu. Selles luulekogus ta üritab kirjeldada kõike seda, mis toimus nõukogude ajal ning sellest kuidas taastus rahvuslus. Sellest luulekogust alates on rahvuslikkus muutunud rahvusluseks. Luuletuste kohta ei saa öelda kas need on ühesalmilised või on nendel rohkem salme. Osadel luuletustel saab kindlalt aru, et sellel on üks salm või kaks salmi. Samas on luuletusi mis on pikad, kuid ei anna aimu mitme salmilised need on. Viimase luuletsükli ,,Ilus maa" luuletuste juures on väga omapärane lause: ,,Ilus, ilus, ilus on maa, ilus on maa mida armastan". See lause on kirjutatud peaaegu iga viimase
Saal oli puupüsti rahvast täis. See kõik jättis väga sügava mulje. Vaadates kõiki neid toredaid ja vahvaid Kongressi saadikuid, eesti rahva esindajaid - kõigepealt muidugi Kodu-Eestist aga ka mujalt maailmast - oli selge, et sellel rahval ja riigil on kindel tulevik. [Eesti Kongress, lk.216] Eesti Kongressi eesmärk oli Vabadussõjas loodud rahvusriigi taastamine. Rahvuslus on iga rahva elujõu alus, sellega võideti Vabadussõda, kaitsti Sinimägesi ja sõditi metsades viimse meheni. Rahvustundest jõudu saades hoidsid eestlased välismaal kustumast vabaduse tuld, vabade rahvaste keskel Eesti saatust selgitades. Praegu on küsimus ellujäämises omal maal ja meie ei häbene eesti keelt ega meelt. [Eesti Kongress, lk.230] * Äsjavalitud Ülemnõukogu kuulutas 30. märtsil välja üleminekuperioodi
* Usuõpetlane, preester - rabi * Juudi traditsioonis on olulisel kohal praktika * Usutakse loojasse, kes on täiuslik ning kõige alguse põhjus. Jumal on üks. Jumal on kehatu ja igavene. Jumalat peab teenima. Jumal suhtleb inimestega prohvetite läbi. Õpetaja Mooses on suurim prohvet. Toora on jumaliku päritoluga ja Toora on muutumatu. Usutakse karistusse ja tasusse, usutakse Messiase tulekut. Usk surnute ülestõusmisesse. Juudi jumala esisisadeks on Aabraham, Iisak ja Jaakob. * Juudi rahvuslus seonism * Juutide kodumaa - Iisrael * Juutide pühakiri Tanah * Pühakirja tõlgendamine talmund * Rituaal ümberlõikamine. Bar mitsva * Hingamispäev, puhkepäev sabat * Riietusesemed jarmulke/kippa, oimulokid * Palvetamine 3x päevas: 1 hommikul ja 2 õhtul, Jeruusalemma suunas * Eetika 10 käsku ehk dekaloog * Judaism jaguneb: ortodoksideks järgivad õpetust nii täpselt kui võimalik;
Diasporaa - elamine väljaspool oma kogukonda. Püha lood. Vana-Testament= Tanah: Toora (õpetus/seadus) - 5 esimest Moosese raamatut: müüdid maailma loomisest, esimestest inimestest, reeglid eluks. Neviim - prohvetid. Ketuviim - kirjutised (TNK-tanah). Talmud - kommenteeritud kogumik. Talmud toora - pühakirja igapäevane uurimine. Mitzvot - reguleerib igapäevaelu (sünnist surmani, hommikust õhtuni). Mooses- Siinari leping, 10käsku ehk dekaloog. Sionism - juudi rahvuslus. KRISTLUS Õpetus: Jumal, koosneb 3 isikust. Jumal Isa (Looja), Poed (Lunatasja - Jeesus Kristus), püha vaim (lohutaja). Jeesus Kristus - messias, tõeline Jumal ja tõeline inimene. Inkarneerunud Jumal (sõna sai lihaks). Oli elava usu kuulutaja. Juudi prohvet. Lüüakse risti kuna kuulutas Jumalariiki - roomlastele vastu. 12 jüngrit (igale suguharule üks): peetrus (siimon) - Roomapiiskop, esimene paavst, peeti kõige ustavamaks. Johannes - lemmikjünger, evangeelium.
Maailm I maailmasõja eel 1. Perioodi üldiseloomustus 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Eelneval sajandil levis jõudsalt rahvuslus ja tekkisid uued, mõjukad rahvusriigid nt. Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, kui sajandi teisel poolel hakkas suuremate rahvuste hulgas tõusma sovinism e. marurahvuslus. See tähendas, et enda rahvust peeti paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele sooviti suurendada ka majanduslikku mõjuvõimu. Nii muudeti vähem arenenud maad 19.sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks. Suurriigid põhjendasid oma käitumist Euroopa tsivilisatsiooni levitamisega. Kuna nende arust oli selline ühiskondlik ning poliitiline kord isikuvabadus, eraomand ja demokraatia ainuv...
(peale tema surma, selle panid kokku tema õpilased Balley ja Sechenayl) – ei käinud loengutes vaid teadsid tema ideedest vestlustes. Allikad – tudengite konspektid. Sebeok vihjas sellele, et Saussure’st oleks asja saanud, kui ta poleks nii palju joonud. de Saussure – maadeavastajate ja –uurijate dünastia Šveitsis. Usuteadus kui teadus 19. s algul. Romantistlik mõttelaad. Grimmi seadus keeleteaduses = Hegeli dialektika filosoofias Grimmi seadus: juured on rahvuslus ja minevik. Folkloor, ajalugu jne. Saksa grammatikud Kreeka keel on seotud kreeklaste tarkusega. Tarkus ei tulene aja jooksul, vaid kahaneb. Tõde on juurtes, mitte otstes. India keel on metakeel. Tekkis võrdlev ajalooline keeleteadus (käsitlus). Kapotulism – keeled võrreldakse omavahel. Seda teha saab tänu sellele, et neil on ühine päritolu. Keeleteadus on loodusteadus (mitte vaimuteadus. Siis eristati nii). Vaimuteadus polegi t/s/eadus. Keeles nagu looduses on seadused
Prantsusmaal õnnestub täielikult kuninga järgi tsentraliseeritud riigi loomine. Inglismaal see kah õnnestub, aga mitte sellisel määral nagu Prantsusmaal. Need on sellised pika ajalooga rahvusriigid. Prantsusmaa ja Inglismaa ongi sellised ,,vanad" riiklikud rahvused. Sel ajal oligi nii, et enne kujunevad piirid ja alles seejärel 19.saj kujunes nende piiride sees moodne rahvustunne (Poliitiline rahvuslus Lääne-Euroopa rahvuslus. Prantsusmaa ja Suurbritannia = poliitilise rahvusluse riigid). Oluline oli seal just see, et riigi rahvuslus oli just poliitiline rahvuslus. See mis sel ajal Lääne-Euroopa jaoks tundub iseenesest mõistetav ei ole seda Kesk- ja Ida-Euroopas. Riiklikud rahvused/poliitiline rahvuslus = Lääne-Euroopa rahvuslus = Moodne rahvuslik identiteet kujuneb (19.saj) kodanike poliitilise osalemise kaudu (hääleõigus jne). Kui Lääne-Euroopas paneb rahvas oma riigi juhtimise paika, siis
Kodanlus on ühiskonna keskklass, kes vastandub end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegale ja töölistele. Proletariaat on palgatöölised. Imperialism on suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. Imperialism tekkis suurriikide omavahelise konkurentsi alusel, taheti teistest paremad olla. 10. POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL (õpiku II osast lk 14-16) Iseloomusta lühidalt järgmisi poliitilisi voole: konservatism, liberalism, rahvuslus, sotsialism (sh sotsialism-utopism), marksism Konservatism pooldas ühiskonna sellist arengut, mis ei tooks kaasa sotsiaalseid ja majanduslikke vapustusi, vaid kulgeks aeglaselt, evolutsiooniliselt. Nad pooldasid tugevat riiki ja olid vastu riigivõimu avalikule arvustamisele. Liberalism oli esialgu suunatud vaid feodaalkorra ja piiramatu kuningavõimu vastu ning esindas eelkõige kolmanda seisuse majandushuve. Hiljem sai sellest laiem ühiskonnakäsitlus.
Omavaheline sisuline lähedus Konservatism vastutus, pärimus Põhiseisukohad: Elulähedane, praktiline vaatenurk, orgaaniliselt terviklik ühiskond Paremate võim ja eliidi vastutus Sotsiaalne pessimism, skepsis suurte reformide ja suurte teooriate suhtes Usk riiki kui loomulikku elukeskkonda ja hea elu tagamise vahendisse, sageli rahvuslus Kõlblus, sageli soov kiriku ja riigi liiduks, põlvkondade side. Traditsioonide austamine Inimesed ei pea olema võrdsed, vaid ühiskonnas peab olema kindel hierarhia Võimul peaksid olema need, kes toovad ühiskonnale suurimat kasu ehk annavad maksimaalseid ressursse Uuskonservatism: Majanduspoliitika ja valitsemisstruktuuri selge eristamine
· inimene on osa looduse terviksüsteemist ja kannab selle säilimise eest vastutust · Holism: küsimuste käistlemine terviku seisukohast · skepsus progressi suhtes · ,,kosmoselaev Maa" · edasikestmine Voold: 1)Sotsiaalökoloogiline suund 2)Süvaökoloogiline suund 1 Võrdle konservatiivset ja rohelist ideoloogiat. 2 Milles seisnevad liberalismi ja sotsialismi sarnasused ja erinevused? 3 Tutvusta rahvusluse erinevaid vorme. Rahvuslus: · rahvused on inimkonna ajalooline jaotus · iga rahvus on unikaalne · rahvus on poliitilise legimiteerimise jainimese vabaduse allikas · rahvused vajavad omaenda riiki · lojaalsus oma riigi suhtestuvad Rahvusluse vormid: · kultuurirahvuslus · vererahvuslus · poliitline rahvuslus · riigirahvuslus Lääne-Euroopa uusajal · keelepõhine rahvuslus Ida-Euroopa 19-20 saj
*Skulptoritest Jaan Koort ja Anton Starkopf Hariduselu: *Mindi üle emakeelsele õppele *Lihtsustati koolisüsteemi *Töötati välja uued õppekavad *Võeti kasutusele uued õpikud *Ehitati hulk moodsaid koolimaju *Aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele Teaduselu: *Juhtiv kõrgkool Tartu Ülikool *1938a asutati Eesti Teaduste Akadeemia *Eriti hoogsalt arenesid rahvusteadused Elulaad ja olme Suhtumine omariiklusesse *Eesti ühiskonda iseloomustasid kõige rohkem rahvuslus ja isamaalisus *Sotsiaalsed ümberkorraldused *Osa rahvast läks meelsasti kaasa reformiga *Teine osa rahvasti ei muutunud ei uue reziimi kaasjooksikuteks ega langenud ka passiivsusse ,moodustasid opositsiooni isehakanud riigijuhtidele *Kujunes ka vasakopositsioon Elulaad *Suur soov saada hea haridus ja saada parem elulaad *Kiire õpilaste kasv *Kasvas rahva lugemishuvi *Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused,konserdid ja
ning kohtuvõimuks kohtuorganid. Riigipea ametit sisse ei seatud ja riigipea ülesanded jagati Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse vahel (selletõttu on loodud riigikorda nimetatud ka "piiramatuks parlamentarismiks"). Sisepoliitiline olukord 1920. -tel aastatel rohkesti erakondi. Suurema toetajaskonnaga olid: · Rahvaerakond (endine Rahvameelne Eduerakond), liidriks Jaan Tõnisson, tsentristlik, toetajaid kõigist rahvakihtidest, ühendavaks jooneks rahvuslus, · Põllumeestekogud (end. Maaliit), liidriks Konstantin Päts, parempoolsem, esindas jõukamate talunike huve, valimistel suhteliselt edukad, · Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, liidrid Karl Ast, Mihkel Martna, August Rei jt., valimistel samuti suhteliselt edukad, · Tööerakond, liidrid Ants Piip, Otto Strandmann jt., vasakpoolne, · Asunike Koondis (eraldus Tööerakonnast), liidrid Otto Tief jt., esindas eeskätt asunikutalude omanike huve.
............... KOOL HITLERI SAKSAMAA JA STALINI VENEMAA REFERAAT Nimi: ................... ..... klass Kuupäev: ................ KOHT: ............... 2010 SISUKORD Tiitelleht ...................................................................................................... 1 ....... 1 Sisukord ...............................................................................
1. Türgi iseseisvussõda 1919-1923 a. Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu Türgi vabariik · 1932 kuulutati türgi vabariigiks, sultan kukutati · Uueks pealinnaks Ankara · Rahvusteliit tunnustras uut riiki tema piirides · Vastavalt lepingutele toimus rahvavahetus Türgi ja Kreeka vahel Mustafa Kemal Atatürk · Türgi vabariigi rajaja ja esimene president Kemalism-ametlik ideoloogia · Kuus põhidsammast: o Vabariik o Türgi Rahvuslus o Rahvalikkus, võrdsus o Ilalik riiik o Riigi juhtiv kontroll majanduses o Revolutsiooniliste reformide elluviimine Atatürgi reformid: · Perekonna nimede panek · Lääneliku riietumisstiili sissevõtmine · Ladina tähestiku kasutusele võtt · Gregoriuse kalendri kasutuselevõtt Palestiina · Kuuluis pärast I maailmasõda Suurbritannia hoolealla
MAAILMASÕJA PÕHJUSED: x) alahinnati ohtu suurriigid ei uskunud, et sõda puhkeb. Nad ei pingutanud piisavalt, et seda ära hoida. x) sõda romantiseeriti 20. saj algul oli arusaam, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Lihtrahva hulgas oli palju neid, kes soovisid sõda. x) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 1914. a ei olnud ühtegi organisatsiooni, mis oleks suutnud korraldada näiteks suurriikide kohtumisi vms. x)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia sõjatehnika arenes nii kiiresti, et riikide valitsused lausa ei märganud seda. Riigid isegi ei teadnud enda valmistehtud sõjaplaane. 1) Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. 2) Kolooniate ümberjagamine 3) Saksamaa ja Prantsusmaa vastasseis 4) Natsionalismi levik (rahvuslus) 5) Imperialism 6) Militarism, võidurelvastumine, soov rakendada sõjaplaane 7) Suurriikide liidusuhete...
Seda on seostatud esimese üldlaulupeoga 1869. aastal, 1860. aastate alguse püüdlustega, 1857. aastaga, mil hakkas ilmuma J.V. Jannseni "Perno Postimees". Peale majandusliku arengu ning sotsiaalsete, kui ka poliitiliste olude ajakohastumise, virgutas rahvuslikku ärkamist uue kirjakultuuri sünd eestlaste endi etnilise eripära alusel, tänu millele sai arenema hakata ka meie rahvuskultuur. Näiteks Euroopa etnitsistliku koolkonna tuntuima esindaja Anthony D. Smithi käsituses ei kajasta rahvuslus mitte üksnes poliitilist ideoloogiat, vaid eeskätt kultuuritaset, mistõttu ta peab täiesti võimalikuks etnilise identiteedi kestmist läbi ajaloo ka ilma riikluseta (Smith A.D. National Identity). Meie äratajate pikem eesmärk aga ise seda sel hetkel veel lõpuni teadvustamata, oli siiski iseseisev vabariik - seda nii poliitilises, kui ka kultuurilises mõttes. Selle ajajärgu kolm kõige enam silmatorganud meest olid kahtlemata Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson ja Johann Voldemar Jannsen
rahvuskultuur ise kujutab endast selles ühiskonnas ideoloogilist konstrukti. Pärimuslikke müüte kasutatakse ideoloogilistel eesmärkidel. Põhjus on selles, et see rahvuslik omang omakorda kujutab endas rahvuskultuuri komponenti, kultuur on määratud teenima ühiskonna ühistedvust, endi kollektiivset kuuluvust. Läbivalt on eesmärk ideoloogiline. Identiteet- ideoloogiliselt laetud. Rahvuslik iseolemise ideoloogia käib kultuuri kaudu. Siit saame teesi: eesti rahvuslus sündis kultuurrahvuslusena. Kultuurist hangiti, ammutati need ideoloogilised konstruktid, millega formeeriti eesti rahvusteos. Üks rahvusteadus erineb teisest. 7. Eesti vaimueliidi kujunemisest ja rollist 19. Sajandil. Eesti vaimueliit oli eesti kultuuri kandja mõtestaja. 19.saj teise pooleni oli mõjukamaks kommunikatsioonikanaliks kirik. Seal said noored kohtuda kuni 19.saj keskpaigani. Sealt peale hakkab kanalina teneima ajakirjandus. Eesti esimese põlve haritlastest moodustasid
Eesti Kristlikud Demokraadid Maailmavaade: Eesti on usaldusväärne, haldussuutlik, turvaline ja kodanikusõbralik õigusriik. o Eestist peab saama õigusriik, kus on tagatud võimude lahususe põhimõte ning ei domineeri kitsad grupihuvid. Rahval peab olema võimalus valida presidenti ning algatada seaduseelnõusid. o Eesti majanduse võimalikult kiire areng nii kvalitatiivses kui ka kvantitatiivses suunas ning toetama kodumaist tootmist. Taotleme eetiliste piirangutega avatud turumajandust. Näeme ette majandus- ja sotsiaalpoliitika koosarendamist. Peame vajalikuks stabiilse makromajandusliku raamistiku loomist, kus üksikud turul osalejad saavad teha otsuseid võimalikult prognoositavas seadusandlikus keskkonnas. Peame prioriteediks arendada kohalikku tooret väärtustavat, ekspordile orienteeritud, samuti teadusmahukaid tootmisharusid. o Käibemaksu osas tahame rakendada diferentseeritud ...
võimaldasid paremini sisustada vaba aega. Kodanlus- ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. Proletariaat- palgatöölised Imperialism on suurriikide soov oma territooriume naabrite arvelt laiendada ja kolooniaid hõivata. See tekkis siis, kui suurriigid tahtsid selgeks saada, kes on ikkagi kõige tugevam. 10.POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL Iseloomusta lühidalt järgmisi poliitilisi voole: konservatism, liberalism, rahvuslus, sotsialism (sh sotsialism-utopism), marksism Konservatism- Tekkis Prantsuse revolutsiooni ajal. konservatiivid olid seisukohal et mehed on tähtsamad kui naised. konservatism säilitas ajaloolist järjepidavust ja traditsioonilisi väljavaateid. Nad olid seisukohal, et kõik ühiskonna liikmed ei tegeleks poliitikaga. Nad ei toetanud üldist valmisõigust ja naiste võrdsust poliitikas. Liberalism- soovisid kaitsta revolutsiooniaastatel kättevõidetud vabadusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
