Hiina (2)

Hiina
Pindala: 9,5 miljonit km/2(maailmas kolmas Venemaa ja Kanada järel)
Rahvaarv: 1,3 miljardit, neist ligi 94% han- hiinlased
Juhtiv ja suunav jõud: Hiina Kommunistlik Partei.
Ajavahe : suvel 5, talvel 6 tundi
Pealinn: Peking
Keel Hiina keel jaguneb kaheks suureks murdeks – mandariini ja kantoni. Sageli nimetatakse neid mandariini ja kantoni keeleks , sest nad on nii erinevad, et vastastikku aru ei saada (väidetavalt umbes nagu eesti ja soome keel). See, mida välismaalased hiina keelena õpivad, on mandariini keel, täpsemalt keelestandardiks kuulutatud Pekingi murre, mida hiina keeles nimetatakse putonghua (loe: phuthunghua). Kantoni keelt kõneldakse lõunaranniku provintsides. Õieti jagunevad nii mandariini kui ka kantoni keel veel hulgaks murreteks, mistõttu raamatust õpitud hääldusega pole ennast pahatihti võimalik arusaadavaks teha.
Mandariini kirjakeel on üle riigi üks. See on võimalik tänu sellele, et hiina keelt kirjutatakse hiina kirjamärkidega (nn. hanji; loe: handzi), mis väljendavad tähendust ja millel ei ole hääldusega mitte midagi pistmist. Kantoni kirjakeel on peaaegu sama, mis mandariini. (Erinevust suudab märgata ainult asjatundja.) Võib arvata, et avalik info on üle riigi mandariini kirjakeeles.
Hiina kirja transkribeerimiseks ladina tähestikku on läbi aegade kasutatud mitmesuguseid eri kirjaviise. Tänapäeval on Hiina RV-s kehtestatud ametlikuks standardiks nn. pinyin (loe: phinninn). Varem levinud Wade-Gilesi kirjaviisi (mis oma inglispärasuse ja kohmakuse tõttu oli mõnes mõttes meie vana kirjaviisi analoog ) kasutatakse veel ainult vanast harjumusest mõnikord ingliskeelsetes riikides ja minu teada ka Taivanil. Siin on kõik hiina nimed antud pinyin’is, v.a. Peking (Beijing), Hongkong (Xianggang), Macau (Aomen) ja Taivan ( Taiwan ), mille puhul eesti lugeja harjumusi silmas pidades eelistatakse traditsioonilist nimekuju.
Hiinlased teistes maades
Hiinlasi elab paljudes riikides. Kõige suurem on nende osatähtsus järgmiste maade rahvastikes:
Taivan 98%;
Hiina RV 92%;
Singapur 77%;
Malaisia 24%;
Brunei 15%;
Tai 14%;
Prantsuse Polüneesia 12%;
Nauru 8%;
Põhja-Mariaani saared (USA valdus ) 8%;
Kambožda 5%.
Taivanis, Hiina RV-s ja Bruneis räägivad hiinlased rohkem mandariini, Singapuris, Malaisias ja Tais rohkem kantoni keelt.
Rahvuslus ja identiteet
Hiinlased on värvikas rahvas. Kunagi nimetati neid ‘’kollaseks ohuks ’’. 1950ndatel oli moes nimetada neid ‘’sinisteks sipelgateks’’. Aeg-ajalt on neile viidatud kui ‘’punastele nuhtlustele’’. Vahel kujutatakse neid vaid mustades värvitoonides – aga sellised nad siiski pole. Ka pole hiinlased nii hallid ja igavad , nagu neid mõnikord serveerida püütakse.
Raha
Hiina raha nimi on jüaan (yuan; rahvusvaheline lühend CNY). Jüaan jaguneb kümneks tsjaoks (qiao) ja tsjao kümneks fõniks (fen). Jüaani ei ole õige nimetada "renminbiks". Renminbi tähendab Hiina RV rahasüsteemi, mille ühikuteks on jüaan, tsjao ja fõn. Hiinlased ütlevad "yuan renminbi" lihtsalt sellepärast, et neil on iga rahaühiku nimi "yuan" ning on vaja ju kuidagi eristada Hiina jüaani Hongkongi jüaanist (mida meie nimetame Hongkongi dollariks), Ameerika jüaanist (USA dollar ), Euroopa jüaanist (euro) jne.
Kõnekeeles olevat levinud jüaani nimetamine "kuai’ks".
Mõistetavalt on käibel eri seeriatest rahasid. Uuemad rahad näevad välja sellised:

Võõramaised saatanad

Hiinlased nimetavad Hiinat Zongguo’ks ( Keskseks Kuningriigiks). Nende jaoks on Hiina tsiviliseeritud maailma keskpunkt, kus elavad INIMESED. Kõik muu on ‘’välismaa’’ – barbaarne ja asustatud okeaanlastest (st. võõramaalastest) saatanatega. ‘’Mustad saatanad’’ elavad Aafrikas, ‘’punapäised saatanad’’ Hollandis või Skandinaavias, ‘’kõrgeninalised saatanad’’ on valge nahaga ja elavad Euroopas, Ameerikas ja Austraalias.
Neilt saatanailt ei maksa oodatagi, et nad mõistaksid tsiviliseeritud inimeste käitumist. Saatanate endi totratele kommetele võib ju mõningaid ööndusi teha, aga kui nad oma lapsemeelsuses üle piiri lähevad, tuleb neid isaliku väärikusega noomida. Mõned saatanad on õppinud hiina keelt rääkima ja neid imetletakse ning näidatakse nagu kõnelevaid mainasid ( maina on Aasias elutsev kuldnoka taoline lind) või dresseeritud kirpe. Sellised saatanad võetakse küll inimühiskonda vastu, aga tõelisi inimesi ei saa neist siiski kunagi.
Linnad
on Hiinas enamasti betoonkarpe täis, teed on lagunenud või parajad külavaheteed, tihti on raskusi linnades isegi rohulible leidmisega, rääkimata muust haljastusest. Musta tossu välja ajavatele liiklusvahendite ei pööra tähelepanu keegi. Kui siia lisada tööstussaaste ja saastatud veekogud, siis saab päris hea pildi Hiina tavapärasest linnakeskkonnast. Antud kirjeldus ei kehti muidugi kõikide Hiina linnade kohta, aga see on suhteliselt tavapärane. Külad on suhteliselt maalilised tänu ümbritsevale maastikule, aga ka uuemad külamajad on tihtilugu betoonkarbid. Sageli võib vanemaid külamaju liigitada hurtsikute kilda. Kõige põnevamad on maapiirkondades turupäevad, siis võib saada väga värvikireva ülevaate hiinlaste elust olust .
Iseloom
Hiinlaseid on kohutavalt palju ja nad elavad kohutavalt suurel maa-alal (see on peaaegu sama suur kui Ida- ja Lääne-Euroopa kokku).
Nad on niisama erisugused nagu eurooplasedki: leidub pikki, suure kondiga põhja-hiinlasi; on neid, kes on segunenud turgid päritolu rahvastega, lambaid karjatavate rändkarjustega, lõuna-alade mägisuguharudega või tasandike tailastest põlluharijatega. Hiinlased elavad kollasesse lössipinda uuristatud koobastes; telliskivist ja graniitplaatidest; mudaplönnidest ehitatud õlikatustega onnides; puumajades, mille nikerdustega aknaid katab klaasi asemel läbipaistev paber. Hiinlased räägivad erinevaid keeli, rõisvastuvad erinevalt, söövad väga erinevat toitu.
Sellele mitmekesisusele vaatamata ühendab neid kõiki tugev ‘’hiinalikkus’’, mis kujutab endas segu üleolekutundest, onupojapoliitikast, konformismist ja fatalismist.
Hiinlased naeratavad igas olukorras ja iga sündmuse puhul, olgu see siis rõõmus, traagiline või midagi vahepealset. Nad suhtuvad kõigesse leplikult, on järeleandlikud, hoiavad vaos oma emotsioone ja väldivad otsest vastasseisu . Ega nii paljud erinevad temperimendid saakski teisiti sedavõrd piiratud ruumis koos elada. Tegelikult on hiinlased teiste inimeste olemasolust muidugi teadlikud – alateadvuses on nad vägagi tundlikud nonde peaaegu nähtamatute märguannete suhtes, mida teised edastavad ja mis määravad kindlaks, millises ulatuses nende isikliku ruumivajaduse piire tohib rikkuda. Tänu sellele võib hiinlane lausa seletamatul moel ette teada, mida te järgmiseks ütlete või teete – ta adub teie kavatsusi veel enne, kui olete jõudnud need iseendale teadvustada.

Üleolek

Kõik hiinlased teavad, et nad on inimkonna koorekiht (mitte Jumala valitud rahvas, sest ükski jumal pole nii ruur, et võiks hiinlasi enda omaks pidada; jumalad on hiinlaste endi loodud), ja hiinlastel oleks südamest kahju kõigist teistest rahvastest, kui neile vaid pähe tuleks teistele rahvastele mõelda (aga seda ei juhtu kunagi). Hoolimatu üleolek on hiinlase iseloomu kindle alustala. Mitte-hiinlane saab hiinlast solvata sama palju kui kaheaastane laps täiskasvanut: kui solvatav ei pea miskiks solvaja seisukohti ega võimeid, missugusest solvangust saab siis üldse juttu olla.
Hiina uusaasta
Muidugi on teada, et Hiinas on uusaasta, kusjuures igal aastal ise ajal. Tänavu on ta nimelt – nimelt 1. veebruaril. Hiina uusaasta on hiinlaste suurim püha. Õieti nimetatakse teda kevadpühaks (chunjie, ingl. k. " Spring Festival"). " Chinese New Year " öeldakse turistidele, kes ei saa aru, mida "kevadpüha" tähendab.
Tervis
Varem oli Hiinas suurim mõrtsukas tuberkuloos, kuid suitsetamisest põhjustatud haigused ja mõnes söömisharjumustest tingitud vähivormid on nüüd pingerea tippu tõusnud. Siiski on keskmine eluiga Hiinas kerkinud peaaegu samale tasemele , nagu see on Lääne-Euroopas. Tervisest teavad hiinlased nii mõndagi.
Hiinakeelseid sõnu ja väljendeid
nihao (nihao) – tere
xiexie (sjeesje) – aitäh
meiyou (meijou) – ei ole, ei saa
buyao (pujao) – ei taha
wo bu dong (uopuutong) – ei saa aru
(Teistel andmetel tuleb öelda " ting bu dong" (thingpudung). Hiinas saadi aru mõlemast.)
cha (thaa) – tee (see, mida juuakse)
fan (fan) – riis
Aishaniya (aianija) – Eesti
Ouzhou (outou) – Euroopa
(Muidugi on siin toodud hääldused väga ligikaudsed. Pealegi hääldatakse eri piirkondades üpris erinevalt.)
Riigilipp:
Vana Hiina raha:
Kasutatud kirjandus:
http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/hiina.ht m
http://my.tele2.ee/329/hiina/h03infot.html
Raamat ,,Sellised nad on...HIINLASED’’
http://www.reisijutud.com/node.php?id=603
http://www.estonian-air.ee/index.php?id=2124&artikkel_id=3678&tpl=1011