KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TÖÖLEPING, SELLE KOHUSTUSLIKUD TINGIMUSED Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. ...
teada käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud kohustuse rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat kohustuse rikkumisest arvates. Kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse üldist aegumistähtaega. (10) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju RMKle, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat. § 51. Riigimetsa Majandamise Keskuse raamatupidamine (1) RMK on iseseisev riigiraamatupidamiskohustuslane ja lähtub oma raamatupidamise korraldamisel raamatupidamise seadusest, teistest seda valdkonda reguleerivatest õigusaktidest ja RMK põhimäärusest. (2) RMK on käibemaksukohustuslane. § 52. Riigimetsa Majandamise Keskuse aruandlus ja kontroll Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevuse üle (1) Juhatus esitab audiitori kontrollitud majandusaasta aruande nõukogule kinnitamiseks hiljemalt neli kuud pärast majandusaasta lõppu.
andmed arhivaalide hävitamise kohta; andmed arhivaalide üleandmise kohta arhiiviasutusse. Arhivaalide loetelu peab olema ajakohane ja peegeldama kõiki olulisi muudatusi, mis antud sarja haldamisel on aset leidnud (vt NÄIDE 12 ja 13). NÄIDE 12. Muudatuste dokumenteerimine arhivaalide loetelus tähtajaliste arhivaalide puhul Funktsioon: FINANTSPLANEERIMINE JA RAAMATUPIDAMISE ARVESTUS (2000-...); RAAMATUPIDAMINE (1995-1999) Sarja pealkiri: LEPINGUD Tähis: 3-6 (2000-...); 4-6 (1995-1999) Säilitustähtaeg: 7 aastat (2000-...); 10 aastat (1995-2002) Hindamisotsus: H – lihtsustatud korras hävitamine, rakendub tagasiulatuvalt alates 1995. a, alus Riigiarhiivi hindamisotsus nr 100, 15.12.05 Sarja Toimiku Pealkiri Hulk Piir Märkused tähis jrk nr daatumid
Õiguse alused MÕISTED PÄHE ÕPPIMISEKS! ÕIGUSE OLEMUSEST Õigus on ühiskonna juhtimise vahend raha jaotamise (riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve) kõrval. Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Kirja pandud (ius scriptum) , kehtestatud ettenähtud menetluses pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt, nende täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla-...
kanda registrisse ka oma prokurist. FIE-na tegutsemise plussid: puudub vajadus omada partnerit; odavus FIE-na tegevuse alustamine ei nõua väljaminekuid põhikapitali osas, Äriregistrisse kandmise eest tuleb maksta väiksemat riigilõivu kui osaühingu või aktsiaseltsi asutamisel ning ei ole vaja maksta notaritasu asutamislepingu tõestamise eest; lihtsus äritegevuse alustamine ja korrastamine on seadusandlikult reguleeritud minimaalselt, raamatupidamine ja aruandlus on suhteliselt lihtsad; kui FIE majandusaasta realiseerimise netokäive ei ületa 250 000 krooni, võib FIE-ks registreerida kohalikus maksuametis; ettevõtlustuludest saab maha arvata kõik ettevõtlusega seotud kulud. FIE-na tegutsemise miinused: · FIE vastutab temale kuuluva ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga; · sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustus põhitöökoha puudumisel. Tegevusega alustamine
Tegevuse eesmärkide alusel jagatakse eraõiguslikud juriidilised isikud: · äriühinguteks, · mittetulundusühinguteks ja sihtasutusteks. Äriühingute kohta käivad normid on äriseadustikus. Äriühingute liigid on järgmised: täisühing- äriühing, milles on kaks või enam osanikku, kes tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Tegutsemise aluseks on ühinguleping. Lihtsustatud asutamine, juhtimine, raamatupidamine, aruandlus. Miinuseks osanike isiklik vastutus. usaldusühing äriühing, milles on vähemalt üks täisosanik ja üks usaldusosanik. Täisosanik vastutab solidaarselt kogu oma varaga. Usaldusosanik vastutab vaid oma sissemakse ulatuses. osaühing äriühing, mille kapital on osadeks jaotatud. Osanik ei vastuta osaühingu kohustuste eest. Võrreldes täis- ja usaldusühinguga, on osaühingu puhul kehtestatud rangemad nõuded asutamisele, juhtimisele ja
klienditeenindaja ettevõttesse, mis on avatud iga päev 10-22. See ületab aga rohkem kui kahekordselt töötaja seadusliku tööajanormi. Soovitused Alustades võib olla töötajaid vähem ning neid võib aja jooksul vajaduse tekkides juurde palgata. Lisada tuleks ka täpsemad tingimused, millal see juhtuda võiks (kasumi suurus, klientide arv või aktiivsus vms). Kui teatud tööde tegemiseks töötajaid esialgu ei palgata, vaid kasutatakse sisseostetud teenust (koristamine, valve, raamatupidamine, vm allhanked), siis oleks hea see käesolevas alapeatükis ära märkida. Millele veel mõelda? Võib tunduda, et sugulasi ja sõpru palgates saadakse usaldusväärsemad töötajad kui avalikke konkursse korraldades. Mõnikord võivad aga omavahelised suhted muutuda hoopiski keerulisemaks, sest töötaja ja sõbra rollid eeldavad erinevat rollikäitumist. Kuna väikeettevõttes on mõnikord keeruline tagada töötajale täishõive, siis kas on võimalik
..4% Üld- e. juhtimiskulud 5...9% Kasumi maksud 2...3% 9...16% Käibemaks 2...3% 11...19% - - 100% Kogu ehituse maksumusest Lk 41. (2 pool) - Üldkulude koosseis - Palgad (varustus, raamatupidamine, juhid) - Kontoriruumide üürid (ekspluatat. kulud) - Arvutisüsteemid - Personali väljaõpe - Transpordikulud - Laenuprotsendid - Reklaamikulud Pakkumises üldkulud teatud protsendilisandina, mis peab vastama ettevõtte üldkulude osakaalule kontobilansis. Arvestat. ka teiste objektide tulemud, nende arvel võib vähendada või suurendada üldkulude osatähtsust pakkumises. Omad teenused enamasti ehitusmasinate rent,
aristrokraatide vahel valitses konkurentsivõim andron = meeste ruum ??? 2. Ülikoolid ja Teadus varakeskajal Piibel ja kirikuisade teosed Ladina keel Õpiti tundma Cicerot + kreeka keel Plaaton - filosoof kes annab riigi mudelid Katedraali koolid ehk toomkoolid hakati andma ka õigus ja arstideaduse alast teadust Hakati rajama linna põhikoole Käsitööliste ja kaupmeeste pojad Ametikoolid ehk abakuse koolid Arvutamine ja raamatupidamine Õppetöö oli emakeeles Ülikoolid kujunevad välja Itaalias 10.saj juba arstide kool Bolonja ülikool 1119a. õigusteadus (juriste valmistati ette) Pariisis tekib ülikool 11. saj Oxford õpiti matemaatika ja loodusteadus 1632. Tartu ülikool Ülikooli struktuur: Magister - õpetaja Üliõpilased, koolipoisid õppetöö oli ladina keeles Juhtis Rektor Dekaan - ühe haridus suuna juht Triviiumis ehk alamastmes (esma kursusel) õpiti gramatikat, retoorikad ja dialektikat ehk arenguõpetust
Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka: 1. sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid (täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud), nt vennaarmastus (`armastatakse venda', vrd venna armastus `vend armastab'), rõõmuavaldus (avaldatakse rõõmu), rukkilõikus (lõigatakse rukist), kartulipanek, rehepeks, karjakasvatus, kalapüük, tuletõrjuja, buldooserijuht, metsavaht, raamatupidamine, pesupesemine. Konkreetse üksikjuhtumi korral kirjutatakse selline omastav järgnevast nimisõnast lahku, nt vaiba puhastamine, kinga parandamine, põranda värvimine, kirja saatja, parketi lihvija, vrd 26 liigimõistelised tegevusalad või ametid vaibapuhastus, kingaparandus, põrandavärvimine, kirjasaatja, parketilihvija; 2
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, miss...
o odavus FIEna tegevuse alustamine ei nõua väljaminekuid põhikapitali osas, Äriregistrisse kandmise eest tuleb maksta väiksemat riigilõivu kui osaühingu või aktsiaseltsi asutamisel ning ei ole vaja maksta notaritasu asutamislepingu tõestamise eest; o lihtsus äritegevuse alustamine ja korrastamine on seadusandlikult reguleeritud minimaalselt, raamatupidamine ja aruandlus on suhteliselt lihtsad; o kui FIE majandusaasta realiseerimise netokäive ei ületa 250 000 krooni, võib FIEks registreerida kohalikus maksuametis; o ettevõtlustuludest saab maha arvata kõik ettevõtlusega seotud kulud. FIEna tegutsemise miinused: o FIE vastutab temale kuuluva ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga; o sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustus põhitöökoha puudumisel. Tegevusega alustamine
Huvide profiil (1) Juhend Täida järgmisel lehel olev tabel „Huvide profiil (2), küsimustik“. Vali igast elukutsepaarist välja see elukutse, mis sulle rohkem meeldib, kellena eelistaksid töötada, kui peaksid nende kahe vahel valima. Märgista valitud elukutse ees olev number ringiga. Ole spontaanne, ära liiga palju mõtle. Tähed tähistavad järgmisi kutsegruppe: M – mehaanikud/käsitöölised – sepp, tisler jne. R – raamatupidamine. H – kontori- ja poetöö. V – verbaalsed ametid – keele kasutamine – tõlk, õpetaja jne. U – haridus – akadeemilised elukutsed, mis nõuavad pikaaegset kooliskäimist. S – sotsiaalsed elukutsed – hea kontakt – töö inimestega. K – teenindus, organiseerimine – rohked ja pealiskaudsed kontaktid – ettekandja, giid jne. T – transport merel, õhus, teedel – taksojuht, piloot, bussijuht jne. F – välitööd nõudvad elukutsed – aednik, teetööline, haljastaja jne.
realiseeritakse isiku varad, täidetakse kohustused võlausaldajate ees ning ülejäänud vara jagatakse seaduses ette nähtud isikutele (nt aktsiaseltsi puhul aktsionäride vahel). Äriühingute liigid on järgmised: täisühing (ÄS § 79)- äriühing, milles on kaks või enam osanikku, kes tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Tegutsemise aluseks on ühinguleping. Lihtsustatud asutamine, juhtimine, raamatupidamine, aruandlus. Miinuseks osanike isiklik vastutus. Selline ühinguvorm on osanike kõrge riskifaktori tõttu vähe kasutatav. usaldusühing (ÄS § 125) äriühing, milles on vähemalt üks täisosanik ja üks usaldusosanik. Täisosanik vastutab solidaarselt kogu oma varaga. Usaldusosanik vastutab vaid oma sissemakse ulatuses. osaühing (ÄS § 135) äriühing, mille kapital on osadeks jaotatud. Osanik ei vastuta osaühingu kohustuste eest (piiratud vastutusega ühing)
ehitamisel, seadmete ja kütuste tarnimisel jms. Koostöö ja omavaheliste suhete parandamiseks ei osanud enamik juhtidest nimetada konkreetset koolitust, arvati, et kui üldse midagi muutub, siis ettevõttesisese meeskonnatöö koolitusega, kuid sedagi teatud tingimustel. Üsna üksmeelselt arvati, et koolitus tõstab efektiivselt teadmiste ja oskuste taset, kuid seda kindlates töövaldkondades nagu näiteks seadusandlus, finants, raamatupidamine, ehitus, projekteerimine jms. Üldises koolituskorralduses oli enamik juhtidest seisukohal, et oleks vaja kogu koolitustegevus ühe inimese kätte koondada, tegevus koordineerida ja korrastada. Oli ka neid, kelle arvates on praegune korraldus täiesti rahuldav ning muudatusi vaja ei ole. Koolitusplaanide vajalikkuse teemal jagunesid juhid oma arvamuses pooleks, osad juhid leidsid, et koolitusplaan on vajalik, teised arvasid, et ei ole. Arenguvestluste
enne läbi katsuda, pidid enne piiskopi ees läbi tegema eksami ja prooviütluse. Oluline, et nad oskaksid eesti keelt. Vaimulik pidi olema selgelt luterik ja jutlused pidid tuginema vaid luteri katekismusele. Punkt nende kavas oli ka see, et tuli talulastele haridust anda, koolitada tuli neid kas tln toomkoolis või haapsalu linnakoolis ( andekad talulapsed, mitte kõik). Igasse linna tuli sisse seada ka hospidalid, kus sai ravida ja vanaduspõlve veeta. Tuli sisse seada raamatupidamine, meetrikaraamatud ja personaalraamatud, et inim käiksid armulaual, fikseeriti ka, et kes jättis kirikusse tulemata. Kui patronaadiõigus kaot, siis aadlikele anti võimalus olla kiriku eesseisija, mõisad hakkavad kirikuid materjaalselt toetama. Kirikule tuleb luua konsistoorium, kiriku valitsemine, tuleb luua kirikukohus oli sinod . Kui konsistoorium on krikuuht, siis sinodest pidid osa võtma kõik vaimulikud, sinod tegelesid usuelu küsimustega, Sinode ül usuelu korraldamine, vaimulike
SUHTEKORRALDUSE EXAM 1. Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline: · probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .............................
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti konte...
1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse, tegevuste ja toimingute kooskõlastamise teel); aineline (raha, teabe, seadmete, materjalide jm ressursside parem kasutamine); vaimne (soost, vanusest, haridusest, mõtteviisist jm faktoritest tingitud eripärasuste ärakasutamine). Organisatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid on eesmärkide saavutamise keskkond ning selleks vajalike toimingute ja tööde täideviimise koht. Organisatsiooni tuleb vaade...
polnud tasaarvestuse tegemiseks oma kirjalikku nõusolekut andnud. AS töötaja väitega ei nõustunud, selgitades, et telefoni ja bensiini kasutamine vormistati kirjalikes kütuse- ja telefonikaarti üleandmis-vastuvõtu aktides, mille pooled allkirjastasid. Vastavad aktid sisaldasid sätet, mille kohaselt üle kindlaksmääratud koguse tarbitud kütuse ja sooritatud kõnede kulu arvab AS-i raamatupidamine töötaja töötasust automaatselt maha. Kuna töötaja oli selliste tingimustega nõus, oli AS-il seaduslik alus üle limiidi tehtud kulutused töötaja tasuga tasaarvestada. Samuti pole T. töötamise ajal kordagi tasaarvestuse kohta pretensioone esitanud. 33 Kuidas vaidlus lahendada? Mida saab tööandja teha juhul, kui töötaja ei anna tasaarvestuse tegemiseks nõusolekut?
o. tulu võrra investeerides mujale. Näiteks kui ettevõtja töötab oma ettevõttes ja saab aastas kasumit 100000 krooni, jätab ta arvestamata oma töötasu, mida ta oleks võinud teenida töötades mujal Kui tema palk oleks olnud mujal töötades näiteks 120000 krooni, siis oma ettevõtte töötades kaotas ta 20000 krooni, kuigi arvestuslik kasum oli 100000 krooni. Järelikult on alternatiivkulu teiselt poolt saamatajäänud tulu Iga ettevõtte raamatupidamine toob välja mis tahes toote valmistamiseks tehtud püsi- ja muutuvkulud. Püsikulude alla liigitatakse need tootmisega seotud kulud, mis on vajalikud ettevõtte kui organisatsiooni käigus hoidmiseks. Muutuvkuludeks on näiteks tooraine, tootmistööliste palgad, energia st. siia kuuluvad kõik need kululiigid, mis on otseselt seotud tootmisega.. Aja jooksul ettevõtte varade väärtus väheneb ja seda protsessi nimetatakse amortisatsiooniks.
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku ...
1. R-Riskid 2. FK-Finantskulud (laenud, kindlustused) 3. PMK-Projekti meeskonna kulud 4. OK-Obejkti kulud 5. FÜ-Firma üldkulud (ala 10%) 6. K-Kasum (taodeldav ala 8%) 7. LLK lepingu läbirääkimise kulud Toimuvad meeskonna lepete läbirääkimised (MLL). Sõlmitakse leping LEPE. Koostatakse maksegraafik, mis näitab kuidas tehtavad kulutused jaotuvad ajas. Kogu projekti vältel toimub pidev raamatupidamine (RP). Lõpetuseks koostatakse majandusanalüüs (MA), mille väljundiks on firma oskusteabe baasi (OTB) täiendamine. Projektijuht peab pidevalt kontrollima kas etapilised/igakuiselt tehtud kulutused on põhjendatud ning vastavad maksegraafikus ning sõlmitud lepingus ettenähtud piirangutele ja ajalistele jaotustele. Juhul kui projekt mingi etapp/töö on miinuses, siis peab projektijuht välja mõtlema lahendusi kuidas saada kaotatud raha tagasi. Toimub pidev analüüsimine
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Ve...
koos ühislaua põhimõttega. Kodutöö (homework) ja kaugtöö (inglise keeles on kasutusel mitmeid termineid: telework, remote work, distance work) põhimõtted on omavahel väga tihedalt seotud ja osaliselt kattuvad. Kodutöö sobib selliste tööülesannete puhul, mis vajavad rahuliku keskkonda keskendumiseks (näiteks loometöö, teadustöö) ja mida on võimalik oma olemuselt teha kodus/kodukontoris s.t. töövahendid ja protsesside teostamine on üleviidavad töötaja koju (näiteks raamatupidamine, tõlketöö, käsitöö). Kodutööd nimetatakse vahel ka kaugtööks, sest tihti on inimese töö ja elukoha vahel suhteliselt pikk vahemaa ja kaugtööks nimetatakse kõiki selliseid töö tegemise viise, mis ei hõlma organisatsiooni tegevuskohas töötamist. Kaugtöö ei pruugi alati tähendada vaid kodutööd, sest kaugtöö võib toimuda ka näiteks satelliitkontoris, reisides (näit. Eesti reisibüroo reisiesindaja Egiptuses), klientidele visiite tehes (näiteks. Avoni-lady) jne
sest ta polnud tasaarvestuse tegemiseks oma kirjalikku nõusolekut andnud. AS töötaja väitega ei nõustunud, selgitades, et telefoni ja bensiini kasutamine vormistati kirjalikes kütuse- ja telefonikaarti üleandmis-vastuvõtu aktides, mille pooled allkirjastasid. Vastavad aktid sisaldasid sätet, mille kohaselt üle kindlaksmääratud koguse tarbitud kütuse ja sooritatud kõnede kulu arvab AS-i raamatupidamine töötaja töötasust automaatselt maha. Kuna töötaja oli selliste tingimustega nõus, oli AS-il seaduslik alus üle limiidi tehtud kulutused töötaja tasuga tasaarvestada. Samuti pole T. töötamise ajal kordagi tasaarvestuse kohta pretensioone esitanud. Kuidas vaidlus lahendada? Mida saab tööandja teha juhul, kui töötaja ei anna tasaarvestuse tegemiseks nõusolekut? Tasaarvestuse tegemise kord: Kui tööandja soovib oma nõuded töötaja töötasu nõudega
- töövõtulepingu tunnused on: tulemusele suunatus, töö iseseisev korraldamine, tööd ei pea tegema isiklikult, tööd tehakse tasu eest - rätsepp, ehitaja o Pria toetuse projekti koostamine võib olla mõlemad (kui eelsab suuremat tegutsemist ja TA kontrollib – pead olema asutuses, peab käima koosolekutel, tööruum, siis on pigem tähtajaline TL) o Raamatupidaja (TVL – iga kuu peab raamatupidamine korras olema, kuigi töötas kogu aeg kohapeal) võib ka olla käsundusleping 1.2.2.5 ILO (rahvusvaheline tööorganisatsioon) töösuhte olemasolu väljendavad näitajaid (S 198, 2006) soovitused (ei ole kohustuslik, samas on kohustislikud konvensioonid, mida RK on ratifitseerinud) - Tööd tehakse teise isku juhtiste kohaselt ja kontrolli all - Töötaja on integreeritud ettevõtte organisatsiooni - Tööd tehakse ainult või peamiselt teise isiku kasuks
18. sajandi lõpuks on külvipind võrredles Rootsi aja lõpuga kahekordistunud. Mõisamaad olid maksuvabad (osa aadliprivileegidest). Talumaad olid aga maksualused. Sealt tuli talupojal makse maksta. Mõisamaid haritakse nii nagu varemgi (taludest tulnud tööjõu abil, ehk teotöö abil). 18. sajandil toimus mõisa elu läbi mõisavalitseja, kes mõisamajandust juhtis, mõisnik tihti mõisas ei elanud. Valitseja käsutas, juhatas ja kontrollid, tihti oli tema käes ka raamatupidamine. Praktilisi töid juhatasid kupjad. Alamaid kupjaid nimetati kilteriteks. Mõisavalitseja oli tihti sakslane, sageli väljaspoolt tulnud, kus olid paremad agrotehnilised teadmised. Kupjatasandist ja sealt allapoole oli mõisateenistujad enamasti kohalikud. Ameteid mõisas oli mitmeid. 18. sajandil tekib Lääne-Euroopa turu kõrvale Vene turg. Tuleb puhtalt teravilja väljaveo kõrvale viinapõletamine ja produkti ehk viina turustamine Venemaal. Ka viinavajadus oli Venemaal väga suur
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäär...
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim t...
e.m.a. arvestamine Aristoteles (kreeka filosoof) 340 a. Juhtimise vormide, nende eeliste ja puuduste käsitlemine e.m.a. 2. Juhtimismõtte areng kuni 17. sajandini Diocletianus (Rooma imperaator) 284. a. Õiguste delegeerimine al-Farabi (araabia filosoof) 900. a. Juhile kehtestatud nõuded L. Paccoli (Genua) 1340. a. Kahekordne raamatupidamine Thomas More (ld. Morus) (inglise 1500. a. Halva juhtimistulemuse põhjuste analüüsimine humanist ja poliitik) Niccolo Machiavelli (itaalia filosoof, 1525. a. Inimeste juhtimise ja võimu säilitamise reeglid dramaturg ja politoloog) (makjavellism vahendeid mittevaliva poliitika sünonüüm) 3. Juhtimismõtte areng 18.-19. sajandil Adam Smith (inglise 1776. a. Tööstustööliste spetsialiseerimise printsiibi rakendamine,
Esimese lause tõesusest järeldub teise lause tõesus, kuid mitte vastupidi. Et predikaatloogika valemeid saaks järeldamiseks kasutada, tuleks vältida liiga kitsaid baashulki. Vahel tasub baashulgaks valida universaalhulk. Nt kui toimub autoavarii, siis võib rääkida autode hulgast, avariide hulgast, autojuhtide hulgast, kannatanute hulgast, politseinike hulgast, tunnistajate hulgast jne. Kui iga predikaadi baashulk on kitsas, siis lisandub valemitele veel ka põhjalik raamatupidamine hulkade suhtes. Kui baashulk valida nii, et kõik eeltoodud hulgad kuuluvad alamhulkadena baashulka, siis pole hulkade kohta eraldi arvepidamist tarvis. Valemitesse saab ilmutatud viisil kirja panna, nt „kui x on autojuht, siis …”, „kui y on auto, siis …”. Implikatsioon eristab baashulgast just täpselt selle hulga, mida lauses vaja läheb. Ülalpool vaatlesime armastajaid nii, et nad kuulusid kõik vaid inimeste hulka
Esimese lause tõesusest järeldub teise lause tõesus, kuid mitte vastupidi. Et predikaatloogika valemeid saaks järeldamiseks kasutada, tuleks vältida liiga kitsaid baashulki. Vahel tasub baashulgaks valida universaalhulk. Nt kui toimub autoavarii, siis võib rääkida autode hulgast, avariide hulgast, autojuhtide hulgast, kannatanute hulgast, politseinike hulgast, tunnistajate hulgast jne. Kui iga predikaadi baashulk on kitsas, siis lisandub valemitele veel ka põhjalik raamatupidamine hulkade suhtes. Kui baashulk valida nii, et kõik eeltoodud hulgad kuuluvad alamhulkadena baashulka, siis pole hulkade kohta eraldi arvepidamist tarvis. Valemitesse saab ilmutatud viisil kirja panna, nt ,,kui x on autojuht, siis ...", ,,kui y on auto, siis ...". Implikatsioon eristab baashulgast just täpselt selle hulga, mida lauses vaja läheb. Ülalpool vaatlesime armastajaid nii, et nad kuulusid kõik vaid inimeste hulka
olid samas keeles peaaegu täis kirjutatud. Kerge vaevaga saadi aru, et üks pidi tähendama: Sina pead varastama, kus all olid loetletud kõik varastatavad asjad ühes nende arvu äratähendamisega; teine: Sina oled varastanud, millele juurde lisatud juba varastatud asjad ühes märkmetega, kas terve või kuhu peidetud. Nimekirjadest selgus, et pool ülesannet alles täitmata. Kui raamat läbi loetud, hakati tema andmete põhjal asju nende peiduurgastest välja tooma. Sellejuures selgus, et raamatupidamine oli täiesti korralik ja täpne. See asjaolu tegi juba kõigile nalja, isegi härra Maurusele enesele. Sest mida paremat sa võid tahta, kui et loed raamatust: kahvel, nuga või lusikas niisugune ja niisugune, peidetud Siberisse selle ja selle laua vahele, -- ning sa lähed, raamat käes, loed lauavahed ilusasti sellelt või teiselt tähendatud punktilt ära ja võtad asja välja, nagu oleksid sa tema ise alles eile või täna sinna pistnud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
