paranevate nahahaavade ravimisel. Kannikeseteest mähised ja vannid vähendavad nahahaigustest põhjustatud sügelust. Õietee mähist on kasutatud vesise ekseemi korral[6]. Lõhnatoodete valmistamiseks Kannikese kuivatatud õisi kasutatakse lõhnasegude koostises ning värskeid mitmete parfüümide valmistamiseks. Põhja-Prantsusmaal Hyères kasvatatakse aga lõhnava kannikese varieteete parma kannikest ja viktooria kannikest mitte õite vaid lehtede pärast. Nendest pressitakse õli, mille lõhn erineb täiesti õite omast[7]. Seda õil kasutati näiteks Roger & Gallet 1892. aastal loodud kuulsas parfüümis Vera Violetta. Legendid Lõhnavat kannikest on kultuurtaimena kasvatatud juba Vana-Kreekas. Kannike on ka jumalanna Aphrodite ja tema poja, aedade jumala, Priapose sümboltaimeks. Kreeklased austasid kannikesi väga, kuna need olid ka Athena lilled[4]. Kannike oli ka Ateena linna sümboliks ning kannikese õitega kaunistati sageli jumalate kujusid[8]. Viited
· toiduaine on saadud geneetiliselt muundatud organismist, kuid töötlemise tagajärjel ei sisalda terveid muundatuid geene.(nt: toiduõli) Kakao Kakao viljad olenevalt kakaopuu sordist võivad olla rohelised, kollased ja pruunid. Viljade seemnetest valmistatakse töötlemise tulemusena kakao pulbrit ja kakao õli. Tavaliselt on ühes viljas 20-40 seemet. Seemned kuivatatakse,röstitakse ja purustatakse. Tulemuseks saadakse pruun kakao mass, millest pressitakse suurem osa kakao õli välja ja jääki nimetatakse kakaopulbriks. Kakaoõli on hinnaline rasvaine mida kasutatakse toorainena kondiitri, kosmeetika ja farmaatsija tööstuses. Kakaoõlil on madalal sulamis temperatuur 30-35 kraadi mis kindlustab selle rasvaine sulamise ka suus. Kakao õli ei rääsu kergesti, mis tähendab et sokolaad ja kakao säilivad hästi. Kakaouba koosned järgmistest toitainetest: vett(6-8%), rasva(39-60%),valku(12%), tärklist(7%), parkaineid(2- 5%)
põhjaosa, Põhja-Jäämere kliimat, hüdroloogilisi ja bioloogilisi tingimusi ning Euroopa kliimat. Kirjeldage erinevaid laamade põrkumise võimalusi - Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla- Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. Subduktsiooni ehk suke ldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks. Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik, Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding)- Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Tekib juurde uut maakoort- tekib ookeani keskahelik
nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks. · Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; · Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik · Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding)
· kattevineer (spoon) on puidust välja lõigatud või saetud 0,5...1,5 mm paksune leht; · ristvineer saadakse mitme spooni risti üksteise peale liimimisel, kõige levinum on 3 kihiline kasevineer; · parketiliistud tehakse kõige sagedamini tammest või saarest, pikkus 150...400 mm. 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, termotöödeldud puit- · Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud- ligniinid. Plaatide tihedus sõltub pressimise survest. · Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse vaheseinte, põrandate ehitamiseks. Plaadid on ühevõi mitmekihilised. Mitmekihiliste plaatide pindmised kihid on kvaliteetsematest laastudest
2.3) Ümbervalu-detaili täpne koopia valmistatakse vahast või plastikust. Selle ümber valmsitatakse kõvenev vorm. Pärast vormi kõvenemist sulatatakse või põletatakse vaha või plast vormist välja ja sinna valatakse metalli sulam. 2.4) Pidev valu--kasutatakse esmaseks kristalliseerumiseks. Vedel metall voolab pidevalt joana liikuvas vormis, kus ta tahkub ja jahtub. 3)Pulbermeetodid----sulami või erinevate sulamite sugust koosnevast pulbrist pressitakse vajaliku kujuga detailid ja need kuumutatakse temp, kus toimub ümberkritalliseerumine. Kasutatakse , kui metall on väga kõrge sulamistemp, on väga erineva sulmaistemp, väga väikese deformeeritavusega või on vaja väga täpset detaili. Liigitakse: 3.1)Keevitamine- metallide ühendamine molekulide- või aatomitevaheliste jüududega. Sulatatakse keevitavad pinnad või surutakse kokku kuumutamisel. On gaaskeevitus, elektrikeevitus, kontaktkeevitus.; 3
mis aja möödudes nõrgeneb • Termotöödeldud puitu võib töödelda tavaliste puidutöötlemise meetodite ja vahenditega. • Termotöötlusprotsessi kõrge temperatuur eemaldab puidust vaigu, mistõttu pinna viimistlemine on lihtsam•Termotöödeldud puidu valmistamisel ei lisata puidule kemikaale. 8. Puidust ehitusplaadid- puitkiudplaat, puitlaastplaat, vineer Puitkiudplaadid: valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki. Puitlaastplaadid : valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks. Sulundatult kasutatakse neid näiteks põrandate aluskihiks.
pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spooriga, lamineerida, samuti värvida. > Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. > Kasutatakse sisevooderdamiseks, aluspõrandate jne ehitamiseks. Puitkiudplaadid > Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud ligniinid. > Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid. > Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3...11 lehte, paksusega 1,43,2 mm. Iga järgmine kuid eelmisega risti. > Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudeks, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud.
Seda moodust kasutatakse ka väiksemastaabilises veinitootmises. Suuremad veinitootjad kasutavad siiski mehaniseeritud purustamist ja pressimist. Suurem osa istandusi asub veinitöökodade lähedal. Kui on tegemist pikema vahemaaga, võib saagi transportimisel tekkida raskusi. Suurtootjad lasevad valgeid viinamarju tihti pressida ja veavad veinivabrikusse ainult mahla. Champagne’is, kus viinamarju tuleb töödelda kiiresti, et saada head algveini, pressitakse viinamarjad tihti istanduse keskel asuvates presskodades. 15 5.3. Fermanteerimine ehk kääritamine Fermenteerumise käigus muutub viinamarja mahl pärmi toimel alkoholiks. Frementeerimisel peab silmas pidama mitmeid tegureid. Kõige olulisem on veinivirde temperatuur. Kuna kääritamisprotessis aset leidvad biokeemilised protsessid toodavad kuumust, on oht, et veini virde temperatuur võib väljuda ideaalsest temperatuurivahemikust
o 850...900 C). Ainult eriti suureteralise volframi saamiseks taandatakse temperatuuril o 1200 C. Lisaks vesinikuga taandamisele taandatakse volframoksiidi ka CO-ga. Kermistes kasutatav volframi monokarbiid (WC) saadakse volframpulbri karbidiseerimisega, mille käigus moodustub WC järgmise reaktsiooni järgi: W + C = WC Selleks W pulber segatakse kuivalt arvestusliku koguse grafiidiga (6,12 mass%). Segust pressitakse toorikud, asetatakse grafiitkonteinereisse ja kuumutatakse grafiitküttekehaga ahjus H2 keskkonnas 1-2 tundi. Protsessi temperatuur sôltub W osakeste suurusest. Peeneteralise W osakeste (<1 µm) ja grafiidi segu kuumutatakse 1450-1600 °C juures ja jämedateralise W ja C segu kuni 2200 °C. Karbiidi moodustumise protsess toimub läbi gaasi faasi sôltumata sellest kas W osakesed on vahetus kontaktis grafiidiosakestega vôi ei (joon.3) Kuna
Materjaliks on malm või teras, kuid tähtis on ka valmistusmeetod. Kõige tugevam on nn. billet väntvõll, mis on sisuliselt ühest konkreetsest terasekamakast välja lõigatud. Selliseid kasutatakse üldjuhul vaid ekstreemsetes võistlusmootorites, näiteks Top Fuelis. Tugevuselt järgmine on forged crank (sepistatud väntvõll). Selline väntvõll valmib nii, et poolsula materjal (teras) pressitakse (lüüakse) vormi tohutu jõuga, mille tõttu valmiv jupp on suure tihedusega ja üsna tugev (ja raske). Sepistatud väntvõlle pandi tehases vaid suurematesse ja võimsamatesse mootoritesse. Kõige tavalisem moodus väntvõlli valmistamiseks on valamine (cast crank), kus sula materjal vormi valatakse ning seal lihtsalt tahkuda lastakse. Sellised väntvõllid on nõrgemad kui sepistatud, kuid laiemalt kasutuses
- kõrged nõuded tööriistamaterjalidele eelkõige kõrgete survete (2,0...2,2 GPa) tõttu deformeerimisprotsessis, 5 - kõrged nõuded tooriku kvaliteedile. Külmvormstantsimine on majanduslikult õigustatud reeglina stantsiste massvalmistamisel. Külmvormpressimine Külmvormpressimisel e. väljasuruval külmstantsimisel asetatakse toorik matriitsi õõnde, kust metall pressitakse templiga peenemasse õõnde. Külm[koht]jämendamine Külmjämendamist e. külmkohtjämendamist kasutatakse laialdaselt väikeste toodete poltide, kruvide, neetide, naelte, mutrite jms massvalmistamisel traat- või varbtoorikust. Külmjämendatakse külmjämendusmasinatel. Selliste masinate tootlikkus olenevalt stantsiste mõõtmetest on 2000...50000 toodet tunnis. Vaatame külmjämendamist kombineeritult külmvormpressimisega, näitena vaatame poldi tootmist
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1.Alkohol........................................................................................................................ 2 2.Rumm...........................................................................................................................3 2.1 Rummi ajalugu......................................................................................................3 2.2 Valmistamine........................................................................................................ 4 2.3 Erinevused.............................................................................................................5 2.3.1 Rummid on võimalik jaotada esmalt kaheks: ................................................5 2.3.2 Järgmise jaotuse kohal jagunevad rummid nelja...
- Kalgend lõigatakse ja järelkuumutatakse temperatuurile 36--40 °C. - Järelkuumutamine toimub temperatuuril alla 36--40 °C, on vadaku eraldumine aeglane, kestab kauem ning pressumisel või kohupiim ülehapneda. Sõltuvalt vanni suurusest võib järelkuumutamine kesta 0,5--3 tundi. - Kuumutatud kalgendit hoitakse 15--20 minutit temperatuuril 36--40 °C, eemaldatakse vadak ning kohupiim jäetakse nõrguma ja isepressuma või pressitakse. - Kui kõrgema hapendamistemperatuuri kasutamisel (kuni 38 °C) on kalgendi temperatuur lõikamise algul 36 °C ja enam, võib järelkuumutamise ära jätta. Kohupiim jahutatakse temperatuurini 6--8 °C edasise hapnemise vältimiseks ja pakitakse. 29. Kohupiimatoodete valmistamisel kasutatavad ained - Juuretis - Laapensüüm (happe laabimeetodi puhul) - Kaltsiumkloriid (happe laabimeetodi puhul)
· KERGESTI PESTAV · VENIB JA KORTSUB · PÕLEB AEGLASELT, LEVITADES PÕLENUD KARVA LÕHNA · EI TALU PESEMISEL JÄRSKU TEMPERATUURI MUUTUST, TÕMBAB KOKKU · PÄIKESEVALGUS KAHJUSTAB VILLA KIUDU ...LÕNGAST KOOTAKSE JA HEEGELDATAKSE SOKKE, KINDAID, MÜTSE, SALLE, KAMPSUNEID ...RIIDEST ÕMMELDAKSE MANTLEID, KLEITE, PÜKSE, JAKKE · KOOTUD ESEMED PEAB PEALE PESEMIST PANEMA TASASELE ALUSELE KUIVAMA, MITTE NÖÖRILE RIPPUMA · VILLAST PRESSITAKSE VILTI, MILLEST TEHAKSE MÜTSE JA JALATSEID LAMBAVILL Vill on hingav ja soojustreguleeriv materjal. Tal on ainulaadne omadus niiskust vastu võtta (kuni kolmekordseks omaenda kaalust) ja seda jälle välja hingata. Samas on ta väga veniv ja kerge. Kõik villased tooted meie valikus on pehmed ja mõnusad, mitte kratsivad ja ebamugavad. Tänu oma kergusele, õhulisusele ja soojusjuhtivusele sobivad villast tooted igaks aastaajaks
Jõhvi Gümnaasium Plastmass kui materjal Referaat Jõhvi 2011 Plastmassid moodustavad väga mitmekülgse grupi materjale. Plastik on materjal, mille koostisesse kuulub polümeerne aine. Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Plastikud ei lagune, seega on nendest lahtisaamine suur keskonnaprobleem, nad jäävad keskonda igaveseks. Parim lahendus nendest lahtisaamiseks on ümbertöötlemine. On hakkatud tootma ka orgaanilisest materjalist plastikuid, kuna sellised plastid lagunevad hästi ja ei ole keskonnale kahjulikud, nendest tehake enamasti piknikunõusid ja kilekotte. Paljude traditsiooniliste materjalide asemel on edukalt kasutusele võetud plastid, sest neil on: · madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu; · nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks); · viimistlemise ...
Mehaaniline on vanim puhastusmeetod ning selle protsessi käigus eemaldatakse veest lahustumatud ained. Osakeste eemaldamiseks kasutatakse setitamise või filtreerimise põhimõtet. Võresid, sõelu ja liiva- ning rasvapüüniseid kasutatakse suurimate osakeste eemaldamiseks, et need ei satuks pumpadesse või seadmetesse nende tööd häirima. Võre eemaldab veest kiulised osakesed ja suuremad lisandid. Võre varraste vahe on 3-20 mm ning nende poolt kinni püütud jäätmed pressitakse kokku ning viiakse prügimäele. Tänapäeval kasutatakse juba aereeritud liivapüüniseid, kus aereerimisega tekitatakse vee kruvitaoline 5 liikumine, mille juures liiv settib liivapüünise põhja. Rasv, kui veest väiksma tihedusega aine kerkib vedeliku pinnale, kust ta kõrvaldatakse kaapmehanismiga. Sõelad on 0,5-3 mm avadega ning eemaldavad peenemad reoaine osakesed. Sõelu kasutatakse sagedamini tootmisvee eelpuhastuseks. Keemiline puhastus
jämedad söödamassid uuesti suhu tagasi ja mälutakse e. mäletsetakse teistkordselt põhjalikult läbi. Veised mäletsevad ühe päeva vältel koguni 7-10 tundi. Mao ehitus on erinev liit- ja lihtmaoga loomadel. Liitmaoga loomadel satub sööt peale teistkordset mäletsemist söögitoru kaudu uuesti vatsa ja võrkmikku, mis on põhiliseks söödamasside kogumise kohaks, kus toimub ka söödamasside segamine. Edasi läheb peenestatud sööt kiidekasse, mille vahel pressitakse söödamassist osa veest välja, osa sellest imendub läbi kiideka verre, enamik aga liigub koos peenestatud söödamassiga edasi pärismakku ehk libedikku. Libedikust läheb edasi pooleldi seedunud söödamass, mida nimetatakse küümuseks, edasi peensoolde, mis on seedetrakti kõige pikem osa. Peensoolele järgneb jämesool. Sööda toitained lõhustuvad loomade seedetraktis mehhaaniliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste tegurite mõjul
hüdroisolatsioonimaterjalide tootmisel. Bituumenmaterjalid on hea keemilise püsivusega (taluvad enamikke happeid). Bituumenmaterjalide peamisteks puudusteks on nende madal temperatuuripüsivus ja vananevus (muutuvad aja jooksul). 11. Kirjelda bituumen laineplaate. Materjali koostises on ligi 50% tselluloosi, 5% värvainet ja mineraalseid lisandeid ning 45% bituumenit. Tselluloosi- ja polüesterkiud segatakse vedelaks pulbiks. Pulber pressitakse lainelisse vormi, vorm suunatakse ahju. Pikad kiud armeerivad materjali ning see jääb elastseks. Edasi läheb materjal värvimisse. Värv tungib sügavale kiudude vahele, alles seejärel immutatakse bituumeniga. Materjali toodetakse mõõtudes 2000x940, 2000x1220mm. Materjali paksus on 3,2mm. Kinnitatakse papinaeltega. Bituumeni omadustest tingituna ei ole soovitatud paigaldada temperatuuril alla -10C. Plastmassmaterjalid 12. Plastide põhilised eelised?
Gaaside lahustuvus vees suureneb t langedes ja rõhu tõustes. Ained hingavad hapnikku ja toituvad süsihappegaasist. Kalad hingavad hapnikku, mis on vees lahustunud lämmastik. VEERINGE, selle kirjeldam. ja toimim. Vesi oma ringluses läbib kahte, kuid võib läbida ka kolme olekut.vee ringluse algpunktiks võtame vee reservuaari või veekogu. Niipea, kui vesi on vabas looduses, aurustub ta üles. Ka külm vesi pidevalt aurab. Meie lihtsalt ei taju seda. Väike veeringe vesi aurustub, (aur pressitakse kokku, t tõuseb, sajab alla vihmana, lumena ja satub uuesti veekogusse. Vesi aurustub ja sajab uuesti alla. Suur veeringe vesi aurustub üles, tekivad pilved. Vesi sajab alla lumena, loom joob vett, vesi väljutat.organismist, imbub pinnasesse, jõuab sealt pinnavette, sealt järve ja uuesti üles. Veeringes läbib vesi erinevaid olekuid tahke-vedel-gaasiline, läbib elusloodust. Vesi, mis meil on, see on, vett ei teki juurde ega lähe ära. SÜSINIKURINGE-kirjeldam. ja toimim
põhiliselt Alzeeriast, Tuneesiast, Iraagist, Iraanist või USAst. Päikesekuumuses või spetsiaalsetes ahjudes kuivatatud datlite optimaalne niiskusesisaldus tagab nende hea säilivuse. Tuntakse nii naturaaldatleid kui ka täiendavalt töödelduid. Viimaseid pastöriseeritakse, gaasitatakse kahjurputukate hävitamiseks, pestakse, sorteeritakse ja kuivatatakse kuuma õhuga. Mõnedel juhtudel niiviisi ettevalmistatud datlid pressitakse kokku ja seejärel pakitakse. Kuumaõhuga töötlemine toob suhkru vilja pinnale ja annab datlitele ilusa läikiva välimuse. Iraagi ja Iraani kuivatatud datlitest on kivid eemaldatud. Säilitatakse kuivas ja jahedas hoiukohas. 0C kuni +2C temperatuuril võivad säiluda aasta või rohkem. Pakendina kasutatakse pappkaste või laastukorve. Datleid süüakse peamiselt n.ö. puhtalt, kuid neist valmistatakse ka kompotte, segatakse salatitesse, täidetakse ja grillitakse
ja värve. Lakibensiinil on madal leekpunkt ja seda ei tohiks kasutada linaõli vedeldamiseks, sest linaõli võib iseeneslikult süttida. Iseäranis ohtlikud on linaõlised pühkimislapid, mis tuleks kas kohe põletada või lahtiselt kuivama riputada, aga mitte töökohale hunnikusse seisma unustada. Lakk on vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme. Lakk sisaldab peale kelmet moodustava aine orgaanilist lahustit ja muid komponente. Linaõli pressitakse lina seemnetest ja kasutatakse värvide valmistamiseks, puitpindade kaitseks ning toiduks. Linaõli sisaldab tervislikke küllastamata rasvhappeid nagu linoleenhape, linoolhape ja omega3-happed. Kuumutamisel saadakse linaõlist värnits, mida kasutatakse sideainena õlivärvide valmistamisel. Õlivärvi kuivamine on aeglane keemiline protsess, kus hapniku toimel tekivad ristsidemed rasvhapete molekulide vahel ja värnitsast moodustub polümeerne kile
-6- Vulkaanide asukohad Vulkaanid ei paikne reeglina suvalistes kohtades. Maakoor on jaotunud umbes tosinaks suuremaks ja paljudeks väiksemateks laamadeks, mis aeglaselt ringi liiguvad. Vaba ruumi aga laamade vahel ei ole, mistõttu toimub nendevaheline pidev hõõrdumine ja kokkupõrked. Maa sügavusest tõusvate kuumade ainevoogude kohal toimub laamade lahknemine, tekkinud tühimikku pressitakse aga pidevalt uut magmat. Et lahknemine toimuda saaks, peab kusagil mujal toimuma koondumine, mis väljendub ühe laama sukeldumises teise alla või kahe laama kokkupõrkes. Nii lahknemise kui sukeldumise ehk subduktsiooniga kaasneb vulkaaniline aktiivsus. Vulkaanide tüübid Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis
streptokokke Jogurt Konsistentsi järgi jagatakse kaheks: joogijogurt söögijogurt Jogurti paksendamiseks kasutatakse modifitseeritud tärklisi või tarrendaineid Maitsestamata ja maitsestatud jogurt Kohupiim Valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist Piimavalk kalgendatakse kas happemeetodil või happelaabimeetodil piimhappebakterid laapferment CaCl2 Kohupiim Piimavalgudkalgenduvad ja kuumutamisel sadestuvad Kalgendist pressitakse vadak välja Rasvata kohupiim Pasöriseeritud rasvata piim, juuretis 100gr toodet sisaldab keskmiselt Energiat 83 kcal Valke 18.0 % Süsivesikuid 1.5 % Rasvu 0.5 % Tere kohupiim 5% rasvata kohupiim, rõõsk koor. Kohupiimapasta Kreemja konsistentsiga kohupiimapasta saadakse lõssikalgendist, valgu kontsentreerimiseks eraldatakse vadak tsentrifuugimise teel Midaväiksem rasvasisaldus, seda hapukam on maitse. Kohupiimakreem
Arvestades, et enamikes mööbli ühendustes on ühendustele mõjuvad koormused väiksemad purustavatest koormustest võib neid kasutada, sest nad võimaldavad puidu kokkuhoidu. Tüübelühendusega nurkseotises soovitatakse ühesuguse tugevuse saavutamiseks pressida tüübel prussi otsa sügavuseni kuni 0,55 tüübli pikkusest ja prussi serva sügavuseni kuni 0,45 tüübli pikkusest. Näiteks kui ühendatakse tooli sari tooli jalaga tüüblitega pikkusega 60 mm, siis sarja otsa pressitakse tüübel sügavuseni 33 mm ja tooli jalga sügavuseni 27 mm. Nurkmine kastseotis sirgete tappidega on väga tugev, kuid tappühenduse otsad on mõlemal küljel nähtavad. Tihti kasutatakse peittappidega kalasabatappühendust (joonistel kujutamata) kastide valmistamisel, kus on nõutud, et ühendus oleks ühelt küljelt kaetud. Tüüblitega kastseotist (või liistsulundiga kastseotist – joonisel kujutamata) kasutatakse siis, kui tüüblid ja liist töötavad mitte tõmbele, vaid lõikele
..20mm) liimitakse seintele, paksud (20...60mm) aga kinnitatakse metallklambritega. Plaatide survetugevus peab olema vähemalt 50N/mm2 ja külmakindlus 35 tsüklit. Peale siledate plaatide tehakse veel murtud- või klompfaktuuriga vooderdusplaate. Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate ja bretsaplaate. Mosaiikplaadid killustikust ja tsementmördist. Segu pressitakse metallvormidesse ja peale tsemendi kivistumist plaatide pealispinnalt lihvitakse kiht maha. Tsemendi ja killustiku erineva värvuse tõttu saame kirju plaadi. Terratsoplaatide suurus on kõige sagedamini 300×300×28mm. Eestis on tehtud bretsaplaate, millede valmistamisel kasutati ära õhemate dolomiitplaatide saagimisel purunenud plaaditükke. Plaaditükid (suurusega 50...100mm) laoti tsementbetoonalusele ja pressiti kokku. Peale kivistumist lihviti plaatide pealispind üle
vahemaaga, võib trantsportimisel tekkida raskusi. Kui lisada vääveldioksiidi, mis pidurdab oksüdeerumist, ja panna viinamarjad kinnistesse konteineritesse, kuhu on lisatud intergaasi, on võimalik viinamarju vedada pika maa taha ilma oluliste kahjustustega. Suurtootjad lasevad valgeid viinamarju tihti pressida ja veavad veinivabrikusse ainult mahla. Champagne´is, kus viinamarju tuleb töödelda kiiresti, et saada head algveini, pressitakse viinamarjad tihti istanduse keskel asuvates presskodades. Kui viinamarjad on veinitöökojas, tuleb need kõigepealt vartest puhastada ja siis purustada. Purustamise eesmärk pole marju pressida, vaid lõhkuda nende kesti ja lasta osa mahla vabalt välja nõrguda. 5.1.1 Pressid Pressid on kujult erinevad. Kõige traditsioonilisem on korvpress, mida Campagnes´is kasutatakse veel praegugi ja mis sobib kiireks, kuid õrnaks pressimiseks. Uuemal ajal on
27. Ultrahelitöötlus- on materjalide mehaanilise töötluse eriliik. Põhineb töödeldava materjali eemaldamises abrasiivterade poolt, millele ultrahelisagedusega võnkuv tööriist annab perioodilised löögid. Kasutatakse kõvade ja habraste elektrit mittejuhtivate materjalide töötlemisel, mis elektroerosioon- ja elektrokeemilisele töötlemisele ei allu. 28. Pulbrite vormimine- pressimine pressvormides: pulber puistatakse matriitsi õõnde ja pressitakse ülemise templiga kokku, tavaliselt kasutatakse kahepoolset pressimist. Hüdrostaatiline pressimine- seisneb elastsesse kesta asetatud pulbri allutamises igakülgsele survele vedeliku rõhu abil. Isostaatiline kuumpressimine- kasutatakse praktiliselt poorideta peeneteraliste materjalide saamiseks. Tihendatud pulber või pressis suletakse hermeetiliselt õhukesest rasksulava metalli või kuumuskindla terase lehest konteinerisse, vakumeeritakse,
Ekstrusioon-puhumisvormimisel surutakse materjalist ekstrudeeritud toru sulguva vormi poolte vahele ja puhutakse vormi õõnsuse kujuliseks (kanistrid, mahutid). Survevalu korral surutakse sula polümeer valuvormi ja tahkestatakse vormi õõnsuse kujuliseks tooteks ja see võimaldab saada keerulise kujuga tooteid. 2) Reaktoplastide korral kasutatakse survevalu, kui kõvenev polümeer on piisavalt vedel. Rohkem kasutatakse kuumpressimise meetodit, kus lähtematerjalist pressitakse detail kuumutatavas vormis. Polümeere kasutatakse järgmisel kujul: Plastid Kummid ja elastomeerid Kiud ja kiudmaterjalid Liimid ja sideained Pinnakattematerjalid Komposiitmaterjalid. Plastid: kõige laialdasemalt kasutatakse komaktplastide sideainena ja kilematerjalina. Plastides kasutatakse nii termoplastilisi kui termoreaktiivseid polümeere. Vahtplaste kasutatakse heli- ja soojusisolatsiooniks ning pakkematerjalina.
Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava erivärvi või muu sobivaga. Vineeri kasutatakse muu hulgas aluskonstruktsioonides, jäikuselementidena, vooderdamisel, tasandamisel, kujundamisel, sisustus- ja puusepatöödes. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. PUITLAASTPLAAT Puitlaastplaadid pressitakse kokku puitlaastudest ja liimist, kasutades sealjuures soojust. Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav puiduga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näiteks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tugevus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niiskus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba
kihiline kasevineer; · parketiliistud tehakse kõige sagedamini tammest või saarest, pikkus 150...400 mm. Puidust ehitusdetailid (laudsepatooted) kujutavad endast valmis hooneosi. Tähtsamad puidudetailid on uksed, aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsioonid, puitpaneelid jne. milliseid võib kasutada siseruumides õhuniiskusesisaldusel <70%. Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud ligniinid. Plaatide tihedus sõltub pressimise survest. Tiheduse järgi jagunevad plaadid: · isoleerplaatideks, mahumass 150...250kg/m3, kasutatakse sooja- ja heliisolatsiooniks; · katteplaatideks (250...350kg/m3), kasutatakse siseseinte ja lagede katteks; · jäikadeks plaatideks (400...1100kg/m3), mis jagunevad veel pooljäikadeks, jäikadeks
Tulekindlad tellised-Valmistatakse salleks sobivast savist. Põletatakse kasutustemperatuuris kõrgemal temperatuuril. Enne vorvimis etappi lisatakse omadusi parandavaid täiteaineid. Happekindlad tellised-valmistatakse vastavast savist. Põletatakse nii kõrgel temparatuuril, et tooraine paakub klaasitaoliseks tihedaks massiks. Silikaattellised-valmiststakse vastavalt oma nimetusele, kustutamatta lubja ja kvartsi segust. Mis pressitakse oma vormi ja karastatakse põletamise asemel auruga. Betoontellised-tehakse jäigast betoonmassist terasraketist vibreerides Lõpliku tugevuse saavutab umbes 1 kuu jooksul Steatiit müürikivi-lõigatakse välja looduslikust kivist. Head müürikollete ladumiseks, kuna nende soojamahtuvus on hea. Keramsiitplokid H75-täisplokk 490*75*190 UH150 490*150*190 RUH380 490*380*190 Betoonplokid-valmistatakse kas öönes või kärgplokkidena.
seda rohkem kui kord nädalas või alustasid sellega enne 18. eluaastat. Uuring tuvastas, et kõrgema riskiga vaatlusalustel kippus olema just vähi agressiivsem ja raskemini ravitav vorm, mida esineb üldiselt 40 protsendil munandivähijuhtudest. 4 Hasis... Hasis on kanepi näärmerakkude vaigutaolisest eritisest saadud mass, mis kuivatatakse ja pressitakse mitmesuguse kujuga tükikesteks. Nende kuju võib tootmispiirkonniti olla erinev, kusjuures mõnikord on nad ka kaubamärgiga tähistatud. Värvilt must, tumepruun, pruun, helepruun, punakaspruun, hallikaspruun, hallikasroheline või roheline, ta võib olla nii teraline, kui ka ühtlane, kuiv või pehme, elastne või kõva. Spetsiifilise imalmagusa lõhnaga. Levinumad hüüdnimed Eestis: plastiliin, afganka, maroko, hash.
aktiivseks ookeaniääreks. · Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; · Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik · Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid Joonis 5. Ookeanilaama sukeldumine
suurusele ja kasutatakse kas sokolaadi või kakaopulbri valmistamiseks. Purustatud tuumad lastakse läbi eriliste valtside. Protsessiga kaasneva kuumuse ja tugeva hõõrumise mõjul sulab ubades leiduv kakaovõi ning tekib sokolaadi pasta, mille koostises on 53% kakaovõid ja 47% tahket kakaomassi. Kui see vormitakse ja lastakse tahkuda, siis sellest saab mõrusokolaadi, paljud nimetavad seda veel keedusokolaadiks. Seda massi pressitakse 25tonnise pressjõuga pressi abil, kus eraldub kakaovõi. Kakao on rasvane kollakas vedelam mass. 10-25% kakaovõid jäetakse tahke kakaojäägi hulka, millest hiljem jahvatatakse erineva rasvasisaldusega kakaopulbrit. Puhast kakaovõid vajatakse mitmete sokolaadisortide ja maiustuste tootmiseks ning valge sokolaadi põhikomponendiks. Sokolaadi tahvlite ja muude maiustuste saamiseks segatakse sokolaadipasta hulka
PORTUGAL Referaat Juhendaja: Õpilane: Tallinn 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus....................................................................................................................3 2. Asend..............................................................................................................................4 3. Saared..............................................................................................................................4 4. Pinnamood, loodus..........................................................................................................5 5. Maavarad.........................................................................................................................6 6. Laama tektoonika........................................................................................
Magmakivimite kuhjudes tekivad neist veealused mäeahelikud, mis üle veepinna ulatudes moodustavad vulkaanilisi saari. OOKEANILISE JA MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE - Raskem ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. Ookeanis tekkib nendesse kohtadesse sügavik. Allapainduva laama kivimid sulavad vahevöö kuumuses ja tekitavad magmakoldeid. Sealt purskub magma maakoore lõhesid kaudu ka maapinnale. Laamade põrkumisel tekib tugev surve, mille käigus pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid mitme tuhande meetri kõrgusteks mäestikeks. Seda kõike saadavad tugevad maavärinad ja vulkaanipursked. KAHE MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE - nende servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeteks mäeahelikeks. Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda, seetõttu kuhjuvad kivimid üksteise otsa, kasvatades mandrilist maakoort aina paksemaks. Esineb tugevaid maavärinaid. Vulkaanipurskeid on vähem, sest maakoor on väga paks.
• Kui laam läheb mandri serva alla (mandriline maakoor on kergem), siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Kivimitest, mis jäävad mandriääre külge, ei sukeldu vahevöösse, tekib ka uus mandriline maakoor. • Kui põrkuvad mandrist eemal tekib sügaviku kõrvale vulkaanide rida – vulkaaniline saarkaar ( nagu kahe ookeanilise laama põrkumisel) • Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik • Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; • Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. • Laamade servalade nim põrkuvate e. kokkukulgevate servadega subduktsioon 3.3. Kahe mandrilise laama põrkumine. Convergent boundary
Peamised parfüümitaimed Roos- Kõige tähtsam taim parfümeerias. Kindlaks on määratud 17 erinevat roosilõhna. Viiruk- Lõuna-Araabias ja Somaalias kasvava viirukipuu lõhnav kummivaik, mis on väga suure tähtsusega juba antiikajast alates. 13% nüüdisaja parfüümidest sisaldab põhikoostisainena viirukit Tonka Saadakse kahe Lõuna-Ameerika puuliigi ubadest 6 Sidrun Sidruniõli pressitakse koortest ja seda kasutatakse paljudes parfüümides värske sära andmiseks Hapuapelsiniõli Seda saadakse hapuapelsini viljakoortest pressimise teel . Ladaan Magusalõhnaline õlivaik, mida koguneb tilkadena Lähis-Idas kasvava ladaanipõõsa lehtede alla. Selleõli lõhn meenutab ambrat. Lavendel- Seda tunti juba Vana-Kreekas ja Vana-Roomas.Lillakate õitega taim. Jasmiin - Roosi järelon see tähtsaim taim, mida parfümeerias kasutatakse. Jasmiiniõli on
Tootlikuse mõõtmiseks lastakse bensiin joosta mõõtenõusse teatud aja vältel ja võrreldakse saadud tulemust tootja poolt antud nõuetega. 23.plokikaane koostamine ja paigaldus kui klapiesad on freesitud jaklapid sisse sooveldatud tuleb plokikaanele paigaldada klapi sääre tihendid seejärel pannakse sisse klapid määrides klapi varred eelnevalt õrnalt kokku õliga.seejärel paigaltatakse klappide alumised seibid siis vedrud ja klapi ülemine taldrik . vedrud pressitakse alla ja paigaltatakse klapi poolkuud siis lastakse klapivedru uuesti ülesse nii et poolkuud jäävad klapis olevatesse pesadesse. Kui kõik klapid on paigas asetatakse mootori plokile uus plokikaane tihend ja paigaltatakse plokikaas plokile see järel pingutatakse plokiaane poldid vastavalt autotootjale antud andmetele. Enamasti pingutatakse plokikaane polte seestpoolt väljapoole.see järel paigaltatakse mootorile nukkvõllid
pikaealisemad kui mittemetall-laagrid. Täävtoru valmistamise materjalideks võib olla teras st.3. st 5, või harvem malm 18-36 , valgevask L-15, L 25 või muud sulamid. Täävtoru seina paksus peab olema vähemalt ( 0,1 - 0,15 ) Dsv, kus Dsv on sõuvõlli diameeter. Täävtoru võib olla keevitatud või kinnitatud äärikute ja poltidega ahtertäävi, laeva korpuse flooride ja ahterpiigi vööripoolse tugevdatud seina külge . Keeviseta kinnitusel pressitakse täävtoru ahertäävi õuna sisse seestpoolt, tihendatakse kummirõngastega ja kinnitatakse mutriga , mis peab olema fikseeritud spetsiaalse stopperiga. Kummitihendid on paigutatud ühelt poolt täävtoru ääriku ja ahtertäävi õuna vahele teiselt poolt ahtertäävi õuna ja kinnitusmutri vahele. Täävtoru vööripoolne ots kinnitatakse äärikuga ahterpiigi vaheseina külge. Dedvudseadme kinnitus - ahtertäävi õun , dedvudtoru, laeva korpus ja ahterpiigi
teatud määral teki üld- ja kohaliku tugevuse tagamisel. Vööriosas kasutatakse pikiplangutust kus tekiplangud on paralleelsed diametraaltasandiga. Plangud kinnitatakse värvitud teki külge peitpoltide või piikide abil. Poldiaugud suletakse puitkorkidega. Plankude vahed tihitakse ja valatakse üle spetsiaalse vaigu alusel valmistatud seguga. Ahtritekkidel kasutatakse harilikult lühematest plankudest plangutust, mille korral lühi- kesed plangud pressitakse vastu tekki kiilukujuliste põikplankudega, mis kinnitatakse teki külge eelpoolkirjeldatud viisil. Ka siin tihitakse ja valatakse plankude vahed üle spetsiaalse seguga. Mastikskate. On puidust odavam ja lihtsam paigaldada, kuid ei ole nii vastupidav kui puitkate. Värvitud tekile kantakse mastiksit siduv aluskiht. Sellele kantakse mastiksikiht vajaliku paksusega. Pealt kaetakse mastiks dekoratiivse värvikihiga kulumise vastu või libisemisevastase värviga.
samuti sortidesse või klassidesse. 3)Pooltooted peale saagimist veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne) Peamised: hööveldatud lauad, põrandalauad (paksus 22- 37mm),voodrilauad, piirlauad ja liistud, sindlid, katuselaastud, kattevineer, ristvineer parketiliistud. 4)Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneosi (uksed, aknad, aknalauad, piidad, liimkonstruktsioonid jne.) 5)Puitkiudplaadid (paksus 3- 25mm) valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks ligniinid. Jagunevad mahumassi järgi: isoleerplaadid(sooja ja heliisolatsiooniks), katteplaadid(siseseintele ja lagedele), jäigad plaadid(vaheseintele, põrandatele, ustele jne) Sageli kaetakse pealt dekoratiivse kihiga ntx spooniga ja neid nimetatakse lamineeritud plaatideks. 6)Puitlaastplaadid valmist. Puidulaatudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Sõltuvalt survest jagatakse:
Eestis kasutatavatest narkootilistest ainetest on marihuaana üks enamlevinumaid. Olenevalt aju tundlikkusest reageerib inimese organism sellele, kas iivelduse, külmavärinate, mõnu- või eufooriatundega. Suitsetamise vaheaegades halveneb narkomaani meeleolu kiiresti. Inimene muutub närviliseks, algavad unehäired, depressioon, apaatia. Marihuaana mõju on individuaalne. Hai - kanepi näärmerakkude vaigutaolisest eritisest saadud mass, mis kuivatatakse ja pressitakse mitmesuguse kujuga tükikesteks. Esineb pulkade, kangide, plaatide ja pulbri kujul. Värvus varieerub helepruunist, rohekaspruuni, pruuni ja mustani, spetsiifilise imalmagusa lõhnaga. Levinumad hüüdnimed Eestis: plastiliin, afganka, maroko. Kanepitaim sisaldab mitmeid aktiivseid alkaloide, millest põhiline on kannabionool ja tetrahüdrokannabinool (THC). THC on taime kõige aktiivsem koostisosa ning arvatakse, et see kutsubki esile hallutsinogeenseid efekte. THC-d
Kui maa on välja kurnatud, jäetakse see maha ning ajapikku kasvab sinna uus mets peale. Sellistel põldudel kasvatatakse maniokki, bataati, jamssi, tarot jt kultuurtaimi. 3.3 Millega tegeldakse vihmametsade piirkonnas veel Tegeletakse ka metsaraiumisega- metsades kasvab väärtuslike puid, millest tehakse hinnalist mööblit. Kasvatatakse vürtse (nelk, muskaatpähkel) ning koprat- toiduainetetööstuse tähtsat toorainet. Kopra on kookospähklite kuivatatud sisu, millest pressitakse kookoserasva. Sellest valmistatakse margariini ja seepi. Veel kasvatatakse bataati (magus kartul), maniokki (tärkliserikas mugultaim), suhkruroogu, saagopalmi (sulgjate lehtedega palm), õli- ja kookospalmi, banaane, kohvipuud, kakaopuud ja vürtse. Omaette tööstusharuks on vihmametsade piirkonnas kautsuki tootmine. Heveapuu mahl sisaldab keskmiselt 30% puhast kautsukki, mida puudesse lõigatud omalaadsetest sälkudest kogutakse
Gaasilised ja vedel dielekrtilised materjalid REFERAAT Õppeaines: Elektrimaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 11 Juhendaja: Uno Muiste Tallinn 2011 SISUKORD ..............................................................................................................................................1 Gaasilised ja vedel dielekrtilised materjalid........................................................................1 Sisukord...............................................................................................................................2 Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Sissejuha...
SOOL JA SUHKUR TOIDUS Sool Soola vajame selleks, et reguleerida vee hulka kudedes, säilitada happetasakaalu organismis ning võimaldada närviimpulssidel edasi kanduda. Naatriumi on organismile kindlasti vaja, kuid reeglina saadakse seda soovitatavast palju rohkem ja soola tarbimist tuleb piirata. Soola kahjulik toime tuleneb naatriumi liigtarbimisest. Naatriumi pikaajaline liigtarbimine võib tõsta vererõhku ja suurendada südamehaiguste riski. Mis on sool? Sool ehk keedusool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Triiki teelusikatäis soola kaalub umbes 5 g ja sisaldab ligikaudu 2 g naatriumi. Naatrium Naatriumi leidub peaaegu kõikides toitudes, kuid enim sisaldab seda sool. Toiduga saame naatriumi kolmest allikast: looduslikest toiduainetest, nt kartul, köögiviljad; taimedest on mõnevõrra suurema naatriumisisaldusega maitsetaimed; töödeldud toiduainetest ja väljas söömas käies; toiduvalmistamisel ja söömisel...
Tänavaliiklus muutus tihedamaks ja käsikäes tõttu EPS plastiga. Kiivri kaitsefunktsioon aina enam just spordi valdkondades, siis on linnatranspordivahendina. Tavakasutajate Survevalu vormimine - PS või PP graanulid paisutatakse ja kuumutatakse ning pressitakse kõrg-survega valuvormi. suse, kokkupandavuse ja riietusega kokkusobiva väljanägemise suunas. Rahvastik vananeb, ka nende peale mõeldakse. Eelistatakse Jalgrattasõit ei ole enam ainult sport, vaid elustiil. aina edasi
riigis, biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires. Biomassiks nimetatakse fotosünteesi kaudu sündinud taimemasse. Nendest toodetud kütust kutsutakse biokütuseks. Taimse päritoluga biomassist on energia tootmisel (muundamisel otseselt põletatavana või töödelduna) enamkasutatavad puit ja selle töötlusjäätmed, turvas (taastuvuse piires), energeetilised põllukultuurid jm. Üks põllul kasvatatav energiataim on raps. Viimase seemnetest pressitakse õli, mis sobib kasutamiseks kas kütteks või mootorikütusena. Ka võsa saab kütusena kasutada. Ta raiutakse maha ja pistetakse masinasse, mis oksad ühtlaselt ära purustab ja purustatud materjali konteinerisse suunab. Kütus transporditakse spetsiaalselt selleks kohandatud katlamajadesse. Toorainet on palju ja peale selle saab ümbruskonna ka ilusaks. Loomse päritoluga energeetikas kasutatavaks biomassiks võib lugeda tapamajade ja
silindrikaas mahutab enesesse ära: 1 pihusti 2 sisse – väljalaskeklapid 3 indikaatorkraan 4 käivitusklapp 5 jahutussärk 6 silindrikaanele kinnitatakse nookurid, jahutusvedeliku valjavoolu torud jne silindrikaas koosneb leegipõhi üleminepõhi külgseinad (4) silindrikaande pressitakse sisse klapide jaoks klapi juhtpuksid ja klapipesad (lõtk klapisääre ja juhtpuksi vahel on δ = 0,1 mm. Ülemisele põhjale kinni – tatakse tikkpoltidega nookuripukid Katlakivi seisukorra kontrollimiseks on silindrikaas varustatud kas kontroll – luukide või kontrollkorkidga Mõnikord jahutussärk jaotatakse 2- ks kambriks: alumine ja ülemine; selle tulemusel suureneb jahutusvedeliku voolukiirus ja seega paraneb jahutus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
