Seotised puittoodetes (2)

Puittoodete   konstrueerimine .  Loengumaterjal  II 
3.  SEOTISED  PUITTOODETES 
 
Puittoodete detailide, koostude, elementide  ühendamiseks  kasutatakse mitmesuguseid liiteid e. 
seotisi. Seotise konstruktsiooni õigest valikust sõltub toote vastupidavus, tema püsivus ja 
pikaealisus. 
Seotised jaotatakse: 
• Lahtivõetavad liited 
• Mittelahtivõetavad liited 
 
 
 
 
MITTELAHTIVÕETAVAD SEOTISED 
 
 
 
LIIMIGA  
LISALIITEVAHENDIGA 
 
 
 
S  
ileda 
Tappidega 
Naeltega 
Puidu-
Klambritega 
v  
uugiga 
kruvidega 
 
 
 
 
Nurkseotised 
Pikkuses  
Laiuses 
 
 
 
 
• Kaldliide 
• Täispunniga 
 
• Kiilliide 
• Poolpunniga 
 
• Liistuga 
 
• Tüüblitega 
 
 
 
 
  Otsseotised 
T-seotised 
Kastseotised 
 
 
 
•   Läbivad 
• Läbivad 
• Läbivad 
•   Lamedad 
• Lamedad 
•  Poolpeit - 
•   Poolpeit 
• Mittelamedad 
• Mitteläbivad 
•   Mitteläbivad 
•   Läbivad. Ümarad 
 
 
 
 
 
 
Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II 
 
LAHTIVÕETAVAD SEOTISED 
 
 
 
 
Jäigad 
Šarniirsed 
 
 
 
 
• Tõmmitsad 
• Mahavõetavad 
 
•  Tüüblid  
• Statsionaarsed 
 
 
 
3.1 ÜHENDAMINE LIIMIGA 
 
Eelised puittoodete ühendamisel liimiga: 
  • Liimimisega on võimalik tavalistest ja väikesemõõdulistest  materjalidest  koostada väga 
erineva kuju ja mõõtmetega monoliitseid konstruktsioone 
•  Liimitud konstruktsioonid   alluvad  vähem ilmastikutingimustele ( kahanemisele , 
lõhenemisele, nad kaarduvad ja kõverduvad vähem kui ühest tükist detailid 
• Liimimisel konstruktsioonide kaal ei suurene, suureneb aga tunduvalt nende tugevus 
(võrreldes mehaanilise ühendusega) 
• Detailide ettevalmistus liimimisele vastab kaasaegsetele tootmistingimustele, võimalus 
maksimaalselt mehaniseerida tootmisprotsesse 
 
Liimitud puitkonstruktsioonides on kõige enam kasutatav sileservseotis ( sileda  vuugiga). 
Sileservseotist kasutatakse detailide mõõtmete  suurendamiseks  nii pikkuses, laiuses kui ka 
paksuses . 
 
 
Joonis 3.1. Sileservseotis laiuses ja paksuses 
Joonis 3.2. Kaldlõikeline sileservseotis 
Ühest tükist puitdetaili  ristlõige  ei tohiks olla suurem kui 50x100 mm. Vajalik on liimitavate 
toorikute hoolikas sobitamine, korralik liimimissurve ja toorikute aastarõngaste õige asetus. Kõige 
paremaks loetakse radiaallaudadest kokkuliimitud detaili.  
 
Tooriku pikkuses jätkamisel kasutatakse kaldlõikelist sileservseotist ja hammastappi. Mida pikem 
on kaldlõige, seda tugevama liite saame. Optimaalseks loetakse kaldlõike pikkust, mis on 5-8 
tooriku paksust. 
Liimitud plaatdetailid tuleb konstrueerida  selliselt , et neis ei tekiks sisepingeid – detaili mõlemal 
pool sümmeetriatelge peab olema ühesugune arv liimitud kihte ( vineer , spoon, paber, plastik jne). 
Liimitavad kihid peavad olema  samast  puiduliigist, ühepaksused ja ühesuguse kiudude asetusega. 
Kui ei ole võimalik hoiduda mittesümmeetrilisest kihtide asetusest, tuleb kasutada täiendavate 
kihtide liimimist. Näiteks  kappide  tagaseintele, mis on valmistatud pealistatud puitlaastplaadist või 
Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II 
puitkiudplaadist tuleb ka taha  liimida  kiht kõverdumise vältimiseks. Kui on võimalik tagaseinte 
naelutamine või kruvidega kinnitamine, ei ole tagumist kihti vaja panna. 
 
Joonis 3.3. Detailide kõverdumine kokkuliimimisel. Õige asetus c. 
Tisleriplaadist, puitlaastplaadist või massiivpuidust detailide katmine  hööveldatud  või kooritud 
spooniga on detailide pealistamine. Spoonilehti, mis liimitakse detailile nimetatakse 
pealistuskihiks, kaetavat toorikut aga aluseks. Pealistamine võib olla ühe- või  kahepoolne , samuti 
ühe- või  mitmekihiline . Ühepoolset pealistamist kasutatakse juhul, kui massiivpuidust detaili 
paksus ei ületa kahekordselt tema laiust (muidu kaardub ja kõverdub). Kahepoolsel pealistamisel 
liimitakse pealistuskihid detaili mõlemale küljele. Detail säilitab kasutamisel  sel juhul oma kuju. 
Mööblidetailidest kasutatakse enamasti kahepoolset pealistamist –  vertikaalsed   vaheseinad ,  laed -
põhjad, riiulid, uksed. 
Kui aluseks on massiivpuit, siis lõhenemise vältimiseks pealistuskihi kiudude suund olema 45-90° 
nurga all aluse puidukihtide suunaga. Paralleelsete kiusuundadega puidukihtidega lubatakse 
pealistada massiivpuidust detaile, mille laius paksuse suhtes on alla 5:1. Kui pealistatakse 
tisleriplaati, siis pealistuskihi kiudude suund peab olema 45-90° nurga all  aluskihi  suhtes. 
Puitlaastplaadi pealistamisel ei ole kiudude suund plaadi suhtes tähtis. 
Kahekordsel katmisel liimitakse alusele tavaliselt treispoon , sellele  kattevineer (höövelspoon). 
Aluse ja treispooni kiudude suund ei tohi ühtida, samuti treispooni ja kattevineeri kiudude suund. 
 
3.2 TAPPÜHENDUS 
Tappseotiste peamised elemendid on: tapikeel ja tapipesa või  punn  ja soon ( nuut ). 
Tapiks nimetatakse osa, mis läheb teise  prussi  vastavasse avasse.  Tapp  saadakse prussi otsast 
väljasaagimise teel, see võib olla sisseasetatav (eraldi valmistatud). Puidu kiud peavad olema 
paralleelsed  tapi teljega. Vormilt võivad  tapid olla lamedad, trapetsikujulised või ümmargused; 
konstruktsiooniliselt detailiga ühest tükist või sissepandavad. Sissepandavad on ümartapid (nn 
lamellod), tüüblid, samuti veedrid (liistud punni  asemel). Sissepandavate tappide kasutamine 
võimaldab 6-10% puitu kokku hoida. 
 
Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II 
 
Joonis 3.4. Tappseotiste põhielemendid 
 
 
Joonis 3.5. Tapi elemendid 
Detailide ühendamiseks laiuses kasutatakse täispunn- ja poolpunnseotist, liistseotist ja ümartapp e. 
tüübelseotist. 
 
Täispunnseotis – täispunniga servseotis, ühendamine punni ja soonega, jääb  vastupidavuselt  veidi 
alla sileservseotistele, samuti suureneb puidu kulu 15% (punni õlgade väljafreesimise arvel. 
Kasutatakse põhiliselt plaatdetailide kreppimisel. Kujult võib punn olla väga erinev.  
 
Täisnurkse  ja trapetsikujulise täispunnseotise mõõtmed on  standardiseeritud  ( GOST  9330-76). 
Standardiseeritud täisnurkse punnseotise mõõtmed (mm-tes): 
 
 
 
Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II 
S0 
S1 
l 
10-12 
4 
6 
12-19 
6 
6 
19-25 
8 
8 
25-29 
20 
10 
19-40 
12 
12 
 
r=1…2 mm, l1=l+1…2 mm 
Sama standardiga on standardiseeritud ka trapetsikujuline punnseotis: 
  S0  S1 
l 
l1 
r 
12-13 
5,5 
7 
8 
1,5 
15-16 
6,5 
8 
9 
2 
20-22 
8,5 
10 
11 
2 
25 
9,0 
10 
11 
2 
30-35 
11,5 
12 
13 
3 
40-45 
14,5 
12 
15 
3 
 
50-60 
16,5 
12 
15 
3 
 
Soovitavad poolpunnseotise mõõtmed (mm-tes) 
  S0 
b 
12-15 
6 
15-20 
8 
20-30 
10 
30 
116 
 
 
h=S0 – 0,5 mm 
 
Liistsulundiga seotis on väga tugev kui veedriks (liistuks) võtta ristikiudu lõigatud puidust või 
vineerist. Liistsulundiga seotise mõõtmed: 
L=20-30 mm  L1=L+(2….3 mm) 
S1=0,4S0  (puitliistu puhul) 
S1=0,25S0  (vineerist liistu puhul) 
 
Mõõde S1 tuleb ümardada sobiva soonefreesi mõõduni (4,5,6,8,10,12,16,20 mm) 
 
Töökulutus on suurem ümartapi e tüübelseotise puhul, sest tüübliavad tuleb väga täpselt puurida. 
Tüübli läbimõõt 8…10 mm, tüüblite pikkus 30…40 mm, tüüblite vahe 150…250 mm, lühematel 
detailidel kuni 100 mm. 
 
Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II 
Pikkuses jätkamises kasutatakse hammastappi. Hammastapi tugevuseks on 80…100%  massiiv  -
puidu tugevusest (välja arvatud löökkoormus). Vähem tugevust nõudvates elementides kasutatakse 
ka kiiltappi, mille tugevus oleneb kiilu pikkusest. 
 
Nurkmised seotised on koondatud järgnevasse tabelisse, soovitavad mõõtmed GOST 9330-76 
järgi. 
Läbiv  lahtine  ühekordne tapp  Läbiv lahtine kahekordne tapp 
Läbiv lahtine kolmekordne 
tapp 
 
 
 
Mitteläbiv poolpeittapp 
Läbiv poolpeittapp 
Mitteläbiv peittapp 
 
 
 
Läbiv peittapp 
Läbivate ja mitteläbivate 
Mitteläbiva  tapiga  
tüüblitega (ümartappidega) 
 
 
 
Mitteläbiva nuudiga 
Läbiva ühekordse tapiga 
Läbiva kahekordse tapiga 
 
 
 
Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II 
Mitteläbiv punni ja nuudiga 
Mitteläbiv nuudiga 
Mitteläbiv tüüblitega 
 
 
 
Mitteläbiv  kalasaba  tapiga 
Läbiv lahtine sirgete 
Läbiv lahtine kalasaba 
tappidega 
tappidega 
 
 
 
Tüüblitega 
Läbiv ja mitteläbiv 
Mitteläbiv eerungnurk 
eerungnurk tüüblitega 
sideliistuga 
 
 
 
Läbiv eerungnurk sidelapiga 
Hammastapp 
L 
t 
b 
50  12,00  2,00 
32  8,00  1,0 
20  6,00  1,0 
10  3,50  0,5 
 
 
5  1,75  0,2 
 
Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II 
 
Joonis 3.6. Tappseotised. a- kahe keelega  harktapp , b – ühe keelega harktapp, c – eerunglõikega pooltapp, 
d – kaldõlgadega harktapp, e – kahe sidelapiga eerungnurktapp, f – peittapid, g – seotise tugevdamine 
naagliga, h – seotise tugevdamine nurkrauaga 
Standardiga on määratud, et arvutatud tapi paksus ja tüübli läbimõõt ümardatakse lähima mõõduni: 
4, 6, 8, 10, 12, 14, 16, 20, 25 mm. 
 
Ots- ja T-seotistes ühendatakse detailid omavahel sõltuvalt detaili paksusest ja otstarbest kas ühe- 
või mitmekordsete läbivate tappidega, või mitteläbivate tappidega. Tappide arvu  suurendamine  
suurendab liimivuugi pindala, seega liimühenduse tugevus tõuseb.  
Nurkseotisi peittapiga ja poolpeittapiga kasutatakse juhul kui on vajalik peita  ühelt   küljelt  
tapipesa ja tagada, et ühenduse montaazhil ei tuleks ühendatavad prussid lahti. 
Eerungnurkseotised võimaldavad detailide otste katmist, kuid võrreldes eelnevate seotistega on 
nad nõrgemad ja nõuavad valmistamisel suuremad täpsust (on ka töömahukamad). 
Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II 
Tüübelseotised on võrreldes läbiva lahtise tapiga nõrgem  ca 35%. Arvestades, et  enamikes  
mööbli  ühendustes on ühendustele mõjuvad koormused väiksemad purustavatest  koormustest  võib 
neid kasutada, sest nad võimaldavad puidu kokkuhoidu. 
Tüübelühendusega nurkseotises soovitatakse ühesuguse tugevuse saavutamiseks pressida  tüübel  
prussi otsa sügavuseni kuni 0,55 tüübli pikkusest ja prussi serva sügavuseni kuni 0,45 tüübli 
pikkusest. Näiteks kui ühendatakse tooli sari tooli jalaga tüüblitega pikkusega 60 mm, siis sarja  
otsa  pressitakse  tüübel sügavuseni 33 mm ja tooli jalga sügavuseni 27 mm. 
Nurkmine kastseotis sirgete tappidega on väga tugev, kuid tappühenduse  otsad on mõlemal 
küljel nähtavad. Tihti kasutatakse peittappidega kalasabatappühendust (joonistel kujutamata) 
kastide  valmistamisel, kus on nõutud, et ühendus oleks ühelt küljelt kaetud. 
Tüüblitega kastseotist (või liistsulundiga kastseotist – joonisel kujutamata) kasutatakse siis, kui 
tüüblid ja  liist töötavad mitte tõmbele, vaid lõikele. Mitteläbivat tüüblitega kastseotist kasutatakse 
enamasti korpusmööbli kilpdetailide ühendamiseks. Konstrueerimisel peab arvestama, et tüüblite 
arvu suurendamine ühel seotisel raskendab seotise valmistamist ja monteerimist, kuid suurendab 
ühenduse tugevust. Ühele seotisele ei soovitata panna üle nelja tüübli.  
 
 
3.3 ÜHENDAMINE KRUVIDEGA, NAELTEGA JA KLAMBRITEGA 
 
Kruvidega ühendamist kasutatakse neis toodetes, mis võivad niiskuda ja liimseotis üksinda ei 
osutu vastupidavaks. Kruvidega ühendamist kasutatakse kas kui iseseisvat  ühendamise viisi või 
kui lisakinnitust liimimisele. Viimast kasutatakse siis kui ühendamine üksnes kruvidega osutub 
mitteküllaldaseks ( näiteks muutuval  koormusel töötavad ühendused ).  
Kruviseotise vastupidavus sõltub kruvi hoidva materjali omadustest (õieti materjali võimest hoida 
kruvi). Konstrueerimisel tuleb arvestada materjali, kuhu kruvi keeratakse, kruvi läbimõõtu ja 
sissekeeramise sügavust.  
 
Puidu omadus hoida kruvi sõltub tema liigist (tihedusest): Võrreldes kruvi väljatõmbamist 
männipuidust (koefitsient 1,0) vajatakse tammest, pöögist ja saarest väljatõmbamisel 1,5 … 2 
korda suuremat jõudu. Samas lepapuidust kruvi väljatõmbamisel on vaja 1,5 .. 2 korda väiksemat 
jõudu kui männipuidust väljatõmbamisel. Puidu tiheduse tõustes võime  kruvisid hoida suureneb.  
Kruviliide pikikiudu on keskmiselt kaks korda nõrgem ristikiudu kruviliitest. Tisleriplaatide võime 
kruvi hoida on umbes sama, mis männipuidul, puitlaastplaadil suunaga risti  plaati  veidi kõrgem, 
aga  servas  tunduvalt nõrgem kui männipuidul. Kui kruviliide puitlaastplaadis töötab muutuval 
koormusel, langeb selle tugevus. Tugevust  alandab ka puitlaastplaadi  kalduvus  lahtikihistumisele. 
Kruviliite kasutamisel plaadi servas tuleb serva konstruktiivselt tugevdada (kreppliist) või valada 
kruviavasse liimi. Liimi pihustamisel rõhul 2…5 at avasse tungib see puitlaastplaadi poorsesse 
struktuuri ja tugevdab  auku ümbritsevat tsooni. Tugevdatud  alas  on kruviliite tugevus suurem kui 
männipuidus. 
 
Kruviliite tugevus sõltub kruvi läbimõõdust ja sissekeeramise sügavusest. Näiteks 3…5 mm 
läbimõõduga kruvidel suureneb nende väljatõmbamisjõud 30…50 N iga 0,5 mm kohta läbimõõdu 
suurendamisel; sügavuse suurenedes 5…15 mm suureneb vastupanujõud 150…300 N iga 5 mm 
kohta. Seda tuleb tingimata konstrueerimisel arvestada. Kui valitud kruvi sissekeeramise sügavus 
Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II 
ei kindlusta kruviliite vajalikku tugevust ja konstruktiivselt ei ole seda võimalik suurendada, on 
vajalik suurendada kruvi diameetrit. 
 
Üldiselt ei tohi kruvi keerme pikkus olla väiksem tema sissekeeramise sügavusest 
(õhukeseseinaliste detailide – hinged, tõmmitsad,  plaadid on  soovitav  kasutada lõpuni keermega 
kruvisid – liite tugevus kasvab 25..30%. 
 
Kruvi alla puuritakse pesa (sisselõikuvate kruvide korral ei pruugi seda teha). Pesa läbimõõt on 
umbes 2/3 kruvi läbimõõdust (osa  autoreid  annab siin võrdne kruvi keerme sisemise diameetriga) 
Puitlaastplaadis 0,85 kruvi läbimõõdust. Kruvi pesa ei tohi olla sügavam kui kruvi keermestatud 
osa pikkus. 
 
Kinnitatavasse detaili puuritakse 0,5 mm võrra kruvi läbimõõdust suurem ava. Süvistatud kruvi 
kasutamisel puuritakse senkava, mis on 0,5…1 mm sügavam kui kruvi pea.  
 
Naelühenduse puhul on puidu vastupanu väljatõmbamisele 2…3 korda väiksem kui kruviühen -
duse puhul. Seetõttu kasutatakse naelu mööblikonstruktsioonides vähe. Neid kasutatakse vaid 
tehnoloogilistel abioperatsioonidel (näiteks liimitava detaili kinnitamine naeltega liimi kõvenemise 
ajal). Naelühendusi rakendatakse ka näiteks tagaseinte ja teiste vineerist detailide kinnitamisel.  
Naelühenduse tugevus oleneb naela   kujust , tema läbimõõdust, pikkusest, puidu niiskusest jne. 
 
Naela pikkus peab olema vähemalt kolm korda suurem kui külgelöödava detaili paksus (25 mm 
detaili kinnitamiseks peab nael  olema vähemalt 75 mm pikk) s.t nael peab minema detaili 
sügavuseni mitte vähem kui 2/3 naela pikkusest. 
Detailide lõhenemise vältimiseks tuleb nael lüüa kaugusel mitte vähem kui 15d otspinnast ja 5d 
servpinnast, kus d on naela läbimõõt. 
Puunaelad  e naaglid on abikinnitusvahendiks  tappühenduste  täiendaval kinnitamisel (kasutatakse 
uste ja akende  nurkühendustes väljaväänamise vastu). 
 
Klambreid (staples)kasutatakse lehtmaterjali (vineer,  puitkiudplaat  jne), riidematerjalide ja 
vedrude kinnitamiseks pehme  mööbli  valmistamisel. Tuntakse Ï   – kujulisi, L – kujulisi klambreid. 
Klambreid kasutatakse tehnoloogilistel abioperatsioonidel näiteks raamide kinnitamisel (vt joonis) 
Tänapäeval kasutatakse seoses klambripüstolite laialdase levikuga klambreid tihti, tööjõudlus on 
suurem kui naeltega kinnitamisel. Puitmajade  ehitamisel  ja ka pehme mööbli karkasside 
valmistamisel kasutatakse klambriplaate ( nail  plates, truss plates) 
Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II 
 
 
 
 
 
Joonis 3.6. Klambriplaadid, naelplaadid ja  kinnitus  poltidega 
Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II 
3.4 LAHTIVÕETAVAD ÜHENDUSED