Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 1. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 1.1. EHITUSMATERJALIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). G ...( g / cm 3 ), kus V - materjali erimass, G – materjali mass kuivas olekus (g), V – materjali ruumala ilma poorideta (cm³). Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. Kõige suuremates piirides kõigub metallide erimass (alumiinium 2,7; teras 7,8). Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). 0 – materjali tihedus, G – materjali mass (g või kg), V0 – materjali ruumala koos pooridega (cm³ või m³). G 0 ...( g / cm 3 ; kg / m3 ), kus V0 Poorsete materjalide V < V0, seega > 0, täiesti tihedatel materjalidel = 0. Teraliste ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse puistetihe...
Oma teralise struktuuri tõttu on kergesti murenevad, nad rabenevad kiiremini kui ühtlaseteralised graniidi ja ei ole ehituskivina hinnatud. LÖSS Löss on homogeenne poorne peeneteraline sete. Kuulub aleuriitsete kivimite hulka ja on kvaternaarsetes setetes laialt levinud. Lössid on peene- või jämedateralised aleuriidid, milles leidub üheaegselt kvartsitükkidega kaltsiidi, vilkude, päevakivide, savimineraalide jt purdmaterjal. Iseloomulik on suur poorsus. Löss on enamasti helekollast või pruunikat värvi. Löss koosneb küll peeneteralistest osakestest, kuid kaltsiitse tsemendi tõttu on nad sageli nii tugevasti üksteise külge kleepunud, et lössikihist võib moodustuda ka vertikaalne sein. Tuntuimaks lössi esinemiskohaks on Hiina põhjaosas asuv Hiina lössiplatoo, kuid lössi leidub ka mujal. Nimetus "löss" on pärit Saksamaalt Reini orust. Lössiformatsioonid on tekkinud Pleistotseeni ajastikul tuulte kantud tolmust ja liivast.
on aega nõudev ja kulukas. Eelnevast lähtudes, tuleks hijem betoon katta mõne muu hüdroisolatsiooni materjaliga. Oma hinna poolest on veetihe betoon pisut kulukam kui tavaline betoon. [3] 2.3. Mineraalsed isolatsioonivõõbad Mineraalsed isolatsioonivõõbad ehk lobrid on ühe- või kahekomponentne kuivsegu mida segatakse veega saamaks hüdroisolatsiooni materjal. Kuivsegu ise koosneb kvartsliivast, tsemendist ja polümeerlisanditest. Isolatsiooniomaduse tagab võõba väike poorsus mis ei lase niiskust materjali sisse. Segu valmistamisel on ääretult tähtis õige koguse vee lisamine, mille ületamisel võib kahaneda võõba isolatsiooni omadused. Kuna tegu on seguga mis vajab ka kuivamisfaasis niiskust, siis on vaja ka aluspind niisutada, et saada parim tulemus. Isolatsioonitegurit võib mõjutada lisaks eelnevatel ka liiga väike kihipaksus, mehaanilised vigastused puudulik aluspinna töötlus ja vale veekoormuse hinnang. Sellest tulenavlt võib
Millised on põhilised erinevused ehituskipsi ja kõrgtugeva kipsi omadustes? 6 Kõrgtugev kips kristalliseerub hästi väljakujunenud kristallidena. Suured kristallid, kas nõelte või prismadena; vesi eraldub veena; saadakse looduskipsi kuumutamisel autoklaavides umbes 160-180 °C ja kõrgendatud rõhkudel (0,2...0,3 MPa). Ehituskips on vähe väljakujunenud, väikesed kristallid; vesi eraldub auruna, jättes kipsi poorid, mistõttu saadakse suur poorsus umbes 40%; valmistatakse loodusliku kipsi keetmisel atmosfäärirõhul temperatuuril umbes 120...130 °C juures. Kõrgtugev kips võrreldes ehituskipsiga on väiksema veevajadusega (40- 45% massist). Kõrgtugev kips on aeglasema kivinemisega ning tugevam kui ehituskips. Kirjeldage kipssideainete kivinemisprotsesse. Kipssideaine segamisel veega moodustub plastne segu, mis temas toimuvate füüsikaliste ja keemiliste protsesside mõjul kivineb. Kipssideainete kivinemise iseärasuseks on mahu
pindmisesse kihti (tekib huumushorisont ) Eriti intensiivne kamardumine toimub rohtlates, kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim. gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel. sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad
· Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3...1,5Wmh. Liivades 1...3%, savides 12...13%. · Kapillaarvee katkemise niiskus Wkk. Esineb ainult liivsavides, savides langeb see kokku väliveemahutavusega, sest savides on mittekapillaarse poorsuse osatähtsus väike. Liivades aga ühtne kapillaarne poorsus puudub. · Väliveemahutavus Wv. Suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada. Liivades alla 12%, savides üle 23%. · Kapillaarne veemahutavus Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk. · Täielik ehk maksimaalne veemahutavus Wmaks. Suurim vee hulk, mis mullas võib leiduda, kõik poorid on veega küllastunud.
Tallinna Pedagoogikaülikool Referaat Eesti ala arengust holotseenis: Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis Juhendaja: J-M. Punning Koostas: Hannes Tõnisson L 31 Tallinn 2000 Sisukord Tallinn 2000..............................................................................................................................................1 1. SISSEJUHATUS...........................................................................................3 2.MAAVÄRINAD EESTIS..................................................................................4 3. EESTIMAA MAAKERGE PEALE JÄÄAEGA..............................................7 4. KOKKUVÕTE..................
Kihid tõusevad siin ühtlaselt põhjasuunas, mistõttu piki poorseid kihte liikuv nafta pääses hõlpsasti maapinnale ja hajus aastamiljonite jooksul maailmaruumi. Pole sugugi juhuslik, et Eesti sagedasemad hajusnafta leiud koonduvad Hiiumaale. Selleks on kaks põhjust esiteks poorsemate rifilaadsete kivimite sagedasem esinemine siinses Orduviitsiumi kivimikompleksis ja, teiseks, Kärdla hiidmeteoriidi plahvatusega tekitatud teisene poorsus selle piirkonna kivimites. Sellest kõigest piisas naftapiisakeste fikseerimiseks kivimeis, kuid mitte enamaks. Nafta leiukohtade esinemise tõenäosuse analüüs Teatavasti nafta esinemise eelduseks mõnel maa-alal on selle territooriumi aluspõhja setteline iseloom, eriti orgaanilisi aineid sisaldavate kivimite esinemine. Sellelt seisukohalt vaadeldes Eesti kuulub maade hulka, kus nafta esinemine põhimõttelisest pole võimatu
1. Loetle matejalide füüsikalisi omadusi Erimass - on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungi...
nii puu jämeduskasvu kiirusest (aastarõngaste laiusest) kui ka niiskuse sisaldusest. Viimane tegur on otseses sõltuvuses lüli- ja maltspuidu olemasolust. Jälgides männi mahukaalu ja mehaaniliste omaduste muutusi radiaalsuunas, ilmneb seaduspärasus: säsilähedases lülipuidus on omadused minimaalsed, välises lülipuidus osutuvad suuremaks ja suurenevad veelgi maltspuidus. Poorsus. Poorsus tühimike kogum vastupidine absoluutsele tihedusele. Mida suurem on poorsus, seda väiksem on tihedus. Puidu soojuslikud omadused: puidu erisoojus - soojusmahtuvus soojusjuhtivus puidu temperatuuri juhtivus puidu soojuslik paisumine Soojusjuhtivus. Soojusjuhtivus iseloomustab aine soojusjuhtivuse võimet ja määrab tunni aja jooksul seina piirdepinnalt 1m2 teisele mineva soojushulga, kui seinte kaugus on 1m ja piirdeseinade temperatuuride vahe on 1oC. Soojusjuhtivuse ühikuks: W/moC
Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma. Mulla üldine poorsus Mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Mullapoorsus leitakse arvutuslikult. Mulla üldine poorsus jaguneb: 1. kapillaarsed ehk peenemad poorid, milles vesi jääb pidama 2. mittekapillaarsed poorid Mulla füüsikalismehhaanilised omadused Mulla plastilisus mullaomadus vastu panna mehhaanilistele mõjutustele ilma purunemata. Sõltub: 1. mulla lõimisest 2. neeldunud katioonide koostisest 3
..... 23 56. Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill, mullpolüuretaan. ..... 24 57. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill. ................................... 25 58. Värvid - koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus. ................................. 26 EHITUSMATERJALID 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused jagunevad järgmiselt: erimass, tihedus, poorsus, veeimavus, hügroskoopsus, veeläbilaskvus, gaasitihedus ja aurutihedus. Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus ilma poore arvestamata. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus koos pooridega. Poorsus näitab, kui suure % kogumahust moodustavad poorid. Veeimavus on materjali võime imada vett kokkupuutes veega. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda õhust niiskust. Veeläbilaskvus on materjali võime vett läbi kasta, sõltub pooridest ja nende kujust
Vee kareduse määramine - vee karedus on tingitud kaltsium ja magneesiumsoolade sisaldusest, mis põhjustavad vhelahustuvate ühendite teket. Vesinikkarbonaatide esinemine vees põhjutab karbonaatse e mööduva kareduse, mille määramiseks tiitritakse vett soolhappe lahusega. Ca(HCO3)2+2HCl = CaCl2+2vesi+2CO2 Vee püsiv karedus on tingitud peamiselt sulfaat ja kloriiioonide sisalduset. Vee mööduv ja püsiv karedus mood üldkareduse. Üldkareduse määramiseks sadestatakse Ca ja Mg ioonid naatriumkarbonaadi ja NaOH lahusega ning tiitritakse lahusesse jäänud leelise liig soolhappega. Ca2+ + CO3 2- = CaCO3 2Mg2+ + 2OH- + CO3 2- = Mg2(OH)2CO3 Kareduse mõõtühikuks on Ca ja Mg ioonide summaarne kontsentratsioon vees. Redoksreaktsioonid- toimub elektronide ülekanne ühelt ainelt teisele. Ce4+ + Fe2+ = Ce3+ + Fe3+ · Oksüdeerija Ce4+ -võtab elektroni · Redutseerija Fe2+ - annab elektroni. · Poolreaktsioonid · Ce4+ + e- = Ce3+ · Fe2+ - e- = Fe3+ Elektrokeemi...
muljumiseta; kesta vigastusteta; täidispahkadeta; liitumiseta; 11 puljongi- ja rasvalangudeta; pind ühtlaselt värvunud; säilituskile peab olema sile, mitte pinges. Konsistents peab olema viineritel ja sardellidel õrn. Viinerid ja sardellid peavad olema hea siduvusega, ühtlaselt segatud ja segu peab olema tühimiketa, hallide laikudeta, lubatud on peen poorsus, nähtavad koostisosad on jaotunud ühtlaselt lõikepinnal ja segu värvus on roosast heleroosani. Maitse on kõrvallõhnata ja kõrvalmaitseta väljendunud maitseainete lõhna ja maitsega. 4. MÜÜGINÕUDED JA MÄRGISTUS 4.1. Müüginõuded Vastuvõtmisel müügiks peab müüja kontrollima kaubasaatedokumentide ja veotingimuste vastavust. Viinerite ja sardellide müümiseks peab kaubandusettevõttes olema
vastasioonid. Kasutatakse ioonsete komponentide eraldamisel või vahetamisel; anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite vahetamisel; laetud bioloogiliste proovide puhastamisel. 32. Eksklusioonkromatograafia Kasutatakse makromolekulide molekulaarkaalu jaotuse analüüsil. Kolonni täidised on poorsed materjalid - silikageel, poorne klaas. Eluent - kus lahustub analüüt. Kasutatakse bioloogiliste molekulide lahutamisel, molekulkaalu määramisel. Kolonni täidise poorsus varieerub ja väga suured molekulid ei mahu pooridesse, seetõttu elueeritakse ruttu välja,väikesed molekulid difundeeruvad pooridesse ja nad elueeruvad välja analüüsi lõpus, vahepealse suurusega molekulid sisenevad suurtesse pooridesse ja väikestesse pooridesse nad ei mahu ning nende retsensiooniaeg on suurte ja väikeste molekulide vahepealne. 33. Afiinsuskromatograafia Tahke kandjaga on seotud kovalentselt ligand, mis selektiivselt seob teatud proovi komponente
on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim. gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel. sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad
(pooridega). *tihedate materjalide puhul (poore pole) *pooridega materjalil on mahumass suurem kui poorideta materjalil. Nt. Graniit 2500 2800 kg /m3 Paekivi 2400 2600 kg/m3 (poorsem) Silikaattellis 1700 1900 kg/m3 Kõrgtellis 1300 1400 kg/m3 (poorsem) Harilik betoon 2200 2400 kg/m3 Vahtbetoon 300 1200 kg/m3 (poorsem) 3) POORSUSEST oleneb materjali tugevus., soojusjuhtivus jne. Poorsus näitab meile mitu % materjali kogumahust moodustavad poorid. Mida suurem % , seda poorsem materjal. Poorideks nim. materjalis olevaid väikseid tühimikke, mis on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub vee imavus. 4) VEE IMAVUSEKS nim. Materjali omadust imeda endasse vet, kui materjal ise asub vees. Iseloomustatakse veehulgaga mida kuiv materjal suudab endasse imeda.
Viimast kasutatakse kallite seadmete ja aparaatide transportimisel ja laos hoidmisel, ka allveelaevades. Pakitakse hermeetilistesse silikageeli sisaldavatesse kilekottidesse. Vähendab õhu suhtelist niiskust kuni 40-45%, mis pole korrosiooni seisukohalt ohtlik. 107. Betooni korrosioon ja selle tõrje. I tüüpi - tsementkivi korrosioon Võib toimuda väljakanne veega st Ca(OH)2 lahustumine hakkavad hüdrolüüsuma ka tsementkivi teised materjalid poorsus suureneb. II tüüpi korrosioon Tsementkivi komponentide reageerimine betooniga kokkupuutuvate ainetega. III tüüpi korrosioon Betoonis toimub ümberkristalliseerumine st. faaside muutused maht suureneb. IV tüüpi - Terasarmatuuri korrosioon Betoon on tugevalt aluseline armatuur on kaetud Fe oksiidi kihiga, mis takistab raua korrodeerumist. Betooni korrosiooni tõrje Pinnakatted- vähendavad gaaside (CO2 , SO2 ), vee, kloriid- ja sulfaatioonide sissetungimist
(galvaaniline) katmine det on katood, Zn on anood, elektrolüüdiks Zn-soola lahus. Zn-kate on suht õhuke; 4)difusioonimeetod - puhast det pannakse koos Zn-pulbriga trumlisse. Trummel pannakse pöörlema ja kuumut Zn sulamistemp lähedale. Moodustub õhuke Fe-Zn kiht; 5)tsinkpulbervärv - kasut väga peenikest Zn-pulbrit. Kuivanud värvikiht sisaldab massi järgi 95% Zn; 6)Zn-Al sulamist pinnakate 55% ja 6%. Zn-kihi kvaliteedi omadused: kihi paksus ja poorsus, lisandid (vähe Fe ja Cu-d). Ühildumine terasega (1), vastupidavus korrosionile (2), terast kaitsvad omadused (3), vastupidavus mehh mõjudele (4), kontrollivõimalused (5), sobivus värvimiseks 24. Milliseid protsesse nim elektrokeemilisteks? Elektrokeemilised on protsessid, mille käigus tekib elektrivool või millised toimuvad elektrivoolu toimel. Metallide tootmine toodet sula halogeenidest (NaOH, CaCl2) või vesilahustest (Fe, Cd, Co,
kõvadus suureneb 400% ja enamgi. Kuna mulla kõvadus sõltub väga suuresti mulla veesisaldusest, siis on õigem seda määrata, kui mulla veesisaldus on 70-80% väliveemahutavusest. Optimaalne mulla kõvadus teraviljadele vegetatsiooniperioodi alguses on 0.5-0.8 Mpa ja perioodi keskel 2.0-2.5 Mpa. Olulisel määral mõjutab mulla kõvadus ka mullaelustiku tegevust. Mulla kõvadus kuni 3.0 Mpa ei mõjuta vihmausside käikude moodustumist. Kõvadust määratakse penetromeetriga! * Poorsus. Üldpoorsus 40-60%. Pü = (De-Dm/De)*100 Pü = Pk + Pmk, kus Pk kapillaarne poorsus 40-60%; <0.01mm Pmk mittekapillaarne poorsus 40-60%; >0.01mm Makropoorid Palja silmaga nähtavad Biopoorid (vihmaussikäigud) Laiemad jämepoorid >50 m Kiiresti filtreeruvad Kitsamad poorid 50-10 m Aeglasemalt filtreeruvad Keskmised poorid 10-0
Näited: Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) 84. Puistematerjalid, näited. Puistematerjalid- üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus >500 mm; Näited: kvartsliiv, ka kiviliiv, killustik. tolm, tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Poorsus- avatud pooride mahu ja üldmahu suhe. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: } mikropoor, läbimõõt <1nm } mesopoor, läbimõõt 2-50 nm } makropoor >50 nm } Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad.
( zato9) p =(l - &;. roo=lr- -$ Poorsus l.rws = t,*/o ' l. 2680#) Tabel5.2.l. Y5iksc poorrure ia cbakorrep$ra! kujuga materjali tiheduse ja mtamnlme Griniit Mrsr Mass Ruum&h Tihdur ilmarilug Poorsus dhusG) vesG) G-) Gs/81 ("/") 105.7 65.4 40,3 2620 2.1 ) 93.1 7) 35.9 2593 2590 3.2 3 58.8 364 2625 2630 2.1 4 98,1 61,0 37,l 2&4 2640 l^3
rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8- 1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma. [Dm] = g·cm3 Dm = [(100-Pü)/100)]·De Mulla üldine poorsus Mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Mullapoorsus leitakse arvutuslikult. [Pü] = % Pü = [(De-Dm)/De]·100 Mulla üldine poorsus jaguneb: 1. kapillaarsed ehk peenemad poorid, milles vesi jääb pidama 2. mittekapillaarsed poorid Mulla füüsikalismehhaanilised omadused Mulla plastilisus - mullaomadus vastu panna mehhaanilistele mõjutustele ilma purunemata. Sõltub: mulla lõimisest
4. Betooni seguvahekord. 5. Betooni tõmbetugevuse ja survetugevuse vahekord. Tema survetugevus on kümneid kordi suurem kui tõmbetugevus. 6. Millal määratakse betooni tugevus? Betoonitugevust määratakse 28 PÄEVA PÄRAST KIVISTUMIST. 7. Värske betoonisegu omadused. Plastsus ( mõõdetakse mm-s) ja paigaldatav. 8. Raskebetooni kivistumise iseloom? 9. Kivistunud betooni füüsikalised omadused. MAHUMASS: raskebetoon 200-2500 kg/m3 POORSUS: on 3-15%, VEEIMAVUS: 2- 8%. Oluline on teada, et ta on tulepüsiv materjal, tulekahjus tugevus langeb. 10. Betoonisegu paigaldamine ja hooldamine. 11. Kuidas jagunevad kergbetoonid? 12. Milline koostisosa puudub kergbetoonis võrreldes raskebetooniga? Puudub jämetäitematerjal. 13. Milline koostisosa puudub kergbetoonist võrreldes raskebetooniga? Puudub peentäitematerjal. 14. Raudbetooni koostis materjalid ja nende ülesanne liitmaterjalis? 15
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. · soojuslik sisekliima temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus · õhu kvaliteet niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed · valgus otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus · müra müratase, vibratsioon · õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? · nina, kurgu ja silmade ärritus · kuivad limaskestad ja kuiv nahk · naha punaplekilisus · vaimne väsimus ja peavalu · hingamisteede põletikud ja köha · kähe hääl · liigtundlikuse ilmingud · iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass hooned võivad kasutusel olla vaid pi...
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. • soojuslik sisekliima – temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus • õhu kvaliteet – niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed • valgus – otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus • müra – müratase, vibratsioon • õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? • nina, kurgu ja silmade ärritus • kuivad limaskestad ja kuiv nahk • naha punaplekilisus • vaimne väsimus ja peavalu • hingamisteede põletikud ja köha • kähe hääl • liigtundlikuse ilmingud • iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass – kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass – tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass – mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass – hooned võivad kasutusel olla vaid piiratud ...
3.põllumajandusliku tegevusega mulda viivad. 1.tööstused, tol, raskmetallid 2.raskmetallid 3.mineraalväetised, taimekaitse, org väetised sh reoveekompostid Punktsaastusallikad: vanad tööstusettevõtted, militarobjektid, õlid ja prügilad-eriti mürgised filtraadid. Vältimine? Puhta väetise kasutamine, taimekaitsevahendite normikohane kasutamine Muldade tallamine- muld pressitakse kokku, väheneb poorsus, õhustatus, veelöbilaskuvus. Taimedele: juurte arengu pidurdumine, saaagikuse vähenemine. Põhjused? Vihmapiiskade mõju Künnitihes künnikihi all Masinate liikumine põllul Viljavahelduse vähenemine Kindlaks tegemine? Rattajäljed, vesi mulla pinnal, taimed hõredad või heledamad. Vähendamine? Mitte liikuda põllul kui muld on märg, vähenda ülesõite põllult, teljekoormus alla 5t, loomade liikumise piiramine märgadel aladel ja
või mitmest kohast tekitatakse hoone all alarõhk. Ventilaatori võib paigaldada majast väljapoole (vt joonis 8) või keldrisse. Tarindeid läbivate torude läbiviigud ja torude ühendused tuleb hoolikalt tihendada. Torude pinnal kastevee tekkimise ohu korral tuleb torud soojustada. Liialt intensiivne põrandaaluse ventileerimine võib talvekuudel põhjustada põrandaaluse külmumist. Süsteemi efektiivsust on raske prognoosida, kuna maapinna poorsus ja põranda tihedus ei ole täpselt määratavad. Õhkpadjameetod Joonisel 9 on esitatud hoonealuse ventileerimine nn õhkpadjameetodil. Selle meetodi kohaselt ventileeritakse majaalust pinnast ruumidest võetava õhuga. Seega on alarõhk meetosile vastupidine toiming. Meetodi eeliseks on soe põrand. Ülerõhu tekitamine keldripõranda all võib põhjustada radooni tungimist ruumidesse põranda ebatiheduste kaudu, kuid tiheda
1. Kirjelda, mille poolest erinevad remonditööd uusehitusest. Remonditööd on mingisuguste vigade parandamine või lihtsalt uuendamine/värskendamine. Remondi töödel tuleb hinnata hoone või rajatise seisukorda. Vastavalt hoonele ja nõuetele tuleb valida õiged ehitusmaterjalid millega remonditöid hakatakse teostama. Uusehituseks nimetame seda kus töid alustakse vundamedist ja sealt edasi kuni katuseni välja. 2. Missuguseid lähteandmeid on vaja koguda enne remonditööde alustamist? objekti vanus - varem toimunud renoveerimised; - ümberehitused; - laiendused; - kasutatud ehitusmaterjalid (betooni liigid, nagu kergbetoon, normaalbetoon, tootmise viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurde...
räbustist koosneva täidise doosid. Kütuse põlemiseks juhitakse ahju ettekuumutatud õhku. 44. Räbustijootmine Räbusteid kasutatakse joodetava metallipinna oksiididest puhastamiseks ja puhtana hoidmiseks, parandades seeläbi pinna märgamist. 45. Kiiruste ettenihke kast Ettenihkekast kannab pöörlemise üle käigukruvile ja võllile ning muudab ettenihke suuremaks. Ülekanne toimub reversi ja vahetatavate hammasrataste kitarri kaudu. 46. Pulbermaterjalide poorsus Poorsete pulbermaterjalide põhiomadus on läbilaskvus. Poorseid pulbermaterjale kasutatakse filtrites, soojusisolatsioonimaterjalides, pindade jahutuses, protsesside keevkihis, pneumolaagrites, poorsetes katalüsaatorites, poorsetes elektroodides, aeraatorites. 47. Metallide plastsed omadused Enamik metalle on plastsed. Seepärast saab kuuma metalli kuju muuta sepistamisel, pleki valtsimisel ja traadi tõmbamisel. Metallide plastsust saab tõsta kuumsurvetöötlusega. 48
vahel. (Suur on Väikesest detailsem) 2. Mis tegurid ja kuidas mõjutavad aurumist? Õhuemperatuur, mida suurem on t seda suurem on aurumine, Õhuniiskus, mida suurem niiskus seda aeglasem aurumine, Tuule kiirus, aeglasema tuulekiirusega on kiirem aurumine, Taimestik, Pinnase omadused, 3. Mis tegurid ja kuidas mõjutavad infiltratsiooni? Saju kestus, infiltratsioon tõuseb kuniks on veega küllastunud, Saju intensiivsus, tugeva saju korral voolab suurem osa vihmaveest veekogudesse, Kivimite poorsus, mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem infiltratsioon, Taimkatte olemasolu, taimkate aeglustab infiltratsiooni, Pinnase niiskus, kuiva pinnasega on infiltratsioon suurem kui niiske pinnasega. 4. Millest sõltub jõgede äravool? Sademete ja aurumise vahekorrast, mida rohkem sajab ja vähem aurub, seda suurem äravool. 5. Analüüsi joonise põhjal vee temperatuuri, soolsuse ja tiheduse muutumist eri laiuskraadidel joonis 6. Iseloomusta sooja / külma hoovuse mõju kliimale
pragusid; määratakse metallide sulamite elementkoostist (röntgenspektraalanalüüs). Kallis! 73. Pulber on üks tahke aine ja materjali eksisteerimise vorm kus osakeste suurus on 100-500 m näited: kips, kriit, jahud, tärklis peenestatud lubjakivi, portlandtsement. 74. Puistematerjalide osakeste suurus on >500 m. Nt kvartsliiv, kiviliiv, killustik, tolm- savid saviosakesed, kodus tolm- kristalsed(kvarts, kaltsiit, paekivist) ja amorfsed(nahk), tekstiil. 75. Poorid ja poorsus: Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: mikropoor, läbimõõt <1nm; mesopoor, läbimõõt 2-50 nm; makropoor >50 nm; Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. 76. tundmatu koostisega segu koostise määramiseks. Pulbrilise segu lahutamise meetodid: 1
kamardumine toimub rohtlates, kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim. gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel. sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad
Paisumine ja kahanemine kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub, kuivades kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole kõikides suundades võrdne. Toores puit kahaneb kuivamisel järgmiselt: pikisuunas 0,1... 0,3%, radiaalsuunas 3...6%, tangensiaalsuunas 6...10%. Puidu ebaühtlase kahanemise tõttu võib ta kõverduda ja praguneda. Kõige rohkem kõverduvad palgi välispinna lähedalt saetud lauad. Erimass on kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne (ca 1,55g/cm3). Poorsus kõigub erinevail puuliikidel 20...55% piires ja seetõttu on puidu tihedus erinevatel puiduliikidel üsna erinev. Tihedus antakse 12% niiskuse juures ja on tähtsamatel puiduliikidel ligikaudu järgmised: mänd 510 kg/m3, kuusk 450 kg/m3, kask 640 kg/m3, tamm 700 kg/m3, saar 690 kg/m³, haab 500 kg/m³ jne. Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormis- liikidele: · survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm2 ( 300...550 kg/cm2 ),
12 suunas) ja on kirjeldatav reaktsioonide reana. TiO2 - Ti3O5 - Ti2O3 - TiO - TiC Protsessi viimane staadium - karbiidi moodustumise - on kirjeldatav reaktsioonina: TiO + C = TiC + CO või summaarselt TiO2 + 3C = TiC +2CO Kermiste valmistamiseks on sobiv TiC, mis on lähedane stehhiomeetrilisele koostisele (20,03% C) ja vaba grafiidi sisaldus minimaalne (<0,3%). TiC omadused määrab ära selle saamisviis, poorsus, seotud süsiniku kogus, TiC osakeste suurus ning lisandite sisaldus. Neist olulisemaid on seotud süsiniku sisaldus, mis vôib varieeruda väga laias vahemikus (tab.1.1). TiC môningad omadused sôltuvalt seotud süsiniku sisaldusest Tabel 2 TiCn n=0,97 n=0,87 n=0,78 n= 0,68 n=0,58 2 1
portlandtsemendi osakestest. 84. Puistematerjalid, näited. Puistematerjalid – osakeste suurus >500 mm; kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. Tolm- savid, saviosakesed, väga peened Kodus tolm- kristalsed (kvarts, kaltsiit paekivist, vähe ka dolomiiti) ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: - mikropoor, läbimõõt <1nm - mesopoor, läbimõõt 2-50 nm - makropoor >50 nm Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. Poorsus- avatud pooride mahu ja üldmahu suhe.
planeeritakse ja kindlustatakse peenrad - vee juhtimiseks piki profiilis kasutatakse külgkraave. - põikkalle peaks olema minimaalne, võimalik mille puhul on veel tagatud vee ära juhtimine(1,5-4%), peenardel antakse suurem põikkalle kui kattele (1,2-2% suurem) 26)dreenkihi ülesanded on muldest vee ära kuhtimine ja külma kerke vähendamine.Dreenkiht täidab ka madal drenaazi ülesannet. dreenkihina kasutatakse jämedat või kesk liiva mille poorsus on ja filtratsiooni moodul on suured. Dreenkiht ei tohi olla õhem kui 0,2m dreenkihi ühepoolse kalde puhul kui filtratsioonitee pikkus on üle 10m tuleb ehitada pikifilter torudeta dreenkiht 27) pikifilter toru paigutatakse 30cm sügavusega kraavi mis asetseb sõidutee serva kohal 28) on kahte tüüpi katendeid -jäigad katendid (paks suure tugevusega tsement betoon kiht katab seotud stabiliseeritud kihti) -looduslikest materjalist elastsed katendid(ülemised kihid on suurema tugevuse
PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osamullavesi, tahke osa 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõiku...
iseloomustab omakorda põhjavee liikumist. Põhjavee liikumise kiirus maa sees on sõltuv veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral.
ole). Tööseguvahekord arvestab täitematerjalides oleva niiskusega ja vee hulka selle võrra vähendatakse. Betooni koostise määramine seisneb seguvahekorra suhtarvude leidmises. Betooni koostis tuleb valida selliselt, et oleks tagatud tema vajalik tugevus ja plastsus võimalikult väikese tsemendi hulgaga (tsement on kõige kallim betooni koostisosa). 7. Normaalbetooni füüsikalised omadused Normaalbetooni tihedus on 2000…2600 kg/m³, poorsus 3…15%, veeimavus 2…8%. Õhus kivistumisel betoon pisut kahaneb. Betooni korrosioonikindlus sõltub peamiselt tsemendi ja vähem täitematerjalide omadustest. Betooni loetakse tulepüsivaks materjaliks, kuid tuleb arvestada, et kõrges temperatuuris tema tugevus langeb; Normaalbetooni kasutatakse kõige rohkem kandekonstruktsioonides. Veel kasutatakse teda teekattematerjalina, põrandateks, hüdrotehnilistes ehitistes jne. 8. Betoonisegude valmistamine
………lk.7 1.1.1. Kasvupinnase mineraalosa ………………………………………………………….lk.7 1.1.2. Kasvupinnase orgaaniline osa …………………………………………………..…lk.10 1.2. Kasvupinnase ruumiline ehitus ning sellest tulenevad taimekasvatuslikud Karakteristikud ……………………………………………………………………………..…lk.10 1.2.1. Struktuursus ja poorsus ………………………………………………………….…lk.10 1.2.2. Kasvupinnase tihedus ………………………………………………………………lk.12 1.2.3. Kasvupinnase eripindala ……………………………………………………………lk.14 1.3. Vesi kasvupinnastes ………………………………………………………………………….lk.14 1.3.1
kasutamiseks sisetingimustes; 4) difusioonimeetod puhastatud detail pannakse koos Zn-pulbriga trumlisse trummel pannakse pöörlema ja kuumutatakse Zn sulamistemperatuuri lähedale. Kasutatakse palju väikeste detailide katmiseks; 5) tsinkpulbervärv on aine, mis moodustab sedavõrd suure elektrijuhtivusega värvikile, et galvaanipaari ei teki terasega. Zn-kihi kvaliteedi omadused: kihi paksus ja poorsus, homogeensus, ühtlane kate, vähe lisandeid ( Fe ja Cu- d), ühildumine terasega, vastupidavus korrosioonile, terast kaitsvad omadused, vastupidavus mehaanilistele mõjudele, kontrollimisvõimalused, sobivus värvimiseks. Tsinkkihi paksus sõltub räni sisaldusest. 29. .Tsinkpindega teraskonstruktsioonide ja lehtmaterjali ning veetorude korrosioonimehanism vees ja atmosfääris
Et gradient on ühikuta suurus, siis on ka k ühikuks kiirus. Teda saab defineerida kui filtratsioonikiirust ühikulise g radiendi puhul. Ta on sõltuv pinnase omadustest, eeskätt pooride mõõtmetest ning hulgast aga ka vedeliku viskoossusest. Kuna pooride mõõtmed on sõltuvad pinnaseosakeste mõõtmetest, siis on viimastel otsustav osa filtratsioonimooduli suurusele. Osakeste suuruse kõrval mõjutab k suurust muidugi osakest pakkimise tihedus, see tähendab pinnase poorsus. v ei ole võrdne tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Eelmärgitud pinnaühik, mille läbi vesi voolab, hõlmab nii terade kui ka pooride pinna. Tegelik voolamine toimub läbi pooride, mille pind moodustab kogupinnast e/1+e (e on poorsustegur). Järelikult on tegelik voolukiirus vt = v(1 + e)/e. Pinnase veejuhtivust on vaja teada rea praktiliste ülesannete lahendamisel. Siia kuuluvad pinnasest süvendisse voolava veehulga arvutus, veealandamiseks vajaliku drenaazi kavandamine, pinnase
enne sängi murdepunkti ll = (2...2,5)hkr, mille ulatuses veepind järsult langeb: la= lj+lp+ll. 30.Filtratsioon: Vee surveta või survelist liikumist pinnases või imbumist läbi vesiehitiste ning nende alt ja ümbert nimetatakse filtratsiooniks. Pinnase filtratsiooniomadused sõltuvad pinnaseosakeste kujust, mõõtmeist ja paiknemisest. Pinnase terakoostist kirjeldab sõelkõver. Pinnasepooride mahu suhet pinnase enese mahtu nim poorsuseks: m = V p/V. Mineraalpinnaste poorsus m=0,3(kruus, liiv) ...0,55(savi), turbal võib m ulatuda 0,95-ni. Pinnase veeläbilaskvus oleneb pooride suurusest. Vettkandvad on sellised pinnased, milles põhjavesi liigub kergesti ja millest on seda kerge kätte saada. Vett halvasti läbilaskvad pinnased on vettpidavad. Tegelik kiirus poorides: vt= Q/mA, Filtratisoonikiirus: v= Q/A. Hüdrauliline lang: I = H/l. 5
Niiskus on paras, kui pihkupigistatud mass käe märjaks teeb, aga vett välja pigistada ei saa. Liigse vihmavee eest kaetakse aunad kinni, kuivamise vältimiseks kastetakse. Komposti niiskus sõltub kompostitavatest jäätmetest. Kompostitavas massis peab olema piisavalt õhku. Massi poorust aitab suurendada kore materjal- nn tugiaine: hakkpuit, jäme saepuru, põhk vms. Mida koredam on kompostitav materjal, seda paremini õhk liigub, massi poorsus peaks olema 20-35%. õige poorsusega aunades on õhustus loomulik: soojad lagugaasid tõusevad üles ja altpoolt tuleb asemele välisõhk. Värske kompost vajab hapnikku rohkem kui vana kompost. Suur aun tiheneb enense raskusest kiiresti ning vajab kobestamist. Komposti aitab õhustada korralik läbisegamine, kuigi sellega kaasneb soojakadu. Bioloogilise aktiivsuse olulisemaid tegureid on temperatuur. Külmas, alla 5 kraadi kompostiaunas elutegevus peaaegu puudub ning loid kuni 20 kraadini
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid.- Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Koosneb: mineraalaine, orgaaniline aine, õhk, vesi. 2. Muldi kujundavad faktorid.- ·rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef · aeg · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4. Kristalne aluskord, aluspõ...
Müüritöödel kasutatavad materjalid Müüritöödel kasutatakse loodus ja tehiskivivundamentide , postide, seinte ja vaheseinte tegemiseks ning sideaineid, liiva ja vett mörtide valmistamiseks, millega üksikuid kive ühtseks tervikuks müüritiseks saab liita. Kasutatakse veel soojusisoleermaterjale seinte soojapidavuse suurendamiseks, hüdroisoleermaterjale seinte kaitsmiseks niiskuse eest ning metalltooteid seinte ja postide püsivuse garanteerimiseks ning tugevuse ( kandevõime) suurendamiseks. Müürimaterjalide olulisemateks iseloomustajateks on nende tugevus, külmakindlus, mahumass, soojajuhtivus, veeimavus ja tulekindlus. Füüsikalised omadused Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Materjali poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Teraliste materjalide puhul kasutatakse veel tühilikkuse mõistet, mis näitab teradevaheliste tühemete mahtu %-es kogu materjali mahust. ...
Soojusjuhtivus sõltub 4. Mulla kuivendusastmest mullaniiskusest. Mida märjem muld, seda Liivmuldades on õhumahutavus 20-30%; suurem soojus-juhtivus. saviliivas 10-20%; savides 5% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kiht u 25-27%veega ja õhuga ~2%. Mulla toitereziim
Siseseina-esikülg enamasti sile,tagakülg alati releefne.Mõõdud on väga erinevad,3- 5v.5-7. Kaetud seinad:veekindlad,kergelt pestavad,ega vaja mingit viimistlust.Fasaadi-on gla-tud või glamata.Külma>25ts.Mosaiik:väga väikesed,serva pikkus20.50mm.Turust. enamasti kuni 1m2 suuruste vaipadena.Kasuta:põrandate&välisseina paneelide katteks.Hea teha kumerusi.(aurusaunade isted ja põrand)21.Kermsiit:e.kergekruus(nt:FIBO)Valmista kergeltsulavatest paisuvatest savidest,mis segata veega.Kuulide poorsus 70%,tihedus 600kg/m3. Kergkruus:ker- aamiline,tulekin.loodus.toode.Neg>väga kallis.FIBO kergkruus:põlematu&külmakindel,*ei karda niisk.,ei hallita,mädane.Kasut:kergbet.täitea.,puistena soojaiso.`ks&teedeehi. 6-teema: 22.Lubisidea.-Tooraine:lubjakivid,kriit ja muud CaCO3 sisal kivimid.Loodus .lubjakivid lisandid:dolomiit,savi (mitte üle 6%),kvarts.Põletatud lubi:CaCO3=CaO+CO2,tooraines sisal lisandid põhjus põletustemp languse.Tootmine:tehnoloogia valik sõltub lähtemater.Toora.läbib
seejärel pikaajalisemas tugevnemisfaasis osalevad kaks ränioksiidi sisaldavat komponenti 25. Andke ülevaade keraamiliste materjalide põhitehnoloogiatest. tihendamine - nt pulberpressimine - pulber surutakse rõhu all vormi. valamine - nt lintvalu, lähteaine valatakse õhukese painduva lindina paagutamine - see järgneb pulberpressimisele, see on pressitud detaili kuumutamine. muudab materjali tihkemaks ja tugevamaks, väheneb materjali poorsus ja pulbri oskesed ühinevad tugevamalt klaasi puhul: pudelite puhumine, pressimine, kiu tõmbamine, lehtklaasi valmistamine pidevvaluga 26. Kuidas liigitatakse plastmaterjale? plastikud - kasutustemperatuur on madalam kui klaasisiirdetemperatuur elastomeerid ja kummid - kasutustemperatuur on tunduvalt kõrgem kui klaasisiirdetemperatuuur. 27. Milles seisneb termoplastsete ja termokõvenevate plastide erinevus? 1) termoplastid muutuvad soojendamisel pehmeks ja jahutamisel kõvaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
