· Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist. · Elektrivoolu tekkimise tingimusteks on elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu. 2. Vooluallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks.Vooluallikas kulutatud energia arvel eraldatakse positiivsed ja negatiivsed laengud üksteisest ning eraldatud laengud kogunevad vooluallika poolustele. 3. Galvaanielement on vooluallikas, milles ainete keemilisel reaktsioonil vabanev energia muundub elektrienergiaks. 4. Akumulaator on korduvalt laetav keemiline vooluallikas. 5. Elektrienergia tarbijad on kõikvõimalikud seadmed, mis töötavad elektrivoolu energial. 6. Vooluringi moodustavad juhtmetega ühendatud vooluallikas ja tarbijad ning vajaduse korral ka lülitid ja mõõteriistad. Vooluringi koostisosi kujutatakse elektriskeemidel vastavate tingmärkidega. 7
Alles hiljaaegu uskusid paljud ameeriklased, et virmalised pole midagi muud kui päikesekiirte peegeldus polaarjääl. Üldtuntud on ka arvamus, et virmalised tekivad polaarmeredes triivivate jääpankade kokkupõrkel. Virmalisi juhib Maa Meie armas Emake Maa on kõige muu kõrval ka üks tohutu suur magnet. Seda taipasid omal moel juba 2200 aastat tagasi elanud hiinlased, kes ehitasid orienteerumist hõlbustava kompassi. Maa-magneti poolused asuvad üsna lähedal Maa geograafilistele poolustele. Magnetväli aga suunab laetud osakesed, näiteks elektronid ja prootonid piki oma jõujooni. Seda magnetvälja omadust kasutatakse laialdaselt meie koduses televiisoritorus, kus katoodilt väljunud elektronid pannakse muutuva magnetvälja mõjul kukkuma just õigesse kohta ekraanil. Sama juhtub ka Maa magenetväljas, kuhu kaugemalt kosmosest aeg-ajalt satuvad laetud elementaarosakesed. Liikudes piki jõujooni edasi, jõuavad laetud osakesed paratamatult Maa pooluste lähedusse, kus nende
ning ühe ruutmeetri suurune paneel annaks Eestis 120kWh elektrienergiat aastas.Majanduslikult on päikese kasutamine kõige kasulikum. Näiteks Tallinna tehnikaülikooli Säästva Arengu Klubi liikmed asetasid ülikooli katusele päikesepaneelid, millega üliõpilased saavad oma seadmeid laadida.Järiest rohkem paigaldatakse päikesepaneele kõikjale. Ainsaks takistuseks on asukoht kuna päike paistab ekvaatorile rohkem kui poolustele ja tänu sellele on ekvaatori lähedal kõige kasulikum päikeseenergjat toota. Jaak Oks 10R 25.12.2012 TAASTUVENERGIA Biokütus Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tagajärjel on ökosüsteemis hiljuti moodustunud
magnetilise induktsiooni ampermeeter, ümberlüliti, reguleeritava horisontaalkomponendi määramine. väljundpingega alalispingeallikas. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Maa magnetväli on oma kujult ligilähedane magnetiseerunud kera magnetväljale. Praegusajal asetsevad Maa magnetpoolused, mille asendid pikkamisi muutuvad, suhteliselt lähedal geograafilistele poolustele (joonis 8.1). Kanada Geoloogiateenistuse andmetel on viimasel sajandil magnetilise lõunapooluse keskmine liikumiskiirus olnud 11 km aastas. Seejuures on 1970. aastatest alates kiirus kasvanud 40 km-ni aastas. Sajand tagasi asus magnetiline lõunapoolus 1900 km kaugusel geograafilisest põhjapoolusest. 2005.a oli see kaugus vaid 800 km (nurkkaugus 7,30 ). Aeglaselt muutub ka Maa magnetvälja magnetilise induktsiooni suurus. See on viimase pooleteise sajandiga nõrgenenud ≈10 %.
Sugulisel paljun. saab uus org enamasti alguse viljastunud munarakust.Viljastunud sugurakud on ühelt (isevilj)v 2-lt vanemalt(ristvilj.pärib järglane geneetilise info).Sama liigi eri populatsioonid võivad oma vahel ristuda,kuid eri liikide esindajad tav ei ristu,kui ristuvad on järglased steriilsed ja neid ei saa lugeda omaette liigiks.Mittesugulisel paljun.ühest vanemast.Toimub eoseliselt v vegetatiivselt.Org paljun eostega-suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljun eoste e. spooridega. Kottseened arenevad eosed rakuiselt- eoskottides.Pärmseened paljun pungumise teel.Kantseente eosed aren rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel-eosekandadel.Taimeriigis paljun eostega sammal-ja sõnajalgtaimed.Maarjasõnajalal toim munarakuvilj eellehel.Veg paljun: bakterid,protistid, seened,osa selgrootutest,paljud taimeliigid.Bakterid jag kaheks otsepooldumise teel.DNA kahe -kordustumine.Järg sünteesitakse rku keskossa rakumembraanid ja kestad n...
e) Kromosoomid muutuvad valgusmikroskoobiga vaadeldavaks; f) Ühekromatiidilised kromosoomid liiguvad raku poolustele; g) Toimub DNA replikatsioon; h) Kahekromatiidilised kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile; Kommentaar Paljunemine 9. (g e a d h f c b) Toimub DNA replikatsioon (g) Kromosoomid muutuvad valgusmikroskoobiga vaadeldavaks (e) Crossing-overi käigus vahetavad kromosoomid võrdse pikkusega osi (a) Homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele (d) Kahekromatiidilised kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile (h) Ühekromatiidilised kromosoomid liiguvad raku poolustele (f) Moodustuvad tuumakesed (c) Taimerakus sünteesitakse puudujääv osa tselluloossest kestast (b) KÜSIMUS Paljunemine 10. Kirjutage skeemile numbrite asemele vastavad loote arenguga seotud oskussõnad! Loote ümber on (1)...: (8)... ehk kõldkest Loote moodustavad ...(2) ja nendest
e)sibul- tulp f) võsundikega- maasikas g)juure võsudega- vaarikas h)mugul- kartul i)risoomidega-piparmünt Suguline- geneetiline materjal mõlemalt vanemalt Gameedid- sugurakud Ovotsüüd ehk munarakk Sperm- seemnerakk MITOOOS - keharakkude jagunemine. Interfaas- faas kahe mitoosi vahel. Sentrioolid kahestuvad, kromosoomid on lahti keerdunud, toimub DNA kahekordistumine, raku mõõtmed suurenvad, organellide arv suureneb, Profaas- on ettevalmistav faas. Sentrioolid liiguvad poolustele. Metasfaas- Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Anafaas- Kääviniidid lühenevad, Kromotiidid liiguvad poolustele. Telofaas- Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Toimub tsütokinees-tsütoplasma jagunemine. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse . Taimerakus kujuneb vahesein. Kääbviniidid kaovad, tekkivad tuumakesed. Mitoosi tähtsus · Toimub kromosoomide võrdväärne jaotumine tütarrakkude vahel · Tütarrakkud on geneetiliselt identsed.
· Rakujagunemise eel taastub kromosoomide kahekromatiidilisus. · Mitoosi saab jagada 4ks osaks profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. · Profaasis keerduvad kromosoomid nii kokku, et nad muutuvad mikroskoobis nöhtavaks. · Tuumakesed kaovad. · Rakk polariseerub. · Metafaasis liiguvad kromosoomid tagasi raku keskossa. · Just siis on kromosoomid kõige paremini näha · Anafaasis kahestuvad tsentromeerid. · Kromatiidid jõuavad jälle poolustele. · Telofaasis sünteesitakse tuumamembraanid. · Kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed. · Tekib 2 tütarrakku. Meioos: · Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda, nimetatakse meioosiks. · Kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseks. · Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega.
magnetväli on suunatud esialgsega samas suunas, kui magnetvoog väheneb ja vastassuunas, kui magnetvoog suureneb. 1. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist suletud juhis, kui juht lõikab magnetvälja jõujooni. Vooluallikas - seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. Vooluallikas kulutatud energia arvel eraldatakse positiivsed ja negatiivsed laengud üksteisest ning eraldatud laengud kogunevad vooluallika poolustele. Vooluallikas on seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Nii nagu raskusjõud võrdsustab veetasemeid, nii võrdsustab elektriline jõud juhtide potentsiaale. Vooluallika sees hoiavad pinget ehk ,,tasemete vahet" mitteelektrilised nn kõrvaljõud, mis teevad seal vajalikku tööd. Elektromagnetilise induktsiooni seadus väidab, et magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja (laengukandjaid paneb liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas
MITOOS mittesuguline paljunemine ehk tütarrakk on eellasraku geneetiline koopia!, tütarrakkude kromosoomide arv jääb eellasrakuga samaks Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Mitoosi faasid: PROFAAS- ettevalmistav faas tsentrioolid liiguvad poolustele kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks algab kääviniidistiku kujunemine tuum suureneb, tuumamembraanid lõhustuvad tuumakesed kaovad METAFAAS- rändamisfaas kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge ANAFAAS- eraldumisfaas kääviniidid lühenevad kromatiidid liiguvad poolustele TELOFAAS- rekonstrueerimisfaas
toimub sugurakkudes protsess, mida nimetatakse meioosiks. Sarnaselt mitoosiga toimub ka enne meioosi DNA kahekordistumine. Seega on rakkudel vaja kaks korda jaguneda, et jõuda lõpuks poole väiksema kromosoomide arvuni. Mitoosi kääviniidid Meioosi kääviniidid Profaas- tsentrosoomid liiguvad rakus I profaas- tsentrioolid liiguvad raku vastassuunas ja nende vahele poolustele ja nende vahele moodustuvad moodustuvad niitjad valkudest kääviniidid ühendused, mida nimetatakse kääviniitideks. Nende ülesandeks on II profaas jaotada kromosoomid tütarrakkude vahel. Metafaas- kääviniidid kinnituvad I metafaas- kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele tsentromeeridele II metafaas- kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele
Saada identsedi tütarrakke. 2.Missugused protsessid tomuvad raku interfaasis? Rakk on lõpetanud jagunemise ja teeb ettevalmistusi uueks jagunemiseks. 3.Selgitage mitoosi tulemust. Ühest rakust saadakse kaks rakku. 4.Miks eelneb igale mitoosile DNA kahekordistumine? Et moodustatavatesse tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik. Profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Metafaas Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Matafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Anafaas algab kromatiitide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele.
o. tagasipeegeldunud kiirte hulga suhe pinnale langenud kiirgusest) Meteoroloogia ilmaennustus Klimatoloogia kliima uurimine Kliimat kujundavad tegurid: · geograafiline laius ehk päikesekiirte langemise nurk. · reljeef ehk pinnamood · kaugus ookeanidest ja merest (mereline = humiidne = niiske ja kontinentaalne = ariidne = kuiv) · hoovused (soojad hoovused liiguvad ekvaatorilt poolustele ja külmad poolustelt ekvaatori poole) atmosfääri koostis: · lämmastik 78% · hapnik 21% · argoon 0,93% · süsihappegaas 0,03% · teised gaasid 0,04% koostisosa Kuidas satub õhku? Miks on oluline? lämmastik 78% Orgaanilise aine lagunemisel Taimedele toitained
Arvandmeid Päikesest · Diameeter 1,390,000 km (863,706 miili) · Kaugus Maast 149,597,890 km (9.30 x107miili) või 1 astronoomiline ühik · Päikese vanus 4.5 - 4.7 x 109 aastat · Mõõt (Maakera=1) 1.412 x 1033 cm 3 · Mass 1.99 x 1030 kg (7.02 x 1031 untsi) · Tihedus 1.41 gm/cm3 · Pinna külgetõmbejõud (gravitatsioon) 28 (Maakera = 1) · Päeva kestvus 25.38 Maakera päeva. Ümber ekvatori pöörleb ta ühe korra 25,38 Maakera päeva jooksul; lähemale poolustele rohkem, kui 36 Maakera päeva. · Keskmine temperatuur 5,503.85° C (9,935.93° F) Päikese mõju Maale · Säilitab elu Maal · Fotosüntees · Toite allikas organismidele · Mõjutab aastaaegu, hoovuseid ookeanis, kliimat jne Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A 4ike · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1ko · http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html · http://www.lunarbaltic.lv/gallerysol_ee.html · "Eneke nr. 3" · http://www
Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid,kromoplastid, leukoplastid .Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. Taimerakul puudub vereringe, lisaks rakumembraanile ka tihe rakukest. 5)Loomaraku iseärasused: Tsentrasoom osaleb raku jagunemisel, kromosoomide jaotamisel poolustele. Raku tuum elutegevuse juhtimine, kannab edasi pärilikkust Looma- ja taimeraku võrdlus 6)Taime ja loomaraku erinevused: 1. loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2. taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3. taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte BAKTERID 1)Bakterite tegevuse tagajärjel muutuvad surnud loomade ja taimede jäänused mullaks. Mulda vajavad
Bioloogia Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Iseviljastumine ühelt vanemalt Ristiviljastumine kahelt vanemalt Eri liiki esindajad tavaliselt ei ristu. Eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Kas siis eoseliselt või vegatiivselt. Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Eoskotid võivad moodustada kas lülistunud mütseeli tippudes või viljakehal. Eoskande eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel. Eoskupardid eosest areneb eelniit, millest mõne aja möödudes kujunev varre ja lehtedega taim. Vegatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel. Pärmseened paljunevad enamasti pungumisega. Samb...
· Toimub ATP süntees TSÜTOSKELETT · Valgulistest fibrillidest koosnev võrkjas struktuur · Raku sisetoes · Annab rakule vormi ja seob sisemuse ühtseks tervikuks · Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. TSENTROSOOM · Esineb loomarakkudes ja osades seenerakkudes · Moodustub kahest tsentrioolist (9x3 mikrotuubulit) · Olulised raku jagunemisel · Moodustavad kääviniidid, tagades kromosoomide liikumise poolustele TAIMERAKK RAKUKEST · Peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist · Vananedes pakseneb · Ainevahetus toimub pooride kaudu FUNKTSIOONID · Kaitseb väliste mõjutuste eest · Annab taimerakule kuju ja tugevuse · Kaitseb rakku siserõhu (turgori) eest VAKUOOLID · Ühekihilise membraaniga · Sisaldab vesilahustunult varu- ja jääkaineid FUNKTSIOONID · Vee reservuaar · Kindlustavad turgori · Lahustunult on vakuoolides keemilised
Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus Sügoot - viljastunud munarakk. 45) Kirjelda mitoosi faase ning oska neid järjestada ja eristada jooniselt. Mitoosi faasid: Profaas, Metafaas, Anafaas, Telofaas. · (1) Profaas (Ettevalmistav faas) - Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks; Tuumakesed kaovad; Tuum suureneb; Tuumamembraanid lõhustuvad; Algab kääviniidistiku kujunemine; Tsentrioolid liiguvad poolustele. · (2) Metafaas (Rändamisfaas) - Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile; Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. · (3) Anafaas (Eraldumisfaas) - Kääviniidid lühenevad; Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel). · (4) Telofaas (Rekonstrueerimisfaas) - Kääviniidid kaovad; Tekivad tuumakesed; Sünteesitakse uued tuumamembraanid;
o tuumake kaob, o hakkavad moodustuma kääviniidid, o tsentrioolid liiguvad rakupoolustele, o kääviniidistiku teelt eemalduvad suured rakuorganellid, o tuumakate laguneb ja tsütoplasma seguneb karüoplasmaga, o kääviniidid ühinevad kromosoomide tsentromeeridega. Metafaas: o kromosoomid on maksimaalselt lühenenud ja spiraliseerunud, o kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile, o lõpus algab kromatiidide eraldumine. Anafaas: o poolustele liiguvad lahknenud tsentrosoomid, o poolustele lahknevad ühekromatiidilised kromosoomid, o kromatiidide lahknemise hetkest nimetatakse neid kohe kromosoomideks. Telofaas: o kromosoomid on ühekromatiidilised ja nad despiraliseeruvad, o algab tuumakatte kujunemine, o toimub tsütoplasma ja organellide jaotamine tütarrakkude vahel, o moodustuvad tütarrakud. http://www.ebc.ee/~skivi/osa8.html http://biomedicum.ut.ee/~martv/genolex.html
Kordamine geograafia tööks 1. Nimeta atmosfääri osad ja kihtide iseloomutus! · Troposfäär- kujuneb ilm ka kliima, tihe ja niiske, temperatuur langeb · Stratosfäär- seal paikneb suur osa osoonist, see neelab peaaegu kogu kahjuliku UV kiirguse, õhk soojeneb · Mesosfäär- õhk on tihe, ei neela soojust, kõige külmem kiht · Termosfäär- õhk väga hõre, neelab põikese ultraveolett kiirgus, kiirgus soojeneb · Eksosfäär- seal on väga kuum, väga, väga hõre 2. Atmosfääri koostis! · N2- 78% · O2- 20,9% · Ar- 0,93% · CO2- 0,0375% 3. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris! 4. Mis on albeedo? Albeedo- on peegeldunud kiirgus. Albeedo iseloomustab tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. 5. Nimeta atmosfääris olevad keskkonnaprobleemid! (Põhjus, tagajärg, lahendus) 1. Osooniaugud - Põhjus: peamisteks osooni lagundavateks ainetek...
BIOLOOGIA KORDAMINE- ONTOGENEES 2. Miks on meil vaja mitoosi? Too näiteid. Mitoos on raku jagunemise protsess. Mitoosi on vaja kasvamiseks, haavade parandamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. 3. Mitoosi faasid. Mitoosi faasid on: I- profaas (Toimub kromosoomide ristsiire/ karüokinees e tuuma jagunemine) II- metafaas (homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile/ karüokinees) III- anafaas (kääviniidid tõmbavad homoloogilised kromosoomid raku poolustele/ karüokinees) IV- telofaas (toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine, tekib 2 tütarrakku) 4.Mis on mitoosi tulemus? Mitoosi tulemusel moodustuvad 2 uut identset tütarrakku. 5. Mis moodustuvad meioosi teel? Meioosi teel moodustuvad sugurakud, kus on poole vähem kromosoome, kui keharakkudes 6. Miks kromosoomide arv sugurakkudes on poole väiksem keharakkude kromosoomide arvust? Kromosoomide arv sugurakkudes on poole väiksem kuna kahe suguraku ühinemisel peab taas...
Saadakse järglasi Mõlemal juhul antakse geene edasi 3.Millised rakud, miks ja millal paljunevad inimesel mitootiliselt? Tunne ära mitoosi faasid, tea mitoosi tulemust. Mitootiliselt paljunevad somaatilised rakud rakkude asendamiseks, kasvamiseks ja vigade parandamiseks. Mitoosiline paljunemine toimub kogu aeg. Mitoosi tulemuseks on kaks tütarrakku. Faasid: 1) Profaas Kromosoomid keerduvad kokku; rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad; tsentrioolipaarid liiguvad poolustele, nende vahele moodustuvad kääviniidid; tuumamembraanid lagunevad. 2) Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa ekvatoriaaltasandile; kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. 3) Anafaas Kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest; kromatiidid jõuavad rakupoolustele. 4) Telofaas kääviniidid kaovad; sünteesitakse tuumamembraanid; tekivad tuumakesed;
Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, ettevalmistus jagunemiseks 1) DNA replikatsioon 2) ATP süntees 3) Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv 4) Tsentriool kahestub Profaas Ettevalmistav faas Etapp nr. 1, kromosoomid muutuvad nähtavaks. Tsentrioolid liiguvad pooluste poole, nende vahele tekivad kääviniidid Metafaas Rändamisfaas 2. faasis kromosoomid rivistuvad ekvatoriaaltasandile Anafaas eraldumisfaas Kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas rekonstrueerimisfaas Sünteesitakse uued tuuma membraanid, rakumembraan sopistub sisse ja moodustub 2 rakku Mitoosi tähtsus * Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel * Tütarrakud on geneetiliselt identsed * Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv * Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Meioos Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda
1. Varuainete talletamine Tsütoskelett- valgulistest fibrillidest koosnev võrkjas struktuur. Raku sisetoes. 1. Annab rakule vormi, seob sisemuse ühtseks tervikuks. 2. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutumise, organellide ümberpaiknemise. Tsentrosoom- l oomarakkudes ja osades seenerakkudes. 1. Moodustub kahest tsentrioolist. 2. Olulised r aku jagunemisel. 3. Moodustavad kääviniidid, tagades kromosoomide liikumise poolustele. Tsentrioolid- moodustuvad 3*9 mikrotuubulist. 1 x membraan 2 x membraan ilma Lüsosoom Tuum Ribosoom Vakuool Plastiid Tsütoskelett Mitokonder
..0,5mm) elektrotehnilise terase lehtedest, millised on teineteisest elektriliselt isoleeritud. Elektrotehniline teras sisaldab teistest terase sortidest rohkem räni, mis vähendab ta erijuhtivust. Need abinõud võimaldavad vähendadamagnetahelas tekkivaid kadusid. Teine erinevus vahelduvvoolu elektromagnetitel on see, et nende elektromagneti tõmbejõud on ajas muutuv. Selleks, et vältida ebasoovitavatnähtust, paigaldatakse vahelduvvoolu elektromagnetite poolustele lühiskeerud. Lühiskeeru tööpõhimõte on selles, et kogu magnetvoog jaguned kaheks magnetvooks, mis on omavahel magnetvoo elektromagneti magnetvoo suhtes nihutatud ajaliselt võrra. Elektromagneti toime kiirendemine ja aeglustamine Praktikas tuleb sageli kiirendeda või aeglustada elektromagneti toimimist. Alalisvoolu elektromagneti toimimist saab aeglustada, suurendades tema elektromagnetilist aja konstanti
ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Maa magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. IV Maa on kõige muu kõrval ka üks tohutu suur magnet. Seda taipasid juba 2200 aastat tagasi hiinlased, kes ehitasid orienteerumist abistavat kompassi. Maa magnetpoolused asuvad üsna lähedal Maa geograafilistele poolustele. Magnetväli aga suunab laetud osakesed, näiteks elektronid ja prootonid. piki oma jõujooni. Seda magnetvälja omadust kasutatakse laialdaselt meie koduses televiisoritorus, kus katoodilt väljunud elektronid pannakse muutuva magnetvälja mõjul just õigesse kohta ekraanil. Sama juhtub ka Maa magenetväljas, kuhu kaugemalt kosmosest aeg-ajalt satuvad laetud elementaarosakesed. Liikudes piki jõujooni edasi, jõuavad laetud osakesed paratamatult Maa pooluste lähedusse, kus nende kiirus võib
ei äratanud. Päikese ja kuu mõjud Päikesetormide ajal tulenev kiirgus ioniseerib Maa atmosfääri ning magnetvälja tugevus võib hakata tugeva tormi puhul kõikuma. Samamoodi on tegu Maa magnetvälja tugevuse kõikumistega, kui Kuu tiirleb ümber Maa. Päikese ja kuu mõjud Päikesetorm on põhimõtteliselt Päikesel toimunud plahvatuse või purske kiirguse jõudmine Maale. Kiiruse jõudmist Maale hoiab ära magnetväli. Magnetväli suunab kahjuliku kiirguse poolustele. Vaimude uurijad on täheldanud päikesetormie ja Kuu tsüklite kõrgpunktides (täiskuu) ajal paranormaalsete nähtuste sagenemist. Inimesed näevad rohkem, inimesed tunnetavad rohkem. Samas võib Maa magnetvälja kõikumine ,,toita" vaime ning neid on paremini näha. Kas tegu on inimese puhul Maa magnetvälja tugevuse kõikumisel tunnetuse suurenemisega või suudavad vaimud ennast paremini manifesteerida seda ei ole veel täpsemalt uuritud. Päikese mõju maale
Rakutsükli pikkus on väga erinev. Apoptoos kontrollitud raku surm, juhib valk p53. Apoptoos on vajalik: vanade rakkude eemaldamiseks, sõrmede ja varvaste tekkeks, mutatsiooni rakkude hävitamiseks. Mitoos: Toimumiskoht: toimub pea kõigis eukarüootsetes rakkudes Jagunemiste arv: toimub üks etappide ring Ristsiire: ei toimu Kromosoomide arv: jääb nt inimese puhul 46 Metafaas: kromatiidid liiguvad ühekaupa ekvatoriaalatasandile Anafaas: kromosoomide kromatiidid liiguvad poolustele ja lahknevad Telofaas: tekivad tuumamembraanid, tuumakesed Telofaasi lõpp: kromosoomid keerduvad lahti, algab interfaas Tähtsus: kasvamine, haavade paranemine Tütarrakkude arv: 2 Tütarrakud: geneetiliselt identsed Meioos: Toimumiskoht: toimub ainult sugurakkude eellasrakkudes Jagunemiste arv: toimub kaks järjestikku Ristsiire: toimub, vahetavad võrdse pikkusega osi Kromosoomide arv: väheneb I telofaasis tekkinud tütarrakkudes kaks korda
elektrilahendus. 1785 aastal tähendas hollandi teadlane Martin van Marum elektrostaatilise masina töötamisel mingit erilist värskendavat lõhna. "Elektri lõhn" oli ühtlasi tugev oksüdeerija. Sedasama märkasid ka teised elektrimasinaga eksperimenteerijad. Osooni liikumine atmosfääris Kõige enam tekib osooni atmosfääris ekvaatori läheduses, kust stratosfääri õhuringlus kannab osoonirikka õhu pooluste suunas. Tuultesüsteem, mis kannab osooni ekvaatorilt poolustele on 10-30 km kõrgusel isosfääris. Voolus on tugevam talveperioodil, kui ekvatoriaalsete alade ja pooluste temperatuurierinevused on suured. Polaaaraladel on atmosfääris kõige rohkem osooni talvel ja kevadel. Suvel soojusvahetus ekvaatori ja polaaralade vahel nõrgeneb. Looduslikult on kõige õhem osoonikiht sügisel. Seega on osoonikihi paksuses ka suured sessoonsed erinevused. Osoon Osoon - O3 UV kiirgus üheaegselt tekitab ja lagundab osooni
Veenuse atmosfääris pole veearu. Puudusid tõendid magnetvälja olemasolust ümber planeedi. Venera 4 Aastal 1967, 18 oktoober. Esimest korda suudeti kohapeal analüüsida atmosfääri teiselt planeedilt ja saata andmed tagasi Maale keemiline koostis, temperatuur, rõhk. Õhurõhk küündis 90 baaritini atmosfääris. Nii suur rõhk valitseb Maa ookeanides kilomeetri sügavusel. Tugevad tuuled, puhudes päevapoolelt ööpoolele ja ekvaatorilt poolustele, ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuurierinevusi. Indikaator näitas, et atmosfäär koosneb peaagu täielikult süsihappegaasist, mille temperatuur ulatub kõrgemal atmosfääris 40°C ning pinnale lähemal 280°C . Kuidas siis sai juhtuda, et tingimused nende planeetide pinnal sedavõrd erinevad? Arvatavasti on selle põhjuseks vee puudumine Veenusel, sest nii imelik kui see ka pole, on süsihappegaasi mõlemal planeedil umbkaudu samapalju.
20. Eestis on Kroonlinna veemõõdulati null Balti süsteem BKN-77 1825-1840 aastate keskm veetase 21. Mitteperioodiline kõikumine: Tuul, hoovused, sademed, vee auramine.Teoreetiliselt loodeteda: 10 cm muutus. Praktiliselt loodeteda meri alla 50 cm 22. Põhiliste kõrguste liikide omavaheline seos . Joonis lk 46 23. Mercator: Püstsilindriline projektsioon. Meridiaanid on venitatud paralleelidega risti. Loksodroom on sirge ja ortodroom on kaar lähema pooluse poolt. Poolustele lähenedes tuleb mõõtkava suurendada, sest paralleeli kaarepikkus pooljustele lähenedes väheneb. 24. Nullsügavuse liigid.Praktiliselt loodeteta meredes: Paljuaastaline keskmine nulltase. Loodetega meredes: Süsüügialoodete minimaalne nulltase. Süsüügialoodete madalvee keskmine tase, kõikide madalvete keskm tase. Sadama nullsügavus. 25. Ekvivalentne projektsioon: pindalade suhe on jääv. Konformne projektsioon: lõpmata väikeste kujundite sarnasus
Bioloogia KT (paljunemine) 1. Paljunemine on järglaste saamine. 2. Mittesuguline paljunemine - mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, paljunemine võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt, nt: vegetatiivselt: taimed, algloomad, eoseliselt: sõnajalgtaimed, sirmik. 3. Mittesuguline paljunemine jaguneb - vegetatiivne ja eoseline paljunemine. 4. Vegetatiivse paljunemise võimalused pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks, n: bakterid, käsnad, pungumine: alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel, tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. Iseviljastumine - ühel ja samal isendil on olemas mõlemad sugurakud, sugurakkude ühinemisel saab ta järglasi, nt: kaanid, vihmaussid. 6. Partenogenees - ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esine...
Päriliku eelsoodumusega haiguste ennetamisel on olulisel kohal tervislikud eluviisid. 3. Ülesanne dihübriidsest ristamisest Nr 16 1. Rakkude jagunemine mitoosi teel Interfaas- faas kahe mitoosi vahel. Sentrioolid kahestuvad, kromosoomid on lahti keerdunud, toimub DNA kahekordistumine, raku mõõtmed suurenvad, organellide arv suureneb, Profaas- on ettevalmistav faas. Sentrioolid liiguvad poolustele. Metasfaas- Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Anafaas- Kääviniidid lühenevad, Kromotiidid liiguvad poolustele. Telofaas- Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Toimub tsütokinees-tsütoplasma jagunemine. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse . Taimerakus kujuneb vahesein. Kääbviniidid kaovad, tekkivad tuumakesed. 2. Toitumissuhted ökosüsteemides. Ökoloogilise püramiidi reegel
Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. Sellega valmistub rakk järgnevaks jagunemiseks. Loomarakkudes tsentrioolide kahestumine. Raku mõõtmed suurenevad. DNA kahekordistumine. Diferentseerunud rakud- kindel ehitus, talitus. Enne jagunemist toimub DNA replikatsioon. Mitoosi faasid. 1. Profaas. Algab kääviniidistiku kujunemine. Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks. Tuumakesed kaovad. Tsentrioolid liiguvad poolustele. Tuum suureneb. Tuumamebraanid lõhustuvad 2. Metafaas. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi ja tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. 3. Anafaas. Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel). Kääviniidid lühenevad. Kromosoomide võrdne lahknemine 4. Telofaas. Rekonstrueerimisfaas. Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Toimub tsütokinees- tsütoplasma jagunemine
Lisaks rakumembraanile ümbritseb taimerakku rakukest. See annab taimele tugevuse ja kindla kuju. Noortel rakkudel koosneb rakukest peamiselt tselluloosist, vananedes rakukest puitub või korgistub. Rakk paljuneb jagunemise teel, ühest rakust tekib kaks tütarrakku. Enne raku jagunemist pärilikkusaine kahekordistub, seejärel pärilikkusaine koondub, raku edasisel jagunemisel tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja paigutuvad raku poolustele. Nende ümber moodustuvad rakutuumad. Tsütoplasma jaguneb kaheks ja kattub rakkumembraaniga, taimedel ka rakukestega. Koeks nimetatakse ühesuguse tekke, ehituse ja talitusega rakkude moodustatud kogumikke. Taimekoed jaotatakse algkudedeks ja püsikudedeks. Algkoed toodavad rakke, millest kujunevad kõik teised koed. Tipmine algkude asub varre ja juurte tippudes, kus nad moodustavad kasvukuhiku, ülesandeks on taimeorganite pikenemine (võilille juuretipp)
interfaasis on nad taas lahtikeerdunud kujul nukleosoomsete fibrillidena. Alles järgmise rakujagunemise eel taastub kromosoomide kahekromatiidilisus. Mitoosi võime jagada tinglikult neljaks osaks: 1) profaas, 2) metafaas, 3) anafaas, 4) telofaas. Profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustavate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele ekvatoriaalsele tasandile. Metafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele
Vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid Raku ehitus Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. Raku kujud: Rasvarakud ümarad Näärmerakud kuupjad st. rakkude kuju on vastavuses nende ülesannetega. Koed: Kattekude Lihaskude Närvikude Side- ja tugikude Rakkude paljunemine: Pärilikkusaine kahekordistub Pärilikkusaine koondub Tütarkromosoomid avalduvad teineteisest ja liiguvad raku poolustele Tütarkromosoomide ümber moodustuvad rakutuumad ja tsütoplasma jaguneb kaheks 1)algkude Taimkoed: a) tipmine algkude b) külgmine algkude c) vahealgkude d) juhtkude e) tugikude f) kattekude 2)püsikude a) põhikude b) assimilatsioonikude c) säilituskude Epiteelkude-eritamine, imendumine Loomsed koed: Sidekude tugi-, toite ja kaitsefunktsioon Lihaskude liikumine, toestamine Närvikude erituste edasiandmine, ärrituste vastuvõtmine, ümbertöötamine
2) Tsütokinees tsütoplasma ja rakustruktuuride jaotamine Mitoosi kulg Enne mitoosi on toimunud DNA kahekordistumine, järelikult on rakkudes kahekromatiidilised kromosoomid. Mitoosis on neli faasi: (JÄRJEKORD TÄHTIS) 1) Profaas a. Kahekromatiidilised kromosoomid pakitakse transportvormi. b. Kaob tuumake c. Laguneb tuumaümbris d. Loomarakkudes tsentrioolid lähevad raku poolustele 2) Metafaas a. Kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku keskossa ( ekvtoriaaltasandile). b. Loomarakkudes moodustub kääviniidistik, tekib tubuliinist, kääviniidid seostuvad ühelt poolt tsentrioolidega ja teiselt poolt kahekromatiidiliste kromosoomide tsentromeeridega. Erand: kromosoomide arv on hõlpsalt loetav 3) Anafaas a. Toimub kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine
kulgu. (Poljanski 1987). Erinevad kromosoommutatsioonide liigid on väljalangemine ehk deletsioon, kahekordistumine ehk duplikatsioon, järjestuse muutus ehk inversioon, ümberpaiknemine ehk insertsioon ja ümbervahetumine ehk translokatsioon. Nende protsesside mudelid on välja toodud joonisel 1. (Einma 2009). 5 Kromosoomide arvu mitmekordistumist nimetatakse polüploidsuseks. Selle nähtuse käigus ei lahkne mitoosi käigus kromosoomid poolustele, vaid jäävad samasse tuuma edasi. Kui see protsess leiab aset meioosis, siis tekivad diploidsed sugurakud. Viljastumisel normaalse haploidse sugurakuga tekib triploidne sügoot. Juhul, kui mõlemad sugurakud on diploidsed, tekib tetraploidne sügoot. Polüploidsus on levinud kõrge viljakusega taimesortide aretamisel. Polüploidsus kuulub genoommutatsioonide hulka. Veel iseloomustab genoommutatsioone kromosoomide arvu muutus. Kui muutused tulevad esile ka keharakkudes, nimetatakse seda
Tsütokinees tsütoplasma jaotumine tütarrakkude vahel Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks. 14. Meioos Profaas tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, moodustuvad kääviniinid. Metafaas kromosoomid pole täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas kääviniinid lühenevad, kromosoomid lahknevad poolustele. Faas algab homoloogiliste kromosoomide eraldumisega teineteisest ekvatoriaaltasandil ja jõuab lõpule nende jõudmisega poolustele. Telofaas moodustuvad 2 tütarrakku. Edasi algab otsast peale ja tütarrakud poolduvad. Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks. 15. Sugurakkude areng
DNA (kromosoomides, tuumas, C-G, T-A). säilitab päriliku info! RNA (T muutub U põhjal sünteesitakse valk, katalüütilised omadused). Osaleb pärilikkuse avaldumises! ATP (universaalne energia vahendaja ja talletaja rakus). Looma rakud (varusüsivesik glükogeen, jagunemisvõime piiratud, heterotroofne). Tsentrosoom (moodustunud kahest tsentrioolist, mis koosnevad mikrotuubulitest, raku jagunemisel tagab kromosoomide liikumise poolustele, ka osades seenerakkudes). Golgi kompleks (1 membraan, valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse (lüsosoomid), osaleb rakumembraani moodustumisel). Mitokonder (2 membraani, rakuhingamine, varustab rakku energiaga, ATP süntees). Tsütoplasma (poolvedel raku sisekeskkond, seob organellid tervikuks, toidu ja jääkide liikumine, varuained). Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik (tuuma ümber, ümbritsetud
interfaasiks. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nim. rakutsükliks. Mitoosi võime jagad neljaks: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Faaside eristamise aluseks on mikroskoobis jälgitavad rakusisesed muutused. Profaasis keerduvad kromosoomid kokku, muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad käviniidid. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid jagunevad. Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomides moodustub raku ekvatoriaaltasand. Metafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis kõige paremini vaadeldavad.
kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris. Kasvuhoonegaasid soojenevad atmosfääri saabudes ning seejärel soojendavad ka ennast ümbritsevat atmosfääri. Globaalne soojenemine avaldab juba praegu loodusele arvestatavat mõju. Taimed ja loomad suudavad toime tulla vaid kindlates kliimatingimustes. Viimaste aastakümnete soojenemine on sundinud neid põhja poole rändama. 2003. aasta ajakirjas Nature avaldatud uurimistöö põhjal on möödunud sajandi teise poole jooksul poolustele lähemale rännanud 1700 taime-, looma- ja putukaliiki kiirusega neli miili kümne aasta jooksul. Kui inimene globaalset soojenemist pidurdada ei suuda, surevad paljud liigid paratamatult välja. Globaalne soojenemine muudab ka ebasoodsaks inimeste elupaiku mis neid mujale elama sunnib. Üks suurimaid probleeme selle hulgas on üleujutused. Üleujutused tavaliselt hävitavad inimeste kodud ja muud nende varad ning hiljem taandub tagasi ja inimesed saavad seal uuesti elama hakata.
Raku paljunemine Rakud on võimelised ennast uuendama, taastootma. Rakud tekivad olemaolevate jagunemise teel. Ühest rakust tekib kaks tütarrakku. Järgime keharakkude jagunemist. Kõigepealt kahekordistub pärilikkuseaine, tekivad tütarkromosoomid. Pärilikkuseaine koondub ja muutub mikroskoobis nähtavaks. Seda nimetatakse profaasiks. Seejärel kogunevad kromosoomid nn ekvaatorile raku keskel, seda nimetatakse metafaasiks. Edasi tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest raku poolustele, seda nimetatakse anafaasiks. Tütarkromosoomid keerduvad lahti ja nende ümber moodustub tuumamembraan, see on telofaas. Edasi jaguneb tsütoplasma kaheks ja kattub rakumembraaniga. Nii saab ühest rakust kaks täiesti samasugust ehk identset rakku, mis on emarakust väiksemad. Pärilikkuse ainest sõltub, milliseks kasvab üksik rakk ja kogu organism. Loomsed koed. Loomsed koed koosnevad ühesuguse tekke, päritolu, ehituse ja talitlusega rakkudest ja rakuvaheainest. Loomadel eristatakse
Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine, tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes e emarakuga geneetiliselt identsed; diploidsed. Tähtsus: mood 2 tütarrakku geneetiliselt identsed; suureneb rakkude arv tagatakse organismi kasv; vajalik ka surnud rakkude asendamiseks. Raku jagunemisel 4 faasi profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Profaas kromosoomid nähtavaks, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tuumamembraanid lahustuvad, tsentrioolid poolustele, kääviniidistiku kujunemine. Metafaas kromosoomid raku ekvatoriaaltasandile; kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri & teise otsaga tsentriooli külge. Anafaas kääviniidid lühenevad, kromatiidid poolustele. Telofaas kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, tuumamembraan, tsütokinees. Meioos rakujagunemise eriline vorm, mood sugurakud. Kromosoomide arv väheneb 2 korda; haploidsed. Tähtsus: 1 diploidsest
aastal teada õhkkonna põhikomponentide tegeliku osakaalu. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Kui Venera 7 1970. aastal Veenusel maandus, et maandumiskohas oli temperatuur 475°C ja õhurõhk küündis 90 atmosfäärini. Nii suur rõhk valitseb Maa ookeanides kilomeetri sügavusel. Tugevad tuuled, puhudes päevapoolelt ööpoolele ja ekvaatorilt poolustele, ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuurierinevusi. Pilved Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60- 70 kilomeetri kõrgusele ning sisaldab kontsentreeritud väävelhappe piisku läbimõõduga kuni 1 mikromeeter
3. Kaarlahendus kaks elektroodi, vabas õhus, pinge pole suur, tekib plasmakaar. (keevitamine) 4. Koroonalahendus tekib teravike juures, kuna Elektriväli on väga suur, hakkab teraviku ots helendama Magnetism Püsimagnet tõmbab rauda. Magneti poolus koht kus ta tõmbab tugevasti.(tõmbab ainult pooluste koha pealt Igal magnetil on vähemalt 2 kohta kust ta tõmbab. Nimetatakse põhja ja lõunapooluseks Üksikut poolust pole võimalik saada. Nimed pandi poolustele geograafia järgi 1820 Oersted avastas et kui on elektrivool siis on ka magnetiline toime, varem ei olnud õigeid vahendeid. Püsimagnet ja maakera(1600) Nõel keerab juhtmega alati risti. Püsimagnetit kuumutades kaotab see magnetilised omadused. Magnetvälja me märkame alati liikuvate laengutena Voolu magnetväli. Ampere katsed 0 K= 2 Selle ümber on Silinder Ampere valem. NB!!! Selle valemiga defineeritakse voolutugevuse ühik ehk AMPER.
Glükoosi lagundamine pärmseente toimel, eraldub süsihappegaas. (Veini ja õlle valmistamine) Näitks pärmitaigna tegemne. Tekkinud CO2 paneb kerkima ja etanool kaob küpsetades. Käärimise teeb on võimalik teha biokütust (rapsist, suhkruroo jääkidest) Laiemalt on kasutusel Brasiilias ja USA's. Anaeroobne hingamine EI OLE anaeroobne glükoüüs. KORDAMINE 10.MÄRTS 2014 ESITLUSEGA Tsentrioolid- niitide kinnituskohad. Niidid- jagavad DNA'd kaheks. ANAFAAS: Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad. Kogu tegevus selleks, et saaks DNA mõlemasse poole võrdselt. TELOFAAS: Kääviniidid kaovad, sest neid pole enam tarvis. Tekivad tuumaksesed. Sünteesitakse uued tuumamembraanid!!!!!!!! Tuuma jagunemine on lõppenud. Tsütoplasma jaguneb kaheks. (Tsütokinees) MEIOOS. Rakkude jagunemise viis, mille tulemusena kromosoomide arv on tütarrakkuses väheneb kaks korda. Meioosin on kaks jagunemist. Teine jagunemine on väga sarnane mitoosile
iseloomustab isasteriilsus (spermatosoidid ei liigu) ja samuti vastuvõtlikkus kopsuinfektsioonidele, sest liikumatud ripsmed ei eemalda hingamisteede pinnalt baktereid Kinetohoorsed, polaarsed ja astraalsed mikrotorukesed, nende funktsioonid mitoosis, milliste mootorvalkude abil need realiseeruvad? - Kinetohoorsed mikrotorukesed seostuvad kromosoomidega ja osalevad kromatiidide eraldamises üksteises ja jaguneva raku poolustele liikumises. Mootorvalkudeks kinesiinid ja düneiinid - Polaaresd mikrotorukesed on seotud vastastsentrosoomist lähtuvate polaarsete mikrotorukestega. On seotud pooluste üksteisest kaugemale liikumisega anafaas B-s. - Astraalsed mikrotorukesed, mis paiknevad kiirjalt ümber tsentrosoomi, osalevad mitoosivärtna pikemaks venitamises anafaasis. Mootorvalkudeks düeniinid. Tsentrioolide funktsioonid rakutsüklis, tsentrioolide tsükkel.
Rakutuuma ümbritseb2st membraanist koosnev tuumaümbris. Kromosoomid on nähtavad vaid jagunemise ajal. Loomarakul on rakutuum, ribosoomid ja mitokonder. Taimerakul on rakutuum, rakukest, ribosoomid, mitokonder, vakuool, plastiidid. Rakukest annab taimerakule tugevuse. Jagunemine: pärilikkusaine kahekordistub – kromosoomid muutuvad mikroskoobis nähtavaks – kromosoomid paigutuvad raku keskele ühele tasapinnale – tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest liikudes raku poolustele. Tütarkromosoomide ümber moodustuvad rakutuumad ja tsütoplasma jaguneb kaheks. Viirustel puudub rakuline ehitus. Viirused ei suuda iseseisvalt paljuneda. Viiruste uurimise tagab elektronmikroskoop. Viirusi ümbritseb valguline kat. Viiruste sees on pärilikkusaine. Erinevused haigestumises ja haiguse kulgemises põhjustab viiruste muteerumine. Bakteri elukssobiv temperatuur -50 - +30. Maal elavad bakterid võivad toituda nii olemasolevast kui enda poolt toodetud orgaanilisest ainest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
