Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Töö Elektriväljas (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas ja millest sõltub kondensaatori mahtuvus?
  • Mis määrab ära voolutugevuse?
  • Millest takistus tuleb millest sõltub?
  • Mis on elektrivoolu toime?
  • Kuidas mõõta neid uusi suurusi?
  • Kui palju näitab voltmeeter?
  • Kui suur on lambi võimsus mõlema patarei puhul?
  • Kuidas iooniseerida?
  • Mis siis juhtub kui magnetväli ära kaob ja kas see on üldse võimalik?
  • Kuidas magnetväli mõjutab osakesi?
  • Kuidas ainekeskkond magnetit mõjutab?

Lõik failist

Töö Elektriväljas


A = Fs * cosa mehaanilise töö valem.
A = qE*s saab arvutada tööd homogeenses väljas. (reaalsuses valem on kasutamatu, ei saa mõõta laengut, elektrivälja tugevust)
Potentsiaalne väli – töö ei sõltu trajektoori kujust.(tähtis on nihe )
Potensiaalvõime teha midagi, Potentsiaalne energia tekib vastastikmõjust.
E  jõud
(fii)  energia, töö W
(fii) =
näitab kui suur on mingis punktis energia  (fii)= E*s
Ekvipotensiaalpind  samatasalised pinnad
Tähtis on potentsiaalide vahe.
Potentsiaalide vahe tähis on U PINGE!
Fii1-fii2 = U
Pinget nimetatakse potentsiaalide vaheks . Teine nimi.
Pinge def =
Kahe punkti vaheline pinge näitab kui suurt tööd teeb elektriväli ühiklaengu nihutamisel punktist A punkti B.
Pinge on kõrguste vahe(potentsiaalide vahe)
E =
d = kaugus.

NELI JÕUDU
Gravitatsioonijõud
Elektromagneetiline jõud
Tugev tuumajõud
Nõrk tuumajõud
Kahe jala vahele tekkib sammupinge.
Joostes ei teki.
80% välkudest on pilvede vahel 20% lööb maa peale
Proovilaeng on positiivne.
Juhi sees on ka väli, esialgse väljaga vastassuunaline
Juhi sees tekib täpselt sama suur väli, aga vastassuunaline.
Elektrostaatiline Induktsioon – kõik tõmbab kõike

Dielektrikuks vabasid laenguid ei ole, laeng nulliks ei lähe.
Tüüp A dielektrikud
Polariseerimata aatom
väli deformeerib aatomit ja aatom polariseerub .
Väline elektriväli nõrgeneb
Tüüp B dielektrikud
Aatom algusest peale deformeerunud, polariseeritud
Epsilon näitab mitu korda läheb väli väiksemaks.
Piezo efekt  mehaanilise välja pigistamisel tekib elektriline laeng.
Mehaanilise mõju saab otse muuta elektriliseks signaaliks.
Kondensaatorsaab laenguid koguda, iseloomustab mahtuvus (füüsikaline suurus).
Ülessanne: koguda suur laeng.
Mahtuvus näitab kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel, ühikuline pinge.
C
= Farad 1F
Kõige lihtsam kondensaator on kaks metallplaati juhtmetega. kondensaatori plaatide vahele tekib homogeenne elektriväli.(kogub laenguid)
Leideni purk oli esimene kondensaator
Kuidas ja millest sõltub kondensaatori mahtuvus?
Plaatide vahe kaugus(d)
Plaatide pindala (S)
Epsilon
Kondensaator on elektripurk, salvestab laenguid
kondensaatorite energia on suhteliselt väike, ei jätku kauaks .(elektrivooluallikaks ei kõlba.)

Kondensaatori energia


Kondensaatori laadimine on seotud tööga(tuleb teha tööd).
Kondensaatorisse saab salvestada elektrivälja energiat.
Vasakule Paremale
Töö Elektriväljas #1 Töö Elektriväljas #2 Töö Elektriväljas #3 Töö Elektriväljas #4 Töö Elektriväljas #5 Töö Elektriväljas #6 Töö Elektriväljas #7 Töö Elektriväljas #8 Töö Elektriväljas #9 Töö Elektriväljas #10 Töö Elektriväljas #11 Töö Elektriväljas #12 Töö Elektriväljas #13 Töö Elektriväljas #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tekald Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
pdf

Füüsika põhivara I I

Kui mingis ruumi punktis eksisteerivad mitu elektrivälja, siis nende potentsiaalid antud punktis liituvad. →W=Edq d-kaugus nulltasandist, E-elektrivälja tugevus (N/C , V/m)  Ekvipotentsiaalpinnad on elektrivälja pinnad, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal. Ühe ja sama ekvipotentsiaalpinna kõikide punktide potentsiaalide vahe võrdub nulliga. Nulliga võrdub ka elektrivälja jõudude töö laengu liikumisel seda pinda mööda. Ekvipotentsiaalpinda mööda liikuvale laengule mõjuv jõud on risti kiirusvektoriga. Järelikult on elektrivälja jõujooned risti ekvipotentsiaalpinnaga. Punktlaengu ekvipotentsiaalpindadeks on laengut ümbritsevad kontsentrilised kerapinnad, homogeense elektrivälja ekvipotentsiaalpinnad on jõujoontega ristuvad tasandid. Elektriline potentsiaal ja elektriline potentsiaalne energia on erinevad mõisted.

Füüsika
thumbnail
24
pdf

FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT

5. Elektrivälja jõujooned, punktlaengu, dipooli ja tasandi elektriväli. Elektrivälja suund ühtib proovilaengule mõjuva jõu suunaga. Elektrivälja jõujooned eemalduvad positiivsest laengust ja suunduvad negatiivse laengu poole. Elektrivälja jõujoonte tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust. Elektrivälja, mille vektorid on kõikides punktides ühesuguse suuna ja suurusega, nimetatakse konstantseks elektriväljaks. Punktlaeng elektriväljas Laetud osakesele, mis asub elektriväljas E, mõjub elektrostaatiline jõud F , mille suund ühtib vektori E suunaga, kui osakese laeng on positiivne ja vastassuunalike kui osakese laeng on negatiivne. 6. Elektrivälja potentsiaal. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrivälja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Elektrivälja potentsiaal võrdub tööga, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud

Füüsika
thumbnail
20
docx

Elektromagnetismi teooriaeksami kordamismaterjal

Elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. (Jagame proovikehale(teine laetud keha) mõjuva jõu ja sellele kehale mõjuva laenguga, saame elektrivälja tugevuse) E=F/q E-[1N/C] (vektoriaalne suurus) Jõujoon Jõujoon on kujuteldav joon, mis näitab välja kuju. Jõud mingis punktis on jõujoone suunaline. Mida tihedamalt on jooned, seda tugevam väli. Välja potensiaal Elektrivälja potensiaal on töö, mida tuleb teha positiivse ühiklaengu A φ= viimiseks sellisesse punkti, kus elektriväli ei mõju. q [J/C]= Volt. (Kui asetame laengu elektrivälja, hakkab see liikuma. Seega omab laetud oskake elektriväljas potentsiaalset energiat ning kui tal on võimalik liikuda, siis ta teeb tööd.) E pot

Elektriõpetus
thumbnail
39
docx

Elekter ja magnetism

füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. Pinge mõiste võttis 1776. aastal kasutusele inglise füüsik Henry Cavendish, kes uuris elekri nähtusi ja elektrilaengute jagunemist. Elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks, tähisega U, nimetatakse suhet, kus q on mingi positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks ühest elektrivälja punktist teise. Seega on elektriline pinge skalaarsuurus. Pinge ühikuks SI-süsteemis on volt. Üks volt (tähistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamisel teeb elektriväli tööd 1 dzaul. Elektrivälja kahe mõõdetava punkti vaheline pinge langeb enamasti kokku nende punktide potentsiaalide vahega, kuid ei võrdu süsteemi alguses ja lõpus mõõdetava pingega. 15

Füüsika
thumbnail
6
docx

Füüsika II eksami küsimused ja vastused

juhtiva keha sees paiknevasse õõnsusesse viia laeng +Q, siis indutseeritakse sama suur negatiivne laeng ­Qsisepinnale ning positiivne laeng +Qkeha välispinnale. Sisemise ja välimise laetud kihi vahel paiknevat kinnist Gaussi pinda ei läbi elektrinihke voog, sest pinna sees paiknevate laengute algebraline summa on null. Järelikult on elektrivälja tugevus mistahes sellise pinna punktides null. Juhtiva keha sees ei ole elektrivälja. Elektrostaatilise välja jõudude töö ja potentsiaal Samuti nagu gravitatsiooniväljas paikneva keha potentsiaalne energia on võrdeline keha massiga m, on elektrostaatilises väljas paikneva laengu potentsiaalne energia pW võrdeline selle laengu suurusega q. Elektrostaatilise välja jõudude töö A laengu ümberpaiknemisel väljas võrdub selle laengu potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega: A = -(Wp2-Wp1) Elektrostaatilise välja energia

Füüsika
thumbnail
37
docx

Füüsika II eksami kordamisküsimused

Elektrivälja tugevus = väljapunkti asetatud ühiklaengule (q0=1C) mõjuv jõud See ei sõltu väljapunkti asetatud proovilaengust q0 ja on seega elektrivälja punkti iseloomustav ühene jõukarakteristik. Potentsiaal kirjeldab elektrivälja energeetilisest seisukohast. Erinevatel laengutel võib olla antud väljapunktis erinev potentsiaalne energia, kuid potentsiaalse energia Up ja laengu q0 suhe on selle punkti jaoks jääv suurus. Elektrivälja potentsiaal on töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju / lõppmatusse (iseloomustab välja potentsiaalset energiat antud punktis). 2. Elektriväli aines ­ dielektrikud · Polaarne ja mittepolaarne dielektrik, dielektrikud välises elektriväljas (+ näited, joonised) Mittepolaarse dielektriku aatomid (molekulid) näevad normaaltingimustel neutraalseks tänu mõlema laengu (+ ja ­) "raskuskeskmete" kokkulangemisele

Füüsika
thumbnail
8
docx

Füüsika konspekt

V/m (?) ja 1 N/C 14. Magnetinduktsioon- iseloomustab magnetvälja tugevust 15. Elektrivälja potentsiaal- näitab kui suur on selles väljapunktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. tähis - (fii) fii=E/q fii=E*d (homogeenses väljas) 16. Elektriline pinge - elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse pingeks. Pinge näitab kui palju tööd peab tegema ühikulise laengu liigutamiseks potentsiaalide vahe 1V saab tuletada töö valemi - A=Uq (ühik eV) 17. Elektromagnetiline induktsioon- on nähtus, kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. 18. Lorentzi jõud - magnetväljas liikuvale laetud kehale mõjuv jõud. Fl= q*v*B*sin(alpha) laetud osake võib olla prooton või elektron 19. Induktsioonivool. - nimetakse voolu, mida tekitab vooluallikas juhtmes vastupidise suunaga. 20. Pööriselektriväli. - tekib induktsioonivoolu tõttu, mille jooned on kinnised kontuurid. 21

Elektromagnetvõnkumine
thumbnail
33
docx

Füüsika II Eksam

positiivne ja laengu poole kui laeng on negatiivne Vihikus: E = k * q / r^2 Punktlaengute süsteemi elektrivälja tugevus on võrdne üksikute laengute elektrivälja tugevuste vektorsummaga (superpositsiooniprintsiip) 3. Elektriväljatugevuse voog. Elektrivälja jõujooned. Elektrivälja graafiliseks kirjeldamiseks kasutatakse jõujooni ja ekvipotentsiaalpindasid. Elektriväljatugevuse jõujooned: sellised jooned elektriväljas, mille puutujaks igas punktis on väljatugevus. Ekvipotentsiaalpinnad: sellised pinnad elektriväljas, mille ulatuses on potentsiaalil sama väärtus, täpsemalt vaata 6. punkt. Elektrivälja (samuti grad fi) jõujoon on igas punktis risti seda punkti läbiva ekvipotensiaalpinnaga. Elektriväljatugevuse voog on mingit pinda läbivate jõujoonte arv. Voogu arvutatakse valemiga: ϕ =ES(vektoritega)=EScos α , kus S on selle pinna normaalvektor ehk nn

Füüsika ja elektrotehnika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun