50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tekald
Õppematerjali autor
Kui mingis ruumi punktis eksisteerivad mitu elektrivälja, siis nende potentsiaalid antud punktis liituvad. →W=Edq d-kaugus nulltasandist, E-elektrivälja tugevus (N/C , V/m) Ekvipotentsiaalpinnad on elektrivälja pinnad, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal. Ühe ja sama ekvipotentsiaalpinna kõikide punktide potentsiaalide vahe võrdub nulliga. Nulliga võrdub ka elektrivälja jõudude töö laengu liikumisel seda pinda mööda. Ekvipotentsiaalpinda mööda liikuvale laengule mõjuv jõud on risti kiirusvektoriga. Järelikult on elektrivälja jõujooned risti ekvipotentsiaalpinnaga. Punktlaengu ekvipotentsiaalpindadeks on laengut ümbritsevad kontsentrilised kerapinnad, homogeense elektrivälja ekvipotentsiaalpinnad on jõujoontega ristuvad tasandid. Elektriline potentsiaal ja elektriline potentsiaalne energia on erinevad mõisted.
5. Elektrivälja jõujooned, punktlaengu, dipooli ja tasandi elektriväli. Elektrivälja suund ühtib proovilaengule mõjuva jõu suunaga. Elektrivälja jõujooned eemalduvad positiivsest laengust ja suunduvad negatiivse laengu poole. Elektrivälja jõujoonte tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust. Elektrivälja, mille vektorid on kõikides punktides ühesuguse suuna ja suurusega, nimetatakse konstantseks elektriväljaks. Punktlaeng elektriväljas Laetud osakesele, mis asub elektriväljas E, mõjub elektrostaatiline jõud F , mille suund ühtib vektori E suunaga, kui osakese laeng on positiivne ja vastassuunalike kui osakese laeng on negatiivne. 6. Elektrivälja potentsiaal. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrivälja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Elektrivälja potentsiaal võrdub tööga, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud
Elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. (Jagame proovikehale(teine laetud keha) mõjuva jõu ja sellele kehale mõjuva laenguga, saame elektrivälja tugevuse) E=F/q E-[1N/C] (vektoriaalne suurus) Jõujoon Jõujoon on kujuteldav joon, mis näitab välja kuju. Jõud mingis punktis on jõujoone suunaline. Mida tihedamalt on jooned, seda tugevam väli. Välja potensiaal Elektrivälja potensiaal on töö, mida tuleb teha positiivse ühiklaengu A φ= viimiseks sellisesse punkti, kus elektriväli ei mõju. q [J/C]= Volt. (Kui asetame laengu elektrivälja, hakkab see liikuma. Seega omab laetud oskake elektriväljas potentsiaalset energiat ning kui tal on võimalik liikuda, siis ta teeb tööd.) E pot
füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. Pinge mõiste võttis 1776. aastal kasutusele inglise füüsik Henry Cavendish, kes uuris elekri nähtusi ja elektrilaengute jagunemist. Elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks, tähisega U, nimetatakse suhet, kus q on mingi positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks ühest elektrivälja punktist teise. Seega on elektriline pinge skalaarsuurus. Pinge ühikuks SI-süsteemis on volt. Üks volt (tähistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamisel teeb elektriväli tööd 1 dzaul. Elektrivälja kahe mõõdetava punkti vaheline pinge langeb enamasti kokku nende punktide potentsiaalide vahega, kuid ei võrdu süsteemi alguses ja lõpus mõõdetava pingega. 15
juhtiva keha sees paiknevasse õõnsusesse viia laeng +Q, siis indutseeritakse sama suur negatiivne laeng Qsisepinnale ning positiivne laeng +Qkeha välispinnale. Sisemise ja välimise laetud kihi vahel paiknevat kinnist Gaussi pinda ei läbi elektrinihke voog, sest pinna sees paiknevate laengute algebraline summa on null. Järelikult on elektrivälja tugevus mistahes sellise pinna punktides null. Juhtiva keha sees ei ole elektrivälja. Elektrostaatilise välja jõudude töö ja potentsiaal Samuti nagu gravitatsiooniväljas paikneva keha potentsiaalne energia on võrdeline keha massiga m, on elektrostaatilises väljas paikneva laengu potentsiaalne energia pW võrdeline selle laengu suurusega q. Elektrostaatilise välja jõudude töö A laengu ümberpaiknemisel väljas võrdub selle laengu potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega: A = -(Wp2-Wp1) Elektrostaatilise välja energia
Elektrivälja tugevus = väljapunkti asetatud ühiklaengule (q0=1C) mõjuv jõud See ei sõltu väljapunkti asetatud proovilaengust q0 ja on seega elektrivälja punkti iseloomustav ühene jõukarakteristik. Potentsiaal kirjeldab elektrivälja energeetilisest seisukohast. Erinevatel laengutel võib olla antud väljapunktis erinev potentsiaalne energia, kuid potentsiaalse energia Up ja laengu q0 suhe on selle punkti jaoks jääv suurus. Elektrivälja potentsiaal on töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju / lõppmatusse (iseloomustab välja potentsiaalset energiat antud punktis). 2. Elektriväli aines dielektrikud · Polaarne ja mittepolaarne dielektrik, dielektrikud välises elektriväljas (+ näited, joonised) Mittepolaarse dielektriku aatomid (molekulid) näevad normaaltingimustel neutraalseks tänu mõlema laengu (+ ja ) "raskuskeskmete" kokkulangemisele
V/m (?) ja 1 N/C 14. Magnetinduktsioon- iseloomustab magnetvälja tugevust 15. Elektrivälja potentsiaal- näitab kui suur on selles väljapunktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. tähis - (fii) fii=E/q fii=E*d (homogeenses väljas) 16. Elektriline pinge - elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse pingeks. Pinge näitab kui palju tööd peab tegema ühikulise laengu liigutamiseks potentsiaalide vahe 1V saab tuletada töö valemi - A=Uq (ühik eV) 17. Elektromagnetiline induktsioon- on nähtus, kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. 18. Lorentzi jõud - magnetväljas liikuvale laetud kehale mõjuv jõud. Fl= q*v*B*sin(alpha) laetud osake võib olla prooton või elektron 19. Induktsioonivool. - nimetakse voolu, mida tekitab vooluallikas juhtmes vastupidise suunaga. 20. Pööriselektriväli. - tekib induktsioonivoolu tõttu, mille jooned on kinnised kontuurid. 21
positiivne ja laengu poole kui laeng on negatiivne Vihikus: E = k * q / r^2 Punktlaengute süsteemi elektrivälja tugevus on võrdne üksikute laengute elektrivälja tugevuste vektorsummaga (superpositsiooniprintsiip) 3. Elektriväljatugevuse voog. Elektrivälja jõujooned. Elektrivälja graafiliseks kirjeldamiseks kasutatakse jõujooni ja ekvipotentsiaalpindasid. Elektriväljatugevuse jõujooned: sellised jooned elektriväljas, mille puutujaks igas punktis on väljatugevus. Ekvipotentsiaalpinnad: sellised pinnad elektriväljas, mille ulatuses on potentsiaalil sama väärtus, täpsemalt vaata 6. punkt. Elektrivälja (samuti grad fi) jõujoon on igas punktis risti seda punkti läbiva ekvipotensiaalpinnaga. Elektriväljatugevuse voog on mingit pinda läbivate jõujoonte arv. Voogu arvutatakse valemiga: ϕ =ES(vektoritega)=EScos α , kus S on selle pinna normaalvektor ehk nn
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid