Bioloogia paljunemine (0)

Sugulisel paljun. saab uus org enamasti alguse viljastunud munarakust.Viljastunud sugurakud on ühelt (isevilj)v 2-lt vanemalt(ristvilj.pärib järglane geneetilise info).Sama liigi eri populatsioonid võivad oma vahel ristuda,kuid eri liikide esindajad tav ei ristu,kui ristuvad on järglased steriilsed ja neid ei saa lugeda omaette liigiks .Mittesugulisel paljun.ühest vanemast.Toimub eoseliselt v vegetatiivselt.Org paljun eostega-suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljun eoste e. spooridega. Kottseened arenevad eosed rakuiselt-eoskottides.Pärmseened paljun pungumise teel.Kantseente eosed aren rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel-eosekandadel.Taimeriigis paljun eostega sammal -ja sõnajalgtaimed.Maarjasõnajalal toim munarakuvilj eellehel.Veg paljun: bakterid, protistid , seened,osa selgrootutest ,paljud taimeliigid .Bakterid jag kaheks otsepooldumise teel.DNA kahe -kordustumine.Järg sünteesitakse rku keskossa rakumembraanid ja – kestad ning mootustub 2 tütarrakku,erinevad bakterid poolduvad erineva kiirusega.Pärmseened paljun pungumisega. Samblikud paljun vegetatiivselt rakise tükikese abil.Taimeriigis on levinud veg paljun nt:kätteseemne- taimer annavad järglasi risoomide, mugulate ,sibulate abil.Loomariigis veg paljun pungumise v pooldumise teel. Selgroogsed loomas mittesug teel ei paljune.Veg paljun tähtsus-võimadab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna.
Meoos on rakujagunemine,mille käigus arenevad sugurakud v eosed.Krom arv väheneb 2x,tekkinud rakud ei ole identsed.1jagunemine- interfaas -toimub ATP süntees,raku organellide arvule suurenem.tsentrioolide paarid 2kordistuvad; profaas -tsentr. Paarid liiguvad poolustele .Mood. käävi- niidid .Krom. keerduvad kokku,tuuma membraanid kaovad; metafaas - homoloogilised krom liiguvad ekvatoriaal tasandile paari kaupa,neile kinnituvad kääriniidid(ühelt poolt); anafaas -kääriniidid lühene. Telofaas -moodustuvad uued tuumamembraanid ,algab tsütoginees ja tulem.2 tütarrakku.Krom arv vähenenud 2x,krom on 2 kromtiidilised.2jagunemine-interfaas-DNA 2x ei toimu;profaas-tsentrioolide paarid liiguvad poolustele.tek uued kääriniidid;metafaas-krom liiguvad ekvatioraal tasandile,neile kinn käärniidid;anafaas-käärniidid lühenevad,krom kromatiidid liiguvad poolustele;telofaas-krom keerduvad lahti,tekivad tuumamembraanid,algab trütoginees.*on tekkinud 4 geneetiliselt erinevat,ühekordse kromosoomistikuga tütarrakku.1x-ne kromo-tik:n happeline;2x-ne:2n diploidne.
Mitoos –päristuumsete rakkude jag viisi,millega tagatakse krom arvu püsimvus tütarrakkudes.Mitoos koosneb karüokineesist ja tsütokineesist.Rakkutsük-koosn interfaasist ja mitoosist.Rakuseised muutused interfaasis -Organellide arv suureneb,toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. Interfaasi lõpus toimuva DNA 2x- mise tagajär-l on krom rakujag alguseks kahekromatiidilised. (koostis:2dna molekuli,mille nukleotiidsed järj on identsed ja sisaldavad samu geene)Mitoosi alguses- 1krom kormatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil.Rakujag lahknevad kõigi krom kromatiidid ja moodustunud tütarrakudesse jäävad ühekromatiidiised kromosoomid.1jagunemine-profaas-keerduvad krom kokku.rakutuum suureneb,tuumaksed kaovad.tsentrioolipaarid liiguvas vastassuunas.poolustele liikuvate tsentrioolide vahel mood kääviniidid;Metafaas-liig krom raku keskossa,ühele tasapinnale.Krom on max kokku keerdunud.kääviniidid kinnituvad krom tsentromeeridele;Anafaas-lüh tsenrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kromosoomide kromantiidid eralduvad teineteisest;Telofaas-kääviniidid kaovad,sünteesitakse tuumamembraanid.Krom keerduvad järk-järgult lahti,tekivad tuumakesed.
Suguline e generatiivne paljun-mehe seemnerakud on spermid ,esmasteks eellasteks on spermatogoonid.Spermatogoodid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes.valmin seemnerakud talletatakse munandimanuses.Naise munarakud valmi munasarjades. Eellasteks on ovogoonid. Naisel lõppeb ovogoonide paljun juba looteeas.Alco, narko -võivad kahjust kõiki munarakke.Iseärasused ovogeneesis toim meisoosil- iga menstruaaltsüklis lõpetab meioosi,väljub munasarjast enamasti 1 munarakk .Meioosi esim jag jörgnevas tsütokineesis jaotub tsütoplasma tütarrakkude vahel ebavõrdselt. Lõpuks saadakse 1 suur viljastumisvõimeline munarakk ja kolm väikest arengu-ja viljastumisvõimetut rakku. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks.