füüsika praktikum 8 (0)
Tallinna Tehnikaülikool
Tallinna Tehnikaülikool
Füüsikainstituut
Üliõpilane:
Teostatud:
Õpperühm:
Kaitstud:
Töö nr: 8
TO:
Töö eesmärk: Maa magnetvälja
magnetilise induktsiooni
horisontaalkomponendi määramine.
Töövahendid: Tangensgalvanomeeter,
ampermeeter, ümberlüliti, reguleeritava
väljundpingega alalispingeallikas.
Skeem
1. Töö teoreetilised alused
Maa magnetväli on oma kujult ligilähedane magnetiseerunud kera magnetväljale. Praegusajal
asetsevad Maa magnetpoolused, mille asendid pikkamisi muutuvad, suhteliselt lähedal
geograafilistele poolustele (joonis 8.1). Kanada Geoloogiateenistuse andmetel on viimasel
sajandil magnetilise lõunapooluse keskmine liikumiskiirus olnud 11 km aastas. Seejuures on
1970. aastatest alates kiirus kasvanud 40 km-ni aastas. Sajand tagasi asus magnetiline
lõunapoolus 1900 km kaugusel geograafilisest põhjapoolusest. 2005.a oli see kaugus vaid
800 km (nurkkaugus 7,30 ). Aeglaselt muutub ka Maa magnetvälja magnetilise induktsiooni
suurus. See on viimase pooleteise sajandiga nõrgenenud ≈10 %.
Maa magnetvälja magnetiline induktsioon on magnetilisel ekvaatoril suunatud
horisontaalselt, magnetilistel poolustel vertikaalselt. Maa teistes punktides on magnetiline
induktsioon suunatud mingi nurga all vertikaali suhtes, st omab nii horisontaal- kui ka
vertikaalkomponenti. Maa magnetilise induktsiooni horisontaalkomponendi suunda
nimetatakse magnetilise meridiaani suunaks. Nurka Maa magnetilise induktsiooni suuna ja
horisontaaltasapinna vahel nimetatakse inklinatsiooninurgaks (joonis 8.1 nurk β ),
geograafilise ja magnetilise meridiaani vahelist nurka antud kohas aga magnetiliseks käände-
ehk deklinatsiooninurgaks. Magnetnõel, mis võib pöörelda ainult ümber vertikaaltelje,
pöördub horisontaaltasandis Maa magnetvälja horisontaalkomponendi BH mõjul. Seda
magnetnõela omadust kasutatakse tangensgalvanomeetris Maa magnetvälja
horisontaalkomponendi määramiseks. (Maa magnetvälja horisontaalkomponendi all
mõeldakse selles töös Maa magnetvälja magnetilise induktsiooni horisontaalkomponenti.)
Selles töös kasutatav tangensgalvanomeeter koosneb nelja keeruga poolist, mille
horisontaalsele teljele on asetatud kompass (joonisel 8.2 on esitatud katseseadme
horisontaalne läbilõige). Voolu puudumisel poolis on magnetnõel orienteeritud Maa
magnetilise meridiaani sihis. Kui läbi pooli lasta alalisvool, siis magnetnõelale mõjub peale
Maa magnetvälja veel ka pooli magnetväli ja magnetnõel orienteerub summaarse magnetilise
induktsiooni sihis. Erisuunaliste magnetiliste induktsioonide liitmine on matemaatiliselt
lihtsam siis, kui nad on teineteisega risti. Kuna pooli magnetiline induktsioon on pooli
tsentris paralleelne pooli teljega, siis on otstarbekas pooli telg pöörata Maa magnetilise
meridiaantasandiga risti (joonis 8.2).
2. Töö käik
Jrk nr
I, A
°
, °
tan
, T
1
0,33
28
35
31,5
0,6128
0,0000126
2
0,40
35
39
37
0,7536
0,0000125
3
0,50
40
46
43
0,9325
0,0000126
4
0,60
46
50
48
1,1106
0,0000127
5
0,70
50
53
51,5
1,2572
0,0000130
6
0,80
55
58
56,5
1,5108
0,0000124
7
0,90
58
60
59
1,6643
0,0000127
8
1,00
61
63
62
1,8807
0,0000125
9
1,10
64
65
64,5
2,0965
0,0000123
10
1,20
66
67
66,5
2,2998
0,0000123
=0,0000126=1,26 x 10
5
Pooli keerdude arv: N = 4
Pooli keeru raadius: r = 0,107m
Maa magnetvälja tugevuse horisontaalkomponendi ligikaudne väärtus Eestis on H = 13
Selle valemiga arvutades on Maa magnetvälja tugevuse horisontaalkomponendi ligikaudne
väärtus H=10
Töö eesmärk oli Maa magnetvälja magnetilise induktsiooni horisontaalkomponendi
määramine. Katse andmete põhjal arvutasin tabelisse vajalikud väärtused. Viimasest lahtrist
arvutasin
kõikide
väärtuste
aritmeetilise
keskmise
ja
sain
Maa
magnetvälja
horisontaalkomponendi
. Selle kaudu sain valemit kasutades arvutada Maa magnetvälja
magnetilise induktsiooni horisontaalkomponendi väärtuse Eestis, mis tuli 10 , aga
konspektist leitud väärtus on 13 . Vastuse erinevus võib tuleneda katseandmete ebatäpsuselt
või siis nurkade kaudu arvutatud tangensite väärtuste pärast. Suurusjärk on mõlemal väärtusel
sama.
Töö eesmärk: Maa magnetvälja
magnetilise induktsiooni
horisontaalkomponendi määramine
Sarnased õppematerjalid
109
doc
Füüsikaline maailmapilt
Suuremale
muutumiskiirusele vastab tugevam vool. Seega magnetvälja muutumine tekitab väljas
olevas juhtmes muutuva elektrivoolu.
Kuidas seletada pinge või voolu tekkimist meie katsetes? Magnetväljas liikumine
põhjustab vabade laengukandjate nihkumist juhtmes, sarnaselt magnetvälja mõjuga
vooluga juhtmele.
Kuid ka elektrivoolu muutumine tekitab muutuva magnetvälja.
3
Vastupidist nähtust: magnetelektrilist induktsiooni, ei käsitleta eraldi füüsika osana
6
Ning selgub, et muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivool on selline, mis takistab
teda tekitava magnetvälja muutumist. Seda seost nimetatakse Lenzi reegeliks. Emil
Lenz on TÜ kasvandik Lenzi reegel on looduse üldise omaduse, inertsuse, laiskuse
kajastumine. Ikka püütakse vältida muutusi.
Seda reeglit saab sõnastada veel lühemalt: induktsioonivool toimib alati vastupidiselt
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid