Kordamisküsimused Hüdrograafia I töö 2SS1/11 (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Kordamisküsimused Hüdrograafia I töö 2SS1/11

Hüdrograafia 2 mõistet: Loodusgeograafia haru, mis uurib ja kirjeldab siseveekogusid
Merenduse haru, mis selgitab merede ja suurte siseveekogude laevasõiduteid ja –tingimusi ning tagab ohutu laevaliikluse . Tihe seos on kartograafia geodeesia arvutustehnika ning merefüüsikaga.

Maailmamere keskmine soolsus on 35 Promilli ja süvavee keskm temp on 2-4 C

Mõisted: Glatsiaalne: Liustikutekkeline, Fütogeenne: Taimtekkeline, Zoogeenne: Loomteggekine, Mariinne:meretekkeline Pinnavormide sklulptuursuse tekkepõhjus.

Nõlvade jaotus kuju järgi: Nõgusad, Kumerad, sirged , astmelised . Tekke järgi: Varingu , rusukalde, erosiooni.

Mäetipp on suletud pinnavorm , Ta koosneb Piiratud nõlvadest ja jalamijoontest. Mäehari on avatud kahest suunast , ühendatud on pikk tippude kogum.

Geosünklinaal: Maakoore väljavenitatud kujuga liikuvad alad, Mood mandrite ja ookeanide üleminekupiirkond. Georiftogeen, On ookeanikoore liikuvad alad Ookeanitüüpi maakoore lahknemine ja kiire horisontaalne liikumine Maakoor on tavalisest tunduvalt paksem . Rohkelt vulkaane ja maavärinaid.

Ranniku profiil Õpik lk 25

Maailmamere profiil

Hüdrogeensed reljeefikujundavad protsessid: Liikuva jää ja vee energia: Tuulelainetus, Murdlainetus , hoovused , looded , Jää teke ja liikumine,

Geoloogilised välisjõud: Voolav vesi, lainetus, liustike liikumine, tuule tegevus, Ka inimtegevus, Maismaal on valdav, kulumisprotsess, Meres on kuhjumisprotsess.

Ranniku tänapäevane mõiste: Rannik on maismaa ja ja suure veekogu kokkupuuteala, kus vee lainetustegevuse tulemusena on kujunenud spetsiifilised pinnavormid .

Sirgel rannikul puuduvad suured muutused suures plaanis. Õgvendunud rannik: Kaarekujuline rand ja lauge rand

Riiasrannik: Kiilukujulised lahed , Kohad, kus mäeahelikud jõuavad risti rannikule . Nimi Hispaania Ria’. Limaanrannik: Jõgede suudmete üleujutamine.

Kui naaberabajate vahe ületab abaja suudme laiuse vähem kui 10 korda on tegu lahelise rannikuga. Looklev rannik on lahtede järjestikuline paiknevus .

Põhiline projektsioon on püstsilindriline projektsioon. Meridiaanid on venitatud paralleelidega risti. Põhjasuunas mõõtkava suureneb. Üle 70 laiuskraadi ei kasutata mercaatorit. Veel on Koonilised projektsioonid, põiksilindri projektsioon. Gnomooniline projektsioon ja asimuudiline stereograafiline projektsioon.

Geograafilised koordinaadid jaotuvad Laius: nurk referentselliproidi normaali ja ekvaatori vahel. Pikkus: algmeridiaani tasandi ja asukohameridiaanitasandi vaheline nurk. Võta kuidas tahad . Sferoidilised koordinaadid(Fii ja Lambda ) Geodeetilised koordinaadid (B ja L) geotsentrilised ristkoordinaadid XYZ. Kõik need hõlmavad moonutusi.

Objektid ja andmed, mis kantakse merekaartidele: Rannajoon , Põhjaprofiil, Objektid, mis on abiks navigeerimisele nii maal kui merel, sügavused.

Põhilised hürdograafilised tööd: Tööde piirk geod ettevalmistus. Nullsügavuse määramine ja kõrgusliku aluse rajamine. Merepõhja mõõtmine ja mõõtmiste taandamine nullsügavusele. Hüdrograafiline traalimine. Ranniku topograafiline kaardistamine, andmete kogumine lootsinduse tarvis.

Veealused plaanilise aluse merepunktid: Teadaolevate koordinaatidega kindlustatud merepunkt , mis on vajalik geodeetilisteks töödeks. Veealused märgid võivad olla aktiivsed või passiivsed.(passiivne on madalaveelistel aladel, sest nõrk leitavus, Aktiivne saadse ka signaali ja on seega suuremal distantsil kasutatav.

Eestis on Kroonlinna veemõõdulati null Balti süsteem BKN-77 1825-1840 aastate keskm veetase

Mitteperioodiline kõikumine: Tuul, hoovused, sademed, vee auramine .Teoreetiliselt loodeteda: 10 cm muutus. Praktiliselt loodeteda meri alla 50 cm

Põhiliste kõrguste liikide omavaheline seos . Joonis lk 46

Mercator: Püstsilindriline projektsioon. Meridiaanid on venitatud paralleelidega risti. Loksodroom on sirge ja ortodroom on kaar lähema pooluse poolt. Poolustele lähenedes tuleb mõõtkava suurendada, sest paralleeli kaarepikkus pooljustele lähenedes väheneb.

Nullsügavuse liigid.Praktiliselt loodeteta meredes: Paljuaastaline keskmine nulltase.
Loodetega meredes: Süsüügialoodete minimaalne nulltase.
Süsüügialoodete madalvee keskmine tase, kõikide madalvete keskm tase. Sadama nullsügavus.

Ekvivalentne projektsioon: pindalade suhe on jääv.
Konformne projektsioon: lõpmata väikeste kujundite sarnasus. Pikkuste mõõtkava ei olene suunast ja nurgad on moonutusteta.

Nullsügavuse nõuded:1)Määrang peab olema täpne ja yheselt mõistetav. 2)nullsügavuse kriteerium peab olema kõigile üks.3)nullsügavus peab tagama laevasõiduohutuse. 4)Nullsügavus peab võimaldama minimaalsetes sügavustes laevatada. 5)kaardid olemasoleva nullsügavusega peavad kõlbama praktilisteks harjutusteks nii maal kui merel. 6)akvatooriumis mõõdetud andmeid peab olema lihtne taandada nullsügavusele. 7)nullsygavusemääramiseviisid peavad olema lihtsad ja tagama vastava kõrgusmärgi määramise suure täpsusega.

Alaline TVP: Püsirajatis, pikaajaline vaatlus , enamastyi statsionaarsed jaamad.
Täiendav TVP: veetaseme kõikumine on iseomane ainult sealsele piirkonnale ja taandamistulemused tehakse vahetute mõõtmiste tulemusena. Hoitakse töös 3-6 kuud
Ajutine TVP: mõõdetud sügavuste taandamine määratud nullsügavusele kaugemates mõõtmispiirkondades. Paigaldatakse reeglina vaid mõõtmiste ajaks.
Reeperid on tasemevaatluspostide kõrguste kontrollimiseks. On põhireeper- e. Nullsygavuse pikaajaline kinnistaja; tööreeper-e. TVP seadmestiku kõrguse kontrollimiseks. Muutumatu 2-3 aastat.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Kordamisküsimused Hüdrograafia I töö 2SS1 11 #1

Kordamisküsimused Hüdrograafia I töö 2SS1 11 #2

Kordamisküsimused Hüdrograafia I töö 2SS1 11 #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Nastyyyyz Õppematerjali autor

rannik projektsioon kaar vaatlus looded koordinaadid profiil veekogu pinnavorm sirge hoovused Hüdrograafia mõõtkava maakoore objektid maismaa

Sarnased õppematerjalid

odt

Tõus ja mõõn ehk looded

aastal. Sisemeredes on looded nõrgemad. Läänemeres on looded alla 10 cm, kuna tõusuveelaine ei suuda läbida kitsaid väinu. Soome lahes on tõusuvee kõrgus kuni 14 cm. Loodeteenergia Loodeteenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal. Loodetega tekkivate lainete energiat on kasutatud jõujaamades tootmiseks elektrienergiat. Loodeteelektrijaam rajatakse basseini, milleks suletakse laht või jõe suue. Elektrijaama töö põhinebki basseini ja mere veetaseme vahe muutumisel tõusu ja mõõna tagajärjel. Loodete elektrienergia tootmine sõltub tõusu ja mõõna režiimist. Loodeteenergia positiivsed küljed on selle odavus ning vee ja atmosfääri mittesaastavus. Selle negatiivseteks külgedeks on kapitaalmahutused, ehitamise kallisus ning selle pidevalt kasutamine on keerukas loodete perioodilisuse tõttu. Loodeteenergia, nagu ka tuuleenergia ei kuulu taastuvate energialiikide

Geograafia