PALJUNEMINE (0)

PALJUNEMINE
Paljunemine on järglaste saamine, üks olulisemaid eluavaldusi ja oluline liigi säilimise seisukohalt
Paljunemise põhijaotus
Mittesuguline
1) üks vanim 4) Lühema ajaga rohkem järglasi
2) Järglane vanemaga geneetiliselt identne 5) Organismile vähem energiakulukas
3) Ei eelda eriliste rakkude olemasolu 6) Õigustatud stabiilses keskkonnas
Suguline
1) Kaks vanemat 5) Esineb ulatuslik pärilik muutlikus
2) Vajalikud sugurakud 6) Evolutsiooniliselt hilisem, kuid kindlam muutuvas
3)Tavaliselt vähem järglasi keskkonnas
4) Organismile energiakulukam 7) Kannab mõlema vanema geneetilisi omadusi
Eoseline
Esineb seentel, osadel protistidel, osadel taimedel( samblad , sõnajalad, osjad , kollad)
Vegetatiivne
Esineb bakteritel, patistidel, seentel, mõnedel selgrootutel, paljduel taimedel. Jaguneb Pooldumiseks(toimub DNA repl.
Ja rakk jaguneb kaheks, bakter ,käsn), pungumiseks(tekib kehal väljasopistus millest uus isend , pärmseened, protistid ), taimeosana( risoom ,mugul, sibul ) ja polüembrüoonia(viljastatud munaraku jagunemine)
Kehaväline viljastumine
- Küpseb palju sugurakke , viljastumine on juhuslik, hukub palju, ebasoodsate tingimuste tõttu
- Kalad , kahepaiksed
Kehasisene viljastumine
- Küpseb vähe sugurakke, tõenäosus suurem, paremini kaitstud keskkonna tingimuste eest
- Imetajad, roomajad , linnud
Iseviljastumine
- Hermafrodiitsetel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis
- Viinamäetigu, vihmaussid , kaanid
Partenogenees
- Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust.
- esineb mõnedel putukarühmadel, mesilased , lehetäid, vähilaadsed, mõned sisalikud, kahepaiksed, kalad.
Mitoos
Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt
identsed tütarrakud
Mitoos jaguneb:

Karüokinees- tuuma jagunemine

Tsütokinees- Tsütoplasma jagunemine
Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel
ühendatud tsentromeetri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist.
Interfaas - faas kahe mitoosi vahel, ettevalmistus jagunemiseks

DNA replikatsioon

ATP süntees

Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv

Tsentriool kahestub
Profaas Ettevalmistav faas
Etapp nr. 1, kromosoomid muutuvad nähtavaks. Tsentrioolid liiguvad pooluste poole, nende vahele
tekivad kääviniidid
Metafaas Rändamisfaas
2. faasis kromosoomid rivistuvad ekvatoriaaltasandile
Anafaas eraldumisfaas
Kromatiidid liiguvad poolustele
Telofaas rekonstrueerimisfaas
Sünteesitakse uued tuuma membraanid, rakumembraan sopistub sisse ja moodustub 2 rakku
Mitoosi tähtsus
* Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel
* Tütarrakud on geneetiliselt identsed
* Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv
* Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks
Meioos
Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda
Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust heploidset tütarrakku
Meioosis 2 korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks. Munaraku viljastamisel ühinevad kahe suguraku
kromosoomid ja taastub kõigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik.
Interfaas meioosile eelnev, sarnaneb mitoosi omaga
Toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid
Meioosi profaas
Liituvad kromoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, seda nim.
Kromosoomide ristsiirdeks. Toimub I faasis, võib kesta päevi või isegi aastaid
Sarnased protsessid mitoosiga:
-Tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, ning muutuvad mikroskoobiga
vaadeldavaks, samal ajal tsentriaalide paarid eralduvad teineteisest ja liiguvad vastassuunas, nende vahel moodustuvad
kääviniidid
Erinevused:
- Mitoos tagab kromosoomide arvu püsimise, meioos aga vähendab 2 korda
- Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad, esineb sugurakkude ja eoste
moodustumisel
Sugurakkudele iseloomulikud tunnused:
* Haploidse kromosoomistikuga
* Pärilikelt omadustelt erinevad
Küpsed sugurakud ei jaugne enam
Spermatogenees:
* Seemnerakkude ehk spermide areng mehel
* Spermid moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes
* Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid
* Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpse perioodi vältel
* Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi
* Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril
* Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses
Viljastumine
- Toimub munajuha laienenud osas
- Tekib sügoot ehk viljastatud munarakk
- Viljastatud munarakk jaguneb ja tekib rakukobar ehk kobarloode
- Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva
Ontogenees - viljastumisel käivituv organismi individuaalne areng
1) Viljastumine- spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine
2) Embrüogenees- loote areng
3) Postembrüogenees- lootejärgne areng
Loote areng
- Kobarlootest areneb idulane ( 1. arengukuu, kujuneb esmane närvisüsteem, südame-, veresoonte-, luude-,
lihaste-, seedeelundkonna - ja jäsemete alged . Süda hakkab lööma umbes
25. päeval)(2. arengukuu, idulasel kujuvad aju, sõrmed ja varbad, magu ja maks, kopsud , kõrvad ja nina)
- 3. arengukuust nimetatakse looteks, sarnaneb inimesele( kujunevad suguelundid, neerud , silmavärv, liigutused)
- 4. arengukuul kujunevad imemisrefleksid, neelamisrefleksid, luud, nähtavad suguorganid
- 6. arengukuul nahk on kortsuline, luud tugevnevad, kopsud täiustuvad
- 7. arengukuul moodustub rasvkude, reageerib valgusele, helile ja puudutustele
- 8. arengukuul nahk sileneb, karvad kaovad, on välja arenenud närvirakud
Loote kestad
- Ajutised organid mis kaitsevad loodet
1) Platsenta - emaka seinal , ema ja loote ainevahetus , kaitseb haigustekitajate eest,
toodab hormoone, platsentaga ühendab nabanöör
2) Lootevesi - on joogi ja urineerimiskeskkkond, kaitseb põrutuste, veekaotuse ja temperatuurimuutuste eest
Loodet kahjustavad tegurid- füüsikalised tegurid(põrutused, kiirused, kitsad riided)
haigused( punetised , süüfilis), keemilised ühendid( alkohol , narkootikumid, värvid, ravimid)
ja toitumisega seotud( vitammiinie, mineraalide puudus)