Põhivara (6)

Põhivara
Antigeen – selgroogsesse organismi saatunud võõraine
Antikeha – neljast ahelast koosnev valks, mis on moodustunud antigeenide kahjutuks tegemiseks
Biheeliks – ehk sekundaarstruktuur, kaheahelaline
Biosfäär - kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid
DNA replikatsioon – DNA kahekordistumine
Elund - kõigi hulkraksete elusolendite keha osa,igaühel on oma kindel ülesanne
Elundkond – elundid, mis täidavad üht ülesannet
Ensüüm – biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk
Komplemantaarsusprintsiip – kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel
Kude - sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa
Makroergiline ühend – madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides
Monomeer – polümeeride koostises olevad pikkad ahelataolised molekulid
Nukleotiid – nukleiinhappe monomeer
Pepiitside – kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel
Populatsioon – samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda
Valgu denaturatsioon – kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine
Ökosüsteem – arenev ja isereguleeriv looduslik süsteem, mille moodustavad aine- ja energiavahetuse kaudu omavahel seotud organismid koos keskkonnatingimustega

Lipiidide ülesanded

• Energeetiline
  
• Varuaine
  
• Struktuurne
  
• Regulatoorne
  
• Termoregulatoorne
  
• Kaitsefunktsioon
  

Nt: Lihtlipiidid - rasvad , õlid, vahad, Liitlipiidid – fofolipiid, Tsüklilised lipiidid – steroidid, steriidid ja kolesteriidid
D- vitamiin , mesilasvaha

Sahhariidide ülesanded

• Energeetiline
  
• Ehituslik
  
• Varuaine
  

Nt: Monosahhar - glütseriin, rigoos, glükoos, desoksüriboos, fruktoos, galaktoos , Oligosahhar - laktoos , sahhraoos, maltoos, Polüsahhar - tselluloos , tärklis, kitiin, pektiin , glükogeen

Valkude ülesanded

• Ensümaatiline
  
• Ehituslik
  
• Transport
  
• Retseptor
  
• Kaitse
  
• Liikumis
  
• Energeetiline
  
• Regulatoorne
  

Hemoglobiinid

Vee ülesanded

• Hea lahusti
  
• Osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides
  
• Suur soojuvusmahtuvus
  

Bakterirakk

Bakterirakku ümbritseb rakukest . Mitmetel bakteritel katab rakukesta ka limakapsel. Rakukesta all paikneb rakumembraan . Raku sees on tsütoplasma, mis sisaldab rakule eluks vajalikke aineid.
Taimerakk
Taimerakkudele on iseloomulikud ka suured vakuoolid , mis reguleerivad rakkude veesisaldust ja tekitavad neis siserõhu.
Taimerakku ümbritseb rakumembraan. Rakumembraan esineb kõikidel rakkudel. Rakku katab, kaitseb ja annab kuju rakukest. Rakutuum on rakus kõige tähtsam osa. Rakutuum kontrollib ning suunab raku tegevust.
Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma..
Veel on taimerakus plastiidid , mis esinevad vaid taimerakkudes.
Taimerakkudes on vakuoolid.
Loomarakk
Puudub rakukest ja neil pole suurt vakuooli. Loomarakud ei suuda ka ise toitu valmistada, neil puuduvad plastiidid.
Anaeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas.
Aeroobne glükolüüs – hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp.produktiks on kas piimahape või etanool .
Autotroofid – Toodavad ise orgaanilis aineid anorgaanilistest ainetest. Võilill, laanesõnajalg, tamm, kask , pärn, kapsas, porgand , pruunvetikas
Heterotroobid – Vajavad toitu, energia saavad toidust. Inimene, siil, karu, koer, kass , puravik, amööb, piimhappebakter, käsnad.
Energia hankimine ­ - I Saadakse glükoos
II Saadakse püroviinamarihape
III *Aeroobslet O2-ga CO2 + H2O 38ATP-d
*Anaeroobslelt energiat juurde ei teki 2ATP-d
Mitoos – keharakkude jagunemine
Diplodne kromosoomide arv - kahekorden kromosoomide arv
1.Mis on mitoosi põhieesmärk?
Saada identsedi tütarrakke.
2.Missugused protsessid tomuvad raku interfaasis?
Rakk on lõpetanud jagunemise ja teeb ettevalmistusi uueks jagunemiseks.
3.Selgitage mitoosi tulemust.
Ühest rakust saadakse kaks rakku.
4.Miks eelneb igale mitoosile DNA kahekordistumine?
Et moodustatavatesse tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik .
Profaas – kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Rakk polariseerub . Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid.
Metafaas – Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Matafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku keerdunud . Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele.
Anafaas – lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Anafaas algab kromatiitide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele.
Telofaas - kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed.
R. Hooke – inglise füüsik kes avastas raku

K. Linne - looduse klassifikatseerimine

A.van Leeuwenhoek – valmistas mikroskoobi
L.Pasteur - kõige kuulsam bakterite uurija
Kromosoomide ritsiire – meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine
Meioos – sugurakkude jagunemine
Haploidne kromosoomide arv – ühekordne kromosoomistik