Rakk, viirused, bakterid (0)

Rakk

• kõik organismid koosnevad rakkudest
  
• rakud erinevad suuruse, kuju, ehituse ja talituse poolest
  
• rakutuuma olemasolu alusel eristatakes eel- ja päristuumseid rakke
  
• rakutuuma katab tuumaümbris , milles olevate pooride kaudu toimub info- ja ainevahetus ümbritseva tsütoplasmaga
  
• rakutuumas on kromosoomid , mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta
  
• kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism tervikuna
  
• tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitusega organellid
  
• taimerakku katab lisaks rakumembraanile rakukest
  
• erinevalt loomarakkudest sisaldavad taimerakud plastiide (kloro-, kromo - ja leukoplastid), vakuooli ja seda ümbritseb rakukset. seetõttu erineb ka nende aine- ja energiavahetus
  
• uued rakud tekivad olemasolevatest nende jagunemise tulemusena
  
• organellid on: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid , mitokondrid, lüsosoomid ja Golgi kompleks
  

eeltuumne rakk – rakk, millel pole rakutuum eristunud
päristuumne rakk – rakk, millel on rakutuum eristunud
rakutuum – kontrollib raku elutegevust. seal on ka pärilikkusaine
kromosoom – rakutuumas paiknevad asjad, mis sisaldavad pärilikkusainet
tsütoplasma – rakutuuma ümber paiknev vedelik, mis sisaldab vett ja selles lahustunud aineid
organell – tsütoplasmas olevda raku osad, millel on kindel ehitus ja talitus
rakumembraan – rakku ümbritsev õhuke ümbris , milles on poorid , mille kaudu on naaberrekud ühenduses
rakukest – taimerakku ümber olev asi, mis annab rakule kindla kuju
Millised on kaks tähtsamat avastust organismide rakulise ehituse kohta?
Kõik organismid koosnevad rakkudest ja uued rakud tekivad olemasolevate jagunemise tulemusena.
Mille poolest erinevad eel- ja päristuumsed rakud?
Päristuumsetel on rakutuum välja arenenud, eeltuumsetel aga mitte.
Nimeta päristuumse raku koostisosad.
Tsütoplasma, rakumembraan, Golgi kompleks, tsütoplasmavõrgustik, rakutuum, ribosoomid, mitokonder
Mis tähtsus on rakutuumal?
Sisaldab pärilikkusainet ja juhub raku elutegevust.
Missugused organellid paiknevad tsütoplasmas ning millised on nende ülesanded?
Tsütoplasmavõrgustik – mööda selle kanaleid liiguvad ained, kanalite pinnal sünteesitakse mitmesuguseid aineid
Ribosoomid – neis sünteesitakse valgud
Mitokonder – varustab rakku energiaga
Golgi kompleks – sorteeritakse sünteesitud valgud
Lüsosoomid – lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid
Nimeta vähemalt kaks tunnust, mille poolest erinevad taimerakud loomarakkudest?
vakuool , plastiidid , rakukest
Kirjelda rakkude suurusi.
läbimõõt on keskmiselt bakteritel 1-10 mikromeetrit ja teistel organismidel 10-100 mikromeetrit
Miks ei saa rakud olla väga suured?
Kuna vajalikke aineid saadakse rakumembraani kaudu jääks muud organellid sellest liiga kaugele ja toitainete liikumine oleks liiga aeglane
Kuidas rakud paljunevad?

• pärilikkusaine kahekordistub
  
• kromosoomid muutuvad mikroskoobis nähtavaks
  
• kromosoomid paigutuvad raku keskele ühele tasapinnale
  
• tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja liiguvad rakupoolustele
  
• tütarkromosoomide ümber moodustuvad rakutuumad ja tsütoplasma jaguneb kaheks
  

Arutle , mille poolest erineb ainurakse organismi talitus hulkrakse organismi ühe raku talitusest.
Viirused

• viirustel on selliseid tunuseid, mille alusel võib neid lugeda elusorganismideks, ja selliseid, mis välistavad nende kuulumise elusolendite hulka.
  
• viiruse tähtsamad elusorganismidega sarnased tunnused on pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja aja jooksul areneda
  
• viirused sarnanevad elutute oblektidega, sest neil puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime
  
• viirused koosnevad pärilikkusainest ja seda ümbritsevast valgulisest kattest
  
• mõõtmetelt on viirused väiksemad kui ükski senituntud organismidkõik viirused võivad nakatunud rakus:
  

püsida varjatult

põhjustada ägedalt kulgeva haiguse

esile kutsuda aeglaselt kulgeva viirushaiguse

• vaatamata väikestele mõõtmetele ja suhteliselt lihtsale ehitusele põhjustavad viirused inimestele palju ohtlikke nakkushaigusi
  
• inimene kaitseb end viirushaiguste eest mitmeti:
  

looduslike kaitsetõketega (nahk, limaskestad , antikehad jne)

organismi vastupanuvõimet tugevdatakse vaktsineerimisega

• vaktsineerimisel viiakse organismi kas surnud või nõrgestatud viirueosakesi
  

viirus – üliväike bioobjektid, millel on nii elusorganismi tunnuseid kui ka eluta olendi tunnuseid.
siirutaja – tõvestaja (bakteri, viiruse) edasiandjat teisele organismile.
vaktsiin – aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustatavatest haigustekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud
antikeha – organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgestavad nende toimet
Selguta, millest tuleb nimetus viirus ja miks see on õigustatud?
Ladina k. virus , mis tähendab mürki. Õigustatud on see sellepärast, et ka mürk mõjub inimesele halvasti.
Võrdle viirust ja taimerakku. Leia erinevaid ja ühiseid tunnuseid.
Erinevad – viirusel ei ole vakuooli, plastiide jne
Ühised – pärilikkusaine, võime muutuda ja aja jooksul areneda.
Kirjelda, millistel erinevatel viisidel saavad viirused peremeesrakus paljuneda.
Loetle viise kuidas inimene nakatub viirusega.
piisknakkus , otsene kontakt, toidu ja joogiveega, vere või teiste kehavedelike kaudu, siirutajate vahendusel.
Nimeta inimese viirushaigusi ja lisa, milliseid organeid need kahjustavad.
gripp , nohu (piisknakkus) hingamisteed
leetrid , tuulerõuged (otsene kontakt) nahk
salmonelloos (toidu ja joogiveega)
HIV (vere või teiste kehavedelike kaudu)
ensefaliit, marutõbi (siirutajad)
Miks vaktsineeritakse inimesi viirushaiguste vastu?
Et organism hakkaks tootma antikehi ja ei haigestuks vastavasse haigusesse.
Anti hoiatus, et võib puhkeda gripiepideemia. Nimeta kaks viisi, kuidas kaitsed end nakatumise eest.
Bakterid

• bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismis, kellel on kõik elu tunnused
  
• bakterid elavad väga erinevates keskkondades: mullas, vees, õhus, teistes organismides.
  
• bakteritel puudub tuum – nad on eeltuumsed
  
• võrreldes päristuumse rakuga on bakteriraku ehitus tunduvalt lihtsam ja mõõtmetelt palju väiksemadbakterid paljunevad pooldudes
  
• bakterite paljunemise kiirus sõltub niiskusest, toitainete olemasolust, soodsast temperatuurist, keskkonna reaktsioonist ning jääkainete hulgast neid ümbritsevas keskkonnas
  
• ebasobivate tingimuste üleelamiseks moodustavad bakterid spoore. Spprid on vastupidavad äärmuslikele keskkonnatingimustele
  
• eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad bakterid kas valmiskujul keskkonnast või sünteesivad neid lihtsatest lähteühenditest ise
  
• aeroobsed bakterid vajavad elutegevuseks hapnikku, anaeroobsed saavad elada vaid hapnikuvabas keskkonnas
  

limakapsel – aitab säilitada niiskust ja siduda üksikud rakud kolooniaks
spoor – mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud
anaeroob – suudab elada ainult hapnikuga keskkonnas
aeroob – suudab elada ainult hapnikuvabas keskkonnas

nimeta bakterite omadusi, mis tagavad laia leviku? Väikesed mõõtmed ning kiire paljunemine sobivates tingimustes.

miks vaid bakterid kuuluvad eeltuumsete hulka? Sest neil puudb väljakujunenud tuum.

bakteriraku neli osa: vibur – võivad olla 1 või enam,. Viburi pöörlemine aitab bakteril vees liikuda . Limakapsel – aitab säilitada niiskust või siduda üksikuid rakke kolooniatesse. Rakukest – jäik kest, mis annab bakterile tema kuju (kera, pulk, spiraal , niitjas) rakumembraan – reguleerib ainete liikumist rakust sisse-välja

kuidas saavad bakterid liikuda? Viburite abil. Osa baktereid liigub endast lima välja surudes, või kruvitaoliselt pööreldes.

bakterite paljunemise tingimused? Paljunevad pooldudes. Vaja on:

• piisavalt niiskust
  
• mõnede puhul jääkülma temperatuuri, mõnedele kõrget. Inimese kehas olevatele bakterite 36-37 kraadist temp.
  
• Toitainete olemasolu
  
• Jääkainete hulk ei tohiks olla suur
  
• Keskkonna happelisus. Nt äädikhappebakterid paljunevad happelises keskkonnas. Fotosünteesivad bakterid vajavad ka valgust.
  
• Osa baktereid vajab õhuhapnikku, osa mtite.
  

millistel tingimustel moodustuvad spoorid ning kuidas spoorid levivad? Spoorid tekivad äärmuslikel tinigmustel. Siis kui bakterid iseseisvalt ei suudaks ellu jääda. SPOORID ON ERILISED MITME PAKSU KESTAGA KAETUD RAKUD, VEESISALDUS ON NEIS VÄHENENUD JA AINEVAH. AEGLUSTUNUD. MA EI TEA KUIDAS NAD LEVIVAD! LIHTSALT:D

anaeroobsed bakterid elavad hapnikuvabas keskkonnas ning hapnik võib mõjuda hukutavalt. Aeroobsed ie suuda hapnikuta elada ja nad kasutavad hapnikku toitainete lagundamiseks.

aeroobseid on sellepärast rohkem et hapnikuvabasid kohti on vähe. Vaid põhjamuda, mulla süvakihid ja loomade soolestik. Iu

• looduses on bakterid olulised aineringetes, nad lagundavad järk-järgult orgaanilised ained lihtsateks mineraalaineteks
  
• mügarbakterid seovad õhulämmastikku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega
  
• inimesed kasutavad baktereid toiduainetööstuses , põllumajanduses, meditsiinis, energeetikas ja isegi sõjalistel eesmärkidel
  
• toiduainete säilitamiseks muudetakse keskkond bakteritele mittesobivaks. selleks toiduaineid kuivatatakse, soolatakse, suhkrustatakse, marineeritakse või suitsutatakse
  
• bakterite hävitamiseks toiduaineid ka setriilitakse või pastööritakse
  
• inimorganismis on kasulikke baktereid, kahjutuid kaaslejaid ja haigust tekitavaid baktereid
  
• bakterhaiguste vältimisel on oluline osa nii organismi loomulikel kaitsesüsteemidel kui ka bakterhaigusi ennetaval vaktsineerimisel
  
• bakterhaigusi ravivad arstid antibiootikumidega
  

mügarbakterid – elavad liblikõieliste taimede ja leppade juurtel. Nad seovad õhulämmastikku ja muudavad selle taimedele kättesaadavaks
steriilimine – toiduaine konservimine kõrgel rõhul ja temperatuuril
pastöörimine – vedelike kuumutamine 70-90 kraadi juures paarkümend sekundit
baktertoksiin – tugeva toimega mürgised ühendid, mis kahjustavad või surmavad teisi organisme
antibiootikum – aine, mis pidurdab bakterite elutegevust või surmab neid
Kirjelda, kuidas osalevad bakterid aineringes.
Nad lagundavad surnud organisme ja nende elutegevuse jääke
Milliseid toiduaineid saab bakterite osalusel valmistada?
jogurtit, äädikat
Selgita erinevaid viise, kuidas saab vältida toiduainete riknemist.
kuivatades, soolates, suitsetades, suhkrustades, külmutades, marineerides
Võrdle steriilimist ja pastöörimist. Leia kaks paari erinevusi.
pastööritakse vedelikke. steriilitakse kõrge rõhuga
Võrdle inimorganismis elavate kasulike ja kahjulike bakterite toimet.
Kahjulikud tekitavad haigusi, kasulikud aitavad võidelda kahjulike vastu ning aitavad ka näiteks vitamiine sünteesida.
Kuidas inimene nakatub tõvestavate bakteritega ?
Neid sisse hingates, toidu ja joogiveega, läbi vigastatud naha, vigastatud limaskestade otsesl kokkupuutel haigega
Kuidas saab vältida nakatumist bakterhaigustesse?
Vaktsineerides
Kus inimese organismis bakterid elavad? Mis võib nende hulka a) suurendada, b) vähendada
Nahal, seedekulgas ja mujal. a) soodsad elutingimused b)
Tsütoplasmavõrgustik-selles sünteesitakse mitmesuguseid aineid
Golgi kompleks-valkude sorteerimine
Mitokonder-varustab rakku energiaga
Ribosoom -sünteesib valke
Lüsosoom - lagundab mittevajalikke ühendeid
Elusorganismis koosnevad RAKKUDEST.
Organismide rakuline ehitus avastati tänu MIKROSKOOBILE.
Uued rakud tekivad OLEMASOLEVATEST.
RAKK ON ORGANISMI EHITUSLIK ja TALITUSLIK ÜKSUS.
Rakutuuma ümbritseb2st membraanist koosnev tuumaümbris.
Kromosoomid on nähtavad vaid jagunemise ajal.
Loomarakul on rakutuum, ribosoomid ja mitokonder.
Taimerakul on rakutuum, rakukest, ribosoomid, mitokonder, vakuool, plastiidid.
Rakukest annab taimerakule tugevuse.
Jagunemine: pärilikkusaine kahekordistub – kromosoomid muutuvad mikroskoobis nähtavaks – kromosoomid paigutuvad raku keskele ühele tasapinnale – tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest liikudes raku poolustele.
Tütarkromosoomide ümber moodustuvad rakutuumad ja tsütoplasma jaguneb kaheks.
Viirustel puudub rakuline ehitus.
Viirused ei suuda iseseisvalt paljuneda.
Viiruste uurimise tagab elektronmikroskoop .
Viirusi ümbritseb valguline kat.
Viiruste sees on pärilikkusaine.
Erinevused haigestumises ja haiguse kulgemises põhjustab viiruste muteerumine.
Bakteri elukssobiv temperatuur -50 - +30.
Maal elavad bakterid võivad toituda nii olemasolevast kui enda poolt toodetud orgaanilisest ainest.
Spoor erineb bakterist, sest tal on kaks rakukesta.
Baktereid hävitab temp üle 30C.
Bakteritel on aineringes tähtis osa, sest nad on kiire paljunemisega, sümbioosis taimedega, lagundavad surnud orgaanilise aine lihtsamateks ühenditeks.