Elekter (3)

1 Hindamata

Lõik failist

Õppematerjalide loomist toetab AS Topauto /autod, markide Seat , Suzuki, Hyundai ning kasutatud autode müüja üle Eesti
ELEKTER
ELEKTRIVOOL . VOOLUTUGEVUS .

Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste korrapärast liikumist.

Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist.
Elektrivoolu tekkimise tingimusteks on elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu.

Vooluallikas on seade, milles mehaaniline , keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks.Vooluallikas kulutatud energia arvel eraldatakse positiivsed ja negatiivsed laengud üksteisest ning eraldatud laengud kogunevad vooluallika poolustele .

Galvaanielement on vooluallikas, milles ainete keemilisel reaktsioonil vabanev energia muundub elektrienergiaks.

Akumulaator on korduvalt laetav keemiline vooluallikas.

Elektrienergia tarbijad on kõikvõimalikud seadmed , mis töötavad elektrivoolu energial.

Vooluringi moodustavad juhtmetega ühendatud vooluallikas ja tarbijad ning vajaduse korral ka lülitid ja mõõteriistad. Vooluringi koostisosi kujutatakse elektriskeemidel vastavate tingmärkidega.

Elektrivoolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt suund, milles liiguvad (või liiguksid) positiivsed laengud, s.o. suund vooluallika positiivselt pooluselt negatiivsele poolusele. Tegelikult on elektronide liikumise suund metallides voolu kokkuleppelise suunaga vastupidine .

Vooluallika ülesandeks on elektrivälja tekitamine ja säilitamine vooluringis.
Elektriväil metallis levib valguse kiirgusega vaakumis (300 000 km/s). Üheaegselt elektrivälja levimisega hakkavad kogu vooluringi ulatuses vabad elektronid suunatult liikuma. Elektronide suunatud liikumise kiirused on suhteliselt väikesed, ulatudes mõne millimeetrini sekundis (olenevalt elektrivälja tugevusest ja juhi materjalist). Samaaegselt säilib vabade elektronide kaootiline soojusliikumine , mille kiirused võivad ulatuda mitmesaja kilomeetrini sekundis. Elektronide kaootiline liikumine ei kujuta endast elektrivoolu.
Elektrivoolu saab tekkida ainult suletud vooluringis.
Kui elektrivool läbib elektrolüüti, siis metallide positiivsed ioonid liiguvad negatiivse elektroodi (katoodi) suunas, annavad elektroodile ära oma laengu ja sadestuvad sellele. Kui elektrivool läbib elektrolüüti, kaasnevad sellega keemilised muutused. Erinevatest metallidest koostatud vooluringis keemilisi muutusi aga ei toimu.

Voolu toimeteks nimetatakse nähtusi, mida kutsub esile elektrivool ja mille järgi võib otsustada elektrivoolu olemasolu üle.

Elektririvoolul on soojuslik , keemiline, magnetiline ja mehaaniline toime. Kõige üldisem voolu toime esineb ainult siis, kui laengukandjate läbiminek keskkonnast on takistatud. Kõik voolu toimed, välja arvatud soojuslik, olenevad voolu suunast .

Voolutegevus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse juhi ristlõiget ajaühikus läbiva elektrilaenguga ( elektrihulgaga ).

Voolutugevuse ühik on amper (A). Ampriks on võetud sellise voolu tugevus, mis, läbides teineteist 1 m kaugusel vaakumis asetsevaid lõpmata pikki paralleelseid juhte, tekitab nende juhtide vahel iga meetripikkuse lõigu kohta jõu 2 . 10– 7 N (0,0000002 N).

Laengu ühik kulon (C) on selline elektrilaeng , mis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on üks amper.

Elektroni laeng e0= –1,6 ×10 -19 C

Ampermeeter on voolutugevuse mõõteriist. Selle ehitus põhineb mõnel voolu toimel, näiteks magnetilisel ja mehaanilisel toimel.

Hargnemata vooluringis on voolutugevus kõikides osades (ka vooluallikas) ühesugune.
Voolutugevuse arvutamine: kui
I – voolutugevus (ühik A või C/s),
q – laeng, mis läbib juhi ristlõiget (ühik C või A . s),
t – aeg, mille jooksul laeng läbib juhi ristlõiget (ühik s), siis
Püsiva voolutugevuse korral on juhti läbiv laeng võrdeline ajaga .
q = It.
Voolutugevus amprites näitab, kui suur laeng kulonites läbib juhi ristlõiget ühe sekundi jooksul.

Voolutugevuse mõõtmiseks ühendatakse ampermeeter vooluringi tarbjaga jadamisi.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

62 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

P2hklike Õppematerjali autor

elektrovool.voolutugevus.

Sarnased õppematerjalid

docx

Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng.

ja kanduda laetult kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. 5.Miks kleepub sooja ahju vastu surutud ajaleht pärast riideharjaga hõõrumist ahju külge? V: hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. 6.Miks kattub lakitud mööbli pind kiiresti tolmuga, kui seda pühkida kuiva lapiga? V: kehal on elektrilaeng. 7.Miks liibub villase riidega hõõrutud täispuhutav õhupall vastu seina, kappi või mõnda muud eset? V: kuna sellel tekib staatiline elekter. TEST 1.Klaaspulga hõõrumisel siidriidega omandab klaaspulk positiivse laengu 2.Kui karusnahaga hõõrutud eboniitpulk tõmbab laetud keha enda poole, siis on keha laetud negatiivselt 3.Missugusel nähtusel põhineb elektroskoobi töö? Samanimeliste laengute vastasmõjul 4.Samanimeliselt laetud kehad tõukuvad, erinimeliselt laetud kehad aga tõmbuvad 5.Mis juhtub niidi otsa riputatud kerge laadimata kuulikesega, kui talle läheneda laetud keha

Füüsika

docx

Elektrivoolu kordamisküsimused ja vastused

Elektrivoolu kordamisküsimused 1. Milline on elektriseeritud keha? Kehaosad, mis tõmbavad enda poole kergeid esemeid on elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehad. 2. Kuidas on võimalik kehi elektriseerida? Kehi elektriseerida (anda laengut) on võimalik hõõrdumise teel. Laetud saavad alati mõlemad kehad või puudutades laadimata keha laetud kehaga. 3. Mis juhtub, kui üksteise lähedale viia kaks positiivse laenguga, positiivse ja negatiive laenguga, kaks negatiivse laenguga, negatiivse laenguga ja laenguta, positiivse laenguga ja laenguta kehad? Miks? kaks positiivse laenguga keha- tõukuvad kaks negatiivse laenguga- tõukuvad positiivne ja negatiivne- tõmbuvad Miks? Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, sest nad on saanud samasugused laengud. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad, sest nad on saanud eriliigilised laengud. 4. Kuidas saab kindlaks teha, kas keha on elektriseeritud? Elktrosko

Füüsika

doc

Elektrivool - alalisvool

ELEKTRIVÄLI · Coulomb'i seadus kaks liikumatut punktikujulist laetud keha mõjutavad teineteist vaakumis jõuga mis on võrdeline nende kehade laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehade vahelise kauguse ruuduga. F-vastasmõjujõud[1N] q-laengute absoluutväärtus[1C] R-kehade vaheline kaugus[1m] k-võrdetegur · Vastasmõjujõud on 1)absoluutväärtuselt võrdsed 2)ühel sirgel 3)suund määratakse Newtoni III seadusest 4)vastassuunalised. · On olemas kahte liiki elektrilaenguid, positiivsed ja negatiivsed. Positiivselt laetud kehal on elektronide puudujääk, negatiivselt laetud kehadel on elektronide ülejääk-samanimelised öaetud kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. · Elektrilaengu jäävuse seadus-elektriliselt isoleeritud süsteemi sumaarne laeng ei muutu. q1+q2+q3+...+qn=0 q-süsteemis olevate kehade laengud[1C] · Elektriliselt isoleeritud süsteemiks nimetatakse sellist süsteemi läbi mille ei saa kulgeda

Füüsika

doc

Elekter

Elekter 1) Elektrivooluks nim. vabade laetud osade suunatud liikumist. 2) Elektrivoolu tekkimise tingimused: piisavalt vabu laengukandjaid, elektrivälja olemasolu (liikumist põhjustav jõud) 3)Metallides kujutab elektrivool endas vabade elektronide suunatud liikumist. Elektrolüütides kujutab elektrivool endas positiivsete ja negatiivsete osade suunalist liikumist. 4) Elektrivoolu toimeteks nim elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. 5) * Voolu keemiline toime-voolu toimel eralduvad juhist tema koostisosad. (toimub ainult elektrolüütides) *Voolu soojuslik toime- kõik juhid, mida läbib elektrivool, soojenevad *Voolu magnetiline toime-elektrivoolu toimel saavad juhid magnetilised omadused 6-8)Voolu tugevuseks nim füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laenguhulk läbib juhiristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mis mõõdab voolutugevust tarbijas. See ühendatakse vooluringi järjestikku tarbijaga. Voolutugevus on 1 amper, siis kui ju

Füüsika

odt

Elektriväli ja magnetväli

Elektrilaeng Elektrilaeng- füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastasikmõjus. Tähis- q (Q) Kontrollküsimused: 1.Millisele sõna "laeng" tähendusele taanduvad kõik teised kasutusvõimalused? Vastus: keha omadus 2.Millist tähendust omab sõna ,,laeng" järgmises lauses: ,,Kui kehad kokku puutusid, siis nende laengud ühtlustusid."? Vastus: füüsikaline suurus Elektrilaengu jäävuse seadus Elektrilaengu jäävus- väljendab maailma üldist keskmist elektilist neutraalsust Kontrollküsimused: 1.Mis juhul on süsteem elektriliselt isoleeritud? Vastus: laeng ei lahku süsteemist ega sisene süsteemi Coulumb´ seadus Coulumb´i seadus- lühidalt sõnastatav nende kehade jaoks, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahekaugusega. Neid kehi nimetatakse punktlaenguteks. Kontrollküsimused 2.Kuidas sõltub elek

Bioloogia

doc

Elekterilaeng

7. Millest ja kuidas sõltub laetud kehade vaheline elektrijõud? Mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. 8. Mis on juht? Aine või ainete segu mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele. Nt metallid, hapete, soolade ja leeliste vesilahused. 9. Mis on dielektrik? Aine või ainete segu mida mööda elekter ei kandu ühelt kehalt teisele. Nt kumm, puit, klaas, marmor, siid. 10. Kus asub elektriväli? Kuidas seda kindlaks teha? Laetud kehade ümber, seda saab kindlaks teha elektroskoobiga. 11. Milline osake aatomis on laenguta, negatiivse laenguga, positiivse laenguga? Negatiivse laenguga elektron, positiivse laenguga prooton, laenguta neutron 12. Millise laenguga on aatom? Laenguta, sest prootoneid ja neutroneid on ühepalju. 13. Mis on positiivne ioon

Füüsika

doc

Tähtsaim elektriõpetusest

Tähtsaim elektriõpetusest Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib siis, kui : 1) on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma; 2) vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadel laengukandjatele mõjuvad elektrijõud siis, kui aines on tekitatud elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivool võib olla inimesele ohtlik. Liigitatakse alalisvooluks ja vahelduvvooluks. Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabades laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel v

Füüsika

doc

Elektrivool

1. Mida nim elektrivooluks? El vooluks nim elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. 2. Millised tingimused peavad olema täidetud, et elektrivool tekkida saaks? Tuleb aines tekitada elektriväli. Kui on olemas laengud, mis võivad liikuda ja jõud, mis paneb need kehad ühes ja samas suunas liikuma. 3. Kuidas tekitada juhis kestvat elektrivoolu? Tuleb kasutada vooluallikat (aku, patarei). Kui poolused ühendada juhiga, levib elektriväli ka juhis ning selles tekib elektrivool. 4. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? Kokkuleppeliselt on elektrivool juhis suunatud vooluallika positiivselt pooluselt negatiivsele. 5. Milliste laetud osakeste liikumine tekitab metallis elektrivoolu? Vabade osakeste suunatud liikumine. 6. Milliste laetud osakeste liikumine tekitab elektrivoolu elektrolüütide vesilahuses? Ioonide suunatud liikumine. 7. Kuidas ilmneb elektrivoolu soojuslik toime? Näited. Vooluga juht soojeneb. N: elektrilambi hõõgniit soojeneb ja h

Füüsika

Rohkem sarnaseid