Õhkkond ehk atmosfäär (9)

ATMOSFÄÄR

• Ilm – õhkkonna hetkeline seis
  
• Ilma elemendid:
  

• Isoterm ( samatemperatuurijoon ) – õhu temperatuur
  
• Õhu niiskus: Absoluutne (kui palju on võimalik) ja suhteline (kui palju antud hetkel mingis piirkonnas)
  
• Õhurõhk, isobaar e. Sama õhurõhujoon
  
• sademed ja pilvisus
  
• tuul (kiirus ja suund)
  

• Kliima – teatud piirkonnale iseloomulik pikaajaliste ilmastikuolude kordumine
  
• Isobaar – sama õhurõhu joon
  
• Albeedo – näitab maapinna peegeldumisvõimet ehk s.o. tagasipeegeldunud kiirte hulga suhe pinnale langenud kiirgusest)
  
• Meteoroloogia – ilmaennustus
  
• Klimatoloogia – kliima uurimine
  
• Kliimat kujundavad tegurid:
  

• geograafiline laius ehk päikesekiirte langemise nurk.
  
• reljeef ehk pinnamood
  
• kaugus ookeanidest ja merest ( mereline = humiidne = niiske ja kontinentaalne = ariidne = kuiv)
  
• hoovused (soojad hoovused liiguvad ekvaatorilt poolustele ja külmad poolustelt ekvaatori poole)
  

• atmosfääri koostis:
  

• lämmastik – 78%
  
• hapnik – 21%
  
• argoon – 0,93%
  
• süsihappegaas – 0,03%
  
• teised gaasid – 0,04%
  

koostisosa
Kuidas satub õhku?
Miks on oluline?
lämmastik – 78%
Orgaanilise aine lagunemisel
Taimedele toitained
hapnik – 21%
Fotosünteesi kõrvalsaadusega
Hingamiseks, põlemiseks
süsihappegaas
Hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel
Taimede elutegevuseks, kasvuhooneefekt
Metaan , argoon, heelium jt
veeaur
aurumisel
Organismidele, kliima pehmemaks muutmine

• atmosfääri ehitus:
  

• termosfäär – temperatuur kasvab (75-110 km)
  
• mesosfäär – õhk on hõre (45-75 km)
  
• stratosfäär – osoonikiht (12-45 km)
  
• troposfäär – pilved , veeaur, aerosoolid (0-12 km)
  

• Meteoroloogia – ilmaennustus, ilmaelementide uurimine
  
• Klimatoloogia – kliima uurimine, kliimat kujundavate tegurite uurimine
  
• Sademete jaotus maakeral sõltub:
  

• maismaa ja mere jaotusest
  
• tuultest
  
• temperatuuris
  
• taimkattest
  
• hoovustest
  

• Kiirgusblianss – maapinnas neeldunud ja maapinnast lahkunud kiirguse vahe
  
• Efektiivne kiirgus – maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe
  
• Briis – rannikutuuled, mille põhjustab ööpäevane temp. Muutumine.
  
• Passaat – tuuled, mis puhuvad30 laiuskraadide vahel.
  
• Tuul – õhu liikumine
  

Tuule paneb liikuma õhurõhkude erinevus

• Tuult mõjutavad jõud:
  

• gradientjõud – õhurõhkude erinevusest tingitud jõud
  
• Coriolsi jõud- maa pöörlemisest tingitud
  
• Pinnamoe takistus - hõõrdejõud
  

Corolsi jõu mõjul kalduvad kehad põhjapoolkeral liikumissuunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule.

• Globaalse õhuringluse põhjused:
  

• Aluspinna tihedus on erinev maismaal ja merel(s.t. käituvad nad ka erinevalt)
  
• Erinevad piirkonnad saavad erineva hulga päikesekiirgust.
  
• Coriolsi jõud
  
• Kohalikud tingimused (pilvisus, pinnamood), atsionaalne erinevus
  

• Globaalse õhuringluse elemendid:
  

• Mussoonid – Mussoon on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Mussoon tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral.
  
• Passaadid – Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole.
  
• Ida- ja läänetuuled –
  

• Tüüpilised kõrgrõhkkonnad: 30 ja poolustel
  
• Tüüpilised madalrõhkkonnad: 60 ja ekvaatoril
  
• M – madalrõhkkond – tsüklon:
  

• Suvel – jahe ilm
  
• Talvel – soojem ilm
  

• K – kõrgrõhkkond – antitsüklon:
  

• Talvel – külmem ilm
  

• Suvel – soojem ilm
  

• Kõrgrõhu hari – antitsükloni väljasopistumisosa (mõju väiksem)
  
• Madalrõhulohk – tsükloni väljasopistumisosa
  
• Front – kahe õhumassi eraldusriba /eralduspiirkond.
  

näitaja
Külma frondi üleminek
Sooja frondi üleminek
t - muutused
Temperatuur langeb
Temperatuur tõuseb
Tuul
Põhjakaartetuuled
Lõunakaartetuuled
Sademed
Paduvihm (frondi taga)
Sajab lund või tuiskab, tibutab (frondi ees)
õhurõhk
tõuseb
langeb
Kasvuhoone efekt – üldiselt normaalne klimaatiline protsess mille juures osa maapinnalt peegeldunud päikesekiirgust ei pääse enam atmosfäärist välja. Selle tulemusena on õhu temperatuur keskmiselt 15C. Seoses CO2 konsentratsiooni suurenemisega atmosfääris aga tekib olukord kus järjest rohkem päikesekiirgust peegeldub maale tagasi ning seega tõuseb ka temperatuur. Selle tulemusena hakkab sulama jää poolustel ja veetase tõuseb, samuti mõjuvad klimaatilised muutused elusloodusele. Kasvuhoone efekt oli ka peamine põhjus Kyoto Lepingu allakirjutamisel.
Osooniaugud
Teadlastele on alati olnud mureks, kuidas peatada osooniaugu suurenemist. Osooniauk asub Antarktise kohal. Osooniauke tekitavad freoonid ja nafta, kivisöe ja maagaasi põlemine. Osooniaugu laienemist soodustab ka vihmametsade põlemine. Kui osooniaugu laienemine jätkub sama hooga , siis 2030. aastaks on kliima soojenenud 5 kraadi võrra ja veetase on 166 cm võrra kõrgem. Kui ultraviolettkiired pääsevad läbi osooniaugu, siis taimede kasv aeglustub ja see tähendab hapniku vähenemist, mille järel tuhanded inimesed võivad surra hapnikupuudusesse.