Oimusagar Kiirusagar Kuklasagar Funktsionaalse tunnuse järgi jagunevad jukoore neuronid: Sensoorsed neuronid nende juurde saabuvad ülenevate juhteteede kiud Lülineuronid peavad sidet ajukoore üksikute piirkondade vahel Efektoorsete neuronite jätked moodustavad alanevad juhteteed, mis kulgevad ajukoorest pea- ja seljaaju tuumade juurde Ajukoore all asub valgeollus, mille närvikiud jagunevad: Assotsiatsioonikiud . ühendavad poolkera üksikuid osi omavahel Kommissuraalkiud ühendavad poolkerasid omavahel Projektsioonikiud ühendavad suuraju madalamal asuvate KNSi osadega Ajuvatsakesed Peaajus asuvad õõned: Külgmised ajuvatsakesed (suurajupoolkerades) III ajuvatsake (vaheajus suurajuveejuha) IV vatsake (läheb üle seljaajukanaliks) Omavahel ühenduses sisaldavad ajuvedelikku Ajukestad Ajukestad on pea- ja seljaajul ühised
Suuraju koor Seal toimub kõrgem närvitalitus. Asub kõige üleval. Mõhnkeha Infotöötlus. Kahe ajupoolkera vahel. Keskaju juhib koos seljaajuga keha automaatseid liigutusi, automaatselt silmade eest. Vaheaju all. Piklikaju Reguleerib südant läbivat verehulka, koos sillas paiknevate tuumadega ka hingamist ja seedimist. Une- ja ärkveloleku regulatsioon. Vasak ajupoolkera vastutab kõne ja kõnest arusaamise eest. Ta on juhtiv poolkera Parem ajupoolkera kujutlusmeele ja emotsioonide keskus Vaheaju autonoomne NS ja sisenõresüsteemi regulatsioonikeskus (hormoonid)(Hüpotalamus ja ajuripats reguleerivad sisenõresüsteemi). Peaaju keskosas. Väikeaju vastutab liigutuste täpsuse, peenregulatsiooon, kordinatsioon. Poolkerade all asuv aju osa. Seljaaju vahendab peaaju ning teiste elundite vahel informatsiooni. Lihtsad refleksid. Asub kaelast alaseljani. 18
raamid loob loomulik keel. Keelel on tähtis osa ka indiviidi identiteedi paljude parameetrite kujunemisel. Nt Eesti keele saamine rahvuskeeleks ja sellena püsimine. Etniline identiteet ehk teatud rahvarühma kokkukuuluvustunne põhineb oluliselt vastava keele valdamisel kes keelt ei oska, on võõras. Ka on rahvusliku identiteedi mõjutajateks usk, sünnikoht ja mõnikord ka inimeste füüsilised omadused. Bioloogilis-kognitiivne aspekt: Inimese ajul on kaks poolkera, mis on ebasümmeetrilised nii suuruse kui ka funktsiooni poolest. On järeldatud, et paremakäelistel inimestel on keelelise suhtlusega seotud ajutegevus koondunud vasaku poolkera ajukoorde. Sealsamas paiknevad ka sellised kognitiivsed võimed nagu liigitamine, arvutamine ja loogiliste järelduste tegemine. See ei tähenda siiski, et keelevõime on seostatav mingi konkreetse piirkonnaga ajus. Aju ehitus ja töötamise pmt-d on äärmiselt keerukad ja kõikehõlmavad
assotsiatiivsed väljad - võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osad (ajukoorest üle veerandi). Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kaob. Mõhnkeha ühendab suuraju kaht poolkera. Ei eristu omaette aju osana! Hõlmab kesk- ja vaheaju ning jõuab ajukoorde. limbiline Nimetatakse emotsioonide ajuks, naudingukeskuseks. süsteem Seotud emotsioonide, mälu, õppimise ja motivatsiooniga. Homunkulus - väike inimene (ld homunculus - inimeseke), kelle ebanormaalsed proportsioonid piltlikustavad eri kehaosade ja elundite esindatust ajukoores. 7
Eesti Maaülikool Põltsamaa vald Referaat Viktor Skunov PK.0350 Eesti kultuurmaastiku kujunemine ja tööstuspärand Tartu 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Ultraviolettkiirguse ohtlikkusest..........................................................................................3 Ultraviolettkiirguse mõõtmine.............................................................................................4 Mida peaks päevitaja teadma..................................................................................................
Ja teisel pool haamri otsikut on oda, millega oli kerge vastasele sellega selga torgata, või pähe. Sõjakirve käepide on üldiselt puust. Pilt 1.6 Keskaja sõjavasara otsik Kaitse Keskajal oli kaitse väga tähtis, lahingus kaitseks oli kilp, millega blokeeriti vastase lööke. Kilpe oli mitmeid tüüpe, oli tavaline rusikakilp, mis oli ümmargune ja lapik, keskel oli poolkera kujuline lohk, kuhu sisse käis rusikas. See kilp on väga effektiivne järseteks käeliigutusteks, millega võib vastasele väga kiire ja kriitilise löögi teha. Pilt 1.7 Keskaegne rusikakilp Teiseks kilbiks oli täiesti tavaline kilp, mis võis olla ruuduline või rombikujuline. Seda kasutati lähivõitlustes, sama moodi nagu rusikakilpigi. Kilbi kuju võib olla väga erinev, kuid see oleneb enamuselt ajastule omasest stiilist. Tüüpiline kilbi kuju oli Prantsuse vana nimeline kilp
Tal on sinkjasmust kuub, harkis saba ja valge lipsuga punakaspruun kurgualune. Meile saabub suitsupääsuke aprilli lõpul või mai algul. Hiljuti pääsukesed lahkusid. Praegu on nad teel oma talvekorterisse Aafrikas. Suitsupääsukesele on Eestimaal pandud üle kahekümne nime. Neist tuntumad on: kodupääsuke, laudalakapääsuke, laulupääsuke, harksaba, karuhänd, pärispääsuke. Pesa ehitab suitsupääsuke lauta, rehe alla, kuuri või lihtsalt räästa alla. Pesa kujutab pealt lahtist poolkera. Pääsuke on ilus, uhke ja rõõmus lind. Ilus ja uhke on juba tema välimus. Meenutage, kui kaunilt, kiirelt ja sujuvalt ta lendab. Tunnis võib ta läbida sada kakskümmend kilomeetrit.Julge on suitsupääsuke ka. Sel suvel jälgisin pääsupaari, kes oli oma kodu ehitanud Laulasmaa bussipaviljoni. Inimesi nad ei peljanud. Aina lendasid ja toitsid poegi. Ligi kolmsada korda päevas tuleb lennata toidu järele ja jälle pessa.Suitsupääsuke armastab laulda. Laulab ta läbi
Mati Unt ,,Sügisball" Varasügis 1. Sügis oli erakordselt seenerikas, õunu kasvas nii palju, et konservi- ja mahlatehased ei suutnud sellist saaki vastu võtta ning suur hulk läks mädanema. Rahvastiku juurdekasvule vaatama olid päradtlõunad imelikult vaiksed. Eero aimas halba nagu alati. 26. juunil sõitis raudteejaamast välja mootorvedur ilma juhita (oli välja hüpanud). Rongikiirus oli 80 km/h. Lähenevat rongi nähes jõudis rongijuht rongi peatada ning võttis tagasikäigu. Kokku põrkasid vedurid alles siis, kui kiirused olid enam-vähem võrdsed õnnetus suudeti ära hoida. Paar nädalat hiljem juhtus järgmine imelik lugu: Käidi Lõuna- Eestis kolleegi juubelil, terve öö aeti juttu. Alles varahommikul hakati lahkuma. Üks habemik nimega Marino Marin (hüüti Mortensoniks) laulis põldude vahel kõva häälega, kuid varsti rahunes. Mingi hetke pärast avastati, et ta oli kadunud, nagu vajunud täiesti maa alla. Sõbrad hakkasid teda otsima, kuid teda ei ...
sõmer- ehk kranuloosrakkude kihti). See pk juhib põhiliselt motoorikat ehk liigutusi. 5 pk on heterotüüfne kranuloosne koor see on isel tundlikkust vastu võtvale peaaju koorele ja seal lõpevad põhilised sensoorsed juhteteed. Selles pk-s on rohkesti sõmerrakke ja vähe püramiidrakke. Erinevad ajukoore pk-d on seotud: On kolme liiki siduvaid teid peaaju koores. 1) projektsiooniteed närvikiud, mis seovad koore struktuure koore alla jäävate moodustistega ühe ja sama poolkera piires. 2) assotsiatiivsed teed ehk assotsiatiivsed kiud lähevad sama poolkera koore teistele aladele. 3) komissuraalsed teed ühendavad mõlemat poolkera (vasakut paremaga), nii ühendavad ka samu str-e, kui mõlema pool olemas. Nemad kulgevad enamuses kõik läbi korpus(keha) gallosum'i. Peaaju koore keskused: Jagatakse kahte suurde rühma: 1) Sensoorsed ehk tundlikkust vastuvõtvad keskused 2) Motoorsed ehk liigutusi juhtivad keskused Sensoorsed omakorda jagunevad: 1
veerandile ja ta on nähtav hommikul. Esimeses ja viimases veerandis on nõrgalt näha ka Päikesest valgustamata kuuketta osa. Faasid korduvad iga sünoodilise kuu järel, see on ka Kuu ööpäeva tegelik pikkus, peale ümber Maa tiirlemise pöörleb Kuu ümber oma telje. Et 12 sideeriline pöörlemisperiood võrdub sideerilise tiirlemisperioodiga, siis näeb maapealne vaatleja kogu aeg ainult üht Kuu poolkera (Kuu 1990: 244, 245). 5.4. Jupiteri kaaslased Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast, neli suuremat Galileo kuud ja 12 väiksemat. Jupiter aeglustab vähehaaval kiirust vastavalt loodete takistusele, mida tekitavad Galilei kuud. Samuti muudab sama loodete jõud kuude orbiite, väga aeglaselt sundides neid eemalduma Jupiterist. Io, Europa ja Ganymedes on lukustunud kokku loodete jõu poolt 1:2:4 orbitaalse resonantsiga ja nende orbiidid arenevad koos. Jupiteri kaaslased (Joonis 10
Inimese emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem (emotsioonide aju) , mis reguleerib emotsioone, osaleb autonoomse närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete talitluse regulatsioonis. Inimese emotsioonide kujunemises on oluline osa ka ajukoorel. Emotsioonide teke on seotud samuti virgatsainete ja hormoonide kontsentratsiooniga organismis. Olulisemad piirkonnad taalamus, hüpotaalamus, limbiline süsteem, amügdala, ajukoor · Parem poolkera on aktiivsem teiste inimeste emotsioonide töötlemise ajal. · Kuna parem poolkera kontrollib vasakut kehapoolt ja vice versa, siis vasak näopool on natuke rohkem hõlvatud ka emotsioonide väljendamises On uurimusi(R.Davidson), mis väidavad, et meeldivate emotsioonide töötlus ja aktivatsioon vasakus ajupoolkeras ja negatiivste emotsioonidega on seotud parem ajupoolkera 8. Kirjeldage A.Damasio patsiendi S. juhtumit. Millise ajuosa kahjustusega oli
Hüpotalamuse FUNKTS:*autonoomne regul, *endokriinisüsteemi kontroll, *lihastalitluse regul, *termoregul,*toitumise regul *emotsioonide regul *une/ärkveloleku tsüklite regul EPITALAMUS sisaldab tuumasid mis on seotud lõhnade tajumisega ning reguleerib emotsonaalseid ja siseelundite reaktsiooni lõhnadele. Epitalamuses paikneb epifüüs mis reg ärkveloleku/ une tsüklit ja ealist arengut. Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. (2.4.6) Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasemat poolkera. Ristlõige eraldab suuraju poolkerasid väikeajust. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. (2.4.7) Suuraju sagarad ja nende funkt: 1. laubasagar- tahtelised liigutused, meeleolu seisun, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine 2. kiirusagar- sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine va lõhn,kuulmine, nägemine 3. oimusagar- lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, 4. kuklasagar- visuaalse info vastuvõtmine ja töötlemine Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad
Potentsiaalne vasakukäeline võib õppida parema käega kirjutama või viiulipoognat juhtima, kuid hoolimata sellest jääb ta, kui see tal parema käega ka paremini või halvemini õnnestub, vasakukäeliseks. (Meyer, 1998, lk 21) Inimese peaaju koosneb järgmistest osadest: suuraju, vaheaju, keskaju, sild, piklikaju (Ööpik, 2015). Suuraju moodustab aju suurima osa ning selle poolkerad katavad enamuse teistest aju osadest (Peaasi, 2015). Suuraju vasaku ja parem poolkera vaheline informatsioonivahetus on intensiivne ning see toimub poolkerasid ühendavate juhteteede kaudu. Kõige enam kulgeb neid ühest poolkerast teise mõhnkeha tasandil. Poolkerade vaheline tööjaotus on selline, et vasak võtab vastu sensoorset informatsiooni keha paremast poolest ning kontrollib ühtlasi parema poole lihaste talitlust, parem poolkera tegeleb seevastu valdavalt vasaku kehapoolega. Suuraju poolkerad ei ole funktsionaalses plaanis täiesti võrdsed. (Ööpik, 2015)
läbimõõt ekvaatori juurest on 4879,4 km. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Merkuuri nimi tuleneb vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. /2/ Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese. Merkuur on "kahepalgeline" - üks poolkera on tihedalt kraatritega kaetud, teisel poolkeral on aga ka ulatuslikke tasaseid alasid. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) Merkuuri kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim, Palavuse bassein on läbimõõduga 1300 km. Merkuuril on ka magnetväli see on väike, moodustades Maa magnetvälja tugevusest vaid ühe protsendi. /3/ 3 1970. aastaiks oli ümber Päikese pöörlevatest planeetidest salapärane vaid üks: Merkuur
Kehra Gümnaasium 12 A klass, reaalsuund Gerda Põder MAA RÜHMA PLANEEDID Referaat Kehra 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS .............................................................................................................................3 1.MERKUUR.................................................................................................................................4 2.VEENUS......................................................................................................................................5 3.MAA............................................................................................................................................6 4.MARSS........................................................................................................................................7 KOKKUVÕTE.......................................................................................
4. PANTHENON- 120.a alustati ehitamist, aga valmis sai 2.saj maailma mastaabis suurim kuppelehitis. Väga hästi säilinud. Ümara põhiplaaniga, üks täiuslikumaid kuppelehitisi mailmas. Kõigi planeedinimedega jumalate tempel. Ehituskunstiline elamus on rajatud kontrastile. Hoonele lähenedes võib näha traditsioonilist kreeka, etruski ja vanemate rooma templite juurest tuttavat sammastele toetuvat kolmnurkset viilu. Ruumi sisemus on silinder, mida katab poolkera. Kupli raskus toetub 8 eenduvale müüriosale. Sambad loovad mulje, et seinad on õhukesed ja kuppel kerge. Kassettlagi. Vanasti oli kupli sisepind kullatud. Tänapäeval erinevat värvi marmoriga seinad ja põrand. Siseruum mõjub loogilise, selge ja õhulisena. Müürid on laotud kahest tellisekihist, vahelt täidetud kivipuru ja mördiga. Koormust vähendavad kaared ja seinu (sees tühimikud, et neid pisut kergemaks muuta) kergendavad niid.
Umbes 2500 aastat tagasi avastasid kreeklased, et Maa on kerakujuline. Umbes 260 aastat eKr. arvas kreeka teadlane Aristarchos, et Maa tiirleb ümber Päikese. Seda tõestas 1543. aastal poola astronoom Mikolaj Kopernik. Uusi teooriaid Maa tekke kohta on ka tänapäeval. Näiteks üks, mida nimetatakse Gaia teooriaks, väidab, et kogu planeet käitub nagu elav organism. [4] Kosmosest paistab Maa helendava sinana ketta või sirbina olenevalt sellest kas Päikest valgustatud poolkera on täielikult või osaliselt vaatleja poole pööratud. Maal on arenenud rikkalik taimne ja loomne elu. - Maavarad ja veevarud. Maavarade maailmavaru arvestus on ebaühtlase uurituse ja erinevate hindamisaluste tõttu ligikaudne. Põlevate maavarade üldgeoloogilised maailmavarud on hinnangute kohaselt järgmised: kivisüsi, nafta, maagaas, turvas ja põlevkivi. Veevaru on hinnnagu järgi 1,45 miljardit km3 , sellest moodustab aastane sademete hulk 520 000 km3
koorega, mis täisküpsel pähklil õmbluse kohalt iseenesest lõhki pakatab. Parapähkel ehk Brasiilia pähkel- tugevaseinalise viljakapsli läbimõõt on 30 cm ja vili kaalub 2-3 kg. Kasvab Brasiilias. Kapsli sees on tihedalt ja korrapäraselt pakitud 15-25 apelsinilõigu taolist harukordselt tugeva krobelise koorega pruuni seemet- parapähklit. Kreeka pähkel- tugeva krobelise koorega kaetud pähkel sisaldab kaht krobelist poolkera. Toiduvalmistamises kasutatakse küpsetistesse, salatitesse ning kastmetesse. Sobib väga hästi juustu juurde. Pekaani pähkel sarnane kreeka pähklile, koosneb kahest krobelisest poolkerast, koor sile, kuid väga tugev. India pähkel- neerukujuline üheseemneline luuvili nakar kasvab pirnjalt paisunud lihaka viljarao otsas. Müüakse ainult kooritult, süüakse röstitult ja seejärel soolatult või suhkrustatult. Macadania pähkel sarnaneb maitselt sarapuupähklile Mandlid Magus mandel-
A 1. Ability- võime, oskus 2. Abortion- abort 3. Absence- töölt puudumine 4. Absenteeism- korduv põhjuseta puudumine 5. Academic- akadeemia 6. Accept- vastu võtma 7. Accomodate kohandama 8. Accumulate- kogunema 9. Acquisition- omandamine, omandus 10. Adapt kohandama 11. Addition lisaks sellele 12. Adopt- vastu võtma 13. Advantage eelis 14. Advise-nõu andma 15. Affordable low rise apartments (no lift) - ilma liftita taskukohased madalal asuvad korterid 16. Affordable- taskukohane 17. Ailing- valus 18. Ailment- häda, vaevus 19. Albeit- kuigi, ehkki, kuid siiski 20. Altered- muudetud, ümber tehtud 21. Amenity standards - hüve standardid 22. Amount of sunlight - päikesevalguse kogus 23. Analyze- analüüsima 24. Ancillary abistav 25. Annually- igal aastal 26. Anxiety mure, ärevus 27. Apparel- rõivad, kehakate 28. Appraisal hinnangu andmine 29. Approach- pöörduma, lähenema 30. Approaches to residential - elamurajooni paigutus...
Sisemine unearter: asetus, peamiste harude nimetused ja verevarustuse piirkonnad 1) Silmaarter läbistab koos nägemisnärviga nägemisnärvikanali ja tungib silmakoopasse, kus annab harusid silmamunale , pisaranäärmele, silmalihastele, otsmiku piirk. pehmetele kudedele (silmakoopaüline arter). 2) Eesmine ajuarter käändub ümber mõhnkeha (мозолистое тело) ja annab harusid peamiselt suuraju poolkera med. küljele.Parema ja vasaku eesmise ajuarteri vahel on anastomoos-eesmine ühendusarter. 3) Keskne ajuarter (a.cerebri media) suundub peaaju külgmisesse ajulõhesse ja annab harusid otsmiku, oimu ja kiirusagarale (теменная доля). 10. Rangluualune arter: ladinakeelne nimetus, kust lähtub, asetus, peamiste harude nimetused 1) Rangluu arter (a.subclavia) on paremal pool õlavarre-peatüve vasakul aordi
239. Plutoonium-239 pommides kasutatakse kriitilise massi ületamiseks alakriitilise plutooniumi tihendamist ülekriitiliseks sissepoole suunatud plahvatuse abil. Esimeste tuumapommide tuumkütusena kasutati uraan-235, kuid sellised tuumapommid olid oma massi suhtes väikse purustusjõuga. Uraan-235 tüüpi pommides kasutatakse tuumareaktsiooni algatamiseks tavalõhkeaine plahvatust, mis lükkaks kaks kriitilisest massist veidi väiksema massiga uraani poolkera teineteise vastu. Tuumareaktsiooni toimumiseks tuleb tuumapommis olev tuumkütus viia üle ahelrektsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. Kriitiline mass ei ole üldse seotud tuumapommi tuumkütuse massiga, vaid see mis määrab ära kütuse koguse, mis on vaja, et piisavalt palju tuumalõhustumisel tekkivaid neutroneid algataks uue tuumalõhustamise reaktsiooni. Tuumkütuse kriitilist massi on võimalik vähendada näiteks tuumkütusest välja
punktides ligikaudu 2%. Süsihappegaas atmosfääris Soojadele perioodidele on omane suhteliselt suur CO2 sisaldus õhus. Selle muutumist mõjutavad protsessid võivad olla küllaltki keerulised ega pole lõpuni selged. Praegu arvestatakse hoolega antropogeensete allikate panuseid. Palju ebaselgem on küsimus, kuhu atmosfääri paisatud süsinik jääb. Selle selgitamiseks uuritakse õhu CO2 sisalduse muutumise kõrval O2/N2 suhet mõlema poolkera kohal. Hapniku sisaldus väheneb tõesti mõlema poolkera õhus, kuid see toimub aeglasemalt kui eeldaks CO2 juurdekasv. Põlemisel läheb hapnik CO2 ja H2O koostisse. Vahe CO2 emissiooni mahu ja atmosfääri kogunemise määra vahel läheb nii mandrite kui ookeani biosfääri arvele. Keskmine temperatuur ja atmosfääri CO2 sisaldus geoloogilises ajaskaalas. Vaid Karboni lõpus ja Permi alguses olid nii temp. kui CO2 sama madalad kui praegu. Kliimamuutused holotseenis
tuntud planeedi Pluuto aasta on aga võrdne 248 Maa aastaga. Nagu Kepler avastas, pole Maa orbiit ringikujuline. Detsembris on Maa Päikesele veidi lähemal kui juunis, millal ta on oma kaugeimas punktis. Lisaks sellele on Maa telg kaldu 23,5°. Juunis on põhjapoolkera Päikese poole kaldu. Põhjapoolkeral on siis suvi ja lõunapoolkeral talv. Detsembris on põhjapoolkera Päikesest eemale kaldu, tekitades põhjapoolkeral talve ja lõunas suve. Märtsis ja septembris pole kumbki poolkera Päikese poole kaldu. Päevad ja ööd on võrdse pikkusega. Märtsis on põhjapoolkeral kevad ja lõunapoolkeral sügis. Septembris on olukord vastupidune. Teistel planeetidel on oma aastaajad ning tiirlemisperioodid. Atmosfäär, ilmastik Sadade kilomeetrite kõrguv liikuv õhumass on atmosfäär. Päikese kuumus hoiab selle liikvel. Kui Päikest poleks langeks õhk jäise 6 m paksuse lumehangena maapinnale. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele
väikeaju ning piklikaju ), täiskasvanud inimesel kaalub see umbes 1280 - 1380 grammi. · Piklikaju: ülenevad ja alanevad juhteteed, nende ümberlülitused; närvikeskused, mis reguleerib hingamiselundite ja südame-veresoonkonna tööd (N: imemis-, oksendamis-, neelamisrefleksid ) Siin siirdub suurem osa närvikiudusid üle vastaspoolele - seega üldiselt: vasaku kehapoole tööd kooordineerib suuraju parem poolkera ja vastupidi ! · Väikeaju juhib liigutuste koordinatsiooni, täpsust ja sujuvust, avaldab môju lihaste toonusele. Siia tuuakse informatsioon tasakaaluelunditest, lihaste, kõõluste ja · liigeste retseptoritelt. · Keskaju - orenteerumisrefleksid (nt silmade pööramine), neelamis- ja mälumisliigutuste ja lihastoonuse koordinatsioon. · Vaheaju - koosneb talamusest ja hüpotaalamusest, siia kuuluvaks loetakse ka hüpofüüs ja käbikeha
tundlikkust juhtivad) NS-iks. 2) Autonoomne e vegetatiivne NS (seseisev) – funktsiooniks innerveerida (varustada närvidega) siseelundeid ja veresooni. Sümpaatiline ja parasümpaatiline NS. Peaaju jaguneb: Piklikaju ehk lõppaju – kontakteerub seljaajuga, läbib kolju suurt kuklamulku Tagaaju, mille osadeks sild ja väikeaju Keskaju Vaheaju, mille suurimateks osadeks talamus (nägemiskühmud) ja hüpotalamus Suuraju ehk otsaju, mille osadeks suuraju poolkera, millega ühenduses vatsakesed, külgvatsakesed (sisaldab õhku ja ajuvedelikku) Vaata ÕIS-ist: tervik.jpg, .. paigutus; peaaju osad.pdf; peaaju osad.jpg; ajuvatsakesed.jpg; perifeerne ns.pdf Erutuse ülekanne närvisüsteemis (erutuse ülekanne.jpg) Toimub kas närvilt närvile või närvilt innerveeritavale eritile (olgu selleks lihas, näärmerakk, efektor). Erutuse ülekande kohta nim sünapsiks. Närv Presünaptiline osa: eristatakse presünaptilist membraani (presünapsi lõpposa)
on mõeldud kas naissuguhormooni või meessuguhormooniga seondumiseks. Loeng 5 Õitsemine, mida see põhjustab ja kaasa toob? Pärast vetikaõitsengut on karbid ohtlikult toksilised. Loeng 6 SAASTEAINETE LIIKUMINE KESKKONNAS sõltub ainete lipofiilsusest, ioniseerumisest, lenduvusest. Keskkonnas võib toimuda ainete keemiline muundumine ning biodegradatsioon. SAASTEAINETE ALLIKAD on punkt- ja hajusallikad SAASTEAINED LEVIVAD kas kohalikult, piirkondlikult, poolkera piires või globaalselt ÖKOSÜSTEEMI TASEMEL saasteainetest põhjustatud mõjud võivad olla kas struktuursed, st. mõjutada ökosüsteemi struktuuri ehk liigilist koosseisu ja tasakaalu, või funktsionaalsed, st. mõjutada ökosüsteemi funktsiooni. Ökosüsteem koosneb liikidest, mis on erinevatel TROOFILISTEL TASEMETEL produtsendid (taimed), primaarsed konsumendid (fütofaagidehk taimtoidulised loomad), sekundaarsed konsumendid (karnivoorid ehk
olemist. Mida on teadusele andnud hellenismi aja filosoofid Archimedes, Eratosthenes ja Aristarchos? Arcimedes : Archimedes on matemaatilise füüsika, eriti staatikateaduse, isa; tema leidis kangiseaduse, leiutas nn Archimedese printsiibi, mis seisneb selles, et iga vedelikku asetatud keha kaotab oma kaalust niipalju, kuipalju kaalub vedelik selle keha ruumala suuruses; tema andis ligikaudse arvutusviisi ringjoone jaoks; leidis lause, et koonuse, poolkera ja silindri ruumalad suhtuvad nagu 1:2:3, kui nende aluspinnad ja kõrgused on võrdsed. Veel õnnestus tal ekshaustsioonimeetodil arvutada lõpmatu geomeetrilise rea abil parabooli segmendi pindala, seejuures rakendas ta täiesti korrektselt infinitesimaalarvutust. Uurimuses "Liivaarvutus" tõestas ta arvujada lõpmatuse. Leiutised Archimedest tuntakse veel Archimedese kruvi leiutamise tõttu. Tema arvele kirjutati juba vanemal ajal umbes 40 leiutist. peale Archimedese kruvi on neist
Neid tehakse üldjuhul iga kümne aasta tagant. Viimane leondus toimus Eestis aastal 2000. Rahvastiku paiknemine Rahvastiku tihedus elanike arv 1km2. (Eestis 30-35 inimest) Rahvastik paikneb maakeral väga ebaühtlaselt. Pool inimkonnast asutab maismaast (pindala 149 mln km2) vaid 5%, seega 7-8 km2. Inimtühi on samas ainult 15% maismaast. 90% kogu maakera rahvastikust on koondunud põhjapoolkerale, kus on kaks korda rohkem maismaad kui lõunapoolkeral (vastavalt 39% ja 19% poolkera pindalast). Umbes 80% rahvastikust elab Lõuna riikides. Rahvastiku paiknemist mõjutab oluliselt asjaolu, et vaid 11% masimaast kasvatatakse toiduaineid ning 2/3 maismaast ei sobi toiduainete kasvatamiseks erinevatel põhjustel (liiga külm, liiga mägine jne). Kõige suurema rahvaarvuga Aasia on asustatud väga ebaühtlaselt. Tema keskosa on kontinentaalse kliima, mägise reljeefi ja Siberis kõrge metsasuse tõttu hõredalt asustatud.
21. Kirjelda kuulsamat Itaalia kirikut, mida 16.saj.algul ehitama hakati, mis sellest perioodist säilinud on, autorid, asukoht tänapäeval? Itaalia kuulsaim kirik 16.sajandil oli Peeter Pauli kirik-algul basilikaalne kirik. Algse projekti tegi Bramante, kelle projekti järgi pidi Peetri kirik olema hiiglasliku kupliga tsentraalehitis, lähtudes kõige lihtsamatest ja täiuslikumatest vormidest: kuubist, kerast. Bramante plaani järgi pidi kuppel tulema poolkera kujuline. Bramante tööd jätkas Michelangelo, kes muutis mõnevõrra Bramante projekti, mistõttu ehitis sai veelgi ühtsema mulje ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Michelangelo kuppel mõjuv kergena, peaaegu hõljuvana. Asub tänapäeval Itaalias, Vatikanis. Ja säilinud sellest ajast on vaid kupli osa ja üks keskosa. 22. Nimeta kuulsaim 16.sajandi kunstnik, nimeta 3 tööd, miks mõni tema töödest nii kuulus on? 16.sajandi kuulsaim kunstnik oli Da Vinci
Varasematel sajanditel olid venelased tsaaritiitlit kasutanud tatari khaanide ja Bütsantsi keisri puhul. Kroonimisriitused pidid osutama Konstantinoopoli ja Moskva keiserlikule järjepidevusele. Võimumärkide hulka kuulus ka ,,Mono- mahhi müts", pärimuse kohaselt kinkis selle Kiievi vürstile Vladimir Monomahhile [1113-1125] Bütsantsi keiser Konstantinos IX Monomachos (tegelikult pärineb see siiski hilisemast ajast ja on tatari töö, ristiga poolkera ja karusnahkne ääris on lisatud hiljem). Tseremoonia käigus pöördus Makari tsaari poole ja rõhutas mitte ainult tema võimu jumalikku päritolu, vaid ka kohust kohkumatult kaitsta õigeusu kirikut. Mõni nädal pärast kroonimist abiellus Ivan Anastassija Zahharinaga, Bojaaride Duuma mõjuka liikme Roman Jurjevits Zahharini tütrega. See perekond, mis sai hiljem tuntuks Romanovite nime all, pärines aadlikust nimega Andrei Ivanovits Kobõla, kes oli tulnud Moskvasse 14. sajandi algul
kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla- ja alajäsemele. 148. Seljaaju siseehitus, Seljaaju joonis (kaares joonis vms) TV19 Raamat 139, 140 Mediaanlõhe, mediaanvagu, eesmine-külgmine vagu, tagumine-külgmine vagu, selgmine juur, kõhtmine juur, tagumine väät, eesmine väät, tagasarv(hallaine), eessarv, tsentraalkanal, valgeaine, spinaalganglion 149. Nimeta peaaju osad. Suuraju poolkera, mõhnkeha, talamus, epifüüs, keskaju, väikeaju, piklikaju, hüpofüüs, nägemisristmik, haistmissibul 150. Nimeta peaaju üksikosades paiknevad funktsionaalsed keskused, peaaju närvide tuumad Piklikaju mööda seljaaju valgeaine vääte kulgev erutus antakse piklikaju vastavate väätide kaudu väikeajju või talamusse. Hallaines paiknevad IX-XII peaajunärvi tuumad: IX peaajunärv keeleneelunärv, X uitnärv, XI lisanärv, XII keelealune närv
INIMESE ELUNDKONNAD. Katteelundkond. Koosneb epiteelkoest. Ainuke elund NAHK. Katteelundkond katab ja vooderdab inimese keha ning siseelundeid. Naha ülesanded: 1) kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, mikroobide, löökide eest; 2) on rasva ja vedeliku depooks; 3) osaleb soojusregulatsioonis: külma puhul tõmbuvad karvapüstitajalihased kokku, vabaneb energia, mida kasutatakse soojuseks, veresooned ahenevad ega anna vett välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub; 4) nahk tunneb temperatuuri (külma ja kuuma), puudutust, survet, valu; 5) eritab higi (vesi ja soolad) ning rasu; 6) toodab melaniini, mis kaitseb UV-kiirguse eest ja annab nahale värvuse, ning päikesevalguse toimel D-vitamiini; 7) 2% gaasivahetusest toimub naha kaudu. Tugi- ja liikumiselundkond. Koosneb luudest, lihastest, liigestest ja kõõlustest. LUUD. Umbes 200 l...
ülapoole keskosas avaneb paaritu ninasõõrme kaudu suur haiste-hüpofüüsikott. Suu on neil imilehtrina, mida toetab sõõrjas kõhr. Võimas toesega keel talitleb oherdi või pumbakolvina. [1, 2, 7] Üldiselt elavad silmulised mage- kui merevees, sigivad ainult magevees. Areng toimub moondega. Vastsejärgus enne metamorfoosi, pole silmudel ümmargust imisuud, hambaid ega silmi ja ka uimed on vähe arenenud. [1] Levinud on silmud mõlema poolkera parasvöötmes, mageveelised või siirdevormid. Umbes on teada 24 nüüdisliiki. Eestis võib esineda nendest 3 liiki: merisutt (Petromyzon marinu), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja ojasilm (Lampetra planeri). [1, 3] 4 SUGUKOND: SILMLASED, Petromyzonidae Merisutt (Petromyzon marinus) Merisutt nagu silmlased ikka on angerjalaadse kehaga. Kaks seljauime on teineteisest lahus, tagumine ulatub sabauimeni
Rahvaloendus 0n riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, rahvusliku koostise (sugu, rahvus jms tunnused), paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse jms teadasaamiseks korraldatav andmete kavakindel kogumine, analüüsimine ja üldistamine. Maismaad on 149 mln km2. Pool inimkonnast elab 5% maismaast, seega 7-8 mln km2. Inimtühi on 15% maismaast. 90% inimestest elab põhjapoolkeral, kus on ka kaks korda rohkem maismaad kui lõunapoolkeral (39% ja 19% poolkera pindalast). 80% elab Lõuna riikides. 11% maiamaast on haritav maa. 2/3 ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. Maailma keskmine rahvastikutihedus on 47 inimest km2-l, Eestis veidi vähem kui 30 inimese km2. Maailmas on inimese kohta 0,021 km2 maismaad (2,1 ha ehk 21 000 m2). Aomenis, endises Macaos on 18500 inimest km2-l, ühe inimese kohta 54 m2. Tallinnas elab 2500 inimest km2-l, ühe imese kohta 400 m2 maad.
Epitalamus hormoon produktsioon, reguleerib ealist arengut, ärkvelolek/uni, lõhnade tajumine. Suuraju poolkerade koor primaarsed alad (perifeersed struktuurid, signaalide vastuvõtt, lihase talitluse kontroll), sekundaarsed alad (analüüsivad retseptoritelt saabuvaid signaale, programmeerivad lihaste talitlust), tertsiaarsed alad (kõrgenad analüüsi ja sünteesi protsessid) Retikulaarformatsioon ärkvelolek, tähelepanu, orientatsioon. Juhteteed ajus komissuraalkiud (vasaku ja parema poolkera ühendamine), assotsioonikiud, projektsioonikiud (tagavad suuremate ja väiksemtae üksuste koostöö, ka seljaajuga) Limbiline süsteem mälu, emotsioonid, enesealalhoid, söömine,paljunemine, siselundite talitluse regulatsioon, valu, mõnu Basaaltuumad motoorika, suunavad närviimpulsse. Seljaaju funktsioonid reflektoorne (spinaalsed motoorsed refleksid), juhtefunktsioon (vahejaam erutuse juhtimisel ja edasijuhtimine teostusorganitesse)
Noradrenaliin tekitab viha. Maksa ülesanded: Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen), loote punaste vereliblede tootmine. Talletab varuaineid: vitamiinid (A; B), suhkruvarud (glükogeen). Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja sejaaju. Peaaju: suuraju, väikeaju, vaheaju, keskaju, piklikaju Suurajul on kaks poolkera, mille pindmine kiht on ajukoor. (Ajukoor koosneb hallainest, mille all on valgeaine) Väikeaju reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklik aju reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus) Keskaju: Närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse. Vaheaju reguleerib ainevahetust, paljunemist ja kehatemperatuuri. Suuraju koores paiknevad keskused: Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. Liigutuskeskus Mõtlemiskeskus
Sotsiaalne hierarhia poistel tundub olevat suhteliselt paigas, sest ,,poisid teavad oma kohta", seevastu tüdrukutel on see rohkem liikuv (Gurian, Henley, Trueman, 2001). Sooliste erinevuste kujunemine Miks siis on tüdrukud ja poisid erinevad? Arvesse tuleb võtta väga erinevaid aspekte, kuid raamatu ,,Boys and girls learn differently: a guide for teachers and parents" autorid toovad välja aju erinevused. Imiku aju puhul areneb esialgu parem poolkera ja seejärel vasak, tüdrukute puhul toimub see varem. Seetõttu omandavad tüdrukud keerulisi verbaalseid oskusi isegi aasta varem kui poisid. Poistel on enam arenenud parema ajupoolkera teatavad piikonnad. Selle tõttu on poistel parem ruumitaju, sealhulgas võimed mõõtmise, mehhaanika, geograafia ja orienteerumise vallas. Tüdrukute prefrontaalsed- ja kuklasagarad arenevad rohkem ja kiiremini kui poistel. Prefrontaalsetes sagarates viib emotsioonide reguleerimine otsuste tegemiseni
o Oleks soovitatav süüa rohkem kiudaineid o Piimasaadustes ja lihas on östrogeene. PEAAJUOSAD Suuraju koor Seal toimub kõrgem närvitalitus Keskaju juhib koos seljaajuga keha automaatseid liigutusi, automaatselt silmade eest Piklikaju Reguleerib südant läbivat verehulka, koos sillas paiknevate tuumadega ka hingamist ja seedimist. Une- ja ärkveloleku regulatsioon. Vasak ajupoolkera vastutab kõne ja kõnest arusaamise eest. Ta on juhtiv poolkera Parem ajupoolkera kujutlusmeele ja emotsioonide keskus Vaheaju autonoomne NS ja sisenõrvesüsteemi regulatsioonikeskus (hormoonid) (Hüpotalamus ja ajuripats reguleerivad sisenõresüsteemi) Väikeaju vastutab liigutuste täpsuse, peenregulatsiooon, kordinatsioon Seljaaju vahendab peaaju ning teiste elundite vahel informatsiooni. SAGARAD Otsmikusagara koor kõne, mõtted, tundmised
kuklasagar. Otsmikusagar on seotud liigutuste planeerimisega, nende läbiviimsega ja kontrolliga. Kiirusagar tegeleb naha ja lihastundlikkusega. Oimusagar on seotud kuulmisega ning kuklasagar nägemisega. 26. Millised funktsioonid on aju poolkeradel? Ajupoolkerad on mõningal määral spetsialiseerunud. Närvid inimese närvisüsteemis paiknevad nii, et paremal kehapoole tegevus kajastub vasakus ajupoolkeras ja vastupidi. Lisaks sellele vastutab vasak poolkera näiteks rääkimise, jutu mõistmise, kirjutamise, lugemise, arvutamise ja keelelise mälu toimimise eest. Samuti on leitud, et vasak poolkera jagab informatsiooni osadeks ja töötleb seda järjestikuliselt, parem poolkera aga töötleb informatsiooni terviklikult. Parem ajupoolkera vastutab aga näiteks mittekeelelise mälu eest (nt. kogemusega seotud mälu, tegevusega seotud mälu jne.), tegevuse täpsuse eest ja tajumise eest. Seda nimetatakse ajupoolkerade asümmeetriaks. 27
Laul katkeb veidi enne maandumist või ka maapinnale jõudes. Laulu alustab põldlõoke varavalges, mõnikord lausa pimedas. Juuli keskpaigas laul vaibub, kuid mõnda isendit võib kuulda laulmas veel septembriski. Vahel imiteerib põldlõoke ka teiste lindude häälitsusi ja laulukatkeid. Pereelu. Pesa ehitatakse valmis varakult. Pesaks on kuivadest rohukõrtest ehitatud korratu, kohev ja lame maapinnal asuv poolkera. Pesa ehitab ja haub ainult emaslind. Aprilli lõpus või mai alguses muneb 35 muna. Haudeperioodi lõpul istub lind pesal väga kindlalt ja lahkub alles siis, kui talle võidakse peale astuda. Suve jooksul võib olla veel teine ja kolmaski pesakond. Toidulaud. Toitu otsib maapinnalt. Kevadel on toiduks putukad, sügise poole sööb lind seemneid, rohelisi taimeosi, viljateri. Arvukus. Eestis pesitseb 150 350 tuhat paari,
märgatavaid edusamme. Need esialgsed vaatlused näitavad, kuidas aju ilmutab hetki, mil kogu ajukoor on aktiveeritud nagu üks koordineeritud sündmus. Neuroloogid räägivad sellest, et ajus on olemas mis- ja kuidas-teed, kuid miks-teed ei ole ajus samal moel välja kujunenud. On arusaadav, et kõige kaasaegsem aju skaneerimise seadmestik on fokuseeritud kas millelegi mingis ajuosas (mis) või sellele, kuidas üks poolkera teisega suhtleb. Miks on iga kord uuesti tekkiv nähtus, mida ei saa mõõta kui lokaalset aktiivsuspiirkonda ajus 6 või ühe talitlusüksuse seost teisega. Tundub, et parim, milleni võime jõuda, on olla tunnistajaks seletamatu terviklikkuse hetkedele. SQ mõõtmised on olnud kõige edukamad tipptegijate, mediteerijate ja tippsportlaste aju
Korallid võivad välja surra näiteks reostuse tagajärjel. 6.Populatsiooni iseloomustus - Hiidhai Populatsiooni arvukus ja selle muutus ajas Hiidhaid võib kohata Vaikse ookeani põhja- ja lõunaosas, Atlandi ookean põhja- ja lõunaosas ning India ookeani lõunaosas. Hiidhaid ei ela ekvatoriaalses, lähisekvatoriaalses, troopilises ja polaarses kliimavöötmes. Hiidhaisid elab ookeanides umbes 200 000 isendit. Aga põhiliselt võib neid kohata mõlema poolkera kõigis parasvöötmekliimaga ookeanides ning neid ümbritsevates meredes. 6 Populatsiooni tihedus Hiidhaid elavad umbes 233000000 km peal ja isendite arv on umbes 20 000 isendit, siis 20 000:230 000 000=0.0000087 isendit/km². Populatsiooni seisund Hiidhaide populatsiooniseisund on kahanev. Nende populatsioon ei ole eriti arvukas
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid....................................................................................................................5 3.Vulkaanipursked......................................................................................................................7 4.Vulkanismi kasulikkusest..........................................................................................
vulkaaniline kivim.). Vaade Merkuurile Mariner 10-lt Öeldakse, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Tema atmosfäär on äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Kosmosest on Merkuuri pildistatud vaid ühe automaatjaama (Mariner 10, USA, 1974- 75) poolt. See jaam tegi kokku kolm möödalendu, kahjuks on kõigil piltidel üks ja seesama poolkera. 6 Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet, suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenusel ei ole magnetvälja, arvatavasti oma aeglase pöörlemise tõttu.
teha ei suuda. Teadis, et inimesed ei söö kive. Peetrile meeldivad pehmemad söögid. Värvidest meeldisid talle kõige rohkem musta kombinatsioonid (must ja kollane, must ja oranž jne) ning punane, tumelilla ja hõbehall koos mustaga. Peale nähtavate asjade räägiti ka nähtamatutest – Jumalast. Peeter küsis emalt ja vanaemalt Jumala kohta kõiksugu võimalikke küsimusi (Miks Jumal taevas on? Miks ta peab kõike nägema, kas ta on uudishimulik? Kas Jumal näeb korraga ainult ühte Maa poolkera või mõlemat? jne). Kuid ka õhk, röntgen- ja infrapunakiired on nähtamatud. Küsis ka Kuradi kohta.
Mati Unt ,,Sügisball" Varasügis 1. Sügis oli erakordselt seenerikas, õunu kasvas nii palju, et konservi- ja mahlatehased ei suutnud sellist saaki vastu võtta ning suur hulk läks mädanema. Rahvastiku juurdekasvule vaatama olid päradtlõunad imelikult vaiksed. Eero aimas halba nagu alati. 26. juunil sõitis raudteejaamast välja mootorvedur ilma juhita (oli välja hüpanud). Rongikiirus oli 80 km/h. Lähenevat rongi nähes jõudis rongijuht rongi peatada ning võttis tagasikäigu. Kokku põrkasid vedurid alles siis, kui kiirused olid enam-vähem võrdsed õnnetus suudeti ära hoida. Paar nädalat hiljem juhtus järgmine imelik lugu: Käidi Lõuna- Eestis kolleegi juubelil, terve öö aeti juttu. Alles varahommikul hakati lahkuma. Üks habemik nimega Marino Marin (hüüti Mortensoniks) laulis põldude vahel kõva häälega, kuid varsti rahunes. Mingi hetke pärast avastati, et ta oli kadunud, nagu vajunud täiesti maa alla. Sõbrad hakkasid teda otsima, kuid teda ei ...
tähistab päiksetõus momenti, kui see osa maakera pinnast, kus meie elame pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust. Selle telje lõikumispunkte maakera pinnaga nimetatakse vastavalt põhja ja lõunapooluseks. Maakera keskkohta vöötab ekvaator mõtteline joon, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. Ekvaator asub mõlemast poolusest ühekaugusel. Maa ekvaator moodustab ekliptikaga 23°27´ nurga, mistõttu saab kord üks, kord teine poolkera Päikeselt rohkem valgust ja tänu sellele vahelduvad meil ka aastaajad. Maa tuum koosneb peamiselt rauast. Temperatuur tuuma keskel võib olla kuni 7500 K (kuumem kui Päikese pinnal). Meie teadmised Maa sisemusest on saadud ainult maavärinate võnkeid uurides. Maakoore paksus varieerub: olenevalt kohast on see erinev- ookeanide all on õhem, maismaa all paksem. Atmosfäär, mis üle 3 miljardi aasta tagasi koosnes ammoniaagist, kloorist, metaanist ja
Asjade kaduvuses peitub nende "meeleparandus". Nad peavad algusesse sellepärast tagasi pöörduma, kuna nad on oma piire ületanud. Asi elab vaid tervikus. Iga üksikeksistents on ebaõiglus. Anaximenes Ta näeb ürgainena ÕHKU. Täpsemalt hingeõhku. See on kõike elustav maailmahing, millest kõik tekib ja milleks kõik taas muutub. Maa ujub nagu ketas õhumeres ja taevas on poolkera kujuline kristallvõl, mille küljes asuvad tähed nagu naelad. Kokkuvõte: Kõik kolm mileetolast ühendab püüd seletada kogu oleva teket ürgainest - arheest lähtuvalt. Nad olid esimesed, kes tegid katse leida kõige ürgprintsiip. Müüt asendub siin looduse vaatluse ja lahtimõtestamisega. Võtmesõnad: Eelsokraatikud(enne Sokratest elanud filosoofid, kes üritasid seletada kosmose tõelist olemust), Spekulatsioon(kujutlusvõime läbi oletuste tegemine tõelise olemuse kohta),
INDIA HIINA 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud mälestussambad, India keerukale templid, stuupad (poolkera palkkonstruktsioonile. kujulised kupliga k...
MADALSAGEDUSVOOLUDE KASUTAMINE: 1. Elektroforees madala pingega alalise vooluga ravimine. Toimib organismile üheaegselt ravimi ja alalise voolu toimel. Näidustused: neuralgia (närvivalu), neuroos (psüühikahäire), neuriit (närvipõletik), unehäired ja valu. 2. Elektriuni madala intensiivsusega vooluimpulssidega mõjutamine kesknärvisüsteemi funktsionaalse normaliseerimise eesmärgil läbi ajuaparaadiretseptorite. Sõltuvalt patoloogiast kas siis vasaku või parema poolkera kaudu. Näidustused: psüühiline 13 Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 tasakaalustamine, aju ateroskleroos (veresoonkonna lupjumine ehk ajulubjakas:), hüpertoonia (kõrgvererõhutõbi), 12-sõrmiksoole haavandid, bronhiaalastma. 3. Diodünamomeetria poolsinusoidiliste vormidega alalise vooluga ravi. Antud voolud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
