Maa- ja Maasarnased planeedid (0)

Tartu Veeriku Kool
Maa ja maasarnased planeedid .
Anna-Liisa Mättas
9a klass
Tartu 2009

Sisukord

Sisukord 2
2
Maa-sarnased planeedid 3
Merkuur 3
Veenus 4
Maa 5
Marss 6
Kokkuvõte 7
Pildid: 8
Kasutatud kirjandus..................................................................................................9

Maa-sarnased planeedid

Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis sarnanevad ehituselt Maale: neil on kihiline ehitus ja kõigepeal on õhuke koor. Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. Ka läbimõõt ja mass on lähedased maale.Maa sarnased planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss /1/

Merkuur

Merkuur on tuntud juba sumerite ajast peale (3 aastatuhat enne Kristust). Kuni 1962 aastani arvati, et Merkuur hoiab sama külge Päikese poole niisama kaua kui Kuu Maa poole.    Merkuur on tihti nähtav binokliga või isegi paljaste silmadega, aga ta on alati väga lähedal Päikesele ja raskesti nähtav hämarikutaevas./4/
Merkuuri päev on 59 Maa päeva ja Merkuuri aasta on 88 Maa päeva. Mariner 10 avastas Merkuuril õhukese atmosfääri. Merkuuri kaatrid on tekkinud ligi 4 miljardit aastat tagasi. Siis kui planet oli alles noor. Pinnases on ka laiad praod ja vallid, mis tekkisid siis kui noor planeet maha jahtus. /5/
Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Merkuuri läbimõõt ekvaatori juurest on 4879,4 km. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Merkuuri nimi tuleneb vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. /2/
Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese. Merkuur on "kahepalgeline" - üks poolkera on tihedalt kraatritega kaetud, teisel poolkeral on aga ka ulatuslikke tasaseid alasid. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) Merkuuri kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim, Palavuse bassein on läbimõõduga 1300 km. Merkuuril on ka magnetväli see on väike, moodustades Maa magnetvälja tugevusest vaid ühe protsendi. /3/
1970. aastaiks oli ümber Päikese pöörlevatest planeetidest salapärane vaid üks: Merkuur. Seda sellepärast, et Maalt on Merkuuri raske vaadelda kuna Päikese pimestav sära varjab seda. Esimesena Merkuuril nähtud objekt sai nimeks Kuiperi kraater – planeediuurimise veterani Gerard Kuiperi järgi, kes suri kui Mariner 10 teel Merkuuri poole oli. /6/

Veenus

Veenus on meile lähim planeet(vähim kaugus 42 milj. Km) ja maaga peaaegu ühesuurune. See on nii hele, et on taevast kergesti leitav. Hommikul taevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtul taevas nähtavat Ehatäheks. Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Teleskoobist vaadatuna paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle panda ei saa vaadelda, sest taevas on seal kogu aeg pilves : 49-63 km kõrgusel paikneb tihedam pilvekiht ja 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Kahe pilvekihi vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Veenus pöörleb tagurpidi . Temperatuur Veenuse pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam kui Maa oma. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane . Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Põhjapoolkeral paikneb meie Austraalia suurune Ishtari manner . Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole./7/
Veenus on Maast ainult natukene väiksem ( diameeter on 95% Maa diameetrist, mass 80% Maa massist). Veenus (Kreekas: Aphrodite) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenuse pöörlemine on mõnevõrra ebaharilik , kuna see on väga aeglane (Veenuse päev kestab 243 Maa päeva). Ka Veenusel nagu Merkuurilgi pole kaaslasi. /8/
Veenus peegeldab Päikese valgust 77% ehk siis 2 korda rohkem kui Maa. Veenuse aasta kestab 225 Maa ööpäeva. Veenuse atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist, mida on 96, 5%, sisaldades veel 3, 4% lämmastikku ja vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru./9/
Veenuse pinnal on üle 1600 suure vulkaani kuid arvatakse, et need ei ole aktiivsed. Veenuse pind on väga-väga kuum./5/

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet ja ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa on koduks inimestele ja miljonitele teistele liikidele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid arvatavasti tekkisid esimesed eluvormid miljard aastat pärast Maa teket. Maa tiirleb ümber Päikese, kulutades ühe tiiru tegemiseks 356,26 päeva ehk ühe aasta. Maa ümber tiirleb taevakeha nimega Kuu. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa-tüüpi Päikesesüsteemi planeetide seas on Maa suurim.
Maa ümbermõõt on ekvaatorilt 40 075,004 km. Maa läbimõõt on ekvaatoritasandil 12 756,270 km. Maa kogupindala on 510 065 284,702 km². Maa pinnast on ligikaudu 71% kaetud maailmamerega(/12/ sellesse kuulub Vaiken ookean, India ookean, Atlandi ookean ja Põhja- jäämeri /12/. ) ning 29% maismaaga . Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Ookeanide keskmine sügavus on aga 3, 8 km.
Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Maal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on –89,6° C. /10/
Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/ Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest. Maa tuum koosneb peamiselt rauast. Maa atmosfäär koosneb 77% lämmastikust, 21% hapnikust, argoonist, süsinikdioksiidi ja vee lisandist./11/
Maavärinad: tekivad seal, kus hõõrdub üks laam teise vastu. Kohtades, kus laamad otse kokkupõrkavad tekivad mäeahelikud. Vulkaanid toovad maasisemusest maapeale sulakivimid, mille survet ei suuda mägi välja kannatada.
Keskmiselt umbes kolm korda 10 aasta jooskul saame näha päikesevarjutust. See tähendab seda, et Kuu on täpselt Maa ja Päikese vahel. Kuu paistab niimoodi Päikesega peaaegu ühesuurune jättes Päikesest näha vaid teema „krooni“. /5/
Esimest korda tõestati, et Maa on kera kujuline ja ümber selle on võimalik sõita kui 1522. aastal jõudis tagasi 1519. aastal teele asunud laev „Victoria“, mille juhiks oli Fernão Magal- hães. See näitas ka, et Maa ümbermõõt on surem kui seda ennem arvati olevat. Ümber maakera on umbes 1000km paksune õhukiht, mida nimetatakse atmosfääriks, see koosneb erinevatest gaasidest .
Kuna maa omab külgetõmbejõudu siis tõmbab ta enda poole ka õhku ja see avaldab rõhku, mida nimetatakse õhurõhuks. Tuul ehk õhu liikumine tekib tänu sellele, et õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga alale. /12/
Maal on kaaslane Kuu. Kuu keskmine kaugus Maast on 384 400 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu diameeter umbes 4 korda väiksem Maa omast. See on 3476 km. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks.
Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi, kuid siiki tänapäeval on teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu../16/

Marss

Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust.Marss asub 55–400 mln km kaugusel Maast. Marsi läbimõõt on 6750km. Marsi aasta pikkus on 687 Maa päeva ja Marsi ööpäeva pikkus on 24 tundi ja 37 minutit. Marsi gravitatsioon on umbes 40% Maa omast. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed. Aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend kraadi ja öösel 100 kraadi alla nulli. Marsi pinnal oolev õhurõhk on võrreldav Maa pinnast 35km kõrgusel oleva rõhuga. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%.
Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, “ mandrid ” on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest kohtadest , “meredest”. Kõrguste vahe on kuni 14km. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab ka 5000 km pikkune , 120 km laiune ja umbes 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. /13/
Marss (Kreeka keeles: Ares ; Rooma: Marss) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile. Rooma jumal Marss oli põllumajandusjumal, enne kui ta seostati Kreeka Aresega. Marsist tuleneb ka märtsikuu nimi.
Esimene kosmoselaev , mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. /14/
Marsi kaaslased on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus). Kui võrrelda Marsi kaaslasi Maa kaaslasega Kuuga siis on need erinevad. Phobos meenutab kujult lömmilöödud kurki ja tema teoreetiline keskmine läbimõõt on 22 km. Sportlane, kes suudaks Maal hüpata 2,5 m kõrgusele saavutaks Phobosel samasuguse pingutusega teise kosmilise kiiruse ja lahkuks alatiseks Marsi raskusväljast. Marsi ööpäeva jooksul jõuab Phobos teha kolm tiiru ümber planeedi. Ühele tiiru jaoks läheb tal aega 7 tundi 39 minutit ja 14 sekundit. Phobos tõuseb läänest ja loojub itta . Deimos on veelgi pisem ja asub kaugemal, kui Phobos. Deimosel kulub ühe täistiiru tegemiseks ümber Marsi 30 tundi 17 minutit ja 55 sekundit. Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km. Mõlemad Marsi kaaslased on halli värvi ja nende pind on täis erineva suurusega kraatreid. /15/

Kokkuvõte

Maasarnaseid planeete on neli. Need on neli esimest planeeti Päikese poolt tulles. Kõikide läbimõõdud jäävad tuhandete piiridesse. Kõikidel on rauast tuum. Neid planeete on saadud päris palju uurida, v.a Merkuur, sest see asub Päikesele kõige lähemal.

Pildid:

/1/ /3/
/2/ /4/
Kasutatud kirjandus.

http://et.wikipedia.org/wiki/Maa-t%C3%BC%C3%BCpi_planeedid (28.03.09)

http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur (28.03.09)

http://opik.obs.ee/osa2/ptk02/box02.html (29.03.09)

http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/mercury.html (29.03.09)

Avastusretked „Reis kosmosesse“ Mike Goldsmith ( Sally Ride ’i tsitaadid ja eessõna). Lk 41, 43, 44, 78, 79, 141

„Planeedid“ David Mcnab ja James Younger. Lk 97, 98

http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus (29.03.09)

http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/venus.html (29.04.09)

http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/box01.html (29.03.09)

http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet) (29.03.09)

http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/earth.html (29.03.09)

www.koolielu.ee/files/Loodusopetus_4.klass1.ppt (29.03.00)

http://et.wikipedia.org/wiki/Marss (02.04.09)

http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/mars.html (02.04.09)

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/marss.ht m (02.04.09)

http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu (02.04.09)
Pildid:

http://opik.obs.ee/osa2/ptk02/pildid/mercury2.jpg (02.04.09)

http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Venus_globe.jpg (02.04.09)

http://www.spacetoday.org/images/SolSys/Earth/EarthBlueMarbleWestTerra.jpg (02.04.09)

http://www.obs.ee/vaatleja/2000_4/marss1.jpg (02.04.09)

http://web.zone.ee/pizipuravik/ylevaade_files/image017.gif (02.04.09)
9