Referaat - Maa rühma planeedid (0)

Kehra Gümnaasium
12 A klass, reaalsuund
Gerda Põder
MAA RÜHMA PLANEEDID
Referaat
Kehra 2012
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1.MERKUUR 4
2. VEENUS 5
3.MAA 6
4.MARSS 7
KOKKUVÕTE 8
LISAD 9

SISSEJUHATUS

Planeedi mõiste tähenduse üle on vaieldud palju, kuid päris selguseni pole jõutud. On lepitud kokku, et planeetideks loetakse kehi, mis on piisavalt massiivsed, et omaenda gravitatsiooni mõjul omandada ümar kuju, kuid mitte nii massiivsed, et toimuksid termotuumareaktsioonid , mis on omased tähtedele.
Planeedid jaotatakse kahte rühma: hiidplaneedid ehk gaasihiiud ning terrestriaalplaneedid ehk Maa-tüüpi planeedid. Maa-tüüpi planeetide hulka kuuluvad 4 esimest planeeti Päikesest: Merkuur, Veenus , Maa ja Marss. Gaasihiidudeks loetakse nelja järgnevat planeeti: Jupiter , Saturn , Neptuun ja Uraan .
Maa rühma planeetide mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa-tüüpi planeetide vanuseks arvatakse olevat umbes 4.5 miljardit aastat. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa rühma planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale, koosnedes täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor. Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär.

1.MERKUUR

Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane.
Merkuuri päevas on kaks aastat ning selle tiir ümber päikese kestab meie mõistes 88 ööpäeva. Oma nime on planeet saanud Rooma kaubandusjumala Mercuriuse järgi. Merkuurist on vähe teada, sest maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel kuni kolmel ajavahemikul. Ööpäev on sellel planeedil 176 korda pikem kui Maal.
Merkuuri sisemuses paikneb suur rauast tuum ja planeedi välimine koor sarnaneb Maa vahevööga, olles vaid kuni 600 kilomeetri paksune.
Merkuur sarnaneb kõige rohkem Maa kaaslase Kuuga. Tema pind on väga vana ja täis kraatreid , mis on tekkinud kokkupõrgetel meteoriitidega. Merkuuril ei ole atmosfääri ega laamtektoonikat.
1974. aastani teatati Merkuuri pinnast vaid seda, et ta on väga ebatasane . Olulisi teadmisi tõid planeetide vahelise automaatjaama “ Mariner 10” möödalennud Merkuurist. Automaatjaama kaugus Merkuurist oli 300 km, kuid igal lähenemistel jäi päevapoolele ja seega ka fotodele sama poolkera. Automaatjaama pardal olevad gaasiavastamisaparaadid leidsid planeedi lähedusest väikesel hulgal heeliumi ja vesiniku aatomeid ning pinnatemperatuuri mõõtmisel selgus, et päevapoolkeral on kuuma kuni 430 kraadi, ööpoolkeral langeb aga temperatuur -173 kraadini. Niisugust 600-kraadist kõikumist pole ööpäeva jooksul täheldatud ühelgi teisel Päikesesüsteemi planeedil. “Mariner 10” liikumise analüüs kinnitas ka planeedi suurt tihedust (5,44 g/cm3). Nimetatud näitaja poolest jääb ta Päikesesüsteemis Maa (5,52g/cm3) järel teisele kohale.
Täiesti ainuomased Merkuurile on kuni kahe kilomeetri kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud , mis on tekkinud Merkuuri kokkutõmbumisel planeedi tuuma jahtumisel. Astangutele on nimed pandud kuulsate maadeuurijate laevade järgi. Näiteks “Santa Maria” Kolumbuse lipulaeva auks jm. Kraatreid ristitakse Rahvusvaheliste Astronoomia Uniooni põhjal tuntud kirjanike, kunstnike, muusikute nimedega.
Merkuuril on nõrk magnetväli, mille tugevus on umbes 1% Maa magnetvälja tugevusest. Kui kraatrite olemasolu Merkuuril võis vähemalt aimata, siis magnetvälja avastamine tema ümber oli üllatus. Seni seostati magnetvälja olemasolu planeetidel nende kiire pöörlemisega. Merkuur pöörleb aga väga aeglaselt. Võimalik, et tema rauast tuum on püsimagnet.
Merkuuril puuduvad kaaslased.

2.VEENUS

Veenus on Päikesest teine, suuruselt kuues ja ühtlasi Maale lähim planeet. Veenust on peetud Maa kaksikõeks, sest Veenus on ainult natuke väiksem kui Maa ning nende tihedus ja keemiline koostis on sarnased.
Arvatavasti nimetati Veenus armastuse ja ilu jumalanna nime järgi seepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet.
Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline ning kuna planeedi telg on orbiidi tasandiga risti, puudub aastaaegade vaheldumine . Veenuse pöörlemine on väga aeglane, kestes 243 Maa päeva.
Esimene kosmoselaev „Mariner 2“ külastas Veenust 1962. aastal. Hiljem on Veenust külastanud üle 20 kosmoselaeva, kaasa arvatud Venera 9, mis saatis Maale esimesed fotod Veenuse pinnast. Pinnavormidelt on Veenus sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega. Mandrilaamade liikumise tüüpilised elemendid Veenusel siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse Veenuse koore väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Pinnaseproovid näitavad näiteks graniidi ja basaldi olemasolu. Suur osa Veenuse pinnast on kaetud laavavooludega. Hiljutised avastused näitasid, et Veenus on ka praegu vähestes kohtades vulkaaniliselt aktiivne.
Vanim maa-ala Veenusel paistab olevat umbes 800 miljonit aastat vana. Ulatuslik vulkaaniline tegevus hävitas täielikult varasema pinna koos kõigi võimalike suuremate kraatritega Veenuse varasemast ajast.
Veenuse atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist. Vähesel määral leidub ka vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Mitme kilomeetri paksused pilvekihid varjavad täielikult meie vaate Veenuse pinnale. Tihe atmosfäär põhjustab Veenusel kasvuhooneefekti, mis tõstab temperatuuri umbes 400 kraadilt 740 kraadile, mis on isegi kuumem kui Merkuuri oma, hoolimata sellest, et ta on paeaegu kaks korda Päikesest kaugemal. Arvatavasti olid Veenusel kunagi suured veehulgad nagu Maal, kuid need aurustusid. Näib, et väiksemad meteoriidid põlevad enne pinnale jõudmist Veenuse tihedas atmosfääris ära. Kraatrid Veenusel paistavad asuvat kobaras , mis näitab, et suured meteoriidid purunevad tavaliselt enne pinnale jõudmist atmosfääris kildudeks.
Veenuse sisemus on arvatavasti väga sarnane Maa omale: Sisemuses asub umbes 3000 km raadiusega rauast tuum ja enamuse planeedist hõlmab sulakivimist ümbris.
Veenusel ei ole magnetvälja, arvatavasti oma aeglase pöörlemise tõttu.
Veenusel pole kaaslaseid.

3.MAA

Maa on suuruselt viies ja järjekorras kolmas planeet Päikesest.
Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka või Rooma mütoloogiast vaid vanainglise ja germaani keelest.
Maal on pisut piklikum orbiit ja kiirem pöörlemine kui Veenusel. Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107 200 km tunnis. Ta pöörleb ümber enda kujutletava telje. Pöörlemisel teeb Maa täispöörde ümber oma telje 24 tunniga.
Maa koor on oma paksuselt varieeruv , olles õhem ookeanide ja paksem mandrite all. Sisemine tuum ja koor on tahked, välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad. Tuum koosneb peamiselt rauast, vahevöö alaosa koosneb arvatavasti peamiselt ränist, magneesiumist ja hapnikust. Maakoor koosneb peamiselt ränidioksiidist ja teistest silikaatidest.
Maa pind on väga noor. Erinevalt teistest maistest planeetidest, on Maa koor jaotunud tahketeks platoodeks, mis ujuvad kuumal vahevöö kihil . Seda protsessi nimetatakse laamtektoonikaks, mis on koostöös erosiooniga suhteliselt lühikese perioodi jooksul hävitanud ja uuesti loonud suurema osa Maa pinnast. Seetõttu on kadunud enamik jälgi Maa pinna geoloogilisest ajaloost. Maa on 4.5 kuni 4.6 miljardit aastat vana. Vanimad teadaolevad kivimid on umbes 4 miljardit aastat vanad.
Vesi katab 71% Maa pinnast. Maa on ainuke planeet millel vesi saab eksisteerida vedelas olekus.
Maa atmosfäär koosneb 77% lämmastikust, 21% hapnikust, argoonist, süsinikdioksiidi ja veeaurust.
Eluks Maal on äärmiselt tähtis kasuhooneefekti kaudu soojusenergia säilitamine. Kasvuhooneefekt tõstab pinnatemperatuuri umbes 35 kraadi võrra kõrgemaks.
Maal on mõõdukas magnetväli, mis on tekitatud elektrivoolu poolt tuumas.
Maal on ka üks kaaslane - Kuu. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis ning Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks. Kuud iseloomustab rõngasmägede ehk meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi. Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959 . aastal „ Luna 3“ poolt. Tänaseks on Kuud külastanud kuus ekspeditsiooni ja suurel hulgal automaatjaamu. Kuu kivimid sarnanevad oma koostiselt maakoore kivimitele. Kuu tihedus on suhteliselt väike ja sellel puudub magnetväli.

4.MARSS

Marss on järjekorras neljas ja suuruselt seitsmes planeet.
Nähtavasti sai planeet oma nime Kreeka sõjajumala järgi vastavalt oma punasele värvusele. Marssi kutsutakse mõnikord ka Punaseks Planeediks . Marsi nime järgi on nimi pandud ka märtsikuule.
Marsi ööpäev on ainult nelikümmend minutit pikem Maa ööpäevast ning sealgi vahetuvad aastaajad . Marss on Maast väiksem ja tema pindala on sama suur kui Maa maismaa pindala. Marsi orbiit on ellipsikujuline, mõjutades suuresti Marsi kliimat ja temperatuuride vaheldumist.
Marsil on mitmekesine ja huvitav maastik ning sellel paikneb muu hulgas Olympus Mons – suurim, 24 km kõrgune mägi Päikesesüsteemis. Suurem osa Marsi pinnast on väga vana ja kraatreid täis, aga seal on ka nooremaid orge , kõrgendikke, mägesid ja tasandikke. Marsil puudub aktiivne laamtektoonika . Ilma laamade liikumiseta seisavad "kuumad kohad" Marsi koore all samas kohas. Sellega võib seletada Tharis'e kühmu ja tema tohutute vulkaanide olemasolu. Siiski näib, et Marss võis olla palju aktiivsem kaugemas minevikus. Paljudes Marsi paikades on väga selgeid tõendeid erosioonist, kaasa arvatud suurtest üleujutustest ja väikeste jõgede süsteemidest. Arvatakse, et seal võisid kunagi olla isegi suured ookeanid ja mered .
Marsi sisemust tuntakse ainult pinnalt saadud andmete ja planeedi üldstatistika kaudu. Nende andmete põhjal oletatakse, et Marsil on tihe tuum raadiusega umbes 1700 km, sulakivimist vahevöö, mis on natuke tihedam kui Maa oma ja õhuke koor. Globaalse magnetvälja puudumine näitab, et Marsi tuum on arvatavasti tahke.
Marsil on väga hõre atmosfäär, mis koosneb põhiliselt süsinikdioksiidist, lämmastikust, argoonist ja hapnikust ning veest. Kuna Marsil on vähe veeauru, siis tekib seal ka harva pilvi.
Öises taevas on Marss kergesti märgatav palja silmaga. Tema nähtav heledus varieerub suuresti vastavalt tema suhtelisele positsioonile Maa suhtes.
Esimesena külastas Marssi kosmoselaev „Mariner 4“ 1965. aastal. Järgnesid paljud teised, kaasa arvatud kaks Viking maandurit 1976. aastal, mis teostasid eksperimente, et määrata kindlaks elu olemasolu Marsil, kuid tulemused olid negatiivsed.
Marsil on kaks kaaslast : Deimos ja Phobos . Suurem neist on Phobos, mis tiirleb umbes 6000 km kõrgusel planeedi pinnast ja teeb ühe Marsi ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi. Teine kaaslane umbes poole väiksem Deimos on 20000 kilomeetri kõrgusel. Tema tiirlemisperiood on pisut pikem Marsi ööpäevast.

KOKKUVÕTE

Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Neid nimetatakse nii seepärast, et nad on sarnased, omades sarnaseid võrreldavaid mõõtmeid, masse ja tihedusi.
Ükski planeet pole teisega täpselt samasugune – igaühes on omapära. Planeet Merkuurist ei tea Maa asukad kuigi palju, kuid on välja uuritud näiteks, et selle orbiit on piklik, Merkuuri pind on täis kraatreid ja see on äärmiselt ebaühtlane. Tähelepanuväärseks pean ka fakti, et Merkuuri päev on 176 korda pikem kui Maal. Veenus on taeva heledaim ning ühtlasi ka Maale lähim ja sarnaseim planeet. Tasub veel märkida, et kuigi Veenuse pind on meile varjatud tihedate pilvedega, on teada, et seal leidub kraatreid ja need on tavaliselt tihedalt koos. Üldselt on aga planeedi sisemus väga sarnane Maale. Maa on ainuke planeet, kus on teadaolevalt elu. Seda planeeti on kõige rohkem uuritud ja andmed selle kohta on ilmselt kõige täpsemad. Maal on ka üks kaaslane, mis on üks suurimaid Päikesesüsteemis. Marss, mida tuntakse ka Punase Planeedi nime all, on üks ilusamaid planeete, mida võib näha palja silmaga. Sellel on mitmekesine maastik sa seal asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi.
Seda referaati oli huvitav teha, sest sain teada palju uut, millest ei olnud varem kuulnudki.

LISAD

Joonis 1: Merkuur Joonis 2: Veenus
Joonis 3: Maa Joonis 4: Marss
9