Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistest etappidest: savi ettevalmistus, toote vormimine, kuivatamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine. Savi ettevalmistus seisneb selles, et kaevandatud savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ta ühtlaseks massiks. Vajaduse korral lisatakse vett või poolkuiva meetodi puhul vajaduse korral kuivatatakse. Poolkuiva meetodi puhul peab savi sisaldama vett 10...12%, plastse meetodi puhul 18...27% ja lobrimeetodi puhul veel rohkem. Poolkuiv savi on pisut niiske pulber, plastne savi on vormihoidev mass, lobri aga voolav mass. Vajaduse korral lisatakse juurde liiva või mõnd teist savi. Liiv vähendab savi kahanemist kuivamisel ja väldib pragunemist. Telliste tootmiseks sobivad liivsavid. Toodete vormimine toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil. Pressi suudmest
Joon. 24 Kõri koos püstoliga Kontakt- ehk punktkeevitus. Kontaktkeevitamisel kuumutatakse liidetavaid surve detaile neid läbiva vooluga ja surutakse elektroodid vooluallikas liidetavaid kohad kokku kuni plastse deformatsiooni tekkeni. Enamlevinud on punktkeevitus ja joonkeevitus. Punktkeevitusel liidetakse detailil üksikutes ühendatavad piiratud pindade kontaktkohtades ehk punktides. detailid keevispunkt Selleks asetatakse ühendatavad detailid
Joon. 33 Kõri koos püstoliga 15 Joon. 24 Kõri koos püstoliga 16 15. Kontakt- ehk punktkeevitus. Kontaktkeevitamisel kuumutatakse liidetavaid surve detaile neid läbiva vooluga ja surutakse elektroodid vooluallikas liidetavaid kohad kokku kuni plastse deformatsiooni tekkeni. Enamlevinud on punktkeevitus ja joonkeevitus. Punktkeevitusel liidetakse detailil üksikutes ühendatavad detailid piiratud pindade kontaktkohtades ehk punktides. keevispunkt Selleks asetatakse ühendatavad detailid surve
Metallide keevitustehnoloogiad ja seadmed Keevitus Sulakeevitus Survekeevitus Keevitus on teraste ja värviliste metallide enamlevinud ja tähtsaim liitmismeetod. Keevituseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb liite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeermise või üheaegse mõlema mooduse abil. Keevitusprotsess ehk konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energiaallikate (kaarlahendus, gaasileek, kontaktikuumus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsesse liigitatakse ka keevismetalli kaitsmise viisi järgi : ISO 4063 ja EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbriga. Keevitustehnoloogia hõlmab: a) Keevitustoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteediastmeid
d. lõikekiiruse suunaline komponent Fc või Fz, vajalik pingi ajami mootori võimsuse määramiseks Küsimus 13 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Treitera teriku kuumenemist põhjustavad treimisel järgmised nähtused: Vali üks: a. terikukasvaja tekkimine lõiketeriku esipinnal b. lõikepingi vähene jäikus ja vibratsioonide tekkimine c. materjali plastse deformeerimise ja purustamise töö muutumine soojuseks, hõõrdumine tooriku ja teriku ja laastu ja teriku vahel d. liiga madalad lõikeparameetrid: V, s, t Küsimus 14 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgistatud Kliki küsimuselt märgistuse eemaldamiseks Küsimuse tekst Plastsete deformatsioonide ja sisepingete toimel lõiketöötlemisel saadud pind: Vali üks: a
pneumolaagrites, poorsetes katalüsaatorites, poorsetes elektroodides, aeraatorites. 47. Metallide plastsed omadused Enamik metalle on plastsed. Seepärast saab kuuma metalli kuju muuta sepistamisel, pleki valtsimisel ja traadi tõmbamisel. Metallide plastsust saab tõsta kuumsurvetöötlusega. 48. Valtside kalibreerimine Valtside kalibreerimine on mõõtmete täpsuse suurendamine ja pinnakareduse vähendamine väikeste deformatsiooniastmetega plastse külmdeformeerimise teel. 49. Stantsimisvasarad Stantsimisvasaraks nimetatakse löögilise toimega sepa-pressi seadet, kus tooriku deformeerimine toimub vasara langevate osade poolt kogutud kineetilise energia arvel. Stantsimisvasarate valik toimub deformatsioonijõu ja kiiruse järgi. Stantsimisvasaratega ei saa saavutada suurt täpsust. 50. Kaarkeevituse elektroodid Kaarkeevitusel saab kasutada kas sulamatuid keevituselektroode (näiteks süsi- ja
kümnendiku vôrra) tekib sulami struktuuri kolmas faas - vaba grafiit. See halvendab kermise mehaanilisi omadusi, kuna grafiidil on väike tugevus ja sisuliselt vôib vaba grafiidi kolooniaid lugeda poorideks. Kui süsiniku sisaldus on väiksem stehhiomeetrilisest (jällegi môni sajandik), siis moodustub sulamis kolmas faas - - faas, mis kujutab endast kaksikkarbiidi volframi ja koobalti baasil (Co6W6C). Kuna osa koobaltis läheb kaksikkarbiid moodustamiseks, siis plastse sideaine hulk kermises väheneb. Selle tagajärjel kermise kôvadus ja kulumiskindlus tôusevad, kuid tugevus ja löögisitkus langevad. Seepärast püütakse vältida -faasi teket struktuuris. Parimate mehaaniliste omadustega on kahefaasilised WC-Co kermised. o - WC eutektikum sisaldab 35-37% WC, mis sulab temperatuuril 1300-1320 C.
-Bituumenstabiliseerimiseks sobiv sideaine on sitke naftabituumen penetratsiooniga 90... 200, mis lisatakse vahustatuna või emulsioonina. Asulavälistel teedel, liiklussagedusega alla 500 auto ööpäevas, võib kasutada põlevkivi vedelbituumenit. 42) Vahustatud olekus bituumenit saab lisada täite ainetele ja seejärel segada ümbritseva keskkonna temperatuuril ja niiskus tingimustel - vaht bit saab kasutada alates kvaliteetsetest killustikest kuni plastse halva kvaliteediga kruusani vaht bit eelised: -sideainet kulub vähem -transpordi kulud väiksemad -vaht bit stabiliseeritud mat säilitab töödeldavuse pika aja jooksul -vaht bit töödeldud mat puhul võib tee avada liiklusele kohe pärast mat paigaldamist ja tihendamist *vahustatud bit saab kasutada suhtleliselt kõrge niiskus sisaldusega koha pealse mat puhul *vaht bit lisatakse väikestes kogustes tsementi või lupja, paraneb töödeldavus, väheneb plastsus arv
töötlemiseks); Keermepuurid laastusoonega ainult lõikeosal (Sama lõikeprotsess nagu eelmisel; Väga hea lõpptulemus; Läbivavade töötlemiseks); Spiraalsoonega keermepuurid (Peamiselt pime avade töötlemiseks; Laast viiakse lõiketsoonist mööda sooni minema; Erinevad tipunurgad); Valtsiv keermepuur (Erineb eelmistest kuna keere moodustatakse plastse deformeerimise käigus; Töödeldavad materjalid tõmbetugevusega kuni 1200 N/mm2; Pime ja läbivate avade töötlemiseks; Operatsioon on kiirem; Tööriista eluiga pikem; Ühete tööriista saab kasutada erinevate materjalide ja pime- läbivavade puhul; Tugevama konstruktsiooniga; Ei eraldu laastu; Tugevam keere; Keerme parem pinnasiledus.); Jahutusvedeliku kanalitega
jääv.
Joonise lõpetame loengus
deformatsioon
d
Tk Tv T0 temperatuur
Tk ( Tg) on klaasi(stumis)temperatuur ( klaasisiirdetemperatuur)
(glass transition temperature e. glass temperature -Tg)
Tk -st allpool on polümeer kõva aga rabe ja deformeerida teda ei saa - klaasjas olek
Tv - voolavustemperatuur; sellest kõrgemal temp. käitub polümeer paksu vedelikuna ja
peale deformatsiooni ei taasta oma kuju - plastne e. voolav olek
- plastse oleku puhul on polümeer vedelas agregaatolekus ( isotroopne faasiolek st. igas
suunas on ühesuguste omadustega).
- klaasjas olek on tahke agregaatolek; polümeer on nn.allajahutatud vedelik (isotroopne
faasiolek). Klaasiolek on amorfsete polümeeride kõva, rabe olek temperatuuridel T
Nitriiditud pind on korrosioonikindel. Peamiseks puuduseks nitriitimisel on protsessi suur kestus ja (erinevalt tsementiitimisest) kasutavate legeerteraste kallidus. Selle pärast kasutatakse nitriitimist ainult vastutusrikaste, raskkoormatud detailide valmistamiseks, millest nõutakse pinna kõrge kvaliteet. Terase termomehaaniline töötlemine (TMT). Termomehaanilisel töötlemisel terase omadused saadakse plastse deformatsiooni ja termilise töötlemise koosmõjul. Tehnoloogia põhimõte seisneb deformeeritud austeniidi karastamises, mille tulemusena tekib peeneteraline martensiit kõrgemate mehaaniliste omadustega võrreldes tavalisel karastamisel tekiva martensiidiga. Kasutatakse kahte TMT tehnoloogiat, joon. 21.1. Kõrgtemperatuurilisel termomehaanilisel töötlemisel (KTMT, high-
struktuuri peenendamine ja sisepingete kaotamine. 15 Poollõõmutust ehk mittetäielikku lõõmutust kasutatakse muutmaks suurema süsinikusisaldusega (0,5% ja enam) terase struktuuri, mis on liiga kõva nii külm- kui ka lõiketöötlemiseks. Rekristallisatsioonilõõmutus e. rekristalliseeriv lõõmutus on madalatemperatuurilise lõõmutuse üheks liigiks, mida kasutatakse eelneva plastse külmdeformatsiooni tagajärjel tekkinud kalestumise kõrvaldamiseks. Joonis 17. Pehmelõõmutustemperatuuri valik 12. Teraste margitähised Terase EN margitähistussüsteem põhineb nende kasutusala, mehaaniliste ja füüsokaliste omaduste ning keemilise koostise iseloomustamisel ja selle sätestab eurostandart EN10027. Kasutuses on erinevad margitähise põhiliseid sümboleid vastavalt kasutusalale. S – ehitusteras P – surveotstarbeline teras E – masinaehitusteras
2. Tootmise põhimõte. - Savide ettevalmistus: kaevandatud savi peenestatakse, struktuur lõhutakse. Peenestatud savist eraldatakse kivid jm. võõrkehad. Reguleeritakse veehulka savis. Plastsel meetodil 18...27%. Vajadusel lisatakse liiva v.m. teist savi. Telliste tootmiseks sobivad liivsavid. Mass segatakse hoolikalt läbi. - Toodete vormimine: plastsel meetodil pressitakse tigu- e. lintpressi abil. Enamik telliseid vormitakse plastse meetodiga. Pressisuudmest surutakse välja savipruss, mis lõigatakse traadiga vajaliku suuruseni. Keraamilised tooted tehakse 5...10% suuremad kuna kuivatamisel ja põletamisel kahanevad. - Toodete kuivatamine: tooteid vaja kuivatada kahel põhjusel: - kõrgel temperatuuril nii suur niiskuse eraldumine, et tooted praguneksid; - märjad tooted ei kannata üksteise otsa ladumist. Kuivatatakse, kas kamber- v. tunnelkuivatites, temp 80...90°C. Kuivatisse
5-teema: 17.Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.Kuivatus toimub kamber-&tunnelkuivatis 80-90C juures.Põlet.:ahju suunatakse tooted kas vagonetil v.konveieril.Tooted läbvad ahjus 3temp.tsooni:eelkumendus-,põletus- &jahutustsoon.Temp ei tohi muutuda järsult.Glasuur.:toimub kas enne v.pärast toote põlet.Glasuuri temp peab olema madalam kui tootel endal
Koormused. Koormusolukorrad. Koormuskombinatsioonid. Kombinatsioonitegurid. vt EVS-EN 1990 ja EVS-EN 1991 (ja aine ,,Projekteerimise alused" loengud) Teras 1 15 3 Ristlõigete klassifikatsioon 3.1 Ristlõikeklasside määramine Ristlõiked jagatakse sõltuvalt nende surutud osade käitumisest nelja ristlõikeklassi (RK) järgmiselt: - klassi 1 kuuluvad sellised ristlõiked, kus võib tekkida plastse arvutusskeemi kasutamiseks piisava pöördumisvõimega plastne liigend ilma, et ristlõike kandevõimet tarvitseks sellega seoses vähendada; - klassi 2 kuuluvad sellised ristlõiked, milles võib areneda plastse pingejaotuse kohane paindekandevõime, kuid mille pöördumisvõimet piirab kohalik stabiilsuse kaotus; - klassi 3 kuuluvad sellised ristlõiked, mille äärmises surutud kius võib pinge ulatuda
vormimine, kuivamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine - Savi ettevalmistus seisneb selles, et kaevandatud savi laagerdatakse peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ühtlaseks massiks. Vajaduse korral lisatakse vett või poolkuiva meetodi puhul mõnikord kuivatatakse. plastne savi on vormihoidev mass, lobri aga voolav mass. Vajaduse korral lisatakse juurde liiva või mõnd teist savi. Telliste tootmiseks sobivad liivsavid. - Toodete vormimine toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil. Pressi suudmest surutakse välja tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise paksusteks lõikudeks. Poolkuiva meetodi puhul pressitakse niiske savipulber metallvormides suure rõhu all kokku. Lobrimeetodi puhul vedel savimass valatakse vormi. Seda meetodit kasutatakse keerukama kujuga toodete valmistamisel. - Toodete kuivatamine on vajalik seeparast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda
pikkusega ning ~20µm läbimõõduga polüpropüleenkiud. Klaaskiudusid kasutatakse põhiliselt agressiivses keskkonnas asuvates betoonkonstruktsioonides. Klaaskiud on leelisekindlad, ei korrodeeru ning seega leiavad kasutust eelkõige kemikaaligega kokkupuutes olevates konstruktsioonides. Klaasikiu leelisekindlus sõltub tsirkooniumoksiidi sisaldusest tooraines. Üldjuhul jääb see ülespoole 19%. Sarnaselt polüprolüleenkikududele kasutatakse klaaskiudusid plastse kuivamispragunemise minimiseerimiseks. Palju kasutust leiab klaaskiud ka kuivsegudes - näiteks: krohvides, põrandasegudes, pahtlites, jne. Samuti leiab klaaskiud rakendust konstruktsioonides, kus on nõutav dielektrilisus - näiteks alajaamad, elektroonikatööstus, elektrijaamad jne. Üldjuhul on klaaskiudude pikkus vahemikus 3 30mm. 17
Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistest etappidest: savi ettevalmistus, toote vormimine, kuivatamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine. 1. Savi ettevalmistus seisneb selles, et kaevandatud savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ta ühtlaseks massiks. Vajaduse korral lisatakse vett või poolkuiva meetodi puhul vajaduse korral kuivatatakse. Poolkuiva meetodi puhul peab savi sisaldama vett 10...12%, plastse meetodi puhul 18...27% ja lobrimeetodi puhul veel rohkem. Poolkuiv savi on pisut niiske pulber, plastne savi on vormihoidev mass, lobri aga voolav mass.Vajaduse korral lisatakse juurde liiva või mõnd teist savi. Liiv vähendab savi kahanemist kuivamisel ja väldib pragunemist. Telliste tootmiseks sobivad liivsavid. 2. Toodete vormimine toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil. Pressi
5 kg rullides. Täidistraati 4,5 kg ja 0,8 kg rullides. 21 Punktkeevitus. Punktkeevitus on kontaktkeevituse üks alaliik. surve Punktkeevitamisel kuumutatakse liidetavaid elektroodid vooluallikas detaile neid läbiva vooluga ja surutakse liidetavad kohad kokku kuni plastse deformatsiooni tekkeni. Punktkeevitusel liidetakse detailil üksikutes ühendatavad piiratud pindade kontaktkohtades ehk punktides. detailid keevispunkt Selleks asetatakse ühendatavad detailid surve servadega ülestikku ja surutakse elektroodiga
146. Millised on sülfoonsiduri omadused ja valikupõhimõtted? 147. SÜLFOON = õhukeseseinaline gofreeritud (lõõtsakujuline) toru- võib olla valmistatud ühes tükis või kokku keevitatud membraanidest. 148. Sülfoonsidurite üldised omadused: 149. 1. Ülekantav pöördemoment kuni 400 Nm; 150. 2. Kompenseerimise suur ulatus ja suur väändejäikus; 151. 3. Nurklõtk puudub; 152. 4. Hooldusvabad; 153. 5. Tundlikud ülekoormuste suhtes plastse deformatsiooni või väsimuse oht. 154. **Siduri valikul tuleb lähtuda tootja juhenditest 155. 156. Milles seisneb liigendsidurite eripära? 157. Sidurite hargid peavad paiknema sümmeetriliselt. 158. Liigendsidurite üldised omadused: 159. 1. Ühe liigendi korral ei ole siduri poolte pöörlemised sünkroonsed see võib põhjustada väändevõnkumisi ja vibratsiooni; 160. 2. Kahe liigendi korral on siduri poolt pöörlemised sünkroonsed, kui: 161
7. VOOLAVUSPIIR WL JA PLASTSUSPIIR WP, LÜHIKE SELGITUS. Savipinnaste iseloomulikke niiskusi, mille juures rikutud struktuuriga savipinnas läheb ühest olekust teise, nimetatakse Atterbergi piirideks. Need on plastsuspiir (rullpiir) ja voolavuspiir. Plastsuspiir (rullpiir) - wp - on niiskusesisaldus, mille tühisel vähenemisel pinnas läheb üle poolkõvasse olekusse. Plastsuspiir-Veesisaldus, mille puhul selle väikenegi vähendamine muudab plastse savi kõvaks. Voolavuspiir - wL - on niiskusesisaldus, mille tühisel suurenemisel pinnas muutub voolavaks. 8. VOOLAVUSARV IL, VALEM JA LÜHIKE SELGITUS. Voolavusarv (konsistentsinäitaja) - IL - savipinnase veesisaldusest sõltuv olek IL = (w - wp) / (wL - wp). Voolavusarv I , valem ja lühike selgitus. L Voolavusarv arvutatakse Voolavuspiiri ja plastsuspiiri kaudu.
plastidega? Kas puit on sitkelt või hapralt purunev? Puidu tugevuse määramisel selle kõige väiksematesstruktuuri osades, nt kiuseina väikestes osades, saadakse väga kõrgeid väärtusi. Õhkkuiva tselluloosiseina tõmbetugevus võib olla isegi kõrgem kui 1000 N/mm2, mis vastab hea terasesordi tugevusele. Tõmbele töötaval puidul puuduvad plastilised deformatsioonid peaaegu täiesti. Puit puruneb survel plastse ja tõmbel hapra materjalina, mida võetakse aluseks puitmaterjali paindetugevuse määramisel. (http://puidukeskus.ee/puitkonstruktsioonide-ehituses/) 50. Mis on elastsusmoodul ja mida see puidust katsekeha puhul näitab? Kui suur on puidu elastsusmooduli erinevus risti- ja pikikiudu? Elastsusmoodul on suurus, mis näitab materjali elastsust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral
inverterid); kaarkeevitus kaitsegaasides; elekterkontaktkeevitus; gaaskeevitamine. Pasmakeevitus. Plasti keevitamine (muhvkeevitus ja põkk- keevitus) selle seadmed ja tehnoloogia. Keevituskomplekti koosseis ja kasutatavus ehitusel; elekterkontaktkeevituse põhimõt. Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamiseks ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse abil. Ehitusel kasutatakse elektrikaar-, gaas-, termiit-, räbukeevitus. Elektrikaarkeevitus, mille puhul kasutatakse kaarleegi soojusenergiat. Elekterkaarkeevitus on väga levinud. Vooluallikad keevitamisel (trafo, alaldi, inverter, mootor + generaator). Trafo eelised: kasutamise ehitus ja lihtsus. Puudused: kasutuskõlbmatus alalisvooluga keevitusel, halb reguleeritavus, suur reaktiivvõimsus ja toitevõrgu ebasümmeetriline koormamine
kõrgusega. Nimetatud rangide külge võib plaadid kinnitada näiteks tsingitud või vasktraadiga, mille jämedus peab olema vähemalt 2 mm. Traat käänatakse ümber rangi ja otsad seotakse plaadi servas asuva salapulga külge. Traadi asemel võib plaatide kinnitamiseks kasutada ümber rangi haaravat konksuga ankrut või samba sisse kinnitavat ankrut. Traadi ja salapulkadega võib ankurdada ka seinaplaate. Pärast iga plaadirea paigaldamist täidetakse voodri ja põhimüüritise vahe plastse tsementmördiga 1:3 või tugeva segamördiga 1:1:6. Korrosioonivastaseks kaitseks peavad ankrud olema tsingitud või bituumeniga kaetud. 7.4.3 Tellisseinte pindamine Pindamise vajadus. Tellisseina pindamine on eritöötlus, mida kasutatakse, kui soovitakse : · luua sellist esteetilist pinda, mida ainult müürimisega ei saa; · soovitakse saada tasast alust järgnevaks töötlemiseks, näiteks tapeetimine, plaatimine, värvimine jms.
12. KERAAMIKA TOOTMISE MEETODID: 1. POOLKUIV MEETOD poolkuiv savi sisaldab vett 10-12%, pisut niiske pulber 2. PLASTNE MEETOD plastne savi sisaldab vett 18-27%, vormihoidev mass 3. LOBRIMEETOD lobrisavi sisaldab vett kõige rohkem. Voolav mass. 13. Tootmistsükli etapid: 1. SAVI ETTEVALMISTUS kaevandatud savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid, segatakse ühtlaseks massiks. Vajadusel lisatakse vett või liiva. 2. TOOTE VORMIMINE a. Plastse meetodi järgi LINTPRESSI abil. Pressi suudmest surutakse välja tellise mõõtmetele vastav savipruss. b. Poolkuiva meetodi puhul pressitakse niiske savi pulber suure rõhu all kokku. Keraamilised plaadid. c. Lobrimeetodi puhul valatakse vedel savimass vormi. Keerukama kujuga tooted. 3. KUIVATAMINE kamber või tunnelkuivatis temp 80-90 C. Vajalik kuna märja toote põletamisel võib toode praguneda. 4. PÕLETAMINE tunnelahjus
vähemalt 300 mm ja ülemises vähemalt rustusjuhendist. 900 mm üle ava serva. 22. Nurkade kohal tehakse nurgaplokki Avade sildamine 28. Plokkides olevad sooned täidetakse kaarjas soon, sarrus painutatakse kõve- 25. Avade sildamiseks kasutatakse projek- plastse betooniseguga. Betoon tihen- raks ja asetatakse soonde. Soojustusega tis ettenähtud lahendusi (sarrustatud datakse nii, et sellesse ei jääks tühimik- plokkmüüritise ladumiseks on olemas plokksillused, raudbetoonsillused või ke. Samas tuleb tihendamisel jälgida, spetsiaalsed nurgaplokid (parem- ja profiilterasest toed). et sarrus ei nihkuks paigast. Plokksilluse vasakpoolne)
vahel on. Tihedusastet kasutatakse liivpinnase tiheduse (osakeste paigutustiheduse) hindamiseks. Tihedusaste savipinnaste jaoks ei kõlba, kuna savi kohevust ei saa määrata. Plastsusdiagramm Plastsus on pinnase omadus vastava veehulga puhul muuta välisjõudude mõjul oma kuju ja säilitada seda pärast välisjõu mõju kõrvaldamist.Teatud vee sisalduse piirides muutuvad kõik savid plastseks. Seega on pinnaste plastse oleku määramiseks vaja teada, millise vee sisalduse korral pinnas muutub plastseks või voolavaks.Plastsuspiir Wp on veesisaldus, mille vähendamisel muutub algselt plastne savipinnas kõvaks. Voolavuspiir WL on veesisaldus, mille suurendamisel muutub algselt plastne savipinnas voolavaks. Side pinnase üksikosade vahel on nii nõrk, et pinnas muudab kergesti oma kuju.Plastsusarv Ip on voolavuspiiri ja plastsuspiiri vahe WL ja Wp esitatakse siin %-des
kasutatakse valupead (kompensaatorit). Liivvormide ja -kärnide valmistamisel kasutatakse vormimaterjale – vormiliiva ja sideaineid (vormisavi, vesiklaas, polümeervaigud). Vormiliiv (tavaliselt kvartsliiv SiO2) on vormi ja kärnisegude põhiosis.Valuvormid täidetakse valukoppade abil. Sellele järgneb valandi tardumine ja ettenähtud 31.Metallide survetöötlus temperatuurini • Ehk vormimine plastse deformeerimisega jahutamine. Malmvalandid jahutatakse • põhineb materjalide võimel deformeeruda plastselt temperatuurini 400…500 °C, tugevamad terasvalandid tardunud olekus temperatuurini 500…700 °C. • Jäätmeid praktiliselt ei teki Pärast valuvormist eemaldamist tehakse valandite • Kasutatakse suurt jõudu
Aeglane jahutamine Rekristallisatsioonilõõmutus e. rekristallisee- õhu käes riv lõõmutus on madalatemperatuurilise lõõmutuse Kuumutamine o üheks liigiks, mida kasutatakse eelneva plastse kuni 500...600 C külmdeformatsiooni tagajärjel tekkinud kalestumise kõrvaldamiseks. Rekristallisatsioonilõõmutamisel t Kales- Pingevaba kuumutatakse terast faasipiirist Ac1 veidi
sellelaadsete tehnorajatiste ehitamisel. Tuntuimad on järgmised tooteliigid tellised: täis- ja kärgtellis, fassaaditellis, klinkertellis jne; katusekivid; ahjukahlid (ahjupotid): ahjude ja kaminate välisvooderduseks; seina- ja põrandakatteplaadid: ehitiste sise- ja välispindade katmiseks; kanalisatsioonitorud: roiskvee ära juhtimiseks. Peeneteraline polümineraalide kompleks - veega segades moodustavad plastse massi. Kuivatamisel säilitab toode oma kuju, veega niisutamisel muutub uuesti plastseks. Põletamisel moodustub tugev tehiskivi, mille olek ei ole enam vee lisamisega taastatav ja mille koostis erineb lähtematerjali - savi koostisest. Keraamilised tooted on kahhelplaadid, mida kasutatakse vannitubades ja niisketes ruumides, savitellised, millest ehitatakse ahjusid, klinkertellised- mida kasutatakse välisfassaadis 6.1 Keemiline koostis
Keraamika tootmine- kirjelda tootmise etappe ja eriliike Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse- või lobrimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistest etappidest: savi ettevalmistus, toote vormimine, kuivatamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine. Savi ettevalmistus seisneb selles, et kaevandatud savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ta ühtlaseks massiks Toodete vormimine toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda (80-900C; 1...3 päevat) Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus, mille pikkus on 60...120m. Ahju suunatakse tooted kas vagonetil või konveieril.( 900...10000C; 1,5...2 ööpäeva.) Toodete glasuurimine võib toimuda enne või pärast toote põletamist 21
Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõn...
paiguti enam kui 130 m. Siin on mulla või täitepinnase lamamiks mereliste liivade kompleks 8 (tolm- ja peenliivad) paksusega 1...8 m. Järgneb jääjärveliste savipinnaste kompleks paksusega kuni 11 m. Selle ülaosa moodustavad voolava konsistentsiga liivsavija savi, allosas levivad ebamäärase lasuvuse ja üleminekulistepiiridega voolava kuni plastse konsistentsiga saviliiv ja liivsavi. Savipinnaste kompleksi paksus on suurim Harku järve piirkonnas. Liustikujõeline liiva-kruusa kompleks algab 4...17 m sügavusel maapinnast. Selle ülemise osa moodustab paiguti peentolmliiv, järgnevad liivad ja kruus. Sügavamal orgudes lasuvad erineva koostisega liustiku ja liustikujõe setted. 3.3.3 Põhjavesi Paelaval on põhjavesi seotud lubjakividega (Ordoviitsiumi veekiht), õhukese pinnakatte tõttu alaline Kvaternaari veekiht siin puudub
kolloidide vahel mõjuvad molekulaarsed jõud. Nende jõudude suurus sõltub peamiselt teradevahelisest kaugusest, suurenedes selle kahanemisega. Suure survega tihendatud savipinnastes võivad nad anda pinnasele kaljupinnase tugevuse. Neid sidemeid ei teki puhastes liivades. Juhul kui aga liiv sisaldab väheselgi hulgal saueosakesi, võivad viimased kleepudes liivaterade pinnale põhjustada omakorda liivaterade kleepumise. Vesi-molekulaarsidemed on plastse iseloomuga. Pärast sidemete purustamist osakeste ümberpaigutuse tõttu taastub nende tugevus suhteliselt kiiresti. Pinnase tugevus 14 tervikuna taastub muidugi juhul kui tema tihedus jääb pärast segamist endiseks või suureneb. Kui mingil looduslikul pinnasel määrata tugevus, seejärel tema struktuur lõhkuda segamise teel nii, et tihedus ning niiskus ei muutu ja uuesti määrata tugevus, siis saab
SISSEJUHATUS. Keevitamise olemus. Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide mittelahtivõetavate liidete moodustamist detailiservade kuumutamisega kas sulamiseni või plastse olekuni koos järgneva detailide kokkusurumisega või ilma selleta. Olenevalt energia liigist, mida rakendatakse liite tekitamiseks, liigitatakse kõik keevitusmeetodid kolme klassi: a) termomeetodid, kus kasutatakse soojusenergiat (elektri-, kaar-, plasma-, räbu-, elektronkiir-, laserkeevitus- ja muud). b) termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui ka mehaanilist jõudu (elekterkontakt-, difusioonkeevitus).
Eesti-vene sõnastik.......................................................................................................................................... 48 5 1. Üldteadmised keevitamisest 1.1. Keevitamise olemus, üldmõisted Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse abil. Kõik olemasolevad keevitusprotsessid võib jaotada kahte põhirühma survekeevitus ja sulakeevitus. 1.2. Metallide keevitamise põhiviisid 1.2.1. Sulakeevitus Sulavelelektroodiga käsikaarkeevitus (MMA ) e. elektroodkeevitus Sulavelelektroodiga käsikaarkeevitus on enamlevinud keevitusviis. Seda kasutatakse legeeritud ja süsinikteraste, malmi ning värviliste metallide keevitamiseks ja pealesulatamiseks.
Selgitage, miks ja mitu korda muutub laengute vaheline jõud.Eeldame, et tegu on punktlaengutega, sellisel juhul kehtib formula. Kui laengute vaheline kaugus väheneb 4 korda, siis formula ja formula. Seega jõud suureneb 16 korda. 2.PILET 1. Elastsusjõud esineb keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Elastsusjõud püüab keha esialgset kuju taastada. Absoluutselt plastse deformatsiooni korral mingit kuju taastumist ei toimu ja järelikult puudub seda põhjustav jõud, st elastsusjõud on null. Elastsusjõudude tekkepõhjuseks on aineosakeste vaheline vastastikmõju. Osakeste vahel esineb nii tõmbumine kui ka tõukumine, kusjuures mõlema tugevus sõltub vahekaugusest. Tavalises deformeerimata olekus on need jõud tasakaalus. 2. Kiirendus- suurus mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajaühikus. a=∆v/∆t. a<0aeglustuv, a=0 ühtlane, a>0kiirenev
Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale poorseteks ja tigedateks. Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia kuuluvad harilik tellis, laekivid, katusekivid, fassaadikeraamika, drenaaži- ja kanalisatsioonitorud, seinakatteplaadid. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5%. Näiteks metlahh e. põrandaplaadid, klinkerteelis. Keraamika tooraineks on savikad materjalid. Veega segatud plastse massi kuivatamisel säilitab toode oma kuju. Põletamisel moodustub tugev tehiskivi. Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu ja liivas sisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet: kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kui toode maht väheneb kuivatamisel ja põletamisel vähe. Ehituskeraamika tootmine koosneb alljärgnevatest protsessidest: - Toormaterjali kavandamine - Massi ettevalmistamine
05.05.2014 · Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse- või lobrimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistest etappidest: savi ettevalmistus, toote vormimine, kuivatamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine. · Savi ettevalmistus seisneb selles, et kaevandatud savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ta ühtlaseks massiks. · Toodete vormimine toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil. Pressi suudmest surutakse välja tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise pikkusteks lõikudeks. Toortellised (plonnid) tehakse 5...10% suuremad, kuna kuivatamisel ja põletamisel nad kahanevad. · Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda. Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda
Õlikihi kandevõime on seda suurem, mida suurem on libisemiskiirus. Poolvedelikuline hõõrdumine on selline reziim, kus samaaegselt esineb nii vedelikuline kui ka piir- või kuivhõõrdumine. Selline hõõrdumine on masinais kõige sagedamini esinev. Poolkuiv on hõõrdumine on see, kus ühteaegu esineb nii piir- kui kuivhõõrdumine. See reziim võib esineda sõlmedes, mida määritakse perioodiliselt plastse määretega. Kulumine Kulumine on hõõrdumisega kaasnev detaili mõõtmete järkjärguline muutumine. Kulumise põhjuseks on detaili pinnakiht purunemine. Selle järgi, mis on pinnakihi purunemise põhjuseks, eristatakse mitut kulumisliiki. Kulumine pindrebenemise tagajärjel tekib peamiselt kuivhõõrdumisel suurte erisurvete ja väikeste libisemiskiiruste korral. Detailide kokkupuutepinnas tekivad adhesioonjõud võivad osutuda suuremaks kui metalli molekulidevaheline tõmbejõud ning
Õlikihi kandevõime on seda suurem, mida suurem on libisemiskiirus. Poolvedelikuline hõõrdumine on selline reziim, kus samaaegselt esineb nii vedelikuline kui ka piir- või kuivhõõrdumine. Selline hõõrdumine on masinais kõige sagedamini esinev. Poolkuiv on hõõrdumine on see, kus ühteaegu esineb nii piir- kui kuivhõõrdumine. See reziim võib esineda sõlmedes, mida määritakse perioodiliselt plastse määretega. Kulumine Kulumine on hõõrdumisega kaasnev detaili mõõtmete järkjärguline muutumine. Kulumise põhjuseks on detaili pinnakiht purunemine. Selle järgi, mis on pinnakihi purunemise põhjuseks, eristatakse mitut kulumisliiki. Kulumine pindrebenemise tagajärjel tekib peamiselt kuivhõõrdumisel suurte erisurvete ja väikeste libisemiskiiruste korral. Detailide kokkupuutepinnas tekivad adhesioonjõud võivad osutuda suuremaks kui metalli molekulidevaheline tõmbejõud ning
Saueosakeste püsiva rõhuga permeameetriga. Läbi kindla ristlõike pindalaga toru ja teadma pinnase lasuvustingimusi ja omadusi, oskama prognoosida teoreetiliste sisaldusel liivas, võivad need kleepuda liivaterade pinnale ja põhjustada pinnasega täidetud kindla pikkusega osa voolab teatud aja jooksul mingite mudelite ning praktilise kogemuse abil pinnase ja temaga seotud ehitiste liivaterade kleepumise. Vesi-molekulaarsidemed on plastse iseloomuga. Pärast püsivate rõhkude vahe korral vee hulk. Rõhu languga vaja arvestada ei ole. käitumist ning valida otstarbekaid ehitusmeetodeid. Ehitusgeoloogia uurib sidemete purustamist osakeste ümberpaigutuse tõttutaastuv nende tugevus Kasut nii langeva (vähe vettjuhtiva pinnase korral kui rohkesti saviosakesi, siis ehitustegevusega seotud ja seda mõjutavaid geoloogilisi protsesse, tegeleb suhteliselt kiiresti
· Valges malmis sisalduv süsinik on seotud raudkarbiidis Fe3C (tsementiit). Malm on habras, st on vähe löögikindel, väikese tõmbetugevusega aga suure kulumiskindlusega. ·Hallmalmis esineb süsinik vaba grafiidi lehekestena, see muudab malmi pehmemaks ja kergemini töödeldavaks. Omadustelt on hallmalm jäik ja suure survetugevusega. Hallmalmis lehekestena esinev süsinik © vähendab oluliselt malmi plastsust. · Plastse malmi saamiseks kasutatakse sulamilisandeid, muutmaks sisalduva süsiniku vormi kerajaks, mille tulemusena saadakse tunduvalt suurema plastsusega malm. · Tempermalm saadaks valgest malmist, mida kuumutatakse (lõõmutatakse) 850oC juures. Sellise protseduuri tulemusena muutub sisalduva grafiidi vorm ja seega suurenevad mõnevõrra malmi plastsed omadused ja löögikindlus. Malmid on kasutusel põhiliselt masinaehituses aga ka santehnilised tooteid (torud jms) valmistatakse malmist
Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Kivikonstruktsioonid Loengukonspekt V. Voltri I osa Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 1 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Sisukord Kivikonstruktsioonid .................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 1.1 Üldiselt ............................................................................................................................. 3 1.2 Terminid ja tähised .......................................................................
- erosioonkulumine (erosive wear), - hõõrde- e. liugekulumine (sliding wear), - frettingkulumine (fretting wear), - korrosioon-erosioon kulumine. Abrasiivkulumine all môeldakse tööpindade kulumist, mis on põhjustatud kõvema pinna mikrokonaruste või kontaktpindade vahele sattunud liikuvate (libisevate, rulluvate) abrasiivosakeste poolt. Selle tulemusena eraldub osakeste lõikava, kraapiva või paljukordse deformeeriva toime tulemusena kontaktpinnalt materjali. Plastse 4 materjali kriimustamisel ei pruugi esimene läbim materjali veel eraldada, vaid see toimub peale mitmeid kriimustusi mikroväsimuse toimel, mille käigus metall kalestub ja muutub hapramaks. Algselt habraste materjalide, näiteks keraamika abrasiivkulumisel toimub pinnakihi killunemisena ehk mikromurretena. Abrasiiviks võib olla mistahes looduslik või kunstlik mineraal, mille osakestel on piisavalt kõvadust, et kahjustada materjali pinda
ülesehitus: näiteks purunemine liigsete plastsete aeglaselt venima enam kivikonstruktsioonide deformatsioonide või pingestatud ristlõike osas, kursusetöö ülesehitus: 1.1 mehhanismiks muutumise talas tekkib nn plastne sissejuhatus 2.1 ülessanne 2.2 tulemusena, habras sarniir. Ristlõige hakkab ülesande üldandmed 3.1 purunemine või stabiilsuse aeglaselt pöörduma painde tugevusarvutused 3.2 kadu. Plastse sarniiri sk 1.3 situatsioonis. Kõike seda on arvutusskeem 3.3 koormuste tekkimise tõttu keskmisel võimalik tegelikus arvutamine 3.4 toel tekkib jätkuva tala konstruktsioonis jälgida, kontrollarvutused 4.1 asemel 2 lihttalale lähenevat sellise situatsiooni tekkimine kokkuvõtted ja järeldused 5.1 tala (osalise sarniiriga hoiatab kandevõime kaotuse sisukord. Iga pealkirja alla keskmisel toel), süsteem eest
– Peale kõvenemist ülevärvitav – Väga hea nake paljudele poorsetele pindadele – Nii sise- kui välistöödeks – Hea nake alumiiniumiga - Betoonis ja krohvis pragude täitmiseks - Ühendusvuugid ehituses - Ühendused aknalaudadel, põranda ja laeliistudel, telliste vahel jms Vähemalt 12 kuud avamata pakendis jahedas ja kuivas kohas temp vahemikus +5 °C kuni +25 °C. Kaitse külma eest! 2. Silikoonid ja akrüülmassid Akrüülmassid Mugav kasutada; vähelõhnav; moodustab plastse ühenduse; tiksotroopne, ei valgu vuugis; ülevärvitav; hea nakkuvus enamiku ehitusmaterjalidega; niiskuskindel 5 tundi peale pinnale kandmist; kõrge UV-taluvusega. Kasutusalad: seinapragude ja vuukide täitmine; aknaraamide ja seina vaheliste vuukide täitmine; kipsplaatide vaheliste vuukide ja kruviaukude täitmine; pinnadefektide parandamine enne värvimist. Aluspind peab olema mustuse- ja rasvavaba. Vuubi põhja täitmiseks võib kasutada plastprofiili. Omadused: vananemiskindel,
keermesliite tekkimine; d – keermesliide 42 Terminid keermesliide – резьбовое соединение keevisliide – сварное соединение Sele 69. Näiteid keermesliidetest: a – poltliite joonis; b – tikkpoltliite joonis; c – liidete lihtsustatud kujutised 14. Keevisõmbluste tähistamine Keevitamisel luuakse sulatamise ja (või) plastse deformatsiooni abil detailide aatomivahelised side- med, kusjuures tekib kinnisliide. Nähtavaid keevisõmblusi kujutatakse joonisel tinglikult pideva jäme- joonega. Keevisõmbluste tüübid tähistatakse põhimärkidega ja õmbluse pinna kuju lisamärkidega. Tähise juurde kirjutatakse keevisõmbluse mõõde ja vajaduse korral lisatakse täiendavad märgid. Enamkasutatavad keevisõmbluste põhimärgid on toodud joonisel sele 70 ja lisamärgid sele 71.
Neutraalkihi ehk neutraaljoone pikkus pärast painutamist ei muutu. Metallikiudude asetus painutamisel joon. 90 Kui paindepinged ei ületa materjali elastsuspiiri, on deformatsioon elastne ja peale pinge eemaldamist võtab toorik oma esialgse kuju. Painutatud tooriku saamiseks peavad paindepinged ületama materjali elastsuspiiri, siis on tooriku deformatsioon plastne. Painutamisel kaasneb plastse deformatsiooniga alati ka elastne deformatsioon, seepärast vetrub mingi nurga alla painutatud toorik peale surve eemaldamist natuke tagasi, s.o. paindenurk suureneb. Nurka, mille võrra toorik lahti vetrub nimetatakse deformatsiooni nurgaks. Deformatsiooninurga suurus sõltub metalli margist, tooriku paksusest ja painderaadiusest. Kui toorikule painutuse ajal rakendatakse veel lisa tõmbejõudu, niisugusel painutusel on ristlõike kõik kiud tõmmatud, mistõttu
takse terast tavaliselt üle faasipiiri Ac1, millele järgneb aeglane jahutus. Rekristallisatsioonilõõmutus e. T S e is u ta m in e Rekristalli-seeriv lõõmutus on c a 1 tu n d madalatemperatuurilise lõõmutuse üheks liigiks, mida kasutatakse eelneva plastse külmdeformatsiooni tagajärjel tekkinud kalestumise A e g la n e ja h u t a m in e kõrvaldamiseks. Rekristallisatsioon-lõõmutamisel õhu käes kuumutatakse terast faasipiirist Ac1 veidi K u u m u ta m in e madalamate temperatuurideni (kuni 650..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
