Liivi ordu kuulus Saksa ordu koosseisu, selle Liivimaa haruga. Ordu peaülesandeks alistatud põlisrahvaste alluvuses hoidmine. Eesti haldusjaotus 13. 14. Sajandil Maahärra ehk maaisand keskaegse Vana-Liivimaa feodaalriigi valitseja. Eesti alale rajati 4 feodaalriiki 1. Liivi/Saksa ordu valdus maahärraks Liivi ordu meister, kes asus algul Riias, siis Võnnus. Territooriumilt suurim ja sõjaliselt tugevaim Feodaalriik. 2. Tartu piiskopkond 3. Saare-lääne piiskopkond · Maahärraks Tartu piiskop või Saare-Lääne piiskop, kes omakorda allusid Riia peapiiskopile · Jumalavalitsuslikud riigid 1346 aastal müüs Taani kuningas oma Põhja-Eesti valdused Saksa ordule ja 1347 aastal andis Saksa ordu kõrgmeister need alad valitseda Liivi ordule, seega feodaalriikide arv vähenes neljalt kolmele Hakkasid toimuma iga aastased Vana-Liivimaa maapäevad, kas Valgas või Volmaris. 4 seisuse grupi kuuria eesmärgid: 1
1.Millised riigid asusid eesti alal 14 saj lõpul ja 15 saj algul? Liivi Ordu, Saare-Lääni piiskopkond ja Tartu piiskopkond 2)Aadlikud olid sakslased, linnakodanikud sakslased ja eestlased, talupojad eestlased, vaimulikud sakslased. 3.Mõisted Adratalupoeg-talupoja kohustus teha tööd mõisapõllul Vabatalupoeg-võis maksta oma koormise rahas Mõis-mõisniku majapidamine koos maavaldusega Vakused-koormiste üleandmiseks korraldatud pidu Tsunft-käsitööliste liit Skraa-tsunfti põhikiri Indulgents-patulunastuskiri Pildirüüste-reformatsiooni käigus kirikuvara lõhkumine. Mitu linna oli Eestis keskajal
7.3) Läti Henrik - Kroonika kirjutaja 8) Kirjelda Rootsi ja Taani osavõttu muistsest vabadusvõitlusest. 8.1) Rootsi tuli 1220 Lihulasse ja löödi eestlaste poolt tagasi. 8.2) Taani tuli 1219 Tallinna ja jäi püsima. 9) Kelle poolel oli vürst Vjatsko? Mis oli tema eesmärk? 9.1) Ta oli Venemaal poolel. Lääne-Eesti oleks saanud tema vürstiriigiks. 10) Loetle kolm keskaegse Eesti alal asunud riiki. 10.1) Liivi ordu. 10.2) Saare-Lääne piiskopkond. 10.3) Tartu piiskopkond. 11) Kus asus Liivimaa tänapäeva Eesti alal? 11.1) Lõuna-Eestis. 12) Millal ja kus toimus Jüriöö ülestõus? (aastad + maakonnad) 12.1) Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal. 12.2) 1343-1345a. 13) Millisel sajandil tekkisid Eesti esimesed linnad? 13.1) 13. sajandil. 14) Mis on luterlus? 14.1) Ristiusu protestantlik vorm, mille lõi Martin Luther. 15) Millal toimus Liivi sõda ja kelle vahel? (5 osapoolt) 15
Liivi ordu tekkis 1237. kui Saule lahingus 1236. hävitavalt leedulaste käest lüüasaanud Mõõgavendade ordu riismed liideti Saksa orduga. Saksa ordu haru, mis tegutses Liivimaal, hakati nim. Liivi orduks. Maahärraks olid Liivi ordumeister, kes otseselt pidi alluma Saksa ordu kõrgmeistrile, kuid tegelikkuses oli ta üsna sõltumatu.Ordu ala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks.Riigi pealinnaks oli esialgu Riia, hiljem Cesis (Võnnu). 3) Tartu piiskopkond maahärraks tartu piiskop, kes allus Riia peapiiskopile. Riigi pealinnaks Tartu. 4) Saare-Lääne piiskopkond maahärraks Saare-Lääne piiskop, kes samuti allus Riia peapiiskopile. Esialgu oli pealinnaks Vana-Pärnu, siis Haapsalu ja lõpuks Kuressaare. Taani valdusesse läinud Põhja-Eestit hakati kutsuma Eestimaaks, ülejäänud territooriumi aga Liivimaaks. Vormiliselt allus Liivimaa Saksa-Rooma riigi keisrile, kuid arvestades keisririigi kaugust, olid Liivimaa
Klass: Majutusteenindus 13. Kuressaare Ametikool 2007. 1 Sissejuhatus. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Venemaa osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620-ndate aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn. Põhjamaade Seitsmeaastase sõjaga (1563-1570), milles Rootsi
Tartu piiskopkonna. Tartu piiskop andis umbes poole Sakalast Mõõgavendade ordule. 23.aprillil 1343.aastal alanud Jüriöö ülestõsu vältel määrati eestlaste seas 4 kuningat, kes tapeti läbirääkimistel ordumeistriga. Ordu sai endale Jüriöö ülestõusu tõttu Põhja-Eesti. 1346.a. loovutas Taani oma valdused Saksa ordule. 16.saj. teisel poolel oli Eesti killustatud viieks väikeseks riigiks: Saksa ordu Liivimaa haru, Tartu piiskopkond, Riia peapiiskopkond, Kuramaa piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. 1558.a. vallandas Moskva suurvürstiriik Liivi sõja, Tartu langes Venemaa kätte juunis. 1559.aastal andis Saksa ordu Liivimaa haru end Poola kaitse alla ning Saare-Lääne piiskop müüs koos Kuramaa piiskopiga oma valdused Taanile. Gotthard Kettler sai uueks ordumeistriks Liivimaale appi tulnud Poola ei suutnud pealetungivaid venelasi aga tagasi lüüa. 1560.aasta talurahva ülestõusu järgne Tallinna minek rootslaste kätte sundis Poolat
Eestlaste allajäämise põhjused: sõjaline ülekaal oli vastastel, kogemusi neil polnud, sõjatehnika oli vana, tuli võidelda kolme riigiga korraga, L-Euroopat toetas katoliku kirik, pikaajaline sõda kurnas eestimehi, vähe sõdalasi, sidemed maakondade vahel nõrgad. Läänemere lõunakaldal ristisõdadega vallutatud regioon- Liivimaa. Riiklikud moodustised vallutatud E aladel: Tartu piiskopkond: Ugandi, Vaiga, Soopooliste, Jogentogana, valitses tartu piiskop, Saare- Lääne piiskopkond: Läänemaa , Saaremaa. Saksa ordu Liivima haru: Järvamaa, sakala, Alempois, muhu. Taani kuninga hertsogkond: Harjumaa, Rävala , virumaa- taani kuningas. Rajati linnused, kus elasid läänimehed, vasallkond: Põhja-Saksam. Ristisõtta tulnud väikeaadlikud, sõjamehed, eesti kohalikud ülikud. Vakusepeod- talupoegade ja vasallide ühised söömaajad. Talupoja õiguslik seisund esialgu hea, eesti jõukus hakkas tasapidi kasvama, algas hansakaubandus, koormised-viljakümnis või hinnus
idaosas Kuramaa Läti lääneosas Kuramaa piiskop Miitavi Piiskopkond Taani valdus e. Põhja- Eesti Taani kuningas oli Harju-Viru, Eestimaa alad Eestimaa hertsog, Tallinn esindas asehaldur Liivi orduriik Algul Riia, Ordumeister siis Võnnu Tartu piiskopkond Tartu piiskop Tartu Saare- Lääne Saare Lääne Algul Vana-Pärnu, Piiskop piiskop siis Haapsalu 2. Läänikorralduse kujunemine Taani kuningas ja Läänistasid maid Vajasid oma valduste piiskopid rohkem Kaitseks rohkem lääni-
VANA-LIIVIMAA VALITSEMINE 1. Territooriumid ja riigid Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond (Haapsalu, Lihula, Vana-Pärnu, Kuressaare) Liivi orduriik (alates Järvamaast kõik allapoole, kuni Läti keskosani) 2. Läänisuhted Vara- ja kõrgkeskaegsed suhted, kus maa oli läänistatud vasallidele, kes said selle tänu sõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha. Ordu ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud. Taani valdus Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad maaisand tartu piiskop Kuni 1315a
1)keskajal: Saare-lääne piiskopkond, Taani alad, Ordu alad, Tartu piiskopkond. Peale Jüriöö ülestõusu müüs Taanimaa oma alad ordule. Peale Liivi säda jagunesid Eesti alad 3 kuninga vahel : Rootsi(põhja eesti), Poola(lõunaeesti) ja Taani(saaremaa). 1645- ndaks aastaks olid terve eesti rootsi valduses. 2) Valiti õige moment (23. aprill 1343), Leiti head liitlased ( rootslased ja venelased), vastuhakuks plaaniti tallinna piiramist ja vallutamist, ettevalmistused läksid hästi 3) Padise kloostri vallutamine, Nelja kuninga mõrvamine, Ordu
arenguks. See oli pöördepunktiks Eesti edaspidise arengu kiirenemiseks. Eesti territooriumid jagati võõramaiste vallutajate vahel neljaks. Taani kuninga valdusesse langes Põhja-Eesti, mida hakati kutsuma Harju-Viruks. Sakslaste poolt vallutatud ülejäänud Eesti hakkas koos Läti aladega kandma Liivimaa nime. Viimane allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisrile. Kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused- Taru piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi orduriik. Kujunes välja 9 linna- Reval, Hapsal, Arenstein, Pernau, Fellin, Dorpat, Weissenstein, Narva ja Wesenberg. Eestlased olid küll linnades ülekaalus, kuid sakslased tegid nad alamkihiks. Kuna eestlane hakkas sakslasele ohtu tekitama olid eestlased lihtöölised ja sakslased ei laskunud neil kõrgemale tõusta. Need eestlased, kes olid mõisnikud, kuid ka haritlased, vaimulikud, kaupmehed, saksastusid kiiresti. Eestlased, elades omal maal ja olles ometigi paremad
8) Kaali meteoriit põhjustas Saaremaale Kaali Kraatri. Millised muudatused toimusid Eestis peale vallutust? 1.Haldusjaotuses- Põhja -Eesti (Revala, Harju-ja Virumaa)- Taani valdus, Kesk- Eesti ja osa saartest (Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund, osa Vaigast, osa Läänemaast,o sa Saaremaast, Muhu ja osa Hiiumaast ning teised saared) - Liivi ordu, Kagu-Eesti (Ugandi, Jogentagana ja osa Vaigast) - Tartu piiskopkond, Lääne- Eesti ja osa saartest (Enamik Läänemaast , osa Saaremaast ja osa Hiiumaast) -Saare-Lääne piiskopkond, Läti alad- Riia peapiiskopkond. 2.ühiskonna struktuuris- Mõisnikud pidid pagenud talupojad välja andma ,aadlikud võtsid õiguse taluinimest müüa, kinkida, vahetada või pärandada 3.talupoegade kohustustes- talupojad pidid ülal pidama preestrit ja maksma kirikumaksu, Seati sisse talurahva koormised: kümnis, hinnus, teotöö kohustus, Talupoegade õiguslik olukord halvenes
3. 1558 Juulis langes Tartu. 4. 1559 aprill- VAHERAHU 5. September 1559- Saare-Lääne müüb oma maad 6. 1560 langes Viljandi 7. Talurahva ülestõus Tähtsamad sündmused II 1. 1561- P-Eesti alistub Rootsile. 2. 28.november 1561- Liivi ordu alistub Poolale. 3. 1570-1578 Liivimaa kuningriik. 4. 1579 Poola pealetung. 5. 1581 Rootsi pealetung. 6. 1582 Jam Zapolski vaherahu 7. 1583 Pljussa vaherahu 8. 1558 Tartu piiskopkond läheb Venemaale. Peamine allikas oli B.RUSSOVI- LIIVIMAA KROONIKA! Tulemused 1582 Jam Zapolski vaherahu- Lõuna-Eesti läheb Poolale (1561-1629) 1583 Pljussa vaherahu- P-Eesti läheb Rootsile (1561-1710) (Vene-Rootsi vahel) Saaremaa läheb Taanile (1559-1645) sõda Rootsiga, Brömsebro rahu Saaremaa Rootsile. Muinasusund vs katoliiklus/luterlus Tekib koos Eesti asustamisega (kuni 1227)
Viimane mandri-Eestis vallutatud punkt Tartu, viimane alistatud piirkond Saare- ja Muhumaa. Saaremaale tungis seni suurim ristisõdijate vägi 20 000 meest. Viimane suurem lahing oli Muhu piiramine. 14. Maade jagamine pärast muistset vabadusvõitlust. Vana- Liivimaa keskaegsed riigid. Oska vana-Liivimaa keskaegseid riike näidata ka kaardil! Eestimaa Hertsogkond, Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond Kuramaa piiskopkond 15. Eestimaa hertsogkond kellele maa allus? Eestimaa hertsogkonna müümine Liivi Ordule 1346, selle põhjused. Kuulus Taani kuningale, keda esindas Tallinna linnuses asehaldur. Suurim võim oli rüütlitel. Peale Jüriöö Ülestõusu puudus taanlastel kontroll Põhja-Eesti üle ja nad otsustasid oma alad Liivi Ordule müüa 16. Liivi ordu kellele maa kuulus? Kelle vahel oli see jagatud? Kes seda juhtis
Saksa orduga. Liivimaal hakkas tegutsema Saksa ordu Liivimaa haru. Liivi orduriiki juhtis ordumeister ja algselt Liivi orduriigi keskus asus Riias, aga üsna peatselt viidi keskus üle Võnnusse. 2) Eestimaa hertsogkond - Taani kuninga alad, aga ta ei viibinud ise kohal, teda esindas asehaldur. Selle keskus paiknes Tallinnas. *pärast Jüriöö ülestõusu, 1346, müüs Taani kuningas oma alad Liivi Ordule. 3) Riia peapiiskopkond - seda juhtis Riia peapiiskop. Keskus oli Riia. 4) Tartu piiskopkond - juhiks tartu piiskop, see oli ainult tartus 5) Saare - Lääne piiskopkond - juhiks oli Saare-Lääne piiskop, aga keskus vahetus: kõigepealt oli Lihulas, aga Lihula linnust pidi piiskop jagama orduga ja seetõttu toodi Lihulast keskus ära ja viidi Vana-Pärnusse. Seejärel viidi üle Haapsalusse ja kõige lõpuks viidi keskus hoopis Kuressaarde. 6) Kuramaa piskopkond - juhiks Kuramaa piiskop, keskuseks oli Piltene.
1. Eesti ajaloo pöördepuntkid: · Muistne Vabadusvõitlus 1208-1227: Saksa/Liivi ordu, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Taani kuninga Eestimaa hertsogkong · Jüriöö Ülestõus 1343-1345: Taani kuningas müüs oma P-Eesti valdused Saksa ordule, 1347 andis Saksa ordu kõrgmeister need edasi Liivi ordule · Liivi sõda 1558-1583: 1582 Zapolski vaherahu Poola-Leedu ja Venemaa vahel ja kokku lepiti, et P-L sai Lõ-Eesti alad, 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, Rootsi sai endale Põ-Eesti ja Lä-Eesti + Hiiumaa, Taanile jäid Saare- ja Muhumaa
Kuulus õpetlane Forselieus võttis 2 eesti talupoissi endaga rootsi kuninga juurde, et näidata et ka eesti inimesi on võimalik harida, rootsi kuningas andis loa avada eestis talurahva koolid.Suureks näiteks enda kodukoha piirkonnal on 1687a avatud Äksi talurahva kool, mis on üle300 aasta vana ning seda peetakse üheks vanimaks kooliks. Rootsi valimse aeg tõikaasa karmid valitsuskorrad võrreldes kõikide teiste valitsejatega. Samal ajal oli saarelääne piiskopkond taanlaste võimu all. Kõik riigid olid huvitatud riigid olid huvitatud kaubandusest läbi eestimaa. Liivi sõja ajal vahetusid valitsejad tihti, põhilisteks valitsejateks oli Poola kellele kuulus üleväina liivimaa, rootslased,kellele kuulus tallinna ning taani,kellele kuulus saarelääni piiskopkond. 1701a. Toimus Põhjasõda, kus venelased hõivasid eesti ala ning purustasid kõik oma teele ette jäänuid.
Kaotusega ristisõjas tekkisid kirikud ja mõisad, mis tõi kaasa hariduse arenemise ning suurenes kaubandus Hansa liidu näol. Muistne vabadusvõitlus kaotati, kuna eestlastel olid kehvemad sõjariistad, vähem mehi, sõja käigus tabas Eestit katk ja loodeti palju naabrite abile. Kuigi eestlastel oli eeliseks ,,koduväljak" mille tõttu neid nii kiirelt ei võidetud, jäi sellest siiski väheks. Pärast viimast muistse vabadusvõitluse lahingut, kui alistati Saarema, jaotati Eesti: Tartu piiskopkond sai Ida-Eesti, Saare-Lääne piiskopkond sai Lääne-Eesti, Taani hertsogkond sai Põhja-Eesti ja Kesk-ja Lõuna-Eesti jäi Liivi ordule. Liivi ordu kandis algselt nimetust Mõõgavendade ordu, mis loodi selleks, et kergendada Liivimaa alistamist. Aja jooksul sai tänu vallutustele ordust sõjaliselt tugevaim jõud regioonis ning peagi sai ta ka sõltumatuks ja hakkas ajama iseseisvat poliitikat. Mõõgavendadele sai saatuslikuks lahing leedulastega aastal 1235
aladega kandma Liivimaa nime. Viimane allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisrile. Kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused - Tartu piiskopkond, Saare- Lääne piiskopkond ja Liivi orduriik. *9 linna- Reval, Hapsal, Arensberg, Pernau, Fellin, Dorpat, Weissenstein, Narva, Wesenberg
Peamine oli kirikute ehitamine. Tavaliselt ehitati kirik igasse kihelkonda. Usuti siiski muinasusundi pühapaikadesse, kuhu sageli ka kirik rajati. Eesti oli jaotatud kihelkondadeks ja maakondadeks. Ennem Vabadusvõitlust oli peamiseks keskuseks küla. Elati n-ö suitsutubades, mis oli keskaegse rehielamu eelkäijad. Ainuke teadaolev varalinnaline asula hakkas kujunema Tartus. Pärast sõda oli jaotatud Eesti 4 feodaalriigiks Tartu piiskopkond, Saare Lääne piiskopkond, Eestimaa hertsogkond ja Orduriik. Igasse kihelkonda ehitati kirik. Hakkasid tekkima linnad, mis kujunesid käsitöö ja kaubanduskeskusteks. Linna eristas külast linnaõigus. Linnaõigus oli õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas. Tekkisid sellised linnad nagu Tallinn, Vana- ja Uus- Pärnu, Haapsalu, Paide ja Viljandi. Alates 11. sajandis muutus kaubandus rahvusvaheliseks. Soodsa asukoha tõttu muutus Eesti üheks tähtsamaiks kaubateeks, mis säilis ka pärast Vabadusvõitlust
Muutused keskajal Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana, kuid Taani valdusesse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks. Maa jaotati neljaks osaks, Taani alad, Saare-Lääne piiskopkond, Ordu alad, Tartu piiskopkond, mida juhtisid maaisandad. Tähtsamaks võimukandjaks oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halvenes. Algselt need kes võtsid ristiusu vastu, kuulutati vabadeks ja neile jäi maaomand. Kaubandus ja meresõit jäeti linnlaste hooleks. Maarahvale oli see tähtsaks osaks nende teenistusest. Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid endiseks. Põhiliseks koormiseks oli kümnis, algul tasuti seda vilja, kuid hiljem ka muudes saakides. Linnade arenedes läks see üle raharendile
14. Rusowi kroonika ajalooline tähtsus 15. Lühisõja puhkemise põhj. Ja mis sõja ajandiks 16. Liivisõja tulemus, rahu lepingud 17. Kes olid?:M.Lutheri;G.Kettlei;Hertsogmagnus;B.Russow,S.Batory, P.de la Galdie 18. Mis toimus ? 1238;1343;1346;1525;1535;1558;1582;1583;1628,1645. 19. iseloomusta rootsi võimu P-Eesti;Poola võimu L-Eesti ja Taani võimu Soome-Eesti Vastused 1. Vana-Liivimaa-jag L-Eesti,P-Läti ja P-Eesti. 2. 4feodaal riiki:Liivi orduks,Soome-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond, Taani valdus. 3. õigus kasutada oma maad;kohustus kümnis, teotöö, kirikukümnis,sõjalised kohustused 4. Liivi ordu ja taani halvad suhted, liivi ei suutnud leppida, et P-eesti läks liivi alla. 5. 1)paide (weinestein), 2)tartu(Dapot), 3)Tallinn(reval), 4)viljandi(tellin), 5)Narva(narwa), 6)Rakvere (wesenberg), 7)Haapsalu(hapsal), 8)Vana-Pärnu(alf- pernau), 9)Uus-Pärnu(neu-Pernau). Tähtsamad kuulusid ka hansaliitu. 6. Maap
Eesti ala valitsejad 13. 18. sajandil Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast, mis toimus nii maahärrade, linnade kui ka vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel. 13- 18 saj valitses Eestit Saksa, Poola, Rootsi, Taani. Peale Põhjasõda ka Venemaa. Muistne vabadussõda algas 1208. a kestes ligi 20 aastat ja see sündmus lõpetas Eesti muinasaja perioodi. Sel ajal valitses Eestit Taani, Saksa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare- Lääne piiskopkond. Taanile kuulus sel ajal Põhja-Eesti, Saksa ordule jäi Kesk-Eesti ning osa Lõuna-Eestist. Saare-Lääne piiskopkonnale kuulus Lääne-Eesti ning Tartu piiskopkonnale jäi Tartu ning osake Lõuna-Eestist. See, et eesti alad sattusid võõrvõimude kätte oli vältimatu, sest võitluses alla jäid nad eelkõige kehva relvastuse, sõjaväe poolest. Samuti polnud eestlastel veel ühtset riiki ja naaberrahvastega koostööd ei tehtud. Seega kokkuvõtvalt valitses
Muistne vabadusvõitlus-pöördepunkt Eesti ajaloos? Arutlus Muistne vabadusvõitlus oli 1208-1227. Põhjuseid oli mitmeid, toon välja mõned: ristiusu levitamine, paganluse väljajuurimine, taheti tungida Venemaale, maade vallutamine, sest rüütlitel oli Lääne-Euroopa maapuudus. Meie aladel toimus üks esimesi ristisõdasi. Kui palju mõjutas muistne vabadusvõitlus eestlasi? Muinasaja lõpus oli 45 kihelkonda, 8 suurmaakonda. Suurmaakonnad olid: Viru; Järva; Harju; Lääne; Saaremaa; Rävala; Ugandi ja Sakala. 4 väikemaakonda: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Muutusid mitmed kombed, levis üha enam laibamatmise komme. Eestlaste peamiseks tegevusalaks oli maaharimine. Põlluharimises kasutati peamiselt kaheväljasüsteemi, taliruki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. Tegeldi ka loomapidamise, küttimise ja kalapüügiga. Levis ka vahetuskaubandus, kus sisse veeti: hõbedat, pron...
ordu riismed liideti Saksa orduga. Saksa ordu haru, mis tegutses Liivimaal, hakati nimetama Liivi orduks. Maahärraks olid Liivi ordumeister, kes otseselt pidi alluma Saksa ordu kõrgmeistrile, kuid tegelikkuses oli ta üsna sõltumatu. . Sisse kuulusid rüütelvennad, kes oli valge kuue ja musta ristiga. Ordu jagunes kaheks- komtuur-ja foogtkondadeks. Riigi pealinnaks oli esialgu Riia, hiljem Cesis (Võnnu). 3) Tartu piiskopkond maahärraks tartu piiskop, kes allus Riia peapiiskopile. Tartu piiskopkond hõlmas Ugandi ja Valga lõunaosa. Pealinnaks Tartu. 4) Saare-Lääne piiskopkond maahärraks Saare-Lääne piiskop, kes samuti allus Riia peapiiskopile. Saare-Lääne piiskopkond moodustus kahest osast: Läänemaast ja Saaremaast; lisaks kuulusid sinna mitmed väiksemad saared. Pealinnaks oli algselt Vana Pärnu; seejärel Haapsalu.
Taanlased koondusid uuesti ja saavutasid võidu. 1220 aastal võideti Rootsi kuningaväge, mis ei olnud kerge,kuna sõditi pidevalt, siis olid eestlased lõpus nii kurnatud, et tugevat vastupanu ei suudetud enam osutada. Eestlased tapsid peaaegu kõik 500 rootslast, vaid mõnel õnnestus Tallinna poole põgeneda. Eestlase jaoks oli see väga tähtis võit, mis andis usku oma jõusse ja äratas uusi lootusi. Lõpptulemusena jaotati Eestimaa neljaks osaks: Eesti ala (Taani valdus), Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Ordu alad. Eestlaste ja vallutajate sõjaline tase oli erinev. Loomulikult oli see parem vallutajatel, kes kasutasid ka relvi, mis eestlastele seni veel tundmatud olid. Alles pärast lahinguid õppisid eestlased neid nende jaoks uusi relvi kasutama. Eestlastel puudus eelnev sõjaline kogemus, mida oleks vaja läinud Madisepäeva lahingus, kus eestlased kolme salgana vastasele metsast peale tormasid, mis oli ilmselge viga
vallutada Taanlased Tallinna all 1219 1220 Rootslased Lääne-Eestis, löödi välja Võiduristimine - kes piirkonna ristis, sai seal valitsemise endale (sakslased või taanlased) Tartu lahing 1224 1227 · Viimased lahingud Saaremaal Eesti ala lõplik langemine · Eestis tekkis RIIKLUS Eesti alal moodustati riigid: Taani alad Eestimaa, sakslaste valitsemisaladel: orduriik (ilmalik võim), Tartu piiskopkond (piiskopiks Alberti vend Hermann), Saare-Lääne piiskopkond (piiskopiks Gottfried, kes lahkus Eestist 1228 Saksamaale) Riiklus Albert Buxhoeveden · Liivimaa piiskop (1165-1229) · Tema mälestuseks antakse välja Buxhoevedeni Risti aumärki · Aumärki antakse välja üks kord aastas kristlike väärtuste säilitamise eest Hõbedast Buxhoevedeni Rist · Risti esiküljel punase läbipaistva kuumemailiga kaetud ankurrist, alt teritatud
Liivi sõda (1558-1583) · Enne Liivi sõja algust oli Eesti aladel olemas Tartu-ja Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi ordu. · See oli geograafiliselt hea piirkond, kuna siit läksid läbi kauba teed ja siin olid head sadamad. Selle ala vastu tunti palju huvi(Poola-Leedu, Taani, Rootsi ja Suur Vürstiriik) ja oli teada, et sõda ülemvõimu pärast ei jää tulemata. · Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik kes nägi, et siinsed piiskopkonnad on väga nõrgad ja ka suurim neist Liivi ordu ei suudaks vastu astuda. Venelased kasut. Sõjaväes ka
transiitveo arenguks. Eesti territooriumid jagati ära võõramaiste vallutajate vahel. Näiteks läks Taani kuninga valdusesse langes Põhja-Eesti, mida hakati kutsuma Harju-Viruks. Sakslaste vallutatud Eesti alad hakkasid koos Läti aladega kandma Liivimaa nime. Viimane allutati de facto Saksa-Rooma keisrile. Kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused- Saare-Lääne piiskopkond, Liivi orduriik ja Tartu piiskopkond. Kujunes välja 9 linna- Reval, Pernau (1251), DorpPat, Hapsal, Fellin, Weissenstein, Wesenberg, Pernau(1318) ning Narwa. Need tingimused aga kahtlemata kiirendasid Eesti majanduslikku positsiooni kaubatandritel ning minu meelest oli see ka üks peamisi põhjusi, miks Eestimaast sai peagi ka oluline geopoliitiline ja strateegiline piirkond, mis paelus paljusid valitsejaid ümberringi veel aastasadu. 1215. aastal algas võitlus suureneva hooga ning nüüd ei piirdunud ristisõdijad vaid
3. Mõiste keskaeg Keskaeg tekkis 476 aastal, peale Rooma keisri Romulus Augustuse troonilt maha tõukamist. Lõppes 1517. Saksamaal toimuva reformatsiooni tõttu. Keskaja inimesed olid optimistlikud, nende elu oli rajatud kindlustundele. 4. Seisused keskajal Seisused vaimulikud, feodaalid, talupojad. Vaimulikud – paavst, kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, preestrid, mungad ja nunnad. Riia peapiiskop – Saare–Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Vaimulike ülesandeks oli palvetada ja kõigi inimeste hingeõnnistuse eest hoolt kanda. Feodaalid, nende ülesandeks oli kõigi ühiskonnaliikmete kaitsmine. Nad korraldasid ka rüütliturniire. Talupojad, nende ülesandeks oli vaimulike ja feodaalide ülevalpidamine ja toitmine. Pidid tegema teotööd, maksma renti, viima mõisa loomi ja vilja ning toiduaineid. Talupojal võisid olla tööriistad ja kariloomad. Sai kasutada mõisa maad. Perekond võis olla. 5. Rüütliseisus
2p 1582 sõlmis Moskva tsaaririik Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583 Rootsi kuningriigiga 3-aastase Pljussa vaherahu. Kellele läksid Eesti alad pärast Liivi sõja lõppu?(Lääne-, Lõuna-, Põhja-Eesti, Saaremaa)2p Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Kelle käsutusse langes Kuramaa?2p Endine Kuramaa piiskopkond läks pärast hertsog Magnuse surma ja Poola-Taani konflikti üle esimesele. Tänutäheks Poolale alistatud Liivimaa olude korraldamisel läänistas Poola kuningas Zygmunt III suurkantslerile ja -hetmanile Jan Zamoyskile 1588. aastal Tartu staarostkonna. 5.Lahenda ristsõna. 10P Risti 8) 1582.aastal sõlmitud vaherahu Moskva tsaaririigi ja Poola vahel. 9) Aastatel 15581583 aset leidnud sõda/relvakonfliktide koosnimetus. 10)Liivi Ordu maameister, üks pikaajalisemaid liikmeid
Leedu ja ordu jäi rahulepinguga Poola-Leedu alla. Tallinn. Tuli maksu tasumise viimane aeg, aga raha 1560 talupoegade ülestõus- Lääne- ja Harjumaal- polnud. Selle peale toimus venelaste kallaletung. põletati mõisaid ja tapeti aadlikke. Rünnak (1558) Rootsi- Tallinna ja Põhja-eesti alistumine Laastasid Khaani Sig-alei juhtimisel Virumaa ja Poola-Leedu- Liivlased ja Riia piiskopkond Tartu piiskopkonna Magnus- Saare-Lääne piiskopkond liitus täielikult Rünnaku mõte oli rüüste, hirmutamine ja luure, et Taaniga sundida lubadusi täitma 1561- Vana-Liivimaa jagunes Venemaa, Poola, Aadlike ega mõisnikke ei huvitanud Liivimaa Rootsi ja Taani, enamus territooriumi oli Vene probleemid ja kui hakati tasumata raha juba kokku kontrolli all.
kuningale Tallinna,Rävala,Harjumaa,Järvamaa ja Virumaa). 10. -Milles seisnes taanlaste ja sakslaste vaheline võistlus, nn ,,võidujooks"? 1p Võidujooks, et eestlasi ristida, sest ristija omandas ka poliitilise ülemvõimu. Teise poole vastristitute suhtes kasutati vägivaldagi (neid hukati). 11. Mis/kes peatab ristisõdijate tungi itta Vene aladele? 1p Aleksandr Nevski 12. Millisest 5-st väikeriigist koosnes Vana-Liivimaa? 5p Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond, Taani kuninga Eestimaa hertsogkond, Kuramaa piiskopkond ja Riia peapiiskopkond 13. Nimeta 4 seisuslikku gruppi, kes valitses Vana-Liivimaal? 4p Vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja linnad. 14. Kes väljus võitjana ordu ja piiskoppide vahelisest nn võitlusest? Põhjenda. 2p Ma arvan, et Taani, sellepärast, et Stensby lepingu pärast peaaegu kõik Põhja- Eesti läks Taanile. 15
peremeheks, talurahva jõukam osa vaesus, väikevasallid vaesusid, talupoegkonna, vasallkonna sots. koosseis ühtlustus. 3.poliitiline ülesehitus-Iseseisvatest riikidest oli suurim ja tugevaim Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, mida valitses Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutavad käsknikud. Piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond. Talle järgnes Tartu piiskopkond. Edasi Saare-Lääne piiskopkond. Maaisandad ja läänemehed-Kogu maa , mida harisid talupojad, jagunes maaisandad domeeniks, mille tuludest kattis maaisandad riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. Läänide suurus oli küllalt erinev. Läänistatud aladel algselt maaisandale kuulunud õigused, näiteks kohtuvõim talupoegade üle, läksid 14. saj samuti üle vasallide. Seisused ja maapäevad-14
AJALUGU 16.sajandi keskel oli Vana-Liivimaa killustatud viieks omavahel sõdivaks väikeriigiks: Saksa Ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare- Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Läänemere piirkonnas tugevnesid järgmised jõud: Moskva suurvürstiriik, Poola-Leedu, Taani, Rootsi. Liivi sõda (1558- 1583). Põhjused:1) Moskva suurvürstiriigi välispoliitika allutada Läänemere idarannik 2) Vana-Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus 3) Rootsi püüe oma võimu laiendada ida suunas. Sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes tungis 1558 Tartu piiskopkonda ja samuti asuti vallutama narva ordulinnust. 1559 andis alla Liivimaa suurim riik Saksa ordu Liivimaa haru
Muinasaeg 13. saj alguses 8 maakonda ja Kesk-Eestis Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kiviaeg Kunda, Narva, kammkeraamika ja 9000 eKr - väikesed maakonnad, 45 kihelkonda nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg 1227 Keskaeg Feodaalriigid, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne 1238 Stensby leping - Taani saab Põhja-Eesti (va Linnade rajamine, feodalismi kujunemine, 1227-1561 piiskopkond, Eestimaa hertsogkond Taani Järva) tagasi mõisate rajamine, talupoegade sunnimaisuse valdus Põhja Eestis (1227 ja 1238-1346), 1343-1345 Jüriöö ülestõus Taani müüb valdused kujunemine, katolik usulevik, kloostrite orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased,
Vana- Liivimaa Ristisõdade põhjused: *Hamburgi- Bremeni piiskopi tahe taastada oma kiriku liidripositsioon P-Eur. *Saksa kaupmeeste huvi kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Saksimaa ja Vestfaali rüütlite soov paremaid valdusi oma vendadele ja poegadele saada. *tsistertslaste ordu mungad. Liivlaste alistamine 1206-1207:*Meinhard 1186- pani aluse väiksele kristlikule kogudusele.*Berthold 1196- ristisõda(1000 meest)*Albert- ehitas Riia linna 1201 saksa asunike tarvis, Kristuse Sõjateenistuse Vendade *ordu(mõõgavendade ordu) 1202*Kaupo ja osade liivlaste enda poole võitmine*Majandusliku kasu lubamine. Latgalite alistamine 1208:*lootus saada sõjalist abi eestlaste vastu*vastupanu ei osutatud. Käik Eestimaale:1208 Sakala ja Ugandi. Korraldati vasturetki Liivl ja latg aladele. Läänem ja saarl ka.1210 Ümera lahing. 1217 ugalaste ja sakslate ühine sõjakäik Venemaale. 1217 21. sept Madisepäeva lahin...
1. Nimeta 5 argumenti, miks me võime lüüasaamist muistses vabadusvõitluses pidada pöördepunktiks Eesti ajaloos? · Muistse vabadusvõitluse lõppedes pidid kõik eestlased vastu võtma ristiusu ning vanad tavad ja kombed suruti alla. Alustati kirikute rajamist. Kirik ehitati igasse kihelkonda · Eesti alad jaotati Stensby lepinguga neljaks. · Hakati rajama linnu. Linnades elasid põhiliselt Saksamaalt saabunud käsitöölased ja kaupmehed. · Maad läksid maaisandate kätte. Talupoegadele määrati koormised, millest tähtsamad olid künnis kirikule ja hinnus feodaalile. 2. Millise lepinguga, millal ja kuidas jaotadi Eesti ala vallutajate vahel? 1238. aastal Stensby lepinguga jaotati eesti ala järgmiselt: · Põhja-Eesti läks Taanile; · Lääne-Eestist ja Saaremaast moodustati Saare-Lääne piiskopkond; · Endisest Ugandi maakonnast moodustati Tartu piiskopkond; · Ülejäänud ala läks Liivi ordule. 3. Mis muutus eestlaste elus peale langemist võõrvall...
1) Eesti ala jagunemine muistse vabadusvõitluse järel, feodaalriikide teke Taani kuningas Tallinn, Viru ja Harjumaa Saksa-Rooma keiser, Lõuna-Eesti Tartu piiskopkond Saare Lääne piiskopkond 2) Balti ristisõdade lõpp 5.12.1242 Põrkasid ristisõdijate ja Vene vägi Varesekivi lähedal LÄMMINJÄRVE idakaldal kokku. Eestlased ja Sakslased said lüüa, lahing lõppes venelaste täieliku võiduga. 3) Vastuolud võõrvõimude vahel Vastuolud võimu pärast, ilmaliku ja vaimuliku võimude vahel. Piiskopi ja paavsti vahel. 4) Eestlaste olukord muistse vabadusvõitluse järel Kaubandus ja meresõit läksid osaliselt linnakodanike ja aadlike kätte.
1223. aastaks oli ainult Tartu eestlaste käes. 1224.aastal oli kogu mander võõrvõimu käes. Ning viimaks 1227. aatsal alistati ka Saaremaa. 1227. aastat, mil Eesti allutatakse ristiusule peamiselt saksa soost ristisõdijate poolt, võib pidada ka muinasaja lõpuks ning keskaja alguseks Eestis. Eesti ala jaotati võõrvallutajate vahel järgmiselt: Põhja-Eesti (Harjumaa, Revala ning Virumaa) läks Taani alluvusse, Saaremaal ja Läänemaal loodi Saare-Lääne piiskopkond ning Kagu-Eestis (muistse Ugandi aladel) Tartu piiskopkond. Ülejäänud Eesti ala Järvamaa ja Sakala, samuti ka osa Läänemaast ja Saaremaast läks esialgu Mõõgavendade ordu, hiljem Saksa ordu alluvusse. Selline haldusjaotus kehtis kuni Liivi sõjani (15581583). Eestimaad valitseb Saksa ordu. 23. aprillil 1343. algas Jüriöö ülestõus, mille põhjuseks oli rahulolematus võõrvõimuga. Rüüstati Padise kloostrit ning tapseti munki ja saksa soost vasalle.
koostöö maakondade vahel,vallutajaid toetasid kaupmehed,katoliku kirik ja ordu. 7. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana- Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. Õpik lk. 90-119 Liivimaa jagunes mitmeks väikseks riigiks P-Eesti Taani võimu all,Saksa ordu Liivimaa valdused,Tartu piiskopkond,Saare-Lääne piiskopkond. Seisused Rüütelvennad(vormiriietus valge mantel musta ristiga),poolvennad (käsitöölised-pagarid,sepad jm),preestervennad(toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi).Maapäev-otsus asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseisvumise poole(maanõukogu).Jüriöö ülestõus 1343-1345 a. Plaaniti kukutada taanlaste ja sakslaste võim,kuna talurahva olukord halvenes, koormiste kasv ja uute mõisate asutamine. Ülestõusnuteks olid talupojad umbes 10 000 meest.talupojad
Keskaegne Eesti Eesti keskaja ajalisteks piirideks loetakse 1227. aastat, mil vallutati Saaremaa ristisõdijate poolt kuni 1558 kui algas Liivi sõda. Eesti kuulus koos Lätiga Vana-Liivimaa koosseisu mis omakorda kuulus Saksa- Rooma riigi koosseisu. Algselt oli Eesti jaotunud Liivi ordu, Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Hiljem aga müüs oma valdused Taani aga Saksa ordule kes pantis need omakorda Liivi ordule. Seega jäid järgi vaid Liivi ordu, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. Eestis oli keskajal 9 linna: Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Viljandi, Uus-Pärnu, Narva , Rakvere ja Paide. Olulisemaks majandusharuks oli põllumajandus. Eestis valitses samuti kolm seisust nagu ka Euroopas: aadlikud, vaimulikud ja lihtrahvas Valdav osa eesti elanikkonnast olid siiski eestalsed (umbes 90%) Keskaegne Euroopa Ühiskonna areng oli kiireim Vahemere-äärsetes maades. Kõik linnastatumateks
-vaenlaste suur ülekaal - relvastuse erinevus osapoolte vahel - venelased ei pidanud sõna ja ei tulnud appi/tulid hilinemisega Kaasnähtused: -Piiskop Albert sai Liivimaa uueks piiskopiks - toimus Ümera lahing - toimus suur ülestõus Tulemused: -Eestit hakati nimetama Maarjamaaks -Eesti ristiusustati ja vallutati - Eesti alale jõudsid lõpuks keskaegsed uuendused ning eestlased arenesid edasi Üleminek muinasajast keskaega Keskaegsed Eesti alal olnud feodaalriigid: 1. Tartu piiskopkond 2. Saare-Lääne piiskopkond 3. Saksa ordu Liivimaa haru 4. Eestimaa hertsogkond Põlisrahva olukord: ·Vallutajad olid sunnitud sõlmima alistatud eestlastega lepinguid, millega fikseeritikaotajate kohustused, aga ka õigused. ·Püsima jäi Muinas-Eesti kombe ja tavaõigus (kohut mõistis feodaal, aga kohtus oli kamaarahva esindajaid) ·Eestlastega arvestati kui sõjalise jõuga, sunniti sõjakäikudega kaasa minema.
1220 rootlased läänemaal, kes sunnitakse saarlaste poolt alistuma ja taanduma 1224 -Tartu piiramine, eestlased + venelased kaitsesid Tartu linnust, alistati linnus, Mandri-Eesti läheb sakslaste võimu alla 1227 alistatakse Muhumaa ja Saaremaa, millega kogu Eesti läheb ristisõdijate alla 7. Kelle vahel jagati Eestiala peale vabadusvõitlust? Jagunes Eesti ala Eestimaaks (Põhja-Eesti) ja Liivimaaks (Lõuna-Eesti, Põhja-Läti) Põh-Ee Taani, Ugandi mk Tartu piiskopkond, Kesk-Ee-Liiviordu, Lään-Ee ja saared Saare-Lääne piiskopkond 8. Milles seisnes probleem ordu ja piiskopkondade suhtes? Piiskopkonnad thtsid, et ordu alluks neile läänina, see vii kodusõdadeni, mille lahendajakas pidi olema paavst, kes määras piiskopi 9. Mis on rüütelkond, kes sinna kuulusid, mida seal otsustati? Vasallide ühingud oma huvide kaitseks, maapäevad (vaimulikud, maaisandad ja ordu meister, vasallide esinuds, linnade esindus, tülisi välispoliitikat) 10
· Maahärrad Enamvähem sõltumatud valitsejad, kes omasid oma maad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Liivimaa haldusjaotus · PõhjaEesti ( Revala, Harju ja Virumaa ) Taani valdus. · Kesk Eesti ja osa saartest ( Sakala, Mõhu, Järvamaa, Nurmekund, osa Vaigast, osa Läänemaast, osa Saaremaast, Muhu ja osa Hiiumaast ning teised saared) Liivi Ordu. · KaguEesti ( Ugandi, Jogentagana ja osa Vaigast ) Tartu piiskopkond. · LääneEesti ja osa saartest ( Enamik Läänemaast, osa Saaremaast ja osa Hiiumaast ) Saare Lääne piiskopkond. · Läti alad Riia peapiiskopkond.
· Jüriöö ülestõus( 1343-1345) · Vana-Liivimaa jaotatud neljaks feodaalriigiks: Eestimaa hertsogkond(Taani), Saare- Lääne piiskopkond(Piiskop), Orduriik( Liivi ordu valdused), Tartu piiskopkond(piiskop). · Ristisõja alguses sõlmitud kokkulepete kohaselt pidi kolmandik vallutatud maadest minema ordu valdusesse ning ülejäänud piiskopile. · Sõja käigus toimus muutus jõudude vahekorras: sekkusid Taanlased ja ordu valdused laienesid. · 1224. loodi Tartu piiskopkond, sellest pool oli( Sakala) ordu valitseda. · 1228. loodi Saare- Lääne piiskopkond, millest neljandik jäi ordu valitseda. · Pärast Muistset Vabadusvõitlust puhkes taani ja Mõõgavendade ordu vahel tüli. O 1227. vallutas ordu taanlastelt Toompea linnuse. O Modena Wilhelmi initsiatiivil loodi Järva-, Viru- ning Läänemaast Taani ja orduvalduste vahele otse paavstile alluv vaheriik, mis pidi tuginema
Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused?
sõja alguseni. 1227-1558. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, ei tekkinud ühtset riiki, tekkis 6 väiksemat riiki. Kõigepealt oli tegemist Eestimaa hertsogkonnaga (Virumaa, Harjumaa). See ei olnud päris eraldiseisev, oli üks osa Taani kuningriigist. Taani kuningas oli nende alade hertsog, kuninga asemel valitses kohapeal asevalitseja/asehaldur. Keskuseks oli Tallinn. Eesti aladel oli Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis, valdusi oli ka Saaremaal. Seda juhtis Saare-Lääne piiskop, keskusega olid lood erinevad. Algselt oli piiskopkonna keskus Lihulas. Kuna Lihula linnust tuli jagada orduga, toodi keskus üle Vana- Pärnusse. Leedulased põletasid Vana-Pärnu maha, seetõttu viidi keskus Haapsallu. Kõige lõpuks viidi keskus üle Kuressaarde. Tartu piiskopkond moodustus nendest aladest, kus oli kunagi olnud Ugandi maakond plus veel mõned väiksemad Kesk-Eesti maakonnad
kasvandikele kolme kuuga selgeks õpetada lugemise. Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jüri olid kaks õpilast, kelle Forselius Stockholmi kungaga kohtuma viis, kuningas oli nende teadmistega rahul. Adrian ja Andreas Virginius- tõlkisid uue testamendi Kokkuvõte LIIVI SÕJA ALGUS 16. sajandi keskpaiku oli Vana-Liivimaa killustunud viieks omavahel nõrgalt seotud ning sageli vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ning teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstasid Lõuna- Eesti külasid. Mais 1558 vallutati Narva tormijooksuga, millest sai veerand sajandiks Vene riigi tähtsaim sadamalinn. Juulis 1558 langes Tartu venelaste kätte. VANA-LIIVIMAA LANGEB
Eeesti ala jagunemine- Eestima Hertsogkond; Liivi Orduriik; Tartu piiskopkond; Saare-Lääne piiskopkond. ( Taani müüs oma alad orduvõimule) Ordu jagunes : komtuur- ja foogtkondadeks. Võõrvõimude ja eestlaste suhted : Eeesti vallutamise järel sõlmisid vallutajad maakondadega erladi lepingud Eestlaste kohustused : kümnis, hinnus, kirikukümnis, teotöö e mõisategu, vakus-maa jagati küladeks võitaludeks, sõjalised kohustused, linnuste ja kirikute ehitamine, puudus pärisorjus- talupojad olid isiklikult vabad, kirikukihelkonnad loodi. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS - Põhjused Olid, et Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust. Käik - Ülestõus 1343-1345 Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel. Lühikese ajaga oli terve Harjumaa v.a. Tallinn võõrvõimust puhastatud. Pärast esialgset lööki ülestõusnud koondusid ja valisid endale...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
