LIIVI SÕDA (0)

LIIVI SÕDA
1.Kes on pildil ja millega ajalukku läinud? 4P
Ivan IV ehk Ivan Julm- Balthazar Russow – Ta läks ajalukku Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Liivimaa kroonika kirjutamisega.
Venemaa valitsejaid enne 20. Sajandit.
2.Täida lüngad. 12P
15. sajandi lõpul oli Vana- Liivimaa formaalselt Saksa- Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, osaliselt piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnriikidele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus . Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480–81 ja 1501–1502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis.
1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde. Esialgu tingiti maksu suuruse üle ja Ivan IV oli nõus teatud järeleandmisi tegema. Kui aga selgus, et saatkonnal raha Tartu maksu jaoks kaasas ei ole, lasi Ivan nad vangi heita. Sõjapidamise Liivimaa vastu oli ta otsustanud juba varem, sest asus kohe pärast saadikute vangistamist tegutsema. Saadikud jõudsid Liivimaale tagasi alles pärast sõja puhkemist.
Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 1558–1583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Ivan IV valitsetav Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu , Riia peapiiskopkond , Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad , hiljem ka Poola-Leedu ühisriik – Rzeczpospolita, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust.
3.Lisa märgitud aastatele järgi sündmuste seletused . 5P
Mai 1558-Narva vallutamine Vene vürstiriigi armee poolt.
Sügis 1560 -Talurahva ülestõus, võimalik et talupoegadel oli ka poliitilisi nõudmisi.
1578 -Poola kuningas Stefan Batory alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu, kuningas soovis vallutada Moskva ja dikteerida vaherahu .
15.jaanuar 1582- Jam Zapolski vaherahu. Sõlmiti Rzeczpospolita ja Moska suur vürstiriigi vahel.
10.august 1583- Pljussa vaherahu Moskvatsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel.
4.Alade jagunemine pärast Liivi sõja lõppu. VASTA KÜSIMUSTELE. 6p
Milliseid leppeid sõlmiti pärast sõja lõppu, kelle vahel need jõustusid?2p
1582 sõlmis Moskva tsaaririik Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583 Rootsi kuningriigiga 3-aastase Pljussa vaherahu.
Kellele läksid Eesti alad pärast Liivi sõja lõppu?(Lääne-, Lõuna-, Põhja-Eesti, Saaremaa)2p
Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu.
Kelle käsutusse langes Kuramaa?2p
Endine Kuramaa piiskopkond läks pärast hertsog Magnuse surma ja Poola-Taani konflikti üle esimesele. Tänutäheks Poolale alistatud Liivimaa olude korraldamisel läänistas Poola kuningas Zygmunt III suurkantslerile ja -hetmanile Jan Zamoyskile 1588. aastal Tartu staarostkonna.
5.Lahenda ristsõna. 10P
Risti
8) 1582.aastal sõlmitud vaherahu Moskva tsaaririigi ja Poola vahel. 9) Aastatel 1558–1583 aset leidnud sõda/relvakonfliktide koosnimetus. 10)Liivi Ordu maameister, üks pikaajalisemaid liikmeid. Astus liikmeks 14-aastaselt. Võitles ja astus üles Liivi sõjas väepealikuna.
Alla
1) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570– 1577 . 2) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237 – 1562 . 3) Liivi sõja toimumis paik. 4) Piiskopkond, mille pealinnaks oli Tartu 5) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Venemaa valitsejaid enne 20. sajandit. 6)Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik. 7)Liivi ordu peakorter, linn kus asus. (Aastatel kuni 1297; 1330 – 1480.a.)