Liivi sõda (0)

Liivi sõda (1558-1583)

• Enne Liivi sõja algust oli Eesti aladel olemas Tartu-ja Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi ordu.
  
• See oli geograafiliselt hea piirkond, kuna siit läksid läbi kauba teed ja siin olid head sadamad. Selle ala vastu tunti palju huvi(Poola-Leedu, Taani, Rootsi ja Suur Vürstiriik) ja oli teada, et sõda ülemvõimu pärast ei jää tulemata.
  
• Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik kes nägi, et siinsed piiskopkonnad on väga nõrgad ja ka suurim neist Liivi ordu ei suudaks vastu astuda. Venelased kasut. Sõjaväes ka tatarlasi, kes olid julmad sõdijad.
  
• 1558a kevadel vallutasid venalsed Narva ja Tartu alad. Kui poleks appi tulnud teised riigid oleks venemaa kõik siinsed alad ära vallutanud.
  
• 1559a sekkus Poola. Viimane Liiviordu meister Kettler tahtis kõik ülejäänud alad anda Poola võimu alla, kui Tallinna ja harjumaa elanikud tahtsid aga Rootsi võimu alla. Rootslased tuldi 1561a ja vallutasid Tallina ümbruse ära. Nad laiendasid pidevalt oma alasid, kuni juba terve Põhja-Eesti oli nende valndused.
  
• Saare-Lääne piiskopkond aga otsustas oma alad müüa Taani kuningale 1559a. See andis need alad valitseda oma vennale Hertsig Magnusele, kes aga reetis oma venna ja lõi kampa Ivan Julmaga.
  
• Üldiselt oli venemaa edukas. 1560a. Toimus venemaa ja Liivi ordu vahel Härgme lahing kus ordu sa lüüa. Pärast seda vallutas venemaa ruttu viljandi alad ära. Ordu ja Riia peapiiskopkonnad aga kapituleerusid Poolale ja venemaale ei jäänud osa eesti alast.
  
• Venelased küll üritasi mitmeid kordi Tallinnat vallutada ja tegid mitmeid piiramisi, kuid see ei õnnestunud neil. Ühel korral oli segajaks katk. Suurest vihast panid nad Pirita kloostri põlema.
  
• Tänu Poola kuningale Stefan Batotyle hakkas Liivi sõda jõudma lõpule. Ta tahtis vallutada ära Moskva ja tikteerida venemaale rahu tingimused. Kuna tal oli hea koostöö Rootsiga , siis nad vallandasid vene vägedele suure pealetungi ja see lõppes Jam Zapolski vaherahuga 1582a, mis sõlmiti Venemaa ja Poola vahel. Ning Venemaa ja rootsi vahel sõlmiti 1583a. Pljussa vaherahu . Seega pidid venelased lahkuma eesti aladelt .
  
• Vaherahu tulemusena jäi Põhja-Eesti Rootsile, Lõuna-Eesti Poolale ja Saaremaa Taanile .
  
• Eesti alad olid Liivi sõjale küll sõja tallermaaks, aga eestlased otseselt kellegagi ei sõdinud.
  
• Lisaks toimus eesti aladel veel 7aastane põhjamaade sõda( 1563 - 1570 ) See toimus Rootsi ja Poola vahel. Edukam oli siiski Rootsi ja sai Taanilt endale Läänemaa koos Hiiumaaga. Taanile jäi ainult Saaremaa.
  
• Liivi sõja ajal oli eestis ka nn Liivimaa kuningriik mille pealinnaks oli Põltsamaa ja kuningaks oli Hertsog Magnus (1570- 1577 )
  
• Kuna ei Poola ega Rootsi ei olnud Liivi sõjas saavutatuga rahul läks lahti uus sõda(1600-1629). Muidugi oli sõjas edukam. Sõda lõpetatu Alt-margi vahearhuga. Rootsi kes sai endale ka lõuna eesti Nüüd oli kogu mandri eesti Rootsi võimu all.Seejärel hakkasid sõdima Taani ja Rootsi( 1643 -1645). Jälle võitis Rootsi.Sõlmiti Brömsebo vaherahu. Nüüd oli ka saaremaa rootsi käes. 1660 sõlmiti Oliwa vaherahu, millega sai rootsi ka Kihnu saare omale. Jätkusõdade ajal püüdis ka venemaa teha siia rüüste retki, kuid tulemuseks oli Stolbova rahu, millega sai Rootsi omale ka Ingerimaa .
  
• Pärast Liivi sõda oli eesti elanikkond vähenenud poole võrra. 75% taludest olid tühjad ja linnade ümbrused täiesti laastatud. Nii Poola kui Rootsi olid huvitatud tühjaks jäänud majde ja talude asustamisest. Palju toodi inimesti sisse nii Rootsist kui Poolast. Tühjals jäänud majad anti tasuta uutele omanikele. Taludesse asusid põhiliselt elama Saarlased. Rohkesti tuli inimesi ka mujalt.
  
• Rootsi ajal moodustati eestis kaks kumbermangu: Eesti kubermang (tallinn) ja Liivimaa kubermang(Riia).