Läänemere võitlused 16. sajand (0)

AJALUGU
16.sajandi keskel oli Vana- Liivimaa killustatud viieks omavahel sõdivaks väikeriigiks: Saksa Ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond , Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond . Läänemere piirkonnas tugevnesid järgmised jõud: Moskva suurvürstiriik, Poola-Leedu, Taani, Rootsi. Liivi sõda (1558-1583). Põhjused:1) Moskva suurvürstiriigi välispoliitika allutada Läänemere idarannik 2) Vana-Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus 3) Rootsi püüe oma võimu laiendada ida suunas. Sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes tungis 1558 Tartu piiskopkonda ja samuti asuti vallutama narva ordulinnust. 1559 andis alla Liivimaa suurim riik Saksa ordu Liivimaa haru. 1561 sekkus sõjategevusse Rootsi, tugipunktiks Tallinn. Saksa ordu ja Tartu piiskopkond läksid ametlikult Poola võimu alla 1561, Poola kuningas kinnitas Liivimaa aadli privileegid, usuvabadus , ainuõigus täita kohalikke riigiameteid. Põhilise sõjalise jõu siin piirkonnas moodustasid kohalikud ,mõisamehed, st endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid nüüd uut teenistust suvalise valitseja juures. Ivan Julm otsis toetust kohaliku aadli hulgas ja loovutas hertsog Magnusele Põltsamaa, millest kujunes nukukuningriigi keskus, mis lakkas peagi olemast. Liivi sõja lõpp: Jam Zapolski vaherahu 1582, mis sõlmiti Venemaa ja Poola vahel. Sellega läksid kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal poola kätte. 1583 Pljussa vaherahu, mis sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel, selle järgi läks Põhja-Eesti Rootsile. Tulemus- Vana-Liivimaa jäi jagatuks kolme riigi vahel: Läti ala ja Lõuna- Eesti Poolale, Põhja- Eesti Rootsile, Saaremaa Taanile. Termin Liivimaa hakkas tähendama üksnes Poola valdusi ja Eestimaaks nimetati Rootsi käes olevat ala. 1629 Altmargi vaherahu, mis sõlmiti Rootsi ja Poola vahel, sellega läks kogu Mandri-eesti Rootsi võimu alla. 1645 Brömsebro vaherahu Taani kaotas Saaremaa Rootsile. Kogu Eesti ala kuulus nüüd Rootsile. Põhjasõda (1700-1721). 1699 kujunes Rootsi vastane koalitsioon, kuhu kuulusid Poola, Taani, Venemaa. 1700 Narva lahing- rootslastel suur edu, õnn pöördus venelaste poole alates 1709. Aastast. 1710 langes venelaste kätte Pärnu, Tallinn. Sõda lõppes 1721 Uusikaupungi rahuga: Ingeri-. Eesti,- Liivimaa liideti Vene riigiga. Ivan Neljas- Moskva suurvürst, kes kinnitas hertsog Magnuse ameti välja, juhatas Moskva vägesid alates 1572 , vallutas suurema osa Mandri-Eestist. Gotthard Kettler- ordumeister , kui ordu andis end Poola alluvusse, Kuramaa esimene hertsog. Hertsog Magnus - Taani hertsog, oli Saaremaa asevalitseja. Alguses vene alluvuses, hiljem Poola teenistuses. Ivo Schenkenberg- Tallinna käsitööline, kes omas väesalka, kelle retked ulatusid Tartuni. Russow - kroonika kirjutaja, kirjutas Liivi sõjast. Sigismund Teine August- Poola kuningas, kelle võimu alla läks Liivimaa viimane iseseisev riik- Riia peapiiskopkond ja ordu, kinnitas kohaliku aadli privileegid. Batory- Poola kuningas 1576, kes alustas venelaste vastu pealetungi. Eesmärgiks oli vallutada Moskva ja teha rahutingimused- Jam Zapolski rahu. Rootsi võimu alla Eesti minek: 1561- Põhja-Eesti alistub Rootsile. 1570- Seitsmeaastase Põhjamaade sõja lõpp: Taani loovutab Rootsile Lääne- ja Hiiumaa. 1629- Almargi vaherahu: Poola loovutab Rootsile Lõuna- Eesti ja Põhja- Läti. 1645- Brömsebri rahu: Taani loovutab Rootsile Saaremaa ja Muhu. 1660- Oliva rahu: Kuramaa piiskopkonnale kuulunud Ruhnu saar läheb viimase eesti alane ( kui Setumaa v.a) Rootsi võimu alla. PÕHJASÕDA. August Teine- pani kokku koalitsiooni, alustas tormijooksu Riiale; oli edutu, kuna Liivimaa meister oli sellest teadlik. Frederik Neljas- Taani kuningas, Rootsi valdusi soovis vallutada; Rootsi väed tungisid Kopenhaageni ning sundisid vaherahu tegema. Peeter Esimene- jättis oma mehed lahingus üksi, Karl Kaheteistkümnes andis oma vägedele käsu rünnata, Vene väed põgenesid, Vene värd läksid Rootsi poolele üle. Valearvestus Karl Kaheteistkümne poolt: hindas rootslaste edu üle, tulemuseks oli see, et Venemaa vallutas Narva ja Tartu. 1709. Eestile otsustav kuna sõjaõnn pöördus venelaste poolele- Poltaava lahing. Venelased purustasid Rootsi peaväe ja rootslased ei suutnud enam Eestit ja Liivimaad enda valduses hoida. 1710- levis katk, otsene sõjategevus lõppes; 29.sept kirjutati alla allaandmislepingule millega Rootsi vägi alistus. Uusikapunki rahu: Rootsi aeg Eestis lõppes. Eesti läks Vene alla. Eesti 8 aastaks Vene võimu all- Rootslased said õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 tuhande rubla väärtuses teravilja. Sõjaeelne lepe ning Uusikapunki rahu: eesti ja Liivimaa läksid Poola kätte, aga lepingu kaudu läksid Vene all ning Venemaa sai rohkem alasid kui oli endale plaaninud.