halva või hea autoga. Kirjeldatud turutõrget on võimalik turul endal lahendada: nt tehniline läbivaatus enne kontrolli, garantiid vms. 72. Millised probleemid tekivad seoses loomuliku monopoli tingimustes pakutavate hüvistega: mastaabiefektita olukorras? kasvava mastaabiefektiga olukorras? Kui mastaabiefekt puudub, siis tähendab see, et tootmise suurenedes ühiku tootmiskulud jäävad samaks. Monopoli puhul on probleemiks, et ta võib tarbijalt küsida piirkulu ületavat hinda ja seetõttu väheneb tarbijakasu. Sellisel juhul on AS-il ülesandeks võimaldada turul konkurents, mis hinnad piirkuludele lähendaks. Kasvava mastaabiefektiga olukorra puhul alanevad tootmiskulud ühe ühiku tootmise kohta tootmismahu kasvades. Sellisel juhul võib loomuliku monopoli korral hind tarbija jaoks odavamaks muutuda kui konkurentsi korral. Sellisel juhul on AS-il ülesandeks tagada, et
Tootmistehnoloogia arenemine. 8. Milliseid turuvorme on võimalik eristada? Bilateraalne monopol, piiratud monopson, monopson, piiratud monopol, bilateraalne oligopol, oligopson, monopol, oligopol, polüpol. 9. Mille poolest erineb monopol konkurentsist? Monopoli korral valmistab hüvist vaid üks ettevõte ja sellel ei ole lähedasi asenduskaupu. Piirtulu ei saa võrdustada hinnaga 10. Kuidas leida turutasakaalu monopoli korral? Optimaalne toodangumaht on selline, mille korral on piirkulu ja piirtulu võrdsed. Tasakaaluhinna määrab tarbijate käitumine. 11. Mille poolest erinevad monopoli tasakaaluhind ja -kogus tasakaaluhinnast ning -kogusest konkurentsi korral? Piirtulu ei ole võrdne hinnaga, tasakaalukogus on selline, mille korral on piirkulu ja piirtulu võrdsed. 12. Millal on monopol ühiskonnale kahjulik võrreldes konkurentsiga ja millal mitte? Kui valmistada sama toodet suures ja väikeses koguses on otstarbekas kasutada täiesti erinevat
töötajaid, muud sündmused nõuavad pikemaajalist tegevust. Küsimus 8 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 euro võrra (ceteris paribus), siis Vali üks või enam: suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb Tagasiside Kui püsikulud suurenevad, siis kasvab ka keskmine püsikulu, samuti keskmine kogukulu. Keskmine muutuvkulu jääb samaks, suureneb ju püsikulu. Piirkulu suureneb, sest sisaldab endas nii püsi- kui muutuvkulu komponenti. Küsimus 9 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui ettevõte toodab 10 ühikut ning tema keskmine muutuvkulu AVC=22, keskmine püsikulu AFC=5 ja piirkulu MC=30, siis Vali üks:
toodangukoguse juurde. See kogus viiakse turule ning MRP oni see tulu, mis saadakse selle koguse müügist. MRP = TR/ressursside_kogus. VMP piirprodukti väärtus. VMPL=MP*p (indeks L näitab, et on tööjõuturg (labour)). Korrutame piirprodukti toodangu hinnaga. VMP=MRP, kui firma müüb ressursi täieliku konkurentsi turul (TKT-l). Kui müüb mittetäieliku konkurentsi turul (MTKT-l), siis VMP!=MRP, kuna MR!=p. MRC ressursi piirkulu (kui palju kulu suureneb, kui võtta juurde üks täiendav ühik. Näiteks võtad ühe töötaja juurde, kui palju kulu siis suureneb). MRC = TC/ressursside_kogus. MRP=MRC. TKT-l: MRP=ressursi_hind. Optimaalse toodangu kogus seal: MRP=MRC>p (ressursi_hind). TKT puhul on MRC kogu aeg ühesugune, kui võetakse juurde täiendav ressurss. MTKT puhul on MRC suurem kui ressursi hind. Näide (maa kohta): Meil 2 firmat. 1 ha hind=600 kr. Firma A ostab seda 100 ha, raha läheb: 600*100=60000 kr
koguse jagatis. AR=TR/TP MR (marginal revenue, piirtulu) on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. MR=TR/TP Firma tootmisotsused lühiperioodil: Kasum on maksimaalne sellise toodangukoguse juures, mille puhul kogutulu ja kogukulu vahe on maksimaalne või samaväärselt toodangukoguse juures, mille puhul viimase tooteühiku piirkulu võrdub selle tooteühiku piirtuluga Pika perioodi tootmisotsused: Pikal perioodil tootja saab varieerida nii kapitali- kui ka töösisendite suurust. Pika perioodi keskmine kulu (LAC) mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu eeldusel, et tootja võib valida firma mis tahes suurusvariandi. Iga tootja pika perioodi keskmine kulu on minimaalne. Alternatiivkulu (opportunity cost) on antud ressursi parimast alternatiivsest
vähenema. (Lisades inimesi tööle, suureneb tootlikus ja mingil hetkel hakkab vähenema) 10) Lühiperioodi kogukulu jagunemine püsi- ja muutuvkuludeks TC= FC+VC Püsikulu (FC)- kulu, mille suurus ei muutu kui ettevõtte muudab lühiperioodi jooksul oma tootmismahtu. [tootmisruumide rent vms] Muutuvkulu (VC)- kulu mille suurus sõltub ettevõtte tootmismahust (tööjõukulu,tootematerjal) 11) Keskmine kogukulu, keskmine püsikulu, keskmine muutuvkulu, piirkulu. Keskmine kogukulu (ATC): Kogukulu ja kogutoodangu suhe. ATC= Keskmine püsikulu (AFC): Püsikulu ja kogutoodangu suhe: AFC= Keskmine muutuvkulu (AVC): muutuvkulu ja kogutoodangu suhe: AVC= Piirkulu: MC: Täiendava tooteühiku valmistamise kulu. Näitab kui palju suurenevad kogukulud , kui kogutoodangut suurendada ühe ühiku võrra. MC= 12) Ettevõtte tootmisvõimsuse mõiste: Tootmiskogus,mille juures ettevõtte kogukulu on minimaalne.
Kuluarvestus logistikas 1 kontrolltöö 1. Mikroökonoomiline taust (loeng 1) a. Turg, vaba- ehk atomaarturg, turutõrked, tasakaaluhind ja kogus Turg - Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Vaba- ehk atomaarturg Praktikas: Turg, mis toimib nimetamisväärsete riigipoolsete kitsendusteta. Teoorias: vabaturu abstraktsioon, mis ei ole mitte kunagi ega mitte kusagil eksisteerinud Turutõrked: Tasakaaluhind (p*) hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku Tasakaalukogus (q*) kogus, mille korral antud hüvise nõutav ja pakutav kogus on võrdsed b. Hinnakujunduse parim lahendus (piirkulu alusel) Parim lahendus (first best solution) Ressursside kasutus on sotsiaal-majanduslikult efektiivne ehk Pareto-optimaalne (-efektiivne), kui lisanduva toote või teenuse väärtus ühiskonnale on sama suur...
Keskmine 100 100 100 100 100 100 100 100 kulu (AC) Piirkulu (MC) 0 100 100 100 100 100 100 100 Piirtulu (MR) 0 125 115 105 95 85 75 65 Hind(P) 135 130 125 120 125 110 105 100 Kasum 35 60 75 80 75 60 35 0 a) Keskmine kulu leitakse kogukulu/ toodang. Piirkulu võrdub kogukulu muutuse ja koguprodukti muutuse jagatisega. Piirtulu võrdub kogutulu muutuse ja koguprodukti muutuse jagatisega.Kasumit maksimeeriv tootmismaht on selline, kus MC=MR. Antud juhul täpselt sellist olukorda ei eksisteeri, aga sellele kõige lähem on kui MC=100 ja MR= 105. Sel juhul oleks kasum 80. Järelikult tuleks toota 4 ühikut. b) Piirtulu ja hinna seos. Hind on kogutulu/ koguprodukt , piirtulu aga kogutulu muutus/ koguprodukti muutusega
21. Nimeta pakkumisseadus. Põhjenda.Kõrgemate hindadega soovib ja suudab ettevõte pakkuda müügiks rohkem hüviseid kui madalamate hindadega.Tootja on huvitatud suurema koguse pakkumisest.Tootjad on võimelised rohkem tootma. 22. Võrdle nõudlus- ja pakkumiskõverat. 23. Pakkumise hinnaelastsus. Kui hinnamuutusel on suur mõju pakutavate toodete kogusele, siis on hinnamõju suur ja pakkumine elastne. 24. Mis vahe on hinnamõjul ja pakkumise muutumisel? 25. Pakkumise mõjurid. Tootmise piirkulu: tehnoloogia tase, vajalike ressursside hinnad, alternatiivsete kaupade hinnad Tootjate ootused Tootjate arv Maksud ja subsiidiumid 26. Kuidas kujuneb tasakaaluhind?
MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. Firma kasum- 1) ARVESTUSLIK KASUM kujutab endast kogutulu ja otseste kulude vahet. 2) NORMAALKASUM kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. 3) MAJANDUSKASUM on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi. Kasumi maksimeerimise kuldreegel- TKF(täielikult konkureeriv firma) maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Piirtulu ja piirkulu võrdust nimetatakse kasumi maksimeerimise kuldreegliks. MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel). Sulgemishind- on hind, mis võrdub firma minimaalse keskmise muutuvkuluga. Kasumilävel e. tasuvuspunktis - saab firma normaalkasumit (majanduskasum võrdub nulliga). Hind võrdub minimaalse keskmise kuluga: p = ATCmin 6.MITTETÄIELIK KONKURENTS -prevaleerib tootmisharus, kus firmadel on teatav kontroll oma toodangu hinna üle. Hõlmab
a) õige b)vale 40. Kui tootmismaht võrdub nulliga, võrduvad ka püsikulud nulliga a) õige b) vale 41. kui tootmismaht võrdub nulliga, võrduvad ka kogukulud nulliga a) õige b) vale Majanduse alused KT küsimused 42. kui 10 ühikut tootmise kogukulu on 150 ja 11 ühiku tootmise kogukulu on 151, siis 11nda ühiku tootmise piirkulu on väiksem kui iga ühiku tootmise keskmine kulu. a) Õige b) vale 43. kui 10 ühikut tootmise kogukulu on 150 ja 11 ühiku tootmise kogukulu on 151, siis 11nda ühiku tootmise piirkulu on suurem kui iga ühiku tootmise keskmine kulu. a) Õige b) vale 44. Täiendav toodang, mida firma suudab toota ühe täiendava teguriühiku kasutuselevõtu
vähemalt Pareto-parendus) võrreldes lähtepositsiooniga (LP). Marginaalanalüüs - Mõiste tuleneb asjaolust, et inimeste tarbimisotsused seostuvad sageli vaid hüvise viimaste ehk marginaalsete ühikutega. Näide õllega. Lisanduv (marginaalne) heaolu ehk piirtulu hakkab pärast paari pudelit langema. Mingil hetkel jõuab kätte punkt, kus lisapudel annab juba vähem kasu kui on tema eest makstav hind. Sel juhul ütleme, et lisapudeli piirkulu ületab piirtulu. Selles punktis lõpetab ratsionaalne indiviid joomise. Eelarvekitsendus on esmane põhjus, miks tõusvad hinnad viivad nõudluse langusele. Kui lähtuda sellest, et osa eelarvest on ette nähtud mingi hüvise ostuks, siis tähendab tõusnud hind kohe ka seda, et sama raha eest saab vähem hüvist. Asjakohane erialatermin on siin sissetulekuefekt. Hinnatõusuga sissetuleku ostujõudmuutub.
Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question32 Punktid: 1 Nõudluskõver kajastab seost kauba hinna ja tootmiskulude vahel. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question33 Punktid: 1 Kui nõudmine ei muutu mitte hinna, vaid muude nõudmist kujundavate tegurite mõjul, siis on tegemist nihkega mööda sama nõudluskõverat. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question34 Punktid: 1 Optimaalne tootmismaht on seal, kus piirkulu on väiksem kui keskmine kulu. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question35 Punktid: 1 Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega ei mõjuta (pikaajaliselt) tasakaaluhinda. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question36 Punktid: 1 Mitteelastse nõudluse puhul toob toote hinna alandamine kaasa tootja tulude vähenemise. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question37 Punktid: 1
jagatis, ehk kesmine kulu ühe toote kohta. Keskmine muutuvkulu (AVC avarage variable cost) keskmine muutuvkulu ühe toote kohta Keskmine püsikulu (AFC avarage fixed cost) keskmine püsikulu ühe toote kohta Kui kogutoodang kasvad, siis kesmine püsikulu väheneb; kesmine muutuvkulu samuti väheneb ja seejärel vastavalt kahaneva tootlikkuse seadusele, suureneb; samuti toimub püsikuluga. Kui firma otsustab, missugust tootmiskogust toota, on väga oluline kindlaks teha piirkulu suurus Piirkulu (MC marginal cost) on täiendava tooteühike valmistamise täiendav kulu. Ta on võrdne kogukulu muutuse ja koguprodukti muutuse jagatisega. Tootmiskogust, mille juures keskmine kogukulu on minimaalne, nimetatake firma kapatsiteediks ehk tootmisvõimsuseks. Pikk periood -sellisel perioodil puuduvad püsikulud, sest siin saab varieerida nii kapitali- kui töösisendite suurus. Pika perioodi keskmine kulu (LAC- long avarage cost) mõõdab erinevate kogustes
10. Tööjõu nõudlus kasvab, kui selle tööjõu poolt valmistatava kauba nõudlus kasvab. 11. Täiendav toodang, mida firma saab valmistada, palgates täiendava töötaja kujutab endast tööjõu piirprodukti/MPL 12. Ressurssi nõudlus sõltub -Ressursi piirtootlikkusest ja ressursi abil valmistatud toote hinnast; -Ressursi piirtootlikkusest ja ressursi hinnast; -Ressursi hinnast ja ressursi abil valmistatud toote hinnast. 14. Firma palkab täiendava ressursiühiku, kui - ressursi piirkulu MRC < MRP piirprodukti tulu 15. Inimkapitaliks nimetatakse -inimese oskusi, teadmisi ja kogemusi, mis võimaldavad teenida sissetulekut 16. Reaalpalga arvutamiseks tuleb nominaalpalka jagada tarbijahinnaindeksiga. 17. Tööjõu pakkumise asendusefekt on teatavasti positivne, s.t kui palk tõuseb siis tööjõu pakkumine kas suureneb 18. Kui keevitajate palk kasvab 3,5% ja keevitajate tööjõu nõudluse elastsus on -0,5 , siis keevitajate tööjõu nõudluse muutus peab olema -1,75% 19
Sissejuhatus majandusteooriasse Teadus annab tõelisi teadmisi, suhtelised tõed. 1. Hüpotees (mingitel tingimustel tõene, kui pole enam mõistlikke vastuväiteid) 2. Tõestamine - Mudel tuleb leida kõige olulisem, mille mõju on suurem - Andmete kättesaadavus, võte : must kast ceteris paribus ANALÜÜSI VORMID - Verbaalne loogikavead võivad tekkida - Matemaatiline valemite keerulisus - Graafiline · Majanduses on kõik muutuv, pole konstantne · Marginaalne analüüs piiril olev · MAJANDUS Piiratud ressurssidest võimalikult suure kasumlikkuse loomise protsess · ? Mida, kuidas ja kelle jaoks toota? · Pareto optimum ressursid ümberjaotatuna, keegi ei kaota aga 1 võidab - Ressu...
toodangu nõudluskõver on horisontaalne sirge). Samal ajal tootmosharu nõudluskõver on
negatviivse tõusuga (nagu tavaliselt).
Täieliku konkurentsi turul võrdub hind a piirtuluga. Piirtulu (MR) on firma kogutulu muutus, mille
põhjustab ühe täiendava tooteühiku müük. Võrdub kogutulu (TR) muudu ja müüdud koguprodukti
muudu jagatisega.
KASUMI MAKSIMEERIMINE
Selleks et kasumit maksimeerida peaks firma tootma kogust, mille piirkulu (MC) võrdub piirtuluga
(MR).
Kui MR
25. Monopolivastaseid seadusi antakse välja seetõttu, et a) monopolid ei ole tootmises efektiivsed b) ühte firmasse koondunud majanduslik võim võib viia selle kuritarvitamisele c) ainuomaniku firma on ettevõtete jaoks parim vorm d) monopolid ei tooda inimestele kasulikke tooteid ja teenuseid 26. Uue kaupluse omanik soovib teada, kas ta peaks suurendama kaupluse reklaamkulusid. Omanik peaks seda tegema, kui selgub, et a) reklaami piirkulu on madalam piirtulust b) reklaamil puudub piirkulu c) reklaamimise piirtulu ja piirkulu on võrdsed d) reklaam toob juurde uusi kliente 27. Kasumid a) tagavad ettevõtjale riskimotiivi b) kujutavad endast tasu firmade efektiivsuse eest c) soodustavad teatud kaupade ja teenuste tootmist d) kujutavad endast kõike eeltoodut 28. Arengumaa muutmine moodsa majandusega maaks nõuab tavaliselt a) rahvastiku kasvu b) infrastruktuurile tehtavate kulutuste edasilükkamist c) tootmise kasvu ja välisinvesteeringuid
Kui väike hinnamuutus toob kaasa suure nõutava koguse muutuse, on hinnamõju suur ja nõudlus elastne. Sellisel juhul vähendab kõrgem hind kogutulu. Kui hinnamõju on väike, on nõudlus jäik, sellisel juhul suurendab kõrgem hind kogutulu. 4.peatükk Pakkumine Ettevõtted puutuvad kokku alternatiivkuludega, mil tahes nad tooteid ja teenuseid toodavad. Kulu, mida nad kannavad, et toota oma kaupu lisakogustes, on tuntud PIIRKULUNA. Piirkulu tõuseb tavaliselt koos tootmismahu arvuga, sest tootmine kasutab kallimaid ressursse ja meetodeid, et tootmise taset tõsta. Majandusteaduses tähendab PAKKUMINE toote erinevaid koguseid, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Tootjad soovivad müüa mingit kaupa kõrgemate hindadega rohkem kui madalamate hindadega. Seda turuhindade mõju pakutavale kogusele nimetatakse HINNAMÕJUKS ehk PAKKUMISSEADUSEKS. Turupakkumine näitab samuti hinnamõju
Püsikulu ei sõltu toodangu mahust. D. Kui igas kuus on toodangu hulk muutumatu, võib materjal olla püsikulu. B 13. Mastaabisääst tuleneb A. muutuvkulude kokkuhoiust; B. püsikulude vähenemisest tooteühiku kohta; C. paremate töötajate kasutamisest; D. transpordikulude vähendamisest otstarbeka logistika kasutamise tõttu. A 14. Konveierliini juurutas esimesena A. Henry Ford; B. Adam Smith; C. W. Edwards Deming; D. Joakim Puhk. B 15. Piirkulu on A. kulu, mis lisandub täiendava koguse tootmisel B. kulud, mis ei sõltu toodangumahust C. impordiga tegeleva ettevõtte tollimaksudest tulenev kulu D. kulu, mille juures on kasum maksimaalne 2 Test 9, Tootmine ja tootlikkus Junior Achievementi Arengufond
teisel Q = 1000 200G. Eesmärgiks on teenusetaseme parendamine nii, et kaalutud reisiaeg väheneks 60 minutilt 30 minutile (nt praegu on bussid täis, sõiduaeg kaalutakse koefitsiendiga 2, kaalutakse uute busside soetamist, intervalli vähenemist ning reisimugavuse tõusu). Piletihind kummalgi liinil on 2. Reisija ajaväärtus on 2/h. Vajalik investeering oleks mõlema liini puhul eraldi 20 000 . Teenusepakkuja piirkulu (arvestuslik kulu ühe lisanduva reisija teenindamiseks) on 1.5 . Kas oma kasumit maksimeeriv firma investeeriks liinidesse? Kas sotsiaalse rahulolu maksimeerimiseks tuleks liinidesse investeerida? Kt = 60-30 = 30 min H = 2 Vt = 2 / h Kasum? Tulu? G1 = 2 + 1h * 2 /h = 2+2 = 4 Q1 a = 1000-50*4 = 800 Q 1 b = 200 G2 = 2 + 0.5h * 2 /h = 2+1 = 3 Q2 a = 1000-50*3 = 850 Q 2 b = 400
kasumi =TR-(otsesed, kaudsed kulud) püsikulu(FC)- kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, kuna tootmismahu muutudes ei muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon) muutuvkulu(VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu (tagurpidi S) VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hind) kogukulu(TC) = FC + VC piirkulu(MC)- täiendava ühiku tootmise täiendav kulu; MC muutus näitab muutust muutuvressursside piirtootlikkuses- kui piirprodukt kasvab, siis toodangu piirkulu väheneb; näitab kogukulu muutust, muutes tootmismahtu ühe ühiku võrra. (U-kujuline) MC=TC/TP või MC= VC/TP või MC= w/MPL(piirprodukt); MC=TC' keskmine püsikulu (AFC) = FC/TP keskmine muutuvkulu (AVC)- VC/TP (U-kujuline) keskmine kogukulu (ATC)- TC/TP (U-kujuline- kahaneva piirtootlikkuse seadus) kahanevate piirtulude seadus- alguses MP suureneb ja siis kahaneb LAC- ümbrik (mastaabisääst)- L-perioodil on f võimalik kasutada kõiki tootmistegureid min kuludega
toodangukogusega nii saadakse keskmiselt ühe toodanguühiku peale kulunud summa: AC=c/q Tulu R kuna toodangu müügihind on fikseeritud, siis leitakse tulu korrutades turul kehtiva hinna ja parasjagu müüdava koguse R=pq Piirtulu MR täiendava toodanguühiku müügist saadud täiendav tulu rahaühikutes Kasum maksimaalne tulu ja kulu vahe. Kasum on saavutanud maksimaalse väärtuse, kui koguse suurenedes kasum enam ei suurene, vaid hakkab hoopis kahanema. Piirkasum on piirtulu ja piirkulu vahe. Kasum on maksimaalne, kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed MR=MC Ettevõtte pakkumine kuidas see, kui palju toodangut ettevõte on nõus tootma ja turul müüma, sõltub turul kehtivast hinnast. Kui hind muutub, muutub ka kogus, mille korral piirkulu hinnaga võrdub. Ettevõtte pakkumiskõver ühtib osaliselt piirkulukõveraga ettevõttel pole mõtet toota, kui kogutulu ei kata kogukulu Pika perioodi pakkumiskõver horisontaalsirge minimaalse keskmise kulu tasemel, sest
Mis on majandusteadus? I peatükk 2.12.15 © Tõnu Erin 1 Küsimused mis ootavad vastust Mis on majandusteadus? Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? Millised on tootmisressursside neli liiki? 2.12.15 © Tõnu Erin 2 Küsimused mis ootavad vastust Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? 2.12.15 © Tõnu Erin 3 Miks õppida? Majanduslike protsesside parem mõistmine Teadmised aitavad teha otsuseid nii eraelus kui ka ettevõttes Majandusalased teadmised aitavad paremini ...
see sundis tuuleenergia kasutamisele uuesti mõtlema. Pärast naftakriisi on vastav tehnika kiiresti arenenud. 1997. aatal ehitati Eesti esimene tuulegeneraator Hiiumaale. Tuuliku võimsus oli 150 kW. Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu, mis oli ka Eesti esimene tuulepark, Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula. Tuuleenergia vahetab välja fossiilkütused Tänu elektrituulikute vähesele kütusetarbimisele ning madalatele käitamis- ja hoolduskiludele on tuuleenergia piirkulu minimaalne. Seetõttu tõrjutakse turult välja kulukamad ja saastavamad elektritootmise tehnoloogiad ja nende kahjulikud CO 2 heitmed ning vahetatakse need tuuleenergia vastu välja. Praeguse tehnoloogiaga ei ole mõtet rajada tuulegeneraatoreid piirkondadesse, kus tuule keskmine kiirus ei ületa 6 meetrit sekundis. Tuulepargi ehitamine ei koorma keskkonda ning tuuleenergia väldib kliimamuutuskulusid. Pilt 2. Tuulegeneraatorid - http://www.tuuleenergia
Ühtede hüviste hulk, mida indiviid on valmis vahetama teise hüvise vastu, kusjuures kogukasulikkus ei muutu d. Töö hulk, mida on võimalik vahetada teatud hulga kapitali vastu, ilma, et alaneks nii töö kui kapitali piirtootlikkus 3. Välised kulud ilmnevad siis, kui: a. Tarbijad saavutavad efektiivsuse tarbimisel b. Hüvise tootmise kogukulud ületavad kulud, mida kannab tootja c. Hinnad ületavad piirkulu d. Firmad saavutavad efektiivsuse tootmises 4. Pareto-efektiivsus – see on: a. Majanduse seisund, mille korral majandusliku kasumi ja kulude suhe kõikide firmade puhul saavutab maksimumi b. Majanduse seisund, mille korral on võimalik pareto-parendus c. Majanduse seisund, mille korral majandus kasvab kiires tempos d. Majanduse seisund, mille korral ei ole võimalik pareto-parendus 5
majandusteadusesse toojaks. Paul Samuelson on täiendanud Abram Bergsoni käsitlust sotsiaalse heaolu funktsioonidest (social welfare function), mida tuntakse kui Bergsoni-Samuelsoni sotsiaalse heaolu funktsioonidena (Bergson-Samuelson social welfare functions). Samuelson defineeris sotsiaalsete avalike teenuste omadused: need on kõigile kasutada, kas nad seda soovivad või ei; ühe inimese tarbimine ei vähenda teisele jäävat hüve kogust; selle kasutamise piirkulu on väga väike. Rahvusvahelises kaubanduses on tuntud Stolperi-Samuelsoni teoreem, mille Samuelson 1941. aastal ta koos Wolfgang Stolperiga Heckscher-Ohlini mudelist tuletas. Teoreem väidab, et tõketeta rahvusvaheline kaubandus soosib külluslikku tegurit ja piirab nappi tegurit ehk küllusliku tootmisteguri hind tõuseb ja napi teguri hind langeb. Teoreem selgitab, miks eksisteerivad majanduses alati teatud huvigrupid, kes ei soovi kaubavahetuse kasvu. Samuelsoni ja Robert Solow 1960
kuna eketrienergia kulu kasvas liiga suureks • Alternatiivkulu. Millegi soetamiseks tuleb millestki loobuda Näide: Kui käite trennis, ei saa te samal ajal õppida. Kui talunik kasvatab maal maisi, ei saa ta samal ajal, samal maatükil kasvata rukist Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine • Tootmisvõimaluste kõver – kompromissi ja alternatiivkulu selgitaja Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine • Piirprintiip. • Piirtulu on tegevusest saadav lisatulu • Piirkulu on tegevusele kuluv lisaressurss Näide: 1. Sõidate autoga 60km/h. Sõites 70-g, jõuaksite varem kohale aga oht on saada trahvi või sattuda õnnetusse 2. Ravimilaos on 6,000 erinevat ravimit. Apteegid vajavad 10,000 erinevat ravimit. Laovaru tõstmisel suureneb kasum, mittetõstmisel võib ettevõte minna pankrotti •.Piirprintsiip on kompromiss, kus tehakse piirtulude ja –kulude vahel kompromiss, mis suurendab meie heaolu •
Joon. 11.1. Ühikkulukõver Tootmismahu kasvades püsikulud tooteühikule (AFC) kahanevad, muutuvkulud võivad alguses kahaneda (näit. materjalide laokulud), kuid teatud piirist hakkavad kasvama (näit. lisatasud töölistele teises ja kolmandas vahetuses töötamise eest). Joon. 11 .2. Piirkulukõver Piirkulukõver (MC) lõikab ühikkulukõverat alati selle madalaimas punktis. Ühikkulu langemisel peab piirkulu olema ühikkulust allpool (väärtus väiksem) ja kasvamisel ülevalpool (väärtus suurem). 11.2. Firma tulud Kogutulud on tooteühiku hinna ja müüdud koguse korrutis. Ühiktulu on kogutulu jagatud müüdud kogusega. Eelmisest järeldub, et hind võrdub ühiktuluga. Piirtulu on kogutulu kasv, kui toodangu maht suureneb ühe ühiku võrra. Tarbija käitumise teooria põhjal teame, et hinna langedes läbimüük kasvab. Tabel 11.1.
Tootmiskulud (õp. lk. 147-175) 1. Firma kulud ja kulukõverad 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu 3. Tootmisfunktsioon ja kulud 4. Pika perioodi kulud ja kulukõverad 4.1. Isokost 4.2. Arengutee 5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine 1. Firma eemärk maksimeerida kasumit Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Alternatiivkulu Otsene kulu Kaudne kulu
Nende tootmistegurite eest makstav rahasumma on ettevõttele otsene kulu. *Kaudne kulu on võrdne selle summaga, mida tootmistegurid oleks võinud teenida alternatiivse tegevuse korral, kas samas ettevõttes või väljarentimisel teistele ettevõtetele. *Mõned tootmistegurid on tootmises püsivad. Nende tootmistegurite poolt tekitatud kulusid nimetatakse püsikuludeks. *Muutuvate tootmistegurite poolt tekitatud kulusid nimetatakse muutuvkuludeks. 29. Piirkulu Piirkulu on tootmiskulu, mida tehakse täinedavalt ühe tooteühiku tootmiseks. 30. Mastaabisäästu olemus Mastaabisääst ilmneb, kui kulud ühe tooteühiku kohta langevad, samal ajal kui tootmismaht kasvab. 31. Mastaabisäästu põhjused Mastaabisäästu põhjused: 1)Spetsialiseerimine ja tööjaotus 2)Jagamatus. 3)Mahuti (konteineri) põhimõte. 4)Suurtemasinate parem efektiivsus 5)Kõrvalsäästud 6)Mitmeetapiline tootmine 7)Organisatsioonist põhjustatud mastaabisääst.
See tähendab et ressursside nappus võib muutuda,kui soovid või kättesaadavad ressurssid muutuvad. 7)Majanduslikus mõttes kaup on käärid. 8)Alternatiivkulu on parim alternatiiv,millest loobutakse valiku tegemisel. 9)Milline ei ole üks põhivalikutsest mida kõikide ühiskondade inimesed peavad tegema? Mida teha ressurssidega mis ei ole napid? 10)Uue kaupluse omanik soovib teada,kas ta peaks suurendama kaupluse reklaamikulusid.Ta peaks seda tegema,kui selgub et reklaami piirkulu on madalam piirtulust. 11)Tavaliselt on tegemist hinnajäiga nõudluskõveraga kui kaubagrupiks on sool. 12)Jaani nõudlus pitsa järele on toodud tervel nõudluskõveral. 13)Kui pitsa hind tõuseb neljakümnelt kroonilt viiekümnele,soovik Jaan osta kuus kolm pitsat vähem. 14)Graafik näitab hinnamõju. 15)Kauba nõudlus on elastne,kui kogutulu suureneb iga hinnalangusega. 16)Pauli Pitsa tõstis oma luksuspitsa hinda 60 kroonilt 70 kroonile. Selle hinnatõusu
1 4 8 11 13 2 8 12 15 17 3 11 15 18 20 4 13 17 20 22 a) Leia iga tehase jaoks eraldi keskmine kulu, keskmine püsikulu, keskmine muutuvkulu ja piirkulu. Tehas 1 L Q FC VC AC AFC AVC MC 1 4 100 75 43,75 25,00 18,75 2 8 100 150 31,25 12,50 18,75 18,75 3 11 100 225 29,55 9,09 20,45 25,00 4 13 100 300 30,77 7,69 23,08 37,50 Tehas 2
Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. 4
Küsimus 12 Pareto-efektiivsuse saavutamist ei sega Vali üks: a. loomulik monopol b. firmade turujõud c. täiuslik konkurents ÕIGE d. välisefektid Küsimus 13 Erakulud langevad ühiskondlike kuludega kokku, kui Vali üks: a. puuduvad välistulud ÕIGE b. puuduvad välised kulud ja on olemas välised tulud c. välistulud on olemas d. on olemas välised kulud Küsimus 14 Välised kulud ilmnevad siis, kui: Vali üks: a. hinnad ületavad piirkulu VALE b. firmad saavutavad efektiivsuse tootmises VALE c. tarbijad saavutavad efektiivsuse tarbimisel d. hüvise tootmise kogukulud ületavad kulud, mida kannab tootja ÕIGE Küsimus 15 Tarbimise efektiivsuse tingimuseks kahe hüvisega (X ja Y) majanduses on: Vali üks: a. MUX = MUY b. MUX/MUY = PX/PY ÕIGE c. MRS = PX/PY d. MUX/MUY = MRS VALE Küsimus 16 Pareto-parendus leiab aset siis kui Vali üks: a
tegevusega turuhinda mõjutada. · Täieliku konkurentsi turg on kõige efektiivsem turg Firmade arv on suur · Kõik firmad toodavad homogeenset toodangut, st kõik tooted on ühesugused, sõltumata sellest, milline firma seda toodab.(sarnased) · Turul ei eksisteeri mingeid sisenemis barjääre. · Täielikult konkureeriva firma kasumi maksemeerimise tingimus on : MC = MR = P PIIRKULU = PIIRTULU = HIND Tootmismaht 0 1 2 3 4 5 6 TP Kogukulu TC 60 66 74 84 100 120 180 Kogutulu TP 0 20 40 60 80 100 120 Piirkulu MC - 6 8 10 16 20 60 Piirtulu - 20 20 20 20 20 20 MR Arvutage 1. Kolmanda ühiku piirkulu- 8
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud reede, 27. november 2015, 10:41 Olek Valmis Lõpetatud reede, 27. november 2015, 11:07 Aega kulus 26 minutit 12 sekundit Punktid 13,2/14,0 Hinne 9,4, maksimaalne: 10,0 (94%) Küsimus 1 Täieliku konkurentsiga turul tegutseva ettevõtte kohta on teada, et tema Valmis toodangu maht on 5000 ühikut, tooteühiku hind on 1 €, firma püsikulud on 2000 €, muutuvkulud 2500 € ning piirkulu 1,25 €. Mida nende andmete Hinne 1,0 / 1,0 alusel saate ettevõttele soovitada: Vali üks: jätkata sama tootmismahuga vähendada tootmist Jah, sest MC>p. suurendada tootmist Kui täiendava ühiku tootm...
Raha Raha Ressurss Ressurss Sisendturud Joonis 2.4. Riigirahanduse ja mitmekülgse majanduse ringkäik. Allikas: (Hyman 1999: 10). 2.4. Avalik kaup 2.4.1. Puhas avalik kaup Avalike kaupade tarbimine on konkurentsitu ehk lisaisiku tarbimise piirkulu on null. Avalike kaupade tarbimisest ei saa kedagi välja lülitada (majakas, millest saavad kasu nii laevad merel, kui inimesed maal suuna seadmiseks). Avalike kaupade põhiomadustest tuleneb: nende kasutamist ei saa normeerida (näiteks riigikaitse, riiklik tervisekaitse programm, vaktsineerimine, perekond). Nende kasutamist ei ole soovitav normeerida (näiteks toolil millel keegi istub ei saa keegi teine samaaegselt istuda).
majandusjõude 2) MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust kui tervikut. 1 Mare Randveer, TTÜ MAJANDUSLIKU VALIKU PEAMINE PÕHJUS: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel MAJANDUSLIKU VALIKU ALUS: ratsionaalne käitumine VALIK BASEERUB loodetava marginaal e. piirkasu ja tehtava marginaal e. piirkulu võrdlusel MAJANDUSANALÜÜSI kasutatakse majandusmudelite ja -teooriate väljatöötamiseks MAJANDUSMUDEL: majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente MAJANDUSTEOORIA: majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem ANALÜÜSI KEELED: 1) VERBAALNE 2) GRAAFILINE 3) MATEMAATILINE TEADUSLIK MEETOD: I samm: VÕTMEMUUTUJATE kindlaksmääramine ja defineerimine II samm: OLETUSTE tegemine:
hind on signaaliks, mille järgi teevad oma otsuseid ostjad ja müüjad; sellega on tagatud optimaalne kaupade kogus ühiskonnas ja ressursside efektiivne paiknemine ; * Avalikud kaubad kaubad, mida tarbitakse kollektiivselt kõikide poolt; konkurentsitud lisanduv kauba tarbija ei vähenda teiste võimalusi kaubast kasu saada; täiendava tarbija puhul on tarbimise piirkulu = 0 ehk täiendav tarbija ei too kaasa kulutusi; kaubad on välistamatud ei ole võimalik isikuid välja lülitada kaupade tarbimisest Poliitikakujundamise peamised mudelid ja poliitikakujundamise kontekst (nt analüüsida, kuidas mõjutab sotsiaalne kontekst rahvastiku vananemine nt, avaliku poliitika otsuseid). Mis teeb poliitikakujunduses ratsionaalsuse keerukaks? (Loeng nr4) Poliitika kujundamine- mis see on
suurem. Majanduskasum = kogutulu kulud (nii otsesed, kui kaudsed kulud). Kui majanduskasum = 0, firma on konkurentsis (konkurentsivõimeline). Kui majanduskasum > 0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal (harus). Püsikulud ei muutu lühiperioodil, tulenevalt püsiressursist. (FC- fixed costs) Muutuvkulud muutuvad koos toodangu mahu muutusega. (VC variable costs) Kogukulud = püsikulud + muutuvkulud (TC total costs = FC + VC) Kui toodang on 0, siis kogukulud = püsikulud. Piirkulu (marginal cost, MC) = TC muutus / TP muutus Ehk MC = VC muutus / TP muutus. Algul piirkulu väheneb, siis edasi kasvab. Kui püsikulu ei muutu, siis iga lisanduva toodangu puhul piirtulu on suurem, kui piirkulu. Kuid mingi hetk hakkab ka püsikulu kasvama. Keskmine püsikulu (average fixed costs) AFC = FC / TP Keskmine muutuvkulu (average variable costs) AVC = VC / TP Keskmine kogukulu (average total cost) ATC = TC / TP Lihtne ja loogiline teema, mõttetult palju tähiseid.
- Alternatiivkulu III Ratsionaalsed inimesed mõtlevad "piirides" · Maailm ei ole must ja valge · Piirmäära muutused ökonoomikas = väike muutus tegevuskavas · Restoranis -> mida annab täiendav klaas veini? · Õppimine doktorantuuris -> täiendav aasta ülikoolis, kulud: (õppemaks, saamatajäänud palk, aeg, raamatud, riided) ja tulud: (kõrgem töötasu terve ülejäänud eluaja jooksul, õppimise rõõm) · Ratsionaalne indiviid tegutseb siis ja ainult siis kui piirtulu on suurem kui piirkulu. IV Majandusagendid ja stiimulid · Kui õuna hind tõuseb, eelistavad tarbijad pirne ning samal ajal õunte kasvatajad palkavad rohkem tööjõudu, sest õunte kasvatamine on kasumlik; · Kui kütuseaktsiisi tõstetakse -> inimesed hakkavad sõitma kütust vähetarbivate autode või ühistranspordiga; · Sõitmine jääl: võrreldes piirkulu ja piirtulu sõidavad inimesed halbades ilmastikutingimustes oluliselt ettevaatlikumalt. V Kaubavahetus on kõigile kasulik
• Käsu- ja kontrollimeetmed (või regulatiivsed meetmed): etteantud standardid/regulatsioonid. Kergemini rakendatavad (ei näe otseselt hinda), lock-in efekt (ehk ei otsita uusi lahendusi või tehnoloogiaid), on ühiskonnale kallis Etteantud standardid- tehnoloogiapõhised (katalüsaatorid autodel) ja sooritusepõhised (ühtsed heitme standardid, aga ettevõte saab valida ise viisi, kuidas mingit nõuet täita/saavutada). OTSENE KONTROLL Nt: osoonikihti kahandavate ainete keelustamine, hõõglampide keelustamine • Turupõhised meetmed (kedagi motiveeritakse rahaga, maksude või toetustega): kauplemissüsteemid, keskkonnamaksud, subsiidiumid (makstakse peale). Ühiskonnale odavam (staatiline efektiivsus- võrdleme sama efektiga meetmete hinda ajahetkes, dünaamiline efektiivsus- pidevalt tahetakse odavamat meedet otsida). nt: k...
uurib üksikisikute ja ettevõtete tegutsemist majanduses. Ettevõtted puutuvad kokku alternatiivkuludega, mil tahes nad tooteid ja teenuseid toodavad. Kulu, Turumajandus mida nad kannavad, et toota oma kaupu lisakogustes, Vaba ettevõtluse alustoed eraomand, spetsia li - on tuntud piirkuluna. Piirkulu tõuseb seerumine, vaba tahtlik vahetus, hinnasüsteem, turukonkurents tavaliselt koos tootmismahu kasvuga, sest tootmine ja ettevõtlikkus on turumajan dus - kasutab kallimaid ressursse ja meetodeid, et süsteemi toimimiseks tähtsad. Õigus omada ja tootmise taset tõsta. vahe tada vara ning saada kasumit annab üksikisi - Kuna piirkulud tõusevad tavaliselt kõrgemate tootmistasemete
või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne Majandusanalüüsi olemus Nagu eelnevast selgus, tuleneb ühiskonna suurimast vastuolust - vastuolust piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel - valikute tegemise vajadus. Põhiline majanduslik eeldus, millest mikro- ja makroökonoomikas juhindutakse, on arusaam, et valiku tegemisel
kujunev turu tasakaaluhind (turuhind) ressursside efektiivse jaotuse. TURUTASAKAAL tekib nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktis ehk hinna juures, kus hüvise nõutavad ja pakutavad kogused on võrdsed, st ei esine ülepakkumist ega ülenõudlust. NÕUDLUSKÕVER näitab, kui palju on tarbijad erinevate koguste tarbimise korral maksimaalselt nõus täiendava tarbitava hüviseühiku eest maksma ehk nende maksevalmidust. PAKKUMISKÕVER kajastab tootja piirkulu suurust ehk kui palju maksab erinevatel tootmistasemetel ühe täiendava ühiku tootmine. Hind ja kaubeldav kogus jäävad tasakaalutasemele, kuni muutub mõni tegur, mis mõjutab tarbijate või tootjate turukäitumist; sellisele muutusele järgneb kohanemisperiood, kuni jõutakse uue turutasakaaluni. MAJANDUSLIK ÜLEJÄÄK-Tarbija hinnavaru ja tootja hinnavaru summa. Ressursside jaotus on efektiivne, kui majanduslik ülejääk on maksimeeritud.
13. FIRMA KUI TOOTMISÜKSUS Sarnaselt majapidamisele vaadeldakse firmat ühtse üksusena, mis kasutab ja organiseerib tootmistegureid, et toota ja müüa erinevaid hüviseid • Põhimõtteliselt samuti kasulikkuse järgi: millise hüvise täiendava ühiku tootmine tagab ressurssidele kõige suurema piirkasulikkuse? • , on firma eesmärgiks oma kasumi maksimeerimine. • Kasum on tulu ja kulu vahe. • Piirkasu on piirtulu ja piirkulu vahe. 14. PÜSIKULUD Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tootmise mahust Keskmine püsikulu seega püsikulu toodanguühiku kohta ehk püsikulu(de) ja toodangu mahu jagatis. Seega, mida suurem on tootmise maht, seda väiksem on keskmine püsikulu. Püsikulud/toodangu maht 15. MUUTUVKULUD Kõigi toodetavate ühikute piirkulude summa moodustub firma muutuvkulu Keskmine muutuvkulu (average variable cost, AVC) on muutuvkulude ja toodangu mahu jagatis. 16. PIIRKULUD (marginal cost, MC)
väljuksid sarnase (lühikese) hilinemisega, vastupidiselt sellele, et ainult mõned lennud saabuksid väga suure hilinemisega. /8, lk 8/ 28 2.3. Sissejuhatus hilinemiskulude arvutlusse Hilinemiskulude arvutamisel peab silmas pidama, et mitte kõik kulud pole ühikukulud. Minutiline taktikaline hilinemine genereerib tavaliselt piirkulu, see tähendab kulu millegi tegemiseks, näiteks lennuki ootamine väravas minut rohkem, kui planeeritud. /1, lk 109/ See tähendab, et pärast taktkaliste kulude arvutamist leitakse nende põhjal strateegilised hilinemiskulud ehk kulu, mis tekiks puhvrite lisamisel. Hilinemiskulude arvutused tehakse põhiliselt väravast-väravasse tasemel. See on ka hilinemiskulude aluseks. Pärast täpset väravast-väravasse kalkulatsioonide tegemist
valima välja ühe võimaluse ehk alternatiivi paljudest võimalikest Kontrollküsimused • Mis on majandusteadus? • Milline on inimese vajaduste olemus ja kuidas neid vajadusi rahuldatakse? • Millised on neli tootmistegurit? • Mida tähendab nappus? • Mis on alternatiivkulu ja miks on see oluline? • Millised on majandusliku mõtlemise põhiideed? • Mida tähendab “piirprintsiip mõtlemises”? • Kuidas mõjutavad piirkulu ja piirtulu igapäevaseid otsuseid? • Milliste valikutega tuleb ettevõttel tegemist teha ja mis on ettevõtluse põhieesmärk? • Millised põhilised majandusotsused tuleb teha igal ühiskonnal?
valmistatavasse toodangusse Amortisatsiooninorm (-määr) - igal aastal rahaline investeering (raha paigutatakse väärtpaberitesse, so aktsiatesse amortisatsioonieraldistena kuludesse kantava summa ja seadme või obligatsioonidesse, deposiitidesse jms). puhasinvesteeringuks algmaksumuse suhe Kogukulud - kõigi püsivkulude ja muutuvkulude (kasutatakse tootmishoonete ja elamute ehitamiseks või masinate- summa Piirkulu (marginaal-) - kogukulu suurenemine toodangu mahu seadmete ostuks põhikapitali suurendamiseks); investeeringuks ühikulisel kasvulKoguprodukt (-toodang) - mingi kindla perioodi kaubavarudesse amortisatsiooniinvesteeringuteks (kasutatakse põhikapitali asendamiseks ja see sõltub reaalkapitali lubatud vältel valmistatud toodangKeskmine produkt - koguprodukti hulk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
