5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
93 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
preilim6mmik
Õppematerjali autor
DEMOKRAATIA: Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned Demokraatia rahvavõim Iseloomulikud jooned : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises; kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu. Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30.aastal Tätsamad demokraatlikud riigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA. DIKTATUUR: Diktatuuri mõiste ja tekke põhjused Euroopas 1920.-30.aastail Diktatuur mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Tekke põhjused: Muutused ühiskonnas; sõja mõju; pettumine Versailles` süsteemis; majanduslikud raskused; terav riigisisene võimuvõitlus; valimiskünnise puudumine. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarne riik: võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne riik: võim koondunud ühe isiku
· Majanduslikud raskused 1929. aastal algas majanduskriis, poliitikud lubasid, et kui nad võimule pääsevad, siis teevad nad kõik, et rahva elu paraneks. Rahvas uskus neid. · Terav riigisisene võimuvõitlus Poliitilised erakonnad hakkasid omavahel kemplema ja üksteist mustama. · Valmimiskünnise puudumine Mittedemokraatlikud rühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. Mitmes riigis kehtestati valimiskünnis, et vältida taolisi olukordi. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Diktatuurid, Venemaa Sissejuhatus diktatuuri olemus, fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, sotsialism 1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13
KT AJALUGU ptk 7 ja 8 (lk 54-61) 7. Fasistlik Itaalia 1 MS tekitas Itaaliale suuri raskusi. Sõjakulud olid liiga suured Itaalia majanduse jaoks, suur välivõlg. Itaalial ei olnud häid sõjalisi oskusi. Nad tekitasid sõjas liitlastele raskusi. Sõja lõpus said nad ainult väikesi alasid, nendesse suhtuti üleolevalt. Itaalia tahtis muutuda suurriigiks. Itaalia keskvalitsus oli nõrk. Pidevalt vahetusid valitsused (koalitsioonivalitsus). Itaalias valitses suur tööpuudus, rahutused, töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Nad muutusid Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa otsa sai Benito Mussolini. Neil aina kogunes toetajaid. Arvati, et tema taastab korra ning majanduse madalseisust välja tuua. Nad tahtis teha Itaalia nii võimsaks kui Rooma Impeerium. Fasistid kandsid musta särki, see sai nende tunnusmärgiks (mustsärklased). Suurimad vastased o
Diktatuuri tekkimise põhjused: * muutused ühiskonnas keskklass kaotas o a poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele * sõja mõju pettumus I m.s tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist * pettumine Versailles' süsteemis vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada * majanduslikud raskused majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada. * valimiskünnise puudumine parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia vastu, mõjutades paljusid valijaid. Totalitaarne riik: -Võim kuulub ühele parteile -kontroll inimeste meelsuse ja vaadete üle -hirmutamine ja inimõiguste rikkumine Autoritaarne riik: -Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte, kes muudavad seadusi -
Mis on demokraatia ja mis on sellele iseloomulikud jooned? Demokraatia on rahvavõim, mida iseloomustab: 1. Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. 2. Kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Mis on tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920-30? USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Mis olid peamised demokraatlikud liikumised Euroopas? Liberalism Uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism Otsisid rohkem tuge mineviku kogemustest, kuid võtsid hiljem liberalistlikud vaated üle, saades nii juhtivaks paremerakonnaks. Sotsialism/Sotsiaaldemokraatia - Nimetati pahempoolseteks. Tahtsid varandulikku võrdsust elanike vahel ning muuta seda reformidega. Panna rikastele suured maksu, valimisõigus töölistele ja valitsus etteotsa. Kommunism klassivõitlus vaesed töölised ja talupojad rikaste ja relvastatud mõisnike vastu. Hirmuvalitsus. Fasism/Natisonaalsotsialism Peamiseks oli oma rahvuse
1.Demokraatia tunnused: · Rahvamäärav osa küsimuste lahendamises · Kodaniku vabadus(sõna, trükki ja usu) · Kodanikuõiguste olemas olu. · Võimuorganid valitavad · Mitme partei süsteem · Inimesi ei kiusata nende arvamuste pärast taga. 2.Mitte demokraatilised liikumised: · Kommunistlik · fasistlik · natsionaalsotsialistlik. 3.Parteid: · Venemaa- kommunistlik · Saksamaa- natsionaalsotsialistlik. · Itaalia- fasistlik 4.Demokraatia kriis- Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud rakseid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Põhjused: · Muutused ühiskonnas · Sõja mõju · Pettumine versailles' süsteemis · Majanduslikud raskused · Terav riigi sisene võimuvõistlus · Valmiskünnise puudumine 5.Diktatuuri tunnused: · Diktaatori määrav osa · Juhi kultus · Vabu valimisi ei toimunud
AJALUGU 1.Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), Demokraatia see on rahvavõim. Demokraatlikes riikides laienes rahvavõim, eelkõige aga valimisõigused. Valida said nii naised kui mehed , sõltumata nende varanduslikust seisusest .Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab :rahva määrav osa ühiskonna tähtsamete küsimuste lahendamisel, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu . 2.Tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail Demokraatlikku riigikorra valisid paljud sõjapäevil ja pärast sõda tekkinud uued riigid. Tugevad demokraatlikud suurriigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA . Demokraatlikud riigid olid veel Eesti, Ungari, Bulgaaria, Kreeka , Jugoslaavia, Hispaania, Portugal, Saksamaa, jne. 3. Peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus, Liberalism kujunes poliitiliseks liikumiseks 19. sajandil. Liberaalid kaitsesisd isiksuse vabad
Fasistlik itaalia I maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi, sest sõjas sai mitusada tuhat inimest surma. Sõja- ajal tekkis tohutu välisvõlg. Kogu sõja ajal võitsid itaallased vaid ühe lahingu. Itaaliale oli küll lubatud Antandi poolt palju alasid, kuid tegelikult pidi ta leppima hoopis vähemaga. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itaallastesse üleolevalt ning seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid kardavad ja austavad. Itaalia siseriiklik olukord oli keeruline. Sõja järel vahetusid tihti valitsused, sest keskvalitsus oli nõrk, moodustusid koalitsioonivalitsused, kes ei püsinud kaua koos, sest tekkisid parteidevahelised erimeelsused. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ning töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Rahvusliku Fasistliku Partei juhiks sai Benito Mussolini. Mussolinil oli palju toetaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid