Richard M. Nixon (0)

9.klass
12.1.2006

Richard M. Nixon

(1913-1994)
Richard sündis 9.jaanuar 1913 Yorba Linda, California .
Nixonit võinuks pidada küllalt vähetõenäoliseks presidendikandidaadiks, ehkki tema teadmised Vabariikliku Partei masinavärgist peeti üldiselt teiste omadest paremaks.
Tema nimetamine 1968. aasta presidendikandidaadiks näis olevat lihtsalt järjekordne hiilgav saavutus senises silmapaistvas karjääris. Tema edasipüüdlik vaim, ambitsioonikus ja intelligentsus olid taganud talle Whittieri kolledži ja Duke’i ülikooli õigusteaduskonna hariduse. Teise maailmasõja ajal teenis ta mereväes, sõja lõppedes alustas oma poliitilist karjääri ja pärast lühikest perioodi Esindajatekojas valiti 1950. aastal Senati liikmeks. Nixon tegi endale nime punaste vastasena. Ta valiti 1952. aastal Eisenhoweri asepresidendikandidaadiks.
Terrorismivastane valitsuskomitee asutati president Richard Nixoni poolt 1972. aastal pärast seda, kui palestiina terroristid tapsid Müncheni olümpial 11 juudi päritolu sportlast. Nixon oli mures, et kasvav terrorism võib muutuda ohtlikuks USA julgeolekule. Komitee töösse olid kaasatud erinevad inimesed, kaasa arvatud Henry Kissinger ja hilisem 11. septembri ajal New Yorgi linnapea olnud Rudolph Giuliani. Enne kui uue presidendi tulek ja muutuvad ajad komisjoni hingusele saatsid , jõudsid teadlased tuvastada turvariskid, mis on päevakohased ka praegu. Komitee hoiatas, et kui valitsus ei suurenda oma tähelepanu terrorismivastasele võitlusele, ei suuda USA ennast rünnaku vastu kaitsta.
Richard M. Nixon suri 22. aprillil 1994

Watergate: president astub tagasi

9. august 1974
Öine sissemurdmine Demokraatliku Partei peakoerterisse Washingtoni Watergate ’I kompleksis 17. juunil 1972 polnud ainult kriminaalne tegu. See oli uskumatu poliitiline rumalus . Vabariiklik Partei võis vaadata novembris ees ootavatele valimistele vastu teatud hingerahuga, mida aga president Richard M. Nixon ega ka tema lähimail nõuandjail õnnetuseks kusagilt võtta polnud .
Oma valimislubaduse aastast 1968, tuua USA Vietnamist välja, oli ta suures osas täitnud. Kuigi kaotus oli suur, enam kui 58 000 ameeriklast, saavutati vietnamiseerimine .
Nixoni välispoliitikal oli veel üks aspekt, mis näis sisse juhatavat uue ajastu, ning just see osa tema presidenditööst on kindlustatud talle vähemalt osaliselt hea maine. Nixon ajas aktiivset pingelõdvenduspoliitikat ja viis maailma sammu võrra kaugemale tuumakuristikust, mille serval oli võidurelvastumine kaks võimublokki viinud. Kevadel 1972 külastas ta esimese Ameerika presidendina Moskvat.
Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine, mis leidis aset 1975. aastal Helsingis . Selle tippkohtumisel, millest Ameerika poolel võttis osa Nixoni järglane Gerald Ford, lepiti kokku vastastikust usaldust ja läbipaistvust soodustavates abinõudes, milleta olnuks oluliselt raskem nende opositsiooniliste gruppide moodustumine Ida-Euroopas, millest said 1989. aastal rahumeelse revolutsiooni ja seega lõppkokkuvõttes Ameerika võidu katalüsaatorid külmas sõjas.
21. veebruaril 1972 asus president kümne päeva pikkusele riigivisiidile Hiinasse. See oli meediasündmus, mis näitas presidenti parimas valguses, aga külaskäik tõi kaasa ka tõsiseid edusamme: kõige selle juures, mis kahte suurriiki lahutas, suudeti siiski jagu saada Korea sõjaga tekkinud jääajast ja alustada uut peatükki kahepoolsetes suhetes.
Nuhkida valimiskampaania otsustavas faasis demokraatide Watergate’I peakorterisse paigutatud mikrofonide abil poliitiliste vastaste järele – see polnud mitte ainult seadusevastane tegu, vaid selleks polnud ka mingisugust mõttekat põhjust. Samal ajal kui vabariiklastel oli ette näidata kaheldamatuid edusamme.olid demokraadid 1972.aastal rohkem kui kunagi varem poliitilisest tsentrist eemaldunud.
Demokraatide parteikongress kujunes kildkondlike huvide foorumiks, naisõiguslaste, homoseksuaalide, lesbide ja kõikvõimalike äärmusgruppide eestkõnelejate kõrval said ka ohjeldamatu kanepisuitsetamise poolehoidjad – ning mulje, mille partei jättis “vaikivale enamusele”, oli katastroofiline. Vabariiklased seevastu ilmutasid oma parteikongressil 1972. aasta augustid parimat vormi ja valisid esitluseks optimaalse koreograafia.

Kokkuvõte

R. M. Nixon oli USA riigitegelane . Hariduselt jurist . Ta oli 1947 – 1953 Kongressi liige ja 1953 – 1961 aastal asepresident ning 1969- 1974 president. Sell ajal, kui Nixon oli president paranesid USA suhted Hiina ja NSV Liiduga.
1972. aastal USA presidendi Richard Nixoni tagasiastumise kaasa toonud Watergate skandaali salajane infolekitaja ehk nn „ Deep Throat” (“Sügav kurk ”) oli kõrge FBI ametnik . Nixoni tagasiastumine on ainus kord USA ajaloos, mil president on ise ametist lahkunud. Ilma “Sügava kurgu ” infota poleks seda juhtunud, teatab The Telegraph. Praegu 91-aastane Mark Felt töötas 1970-ndatel FBI peauurijana, olles sisuliselt tähtsuselt teine mees FBI-s. Tema isik püsis tänaseni saladuses ning oli üle 30 aasta Washingtoni üks suuremaid müsteeriume. 1973 lõpetas USA sõjalise sekkumise Vietnamis.
Kasutatud kirjanus :
Ameerika presidendid 1945 – 2000 G.Harry Bennett
Ameerika otsustavad hetked Ronald D. Gerste
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=10501790
Eesti Entsüklopeedia 6