Demokraatia, diktatuur, kommunism (0)

Demokraatia:
1. Demokraatia on rahvavõim. Seda iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu.
2. 1920-30ndail olid tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia .
3. Liberalism -liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust.
Konservatism -konservatiivide arvates oli aga hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Nad otsisid tuge mineviku kogemustest.
Sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid -nende arvates oli riigi kohus aidata abivajajaid. Rikastele suuremad maksud ja seda raha tuleks kasutada kõigile võrdsete tingimuste loomiseks.
4.Tähtsamad olid kommunistlik, fašistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine.
Kommunism oli hirmuvalitsemine mille eesmärk oli hävitada rahvavaenlased ja anda võim vaestele.
Fašistid ja natsionaalsotsialistid oid sammuti hirmuvalitsemise poolt. Nemad aga ülistasid oma rahvust, vaenlasteks kuulutati kõik, kes olid selle riigi hädades süüdi, ka teised rahvused(nt. Juudid , mustlased ja slaavlased ) Õnneliku elu saavutamiseks tuli vaenlased hävitada.
Diktatuur:
1.Diktatuur on ainuvalitsus, kus võim on koondatud ühe isiku või väikese rühma kätte.
2.Diktatuur tekkis muutuste pärast ühiskonnas, sõja mõjul, pettumuses Versailles' süsteemis, majandusslike raskuste, riigisisese võimuvõitluse ja valimiskünnise puudumise pärast.
3. Autoritaarne diktatuur on see, kui võim on koondatud ühe isiku või väikese rühma kätte. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingisugust sõnaõigust.
Totalitaarne diktatuur on peale võimu koondamise ühe isiku või väikese grupi kätte, ka inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, mis tõi kaas inimõiguste rikkumise ja inimeste pideva hirmu all hoidmise. See omnakorda saavutati küüditamise ja surmalaagritesse saatmisega.
4.Diktatuurile iseloomulikud jooned:
Ühepartei süsteem.
juhikultus .
võistlevad parteid ja poliitilised ühendused olid kas tõrjutud või hoopis keelustatud.
piiratud kodanikuvabadused ja inimõigused .
inimesed olid täielikult allutatud riigivõimule.
riik oli heaolu ja helge tuleviku tagaja.
levis juhikultus ja tuli imetleda juhti.
juhil oli alati õigus.
juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile.
valitseva partei liikmed said kindlaid eelõigusi ja teatud ametitesse said vaid valitseva partei liikmed.
rahva allutamiseks oma tahtele tuli neid pideva hirmu all hoida (nt. Õeldi, et naaberriik on sõjaliselt väga ohtlik), ja kui reaalset ohtu ei olnud, siis mõeldi see lihtsalt välja.
Loodi sala- ja julgeolekuteenistused (nt. Gestapo, GPU, hiljem NKVD) needki olid rahva hirmutamiseks.
Diktatuurile on iseloomulik veel propaganda.
Kommunistlik Venemaa ja Nõukogude Liit
1.Bolševikud tulid venemaale võimule 1917 . aastal.
2.Venemaa kodusõda toimus punaste ja valgete vahel (1918. - 1920. aasta alguseni).
Punased – Enamlaste (e. Bolševike) Punaarmee
Valged – tõrjutud parteid ja poliitilised organisatsioonid Venemaal, Prantsusmaa, Inglismaa ja
USA.
Venemaa kodusõda sai alguse sellest, et tõrjutud parteid ja ühiskonnakihid ei olnud rahul
kommunistide (e. Bolševike) võimulolekuga. Sammuti ei meeldinud teistele riikidele
kommunismi levik maailmas (nt. Prantsusmaa, Inglismaa ja USA). 1918. aasta kevadel saatsid
eelnevalt mainitud riigid oma väed Venemaala, algas Venemaa kodusõda.
3. Nõukogude Liit sai alguse 1917. aastal Bolševike võimule tulekuga. ( peate õpsi käest küsima, sest seal on palju aastaarve Nõukogude pasa kohta) Sinna kuulusid Venemaa, Valgevene, Ukraina ja Taga- Kaukaasia .
4. Venemaa välispoliitiline idee oli maailmarevolutsiooni idee. Punaarmee võiduga kodusõjas, jäi Venemaale mulje, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. Nii hakkas Venemaa 1920. aastate esimesel poolel nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama mässuliikumisi teistes riikides. Revolutsiooni püüti õhutada Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis ja teistes riikides. Kõik need katsed siiski ebaõnnestusid.

NEP oli uus majanduspoliitika Venemaal. Seda rakendati sellepärast kuna varasem sõjakommunism ei olnud enam tõhus. Nüüd asendati toiduainete riigile andmise kohustus kindlate maksudega. Talupoeg võis vilja ülejäägid turule viia. Taastati kauplemise vabadus ja laiendati ettevõtete tegevusvabadust. 1920. aastate alguses kujunes venemaal välja segamajandus , kus enamik majandusvaldkondi jäi siiski riigi käsutusse, kuid oli lubatud ka kapitalismile omane ja turumajandusel tuginev erasektor.
6. Vladimir Lenin oli sotsialistliku riigi rajaja. Nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht.
Jossif Stalin oli Kommunistliku partei peasekretä, kes 1927. aastal suutis konkurendid kõrvale tõrjuda ja end lõplikult võimule kindlustada. Samas lasi ta maha suruda kõik parteisisesed teisitimõtlejad ja poliitilised vastased.