1917a revolutsioonisündmused venemaal (0)

• 1917. A. REVOLUTSIOONISÜNDMUSED
  

VENEMAAL
SOTSIAALSE RAHULOLEMATUSE KASV. Sõda tekitas Venemaal majandusliku kaose, sest riik oli astunud ettearvamatult pikaajalisse sõtta halvasti ettevalmistunult.
1917. a. algas enneolematu streigilainega. Rahvademonstratsioonidel kanti loosungeid “Maha sõda!”, “Maha isevalitsus!”. Revolutsioon , mis kannab ajaloos Veebruarirevolutsiooni nime, algas 23. II 1917. a., mil Petrogradi töölised tähistasid rahvusvahelist naistepäeva streigi ja demonstratsiooniga.
3. III 1917. a. kirjutas Nikolai II Pihkvas alla troonist loobumise aktile, mille olid koostanud Riigiduuma Ajutise Komitee esindajad. Nimetatud komitee poolt moodustati Ajutine Valitsus eesotsas vürst G. Lvoviga.
Praktiliselt oli Venemaal välja kujunenud kaksikvõim. 50-st parteist tõusid esile põhiliselt kolm poliitilist jõudu: 1) kadetid ( kodanlik partei), 2) esseerid (sotsialistlik partei, toetus talurahvale), 3) menševikud (VSDTP reformistlik partei, omas suuremat mõjujõudu linnatööliste, teenistujate ja haritlaste hulgas).
VSDTP marksistlik organisatsioon (bolševikud) tuli nüüd põranda alt välja, kuid tal ei olnud erilist toetust nõukogudes, samuti ei kuulunud ühtegi tema esindajat Ajutise Valitsuse koosseisu. Bolševike väljapaistvamad juhid olid V. Lenin , L. Trotski, G. Zinovjev .
Augusti lõpus püüdis kindral A. Kornilov kehtestada riigis sõjaväelise diktatuuri, mis oli aga enamikule poliitilistest jõududest vastuvõetamatu. Seda ei soosinud ka juulist alates Ajutise Valitsuse etteotsa asunud A. Kerenski. Nii ei õnnestunud Kornilovil temale ustavaid vägesid pealinna viia.
Otsustavad sündmused arenesid 24.-26. oktoobrini. Kasutades soodsat poliitilist momenti , s.o. Ajutise Valitsuse jõuetust ja vähest otsustavust kriitilises olukorras, arreteeriti ööl vastu 26. oktoobrit Ajutine Valitsus ja kuulutati võim üleläinuks nõukogudele. Ametlikel andmetel sai surma 6 ja haavata 50 inimest. Moskvas olid aga ägedad tänavalahingud ja ohvrite hulk palju suurem.
Võimu üleminek vormistati 26. oktoobri öösel II nõukogude kongressil, kus moodustati ka esimene üheparteiline nõukogude valitsus. Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks ning valitsust Rahvakomissaride Nõukoguks. Selle esimeheks valiti V. Uljanov -Lenin. Kongress võttis vastu rahu-ja maadekreedi. Rahudekreediga pöörduti kõikide sõdivate riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi. Maadekreet tühistas aga mõisnike suuromanduse ja kuulutas maa ülemineku nõukogudele ja maakomiteedele.
Peale poliitilise võimu haaramist algas kapitalistlike suhete likvideerimine, ettevõtete natsionaliseerimine ja paljud teised ümberkorraldused. Ajaloos kannab see nimetust Oktoobrirevolutsioon.
------------------------------------------------------------------------------------------------
LENIN, ULJANOV, VLADIMIR ILJITŠ (22. IV 1870 – 21. I 1924). Oli Venemaa ja rahvusvahelise kommunistliku liikumise üks juhte, NLKP ja Nõukogude riigi rajaja, marksismi teoreetik .
Pärit Simbirskist, kus isa oli rahvakoolide inspektor. Lõpetas Peterburi ülikooli õigusteaduskonna. Tegutses marksistlikes ringides, käis välismaal, et tutvuda Lääne-Euroopa marksistide töödega. Oli Siberis asumisel ja mitmel korral emigratsioonis välismaal.
VSDTP II kongressil 1903. a. pani aluse bolševike parteile.
Juhtis relvastatud ülestõusu 24.-26. X Petrogradis.