madalamaks mandrijäämassid (praegu küünib aluspõhja pealispind siin 2030 meetri vahemikku üle merepinna). Viimase jääaja lõpul ja järel täitis nõo jääsulamisveest järv, mille kontuurid jääserva kaugenedes ja veehulga muutudes üha koomale tõmbusid. Liustikujää kantud kivimmaterjali välja sulades ja settides tekkisid järvesaared (praegused soosaared) ja rannavallid, nende vahele jäid väiksemad nõod. Tõenäoliselt on liivaalad looduskaitseala edela- ja kaguosas kujunenud jääjõgede deltadena taanduva jää serva lähedal. 3 Foto 1. Rüsijää Limnoloogia all. U. Rootsmaa foto Kunagine Jää-Võrtsjärv jääserva ees ja Ürg-Võrtsjärv hilisjääaja lõpul (ligikaudu 12 600 10 200 aastat tagasi) toitusid jääsulamisvee sissevoolust. Nende põhja settisid algul peamiselt viirsavid ja hiljem peeneteralised liivad ja aleuriidid, mida leidub paljudes kohtades kihiti
põhiliselt rändlevad kütid. 1499 aastal avastas maa hispaania konkistadoor. 1525 asutati esimene püsiv asula Santa Marta. Kultuur: LadinaAmeerika temperamentne kultuur, mis on mõjutusi saanud indiaanlastelt, Hispaaniast, Aafrikast ja Kariibidelt Peetakse katoliiklike traditsioone mitmesugused festivalid, karnevalid Loodus Riik piirneb Vaikse ookeani ning Kariibi merega. Maa lääneosas kerkib neli Andide ahelikku, nende vahel asuvad kõrged nõod. Kariibi mere rannikul on soine madalik. Suurima osa maast hõlmab Idatasandik, mille kõrgemat lääneosa katavad savannid, Orinoco ja Amazonase madalikul levivas vihmametsad. Huvitavaid fakte: Kolumbia naistel on muude LadinaAmeerika maadega võrreldes parem seisundpaljud on oma eriala kõrgetel kohtadel ja isegi poliitikas Neegreid on rahvastikust ainult 4% Iga 100 000 elaniku kohta sooritatakse 82 mõrva Kõrgharidus on ainult 14% elanikest
osalt seetõttu, et nende hulka võivad imbuda töölised. Prantslased kaitsevad oma perekonda. Nad pööravad tähelepanu oma lastele, avaldavad austust oma vanematele ja eelistavad elada üksteisest mitte kaugemal kui mõni kilomeeter. Nad peavad kõige üle nõu oma perekonnaliikmetega, alates sellest, kuidas äri laiendada, mida nad sageli ajavad koos, kuni sinnamaani, kuhu talvel suusatama minna. Lapsed kalduvad abiellumiseni kodus elama. Kogu perekond - kolm või neli põlve ja tihti ka nõod - tuleb kokku pühadeks, pidustusteks ja rituaalsele kolmetunnisele pühapäevasele lõunasöögile. Perekondlikud kogunemised on privaatsed talitused. Kui üldse, siis kutsutakse neile ainult kõige lähedasemaid sõpru. Prantslastele meeldib teistest erineda, nii teistest rahvustest kui üksteisest. Nad määratlevad ennast sõnasõjaga, uute ideede, uute teooriate ja uute kontseptsioonidega eksperimenteerimise kaudu. Nad tahavad, et neid võetaks kui
Näiteks Kaspia meri, mis koos Musta mere ning Vahemerega on sulgunud Tethyse Ookeani jäänuk. · Mandrijää-alused järved, mis on kaetud mandrijääga või muu jäämassiiviga. Nende järvede vedela vee olemasolu tingib paks jääkiht, mis talitleb soojendajana, mõnikord soojendavad selliseid järvi geotermaaljõud. · Erosioonilised tüüpilised liustiku (eriti mandriliustike) või vooluvete uuristatud nõod. · Akumulatiivsed järvenõod, mis kujunevad mereliste, liustike või vooluvete setete kuhjumisel. · Karstinõod kujunevad karbonaatse aluspõhja ja õhukese pinnakattega aladel. · Vulkaanilised järved võivad tekkida vulkaanipursete tagajärjel tekkinud maari või kaldeerasse. · Isostaatilised järvedeks võivad saada endised merelahed, mis maakoore isostaatiliste liikumiste tõttu on merest ära lõigatud.
VEESEADUS Õigusaktid Seadused • Veeseadus Vabariigi Valitsuse määrused • Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse eeskiri • Otsingu- ja päästetööde, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel • Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded • Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded • Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine • Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid • Heitvee veekogusse ja pinnasesse juhtimise kord Õigusaktid Keskkonnaministri määrused Keskkonnaministri määrus ja selle lisad "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite se...
Harva leidub neid üksikvormidena, enamasti moodustavad nad koos nendevaheliste sopiliste ja soostunud põhjaga nõgudega mõhnastikke. Mõhnastikud on arvatavasti kujunenud aktiivsuse kaotanud liustiku jäämassiivis. Jääsulamisvesi voolas jääpankade vahelistes lõhedes ja lahvandustes. Vesi kandis endaga kaasa ja setitas moreenist väljapestud materjali. Jääpankade sulamisel jäid nende asemel nõod, lohud ja sopilised orud. Settekuhjatiste kohal kujunesid aga kõrgendikud – mõhnad oosid ehk vallseljakud - vallilaadsed pikad ja suhteliselt kõrged pinnavormid. Eestis on nad kuni 35 m kõrged, 60-80 m laiad ja kuni 420 nõlvakaldega. Oosid koosnevad vooluvetes settinud põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest ning kohati ka munakatest, mille vahelt peenem materjal on välja uhutud. Üksteisele järgnevad oosid moodustavad oosiahelikke
Kulutusvormid: Paetasandikud Paevoored Kulutusnõod Kuhjevormid: Moreentasandikud oosid Moreenkünkad mõhnad Moreen seljakud sandurid Kulutus-kuhjevormid: Voored (tuumikvoor, moreenvoor) Kulutusvormid: Paetasandikud – valdavalt mandriliustiku kulutusel tekkinud tasandikud. Põhja-, Loode-ja Lääne-Eestis Kulutusvormid: Jääkriimud Kaljuvoor on enamasti munaja kujuga seljak (Kirbla, Lihula, Vilsandi). Kulutusnõod on ovaalse põhijoonisega enam-vähem suletud nõod, mida jääon liikudes süvendanud. Kulutusvagumused on pikemad ja avatud otstega orulaadsed jääpoolt kulutatud pinnavormid. Kuhjevormid: Moreentasandik Moreenkünkad Moodustavad Otepää ja Haanja kõrgustiku künkliku reljeefi. Otsamoreenid Lääne-Saaremaa kõrgustik. Oosid Tapa-Pikasaare. Mõhnad Illuka, Mustoja Jääjärvetekkelisedmõhnad Sandur Voorted 7. Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket.
Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asen...
ilmast hoolimata väljas looduses maalimas. 15. oktoobril 1906.a. ta külmetus ja suri 22. oktoobril. Pärast surma selgus lõplikult, millise tohutu loomingulise pärandi jättis Paul Cezanne-üle 800 lõuendi, 350 akvarelli ja sama palju joonistusi. HENRI DE TOULOUSE-LAUTREC (1864-1901) Henri-Marie-Raymond de Toulouse-Lautrec-Monfa nägi ilmavalgust Albis oma tädi majas 24. novembril 1864.a tugeva äikese ja rajuilma ajal. Tema vanemad olid lähisugulased- nõod ja pärinesid vanast krahvi suguvõsast. Lapsest saadik võitles Henri tõbedega. Ta põdes haigust, mida ei suudetud kunagi diagnoosida, kuid , mis tulenes vanemate veresugulusest. Henri noorema venna surm ühe aasta vanuselt andis vanematele tõuke kooselu lõpetamiseks. Isa ei leppinud kunagi poja nigela tervisega ja ema hellitas poja ära. Esmalt tegeles Henriga koduõpetaja. Varakult ilmnes poisi kirg joonistamise vastu. Seda ajendas ka asjaolu, et
..edasikanne... akumulatsioon. *Pinnavee geoloogiline tegevus - +Vooluveed +alluviaalsed setted +kulutus...transport...akumulatsioon. Transport: veeremine, hõljumine, lahusena. *Merede geoloogiline tegevus - Kulutus, transport, akumulatsioon, settimine. *Jää geoloogiline tegevus Kulutus Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30...80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit. 3. Mis on karst. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maa- alused koopad või nende sisse kukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja- Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola
*Tuule geoloogiline tegevus-+Eoolsed protsessid+Eoolsed setted+Kulutav tegevus... edasikanne ... akumulatsioon.*Pinnavee geoloogiline tegevus-+Vooluveed+ Alluviaalsed setted+Kulutus...transport ... akumulatsioon.Transport:Veeremina,Hõljumina,Lahusena. *Merede geoloogiline tegevus-Kulutus,Transport ,Akumulatsioon, settimine. *Jää geoloogiline tegevus-KulutusEestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30 ... 80 meetri paksune kiht.Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. *(12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit. *(11) Mis on karst.Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid.Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel
11 See pole nende meelest väiklane eelarvamus, vaid pigem teaduslik tähelepanek. Iirlased on üks suur nuhtlus ja pealegi on nad täiesti saamatud; sotlased on targad, kuid liiga hoolikad raha-asjus, ja ueislasi lihtsalt ei saa usaldada. Isei sotlased ja iirlased ei usalda neid. Kuid iirlased, ueislased ja sotlased peaksid julgemad olema. Enamikule inglastest pole nad nii vastuvõetamatud kuinende nõod teisel pool La Manche`i . Nad ei tohiks ka ära unustada, et ,,võõramaalisus" algab inglaste jaoks teatud määral juba kodutänava lõppedes. Ülejäänud maailm inglaste arvates mänguväli: rida üksteisega haakuvaid rahvaid, kombeid ja kultuure, mida saab vastavalt tujule kas nautida, ära kasutada või ignoreerida. Oma kogemustest on inglased õppinud ootama halvimat ja on meeldivalt üllatunud, kui see tulemata jääb, ent
• Peipsi nõo loodeosa (soodevaene) • Võrtsjärve nõgu ja Peipsi nõo keskosa (Emajõe suudmealal) (Suured lammisood, madalsoo; Võhma, Parika, Soosaare, Põltsamaa, Laeva, Sangla (342 km2), Ulila, Emajõe-Suursoo) • Peipsi nõo lõunaosa ( Enamasti rabad liivadel, madalsood üleujutatavates piirkondades; Meelva, Uulika, Kalsa) VIII Lõuna – Eesti kõrgustike väikeste soode valdkond (18%) • Kõrgustike orustatud alad ja kõrgustikevahelised nõod (Sügavad kitsad ürgorud lavajal kõrgendikul. Hea drenaaž. Sood orgudes,järvelise tekkega, madalsood. Kerreti, Meenikunno, Kuiksilla,) • Moreenkingustike alad (Otepää, Haanja ja Karula kõrgustik. Sood väikestes küngastevahelistes sulg-ja avalohkudes. Kirikumäe, Remmeski, Kivestmäe, Vällamäe) Soode elustik, loomaderühmade erilised soodele omased tunnused. Soodega seotud elusorganismid Taimed (samblad, soontaimed) Samblikud Madalsoo
Tallinna Ülikool Matemaatik ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Optilised nähtused atmosfääris Referaat Tallinn 2013 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 MIRAAŽID.................................................................................................................................4 Alumine miraaž.......................................................................................................................4 Ülemine miraaž.......................................................................................................................4 HALOD.......................................................................................................................................6 22° ja 46° halod....................
abajate ja lahtede eraldumisel merest. rannikulõukad Merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvad veealused kaljud ja moreense või bioloogilise tekkega moodustised. karid -Tähista elupaigatüüp/elupaigatüübid, mille levik seostub eelkõige Lääne-Eesti ja saartega. rannikulõukad, laiad madalad lahed, padurid, jõgede lehtersuudmealad. -rabad teder looduslikult rohketoitelised järved valge vesiroos laialehelised lammimetsad künnapuu humal, luidetevahelised niisked nõod metstilder püsitaimestuga liivarannad rand-ogaputk liiva-alade vähetoitelised järved vesilobeelia vanad loodusmetsad händkakk merele avatud pankrannad räästapääsuke karid hallhüljes allikad ja allikasood balti sõrmkäpp liivakivipaljandid jäälind lood verev kurereha pangametsad mets-kuukress koopad tiigilendlane -Tähista loodusdirektiivi alusel eriti väärtuslikud elupaigatüübid. Rannikulõukad, rannaniidud, rabad. VII
lõplikult, elades algul Tahiti ja hiljem Dominiki saarel. Perekonnale oli kunstiga tegelema hakkamine täielik sokk. Tema sihiks oli lahti ütelda renessanssist valitsenud looduslähedusest, värskendas kunsti primitiivsete rahvaste kunstiga. On maalinud loendamatuilt pilte põlisrahvastest, Tahititaridest. Lol. Oli naivist. Never More. · Toulouse-Lautrec (1864-1901) Äärmiselt värvikas isiksus. Sündis prantsuse aristrokaatide perekonda, kus ema ja isa olid nõod, väga vana sugupuuga. Oli imearmas laps. Veetis palju aega Moulin Rouge's. Üks plakatikunstile aluse panija. Moulin Rouge' plakat. · Kunstis pääses mõjutusele Juugent, stiili tuntakse juugentina saksa kultuuri kontekstiga maades. · · JUUGENT · 19 ja 20 sajandi vahetuse kunst. Perioodi jääb ka postimpressionism. Sajandivahetusel levisid erinevad stiilid, mis olid tihedalt läbi põimunud omavahel ja mille vahel vahet teha on väga raske.
13 Pleistotseeni pinnavormid Liustikutekkelised ehk glatsiaalsed pinnavormid Silekaljud ehk ,,oinapead" liustiku poolt peaaegu voolujooneliseks lihvitud kaljud. Jää tulekupoolne nõlv on tavaliselt lauge ja sile, vastasnõlv järsk ja ebatasane. Eestis on silekaljud ehk kaljuvoored Jaagarahu lademe avamusel (Siluris). Nt. Kirblas, Lihulas, Saleveres jne. Kulutusnõod ovaalsed või piklikud enam-vähem suletud nõod, mida jää on liikudes sügavdanud. Jäävad jäätekkeliste kõrguvate pinnavormide vahele või lähedusse. Kulutusvagumused - pikemad ja avatud otstega orulaadsed pinnavormid, nt Peipsi ja Võrtsjärve nõgu. Jääkriimud mandrijäässe jäänud teravate kivide tekitatud. Kivid liikusid koos jääga mööda aluspõhja pealispinda. Moreentasandikud liivsavi või saviliivase pinnakattega alad, kujunenud vana reljeefi tasandikulistele kohtadele. Paksus mõnekümnest cm kuni kümnekonna
Lõdvalt seotud hõimlaskond, kelle jaoks emapoolsed ja isapoolsed sugulussuhted võisid olla võrdelt tähtsad ning kes ei omanud püsivat genealoogilist või territoriaalset keskust, asendus väidetavalt range ja kindla sugupuuga, mille puhul pärusvara ja esisünniõigus omandasid hoopis suurema tähenduse. Varasema perioodi laiema ja amorfsema sugulaskonna asemel hakkas domineerima üks meesliin, millest jäeti võimaluse korral välja nooremad õed-vennad, nõod ja naised. * 13. sajandi aadlidünastiatel oli 10. sajandi dünastiatega võrreldes erijooni: nad olid paremini identifitseeritavad, koondunud meesliini ümber ja nad olid laiema sugulaskonna nõudluste osas palju tõrjuvamad. Neil oli perekonnanimed, mis saadud nende valduste või linnuste järgi ja muutsid nad läbi aegade äratuntavaks, eristasid visuaalselt nooremat ja vanemat haru ning andsid eelistuse meesliinile.
B-s. moodustub toiduahelaist keerukas suhete süsteem biotsönootiline konneks, mis reguleerib liigilist koosseisu ja liigirohkuse korral tagab b-i säilimise ka mõningate keskkonnamuutuste ja mõne liigi väljalangemise korral. B-s eristatakse taime-, seene- ja loomakooslusi ning mikroorganisme. Deflatsioon - tuulekanne, pudeda sette (liiva, aleuriidi, savi) ärakanne hõreda taimkattega alalt tuule toimel. D-i tagajärjel tekivad piklikud nõod. Stepi- ja metsavööndis põhjustab mullakihi ärakannet suurtelt aladelt. Degradatsioon - mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine. Demograafiline plahvatus - Rahvastikuplahvatus demograafiline plahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid.
näidendit ikka ja jälle. Teisest küljest, Esteetilise eesmärgi surub alla ka liialt suur erutatus, kuna ,,just nagu" emotsioon läheb siis täielikult kaduma. Teatraalselt naiivne publik võib uskuda, et laval toimuv on reaalne, nagu lasteteatris, kus neljaviieaastased karjuvad kartlikke hoiatusi Lumivalgukesele kui näevad länenevat vana õelat nõiamoori. Nende seitsmeaastased nõod on vähem naiivsed ja seega enam võimelised nautima ehtsat dramaatilist kogemust. Nad tunnevad erutust ja elevust, kuid nad suudavad oma nooremaid sõpru veenda, et kõk toimuv on vaid näitemäng: ,,Ära kurvasta, kõik see pole tõsti tõeline". Kui etendus ähvardab muutuda liiga realistlikuks, siis kogenud täiskasvanud võivad end selle eest kaitsta närvilise naeruga ning seega purustada teatri lummuse täielikult. Niisugune on
Theseuse poeg Hippolytos. Zeus ei võinud surelikule lubada võimu surma üle ja tappis ta oma piksenoolega. Apollon sattus poja surma pärast raevu ja tappis piksenoolte valmistajad, kükloobid, või kükloopide pojad. Nüüd vihastas Zeus ja nii pidi Apollon orjana teenima. Asklepiost aga austati kõigist surelikest maa peal kõige rohkem. Danaiidid olid 50 neidu, kellega nende 50 nõbu abielluda soovisid. Neiud põgenesid Niiluse lähistelt oma isa laevas Argosesse. Nõod jõudsid Argosesse ja nõudsid oma tulevasi naisi. Argoslased aga vastasid, et nad ei luba ühelgi naisel vastu tahtmist abielluda ja kaitsevad alati pagulasi. Kuidagi aga jõudis asi pulmani. Tüdrukute isa andis neiudele pistodad. Pulmaööl tapsid 49 neist oma mehed, üks aga aitas oma abikaasal põgeneda, unustades isale ja õdedele antud tõotuse. Isa heitis ta tõoutuse murdmise pärast vanglasse. Teised tütred pidid pärast surma auklikesse
karusambla lehed on lühemad ja valge karvakesega iga lehe tipus; see karvake murrab päikesekiiri niimoodi, et kõrvetav kuumus läheb sambla lehtedest mööda. Raiestikel taimkate muutub vähe; mõnevõrra suureneb samblike ja kanarbiku ohtrus. Levik: Põhja-, Loode- ja Kagu-Eestis, läänesaartel, Peipsi põhjarannikul. Tähtsaim taimekooslus: samblikumännik 2.2. KANARBIKU KASVUKOHATÜÜP (Kn) Reljeef: tasased või nõrgalt lainjad liivikud, lamendunud luited, nendevahelised nõod ja metsatasandikud; sageli esineb kitsaste vöönditena rabastunud metsade ümb-ruses; mikroreljeef on nõrgalt mätlik. Muld: tugevasti e. mõõdukalt leetunud leedemuld LIII või gleistunud leedemullad LIIg ja LIIIg. O-horisont kahe- kuni kolmekihiline, tüsedusega 3-10 cm, selle all mõne sentimeetri paksune üleminekuline AE-horisont. Valkjashalli leethorisondi tüsedus on 10-30 cm, B-horisont on selgesti eraldatav, ülaosas sageli kohvipruuni
15 Näiteks: Polüneesia ,,tam" nii isa kui isapoolne onu. Tam on seega ühelt poolt elementaarne F, teisalt deskriptiivne FB. Isal ja onul on võrreldav staatus.Kunagised klassifitseeringud Eestis: Lell isavend; Sõtse isaõde; Käli naiseõde; Küdi mehevend; Nadu meheõde; Nääl naisevend või õemees; Onu emavend; Tädi ema õde. Lineaarse sugulased eellased, kellest pärinetakse otseliinis. Kollateraalsed sugulased kõrvalliinid (st onud, tädid, nõod, õed-vennad ja nende järglased) Patrilateraalsed ja matrilateraalsed sugulased isa- või emapoolsed sugulased · Liinsugu · Klann. Puriaatidel luigelood. Tootemloomad. · fraatriad fraatria sees ei tohi abielluda; üksteise ees kohustusi · liinide jagunemine segmentatsioon. Paralleelnõod isa venna ja ema õe lapsed Ristnõod isa õe ja ema venna lapsed Erinevates kultuurides näiteks ristnõoga abiellumist isegi soositakse, kuid see võib olla kultuuriti
Kõigepealt tekkis liustikujäässe lõhe. Jää sulades kujunes välja järv. Kui jää täiesti ära sulas, jäi järele ovaalse kujuga pinnavorm mõhn.)) Jääaegadel pealetungivate liustike ja liustikuvoolude liikumist on mõjustanud aluspinna algne reljeef. Liustikuvoolud kohandusid aluspinnaga ja seetõttu järgib praegune pinnamood paljuski mandrijäätumistele eelnenud reljeefi. --- 18 Erineva liikumiskiirusega liustikud purustasid klinti, voolisid välja lahed ja nõod, süvendasid jõeorgusid, täitsid mitmeid varasemaid orge ja kuhjasid uusi kõrgendikke. Liustike toimega seonduvad paljud mandrijäätekkelised pinnavormid, nagu voored, otsamoreenid, mõhnad, oosid, sandurid, kulutusnõod jt, kusjuures ühtede vormide puhul on olnud valdav jää kuhjav, teiste puhul kulutav tegevus. Liustikud kandsid Skandinaavia poolsaarelt Eestisse rohkesti mitmesugust materjali, sealhulgas suuri rändrahne. Skandinaaviast on mandrijäätumine Eestisse
indiviidide (õed-vennad, vanemad-lapsed, onu/tädipojad-onu/täditütred) järglaste homosügootsuse aste tõuseb ja väheneb heterosügootsuse aste. Inbriidingu tulemusena võivad homosügootsesse olekusse sattuda ka muidu harva esinevad geneetilisi haigusi põhjustavad retsessiivsed alleelid. Näiteks kseroderma pigmentosum, mida põhjustab harvaesinev autosoomne retsessiivne DNA reparatsiooni defekt, on kirjeldatud enam kui 20% juhtudest, kus omavahel on abiellunud esimese astme nõod. Albinismi sagedus varieerub 1:10000 Põhja-Euroopas kuni 1:30000 Lõuna-Euroopas, kuid USA-s Arizona osariigis elavatel Hopi indiaanlastel esineb albinism sagedusega 1:200. Hopi indiaanlaste populatsioon on suhteliselt isoleeritud ning seal on sageli sugulastevahelisi abielusid. Kuna maapind on seal kehv, asuvad põllud, kus mehed töötavad, sageli küladest kaugel. Albiinod mehed ei talu pikki tunde päikese käes viibimist ja jäetakse seetõttu naistele-lastele appi koduseid töid tegema
orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Erosioon mullaosakeste ärakanne vee ja tuulega. Uuristus, voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid, mulda. Intensiivsus sõltub vee hulgast, voolu kiirusest, vees oleva sette hulgast ja lõimisest, uuristatava kivimi kõvadusest jms. Deflatsioon tuuleerosioon. Tuulekanne, pudeda sette ärakanne hõreda taimkattega alalt tuule toimel. Selle tagajärjel tekivad piklikud nõod. Aridifikatsioon e kõrbestumine. Kuivusest tingitud saagikadu ja kõrbete pealetung. Olmedegradatsioon muldade katmine. Ehitusdegradatsioon muldade katmine. Masindegradatsioon mulla tallamine. Keemiline degradatsioon muldade saastumine. Maastik 1) ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused (nt Pandivere kõrgustik). 2) mingil territooriumil olevate ökosüsteemide kogum,
mandrijääga või muu jäämassiiviga (nt Vostoki Meteoriiditekkelised järved järved võivad järv). tekkida meteoriidikraatritesse. Näiteks Kaali järv Saaremaal. Erosioonilised tüüpilised liustiku (eriti mandriliustike) või vooluvete uuristatud nõod. Mandrijäätekkelised järved järved, mille tekke on seotud mandrijää taandumisega. Akumulatiivsed järvenõod, mis kujunevad mereliste, liustike või vooluvete setete kuhjumisel. Soojärved järved, mis on tekkinud soodes. Nende hulka kuuluvad nt lammijärved.
pikad tektoonilised alangud (näit. Baikal, Ida-Aafrika järved). 2) Ookeani reliktid nt Kaspia meri, mis kujutab endast koos Musta mere ja Vahemerega sulgunud Tethise ookeani jäänust ja tema põhjas esineb ookeanilist tüüpi maakoort. 3) Erosioonilised tüüpiliselt liustiku (eriti mandriliustike) või vooluvete kulutatud nõod (järved Põhja-Euroopas ja Kanadas). 4) Akumulatiivsed maakerke tagajärjel või maasäärte moodustumise tõttu merest eraldunud lahed laguunid. 5) Karstilised karstinõgudesse kujunenud järved on olulised peamiselt karbonaatse aluspõhjaga ja õhukese pinnakattega aladel (sügavaim Lünersee 102 m, Alpides). 6) Vulkaanilised kustunud vulkaanide koonustes (Saksamaa maarijärved).
piirkondades (näit. mägistel aladel). Kontinentaalsetes riftivööndites (avaneva maakoore lõhedes) võivad tekkida sügavad, kitsad ja pikad tektoonilised alangud (näit. Baikal, Ida-Aafrika järved). 2) Ookeani reliktid nt Kaspia meri, mis kujutab endast koos Musta mere ja Vahemerega sulgunud Tethise ookeani jäänust ja tema põhjas esineb ookeanilist tüüpi maakoort. 3) Erosioonilised tüüpiliselt liustiku (eriti mandriliustike) või vooluvete kulutatud nõod. 4) Akumulatiivsed maakerke tagajärjel või maasäärte moodustumise tõttu merest eraldunud lahed laguunid. 5) Karstilised karstinõgudesse kujunenud järved on olulised peamiselt karbonaatse aluspõhjaga ja õhukese pinnakattega aladel (sügavaim Lünersee 102 m, Alpides). 6) Vulkaanilised kustunud vulkaanide koonustes. 7) Termokarstilised maapinna pideva külmumise ja sulamise tõttu moodustunud lohkudes
● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transport:veeremina, hõljumina, lahusena ● Mere geoloogiline tegevus-kulutus,transport, akumulatsioon, settimine ● Jää geoloogiline tegevus-kulutus: Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30-80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit 3. Mis on karst? Geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb suhteliselt kergesti vees lahustuvates kivimeis, ning väljendub iseloomulikes maapealsetes ja maa-alustes karstivormides (karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum). Karstivormid on kas maaalused koopad, kanalid või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid
Üldiselt suhteliselt madalad, väikese pindalaga, valdav terrigeenne sedimentatsioon, eutrofeerumine (soostumine), väga erinev teke ja arengulugu. Järvenõgude teke. Tektoonilised nt alangulised struktuurid. Surnumeri ~300m a.m.p Kontinentaalsed riftid Baikal, Ida-Aafrika järved. Väga vanad ja sügavad. Ookeanilised reliktid Kaspia meri Erosioonilised mandriliustike või vooluvete nõod. Peipsi, Võrtsjärv. Akumulatiivsed paisjärved, sulglohud. Tihti ajutised. Karstijärved karstinõod, langatuslehtrid Teised meteoriidikraatrid, tehisjärved, vulkaanide kraatrid jne.. Inimtekkelised paisjärved tavaliselt pikliku väljavenitatud kujuga ja suhteliselt madalad. Kaldajoon pole jõudnud õgvenduda, ja on liigendatud. Humiidsete järvede(sademeterikas piirkond) setted. -Terrigeensed setted liiv, aleuriit, savi(muda) analoogia mereliste setetega
Pinnavormide morfoloogiline liigitus K. Kildema järgi 2. kollakaspruun moreen Kesk-Eesti 3. punakaspruun moreen- Lõuna-Eesti Kõrgendikud Nõod 4. sinakashall moreen klindiesisel alal Põhijoonis Ristprofiil Põhijoonis RistprofiiSaaremaal l 76,2%, Lääne-Virumaal 70,4%, Jõgevamaal 67,2%, Viljandimaal 61,8%, Künkad Kühm Lohk Taldrik (lohk)Hiiumaal 19,8%, Pärnumaal 31,5%
Üldse olid Artemise ohverdused ka inim/looma verega seotud. Orion oli üliha kütt, aga seksuaalne predator. Ephesuse Artemis, seal oli ta linnriigi keskne jumalanna. Selle linna oli rajanud amatsoonid. Seal austati Artemist suht tavaliselt. Kujunes välja kultuskuju, nö paljurinnaline Artemis (rinnaehe, kus ripuvad asjad alla, mis hiliantiigis peeti rindadeks. Praeguseks peetakse seda loodusandiseks). Kuju on ka üleni kaetud metsloomade kujutistega. Hekate Seotud Artemisega- nõod. Mõlemad päris taevastest jumalatest. Ta seondus oluliselt Kuuga, kuigi Selene on oli. Artemis oli noorkuu, Selene täiskuu ja Hekate vanakuu. Kui Hekate on taevas, on ta Selene, kui maa peal, siis Artemis, kui maa all, siis Persephone. Kuuga seondumine annab talle kolmenäolisuse kui kolm kuufaasi. Ta oli ka öiste ristteede jumalanna, kus rituaalselt pakuti öiseid Hekate lõunaid- kuukujuliste pätside pakkumine ja teistpidi halva välja viskamine. Seega seondus ta ka menstruatsiooniga.
Tänapäevane reljeef järgib mingis mõttes aluspõhja reljeef. Reljeef tekkinud jää tõttu. Aluspõhja pealispinnal olevaid vorme võib jagada: · Mikrovorm näiteks jääkriimud · Pisivorm · Väikevorm · Keskvorm · Suurvorm klindiesine tasandik. Suurvormidel eristuvad 80 m samajoonest kõrgemale ulatuvad kõrgustikud ja neist mõnevõrra madalamad kõrgendikud ning lisaks orgudele on neisse kulutunud väiksemad nõod. · Hiidvorm Eesti aluspõhja suurvormid: Balti klindi esine (Soome lahe nõgu), Lääne-Eesti madalik, Viru- Harju lavamaa (40-50-60 meetrit kõrgust), Devoni lavamaa Lõuna-Eesti ala Ugandi ja Sakala lavamaa, Peipsi nõgu, Kesk-Eesti Võrtsjärve nõgu, Põhja-Eesti paekallas, Piusa nõgu. Eesti aluspõhja keskvormid:Otepää kõrgustik, Pandivere kõrgustik, Pärnu nõgu, Kesk- Saaremaa kõrgustik. Lõuna-Eesti kõrgustikud on kuhjelised. Pärnu nõgu
ja ebapüsiv kogum, populatsiooni territoriaalstruktuuri elementaarrühmitis. Paikneb teistest samasugustest kogumitest ruumiliselt lahus, kuid tal puudub iseseisva eneseuuenduse ja arvukuse regulatsiooni võime. Deemis toimub rohke vaba juhuslik ristumine. Deflatsioon tuulekanne, pudeda sette (liiva, aleuriidi, savi) ärakanne hõreda taimkattega alalt tuule toimel. D-i tagajärjel tekivad piklikud nõod. Stepi- ja metsavööndis põhjustab mullakihi ärakannet suurtelt aladelt. Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine. Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid.
alamsugukonna toompuu perekonna alamperekond. Mõnikord käsitletakse kirsipuud ka eraldi perekonnana. (Kirsipuu) Joonis 16. Kirsipuu (Cerasus vulgaris) (http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Koeh-113.jpg) Hooldusvõtted Viljapuude sordid poogitakse pookealusalus ele, mille tüübist sõltub, kui suureks puu kasvab. Kirsiaiad tuleb rajada valgusrikastele ja tuulte eest varjatud nõlvadele. Üldiselt ei sobi kirsipuude (ka teiste viljapuude) kasvatamiseks kinnised orud ja nõod, kuna neisse kogunevad külmad õhumassid rikuvad õiepungi ning õisi. Samas ei ole kirsid nii külmaõrnad kui ploomid: kirsipuu 72 maapeale osa külmub alles siis, kui temperatuur on 40°C või madalam. Rohkem ohustavad kirsikasvatust järsud temperatuurikõikumised talvel ja kevadel ning öökülmad. Eriti ohtlikud on õitsemiseelsed ja järgsed ning õitsemisaegsed öökülmad, mis võivad rikkuda õisi ja isegi noori vilju
Prunus subg. Cerasus - perekond Ploomipuu Kirsipuu on roosõieliste sugukonna ploomipuuliste alamsugukonna toompuu perekonna alamperekond. Mõnikord käsitletakse kirsipuud ka eraldi perekonnana. (Wikipedia. Kirsipuu ) 9.1 Hooldusvõtted Viljapuude sordid poogitakse pookealusalus ele, mille tüübist sõltub, kui suureks puu kasvab. Kirsiaiad tuleb rajada valgusrikastele ja tuulte eest varjatud nõlvadele. Üldiselt ei sobi kirsipuude (ka teiste viljapuude) kasvatamiseks kinnised orud ja nõod, kuna neisse kogunevad külmad õhumassid rikuvad õiepungi ning õisi. Samas ei ole kirsid nii külmaõrnad kui ploomid: kirsipuu maapeale osa külmub alles siis, kui temperatuur on –40°C või madalam. Rohkem ohustavad kirsikasvatust järsud temperatuurikõikumised talvel ja kevadel ning öökülmad. Eriti ohtlikud on õitsemiseelsed ja – järgsed ning õitsemisaegsed öökülmad, mis võivad rikkuda õisi ja isegi noori vilju
suuremates ulatustes kui vee oma. Maailmamere ja selle osade veetemperatuur: Maailmameri saab rohkem soojust Päikesest kui maismaa, aga kui vee soojusmahtuvus on suurem kui maismaa oma, siis vesi soojeneb ja jahutab aeglasem, kui maismaa. Päikesekiirgus soojendab ainult mitme meetrit paksusega pinnasekihti. Soojust edastatakse alla vee pideva segamise käigus. Veetemperatuur muutub sügavuse suurenemisega alguses järsult ja pärast aeglaselt. Kuna ookeanide nõod on täidetud polaäralades tekkinud veega, sügavustes alades on veetemperatuur üsna ühtlane. Sügavusel üle 3-4 tuhat meetrit on veetemperatuur +2°С kuni 0°С. Pinnakihi veetemperatuur sõltub koha geograafilisest laiusest ja muutub ekvaatorist pooluse suunas madalamaks. Ekvaatori piirkonnas Maa saab rohkem päikesekiirgust ja selle tõttu on seal kõrgeim maailmamere veetemperatuur +28...+29°С. Lõunapooluse suunas
Uus testament Gabriel ingel, kes oli Jumala eriline saadik. Kaks korda saadeti Gabriel Taanieli juurde: üks kord seletama ta nägemuste tähendust ja teine kord kuulutama seda, mis pidi juhtuma Jeruusalemmaga. Gabriel kuulutas ka Sakariale poja, Ristija Johannese sündi ja Maarjale Jeesuse sündi Ristija Johannes Ristija Johannes sündis 24. juunil jaanipäeval. Johannes oli Jeesusest kuus kuud vanem ja nende emad olid nõod. Johannese sündi ennustas ingel Gabriel tema isale Sakariasele, kes jäi seda uudist kuuldes kuni poja sündimiseni tummaks. Johannese sündimist peetakse imeks, sest tema vanemad Elisabeth ja Sakarias olid juba eakad inimesed ega võinud lapsi saada. Oma lapsepõlve veetis ta kõrbes, sõi metsmesilaste mett ja rohutirtse. Ta uskus end olevat sõnumitooja, kes kuulutab ette messia saabumist. Ristija Johannes hakkas inimesi ristima Jordani jões
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
selle poolest, millisel geoloogilisel ajal nad on kujunenud. Maa planetaarse arengu etapil valdasid kosmogeensed tegurid, seejärel lisandusid geoloogilised, hiljem bioloogilised ning viimastel aastatuhandetel ka inimtegevusest johtunud protsessid. Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. Nt: kõrgustikud, lavamaad e platood, madalikud, nõod ja orundid, Balti klint (Põhja- Eesti paekallas). Kosmogeensed pinnavormid on meteoriidikraatrid. Kaalis on säilinud 9 (peakraatri Ø 110 m, vanus vähemalt 4000 aastat) ja Ilumetsas 3 kraatrit (Põrguhaua Ø 80 m, vanus 6600 aastat). Kärdla (Ø 4 km, vanus 450 miljonit aastat),Neugrundi (Ø 7 km, vanus 550 miljonit aastat) ja Tsõõrikmäe meteoriidikraater (Ø 40 m, vanus 9500 aastat) on üksikkraatrid. Võimalik, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
