Aristotellikus moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). traditsioonis on vooruse teooria lähtepunktiks eelnev küsimus: "Kas inimese elul on eesmärk või siht, midagi, mille jaoks me eksisteerime, mingi üleüldine inimeste elu eesmärk, etalonvoorus, mis 2. Mis on normatiivne eetika? Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb. Normatiivne eetika on ettekirjutav, st formuleerib moraalinormid, mille oleks hea elu mõõdupuuks?" Endastmõistetavalt on selline küsimuse esitamine selgelt teleoloogiline, aga seda tuleb eristada teleoloogiast, mida seostatakse utilitarismiga, mis toetab parimaid üldisi järgimine on inimestele kohustuslik
situatioonist tingitud teguritega. – teiste ebaõnnestumist kaldutakse seletama teiste isiksuste omadusi silmas pidades. S O atributsiooniviga. – stereotüübid. Seotud sotsiaalse grupiga. Grupi alusel omistame teatud omadused inimesel ej akirjeldame ta käitumist ka selle tõttu vastavalt tolle grupi inimeste käitumisele. Karakteristik võib olla kirjeldab(ta on sihuke või toosugune) või normatiivne (kõik punapead on ..). nt meie ja nemad grupp. Stereotüübid on mõtlemise skeemid, mis sisaldavad otsusi teatud gruppi kuuluvate inimeste isiksuseomaduste, välimuse ja käitumisviisisde kohta. Stereotüübid kujunevad: vahetu kogemuse kaudu, mida üldistatakse (kogemus grupi liikmena, tähelepanu ekstreemsustele. Sots roll, tekivad gruppide vahelised emotsioonid) – õpitud, vahendatud kogemuste kaudu (…)
konkreetse olukorraga. Puuduseks on see, et läbi tuleb töötada erinevaid olukordi,tuleb vastu võtta otsuseid. Otsustava osa tähtsust omandab siis otsustab suvand. Normatiivne reguleerimine-siin korrastatakse inimeste käitumise mingi üldise reegli abil. Määratakse kindlaks üks käitumise mudel ja seda kasutatakse käitumis aktide ja subjektide suhtes. Siin ei arvestata konkreetselt indiviidi erinevusi ning see ongi normatiivne reguleerimise puuduseks. Tänapäeval on leitud väljapääs sellest,et praktika on hakatud kasutama indiviidi ja normatiivse reguleerimise positiivseid omadusi. Nimelt kehtestatkse üldine vorm, kuid samas antakse kasutada indiviidi reguleerimist. Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil. Sotsiaalne norm on käitumisreegel,mis reguleerib inimeste suhtlemist omavahel ja subjektide üle. Kuna need suhted on äärmiselt erinevad,siis on vajalik ka täiesti erinev regulatsioon
Nendest eelnevatest aspektidest saabki järeldada, et tegemist oli kapitalismiga. 1.3. Kultuur Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. Samuti tähendab kultuur ka niisuguse inimkoosluse ühist omadust, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel ning kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Kultuurile on omased 3 peamist komponenti, milleks on kognitiivne, normatiivne ja materiaalne komponent. Kognitiivust iseloomustab mõtlemisviis, tunnetlikkus, näiteks keel, sümbolid, väärtused. Normatiivsust iseloomustab see, kuidas käitutakse, mida iseloomustavad normid ja kombed. Materiaalsust iseloomustab see mida tehakse, mida omakorda iseloomustavad näiteks kunst ja arhitektuur. Filmis „Mandariinid“ oli näha kognitiivseid komponente Ivo käitumises. Tal oli hea taju, mälu ja mõtlemine. Filmis esines keeruline olukord, kus Ivo võttis kaks omavahel
Isel külmatsüklitega-> vees immutatud materjali külmutamine ja taas üles sulatamine (tellisel 12 tüklit, kõnniteeplaadil 100) 13. C 24/30=> 24 MPa-> silindriline survetugevus; 30 MPa-> kuubikuline survetugevus Variant II 1.Erikaal (abs tihedus) on materjali mahuühiku maas tihedas olekus (ilma poorideta); valem: =G/V (V-tiheda, poorideta aine mass); portlandtsement 3,1 g/cm3, teras 7,85, puhas vesi 1,0 2.C28-> täht= puidu liik(okas, leht, liim); nr= normatiivne paindetugevus (N/mm2) 3.Tiheduse järgi: 1)teras 2)betoon 3)vesi 4) puit 5)vill 4. C 25/30=> 25 MPa silindriline survetugevus; 30 MPa-> kuubikuline survetugevus 5.Oksakohad: 1) oksa läbimõõdu puhul ¼ elemendi küljepikkusest on puidu tõmbetugevus selles ristlõikes ainult 27% standardse proovikeha tugevusest 2) 1/3 küljepikkusest on survetugevus 60-70 % alsest tugevusest 3) 1/3 küljepikkusest korral paindetugevus moodustab 45-50 algsest tugevusest 6
skeemi abil? a. Dualistlik interaktsionism b. Okasionalism c. Identsusteooria d. Biheiviorism 13.Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? a. Dualistlik interaktsionism b. Okasionalism c. Identsusteooria d. Biheiviorism 14.Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavad olukorras käituda? a. Kirjeldav tasand b. Normatiivne tasand c. Metaeetiline tasand d. Emotsionaalne tasand 15.Kuidas eristati meie loengukursusel moraali ja eetika mõisteid a. Moraal on privaatne, eetika avalik b. Moraal on kombelisus, käitumisnormide kogum, eetika aga teoreetiline arutelu moraali üle c. Eetika on kombelisus, moraal teoreetiline arutelu eetika üle d. Need mõisted on sünonüümid, mida ei ole võimalik kuidagi eristada 16
Majandusteaduse alused Sissejuhatus majandusteadusesse. võimaliku tootmise piir. majandusteadus ● TEADUS on teadmiste kogum, mis on süsteemne ja mis võimaldab genereerida uusi täiuslikumaid teadmisi. ● MAJANDUSTEADUS on Sotsiaalteaduse, mille eesmärk on Majandusagentide (nt inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (nt hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. - Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt tööjõuturg ja kaubaturg). - mikroökonoomikas lähtutakse ühiskonnast - MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust kui tervikut uurimisobjektideks on üldised rahvamajandus ● ...
kirjeldada stiimul-reaktsiooni skeemi abil? A) Dualistlik interaktsionism B) Okasionalism C) Identsusteooria D) Biheiviorism 13. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? A) Dualistlik interaktsionism B) Okasionalism C) Identsusteooria D) Biheiviorism 14. Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavas olukorras käituda? A) Kirjeldav tasand B) Normatiivne tasand C) Metaeetiline tasand D) Emotsionaalne tasand 15. Kuidas eristati meie loengukursusel moraali ja eetika mõisteid? A) Moraal on privaatne, eetika avalik B) Moraal on kombelisus, käitumisnormide kogum, eetika aga teoreetiline arutelu moraali üle C) Eetika on kombelisus, moraal teoreetiline arutelu eetika üle D) Need mõisted on sünonüümid, mida ei ole võimalik kuidagi eristada 16. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universaalsest moraalireeglist
välistemperatuuri koosmõju, keldrite niiskus jne. Vundamendid peavad olema · Tugevad · Püsivad · Vastupidavad Vundamendi kavandatakse: · Monteeritavatena · Monoliitsetena (kohapeal valmistatavad) Materjalid: · Looduskivi (paas, raudkivi) · Betoon · Kivikbetoon · Raudbetoon Sisehõõrdenurk - kui hoone rajatakse olemasoleva hoone lähedale tuleb sellega arvestada, et vältida varisemist L= H/(t*g*) - Normatiivne sisehõõrdenurk L - Vajalik kaugus H - Kalde kõrgus Konstruktsiooni järgi jagunevad vundamendid : 1)Lintvundamendid Rajatakse kivi-, plokk- ja suurpaneelhoonetele. Monteeritav lintvundament koosneb taldmikuplokist (raudbetoonist) ja vundamendiplokist (betoonist) Üleminek hoone ulauses ühelt rajamissügavuselt teisele peab olema astmeline · Nõrgal pinnasel (h/l=1/2; max h=0,5m) · Tugeval pinnasel (h/1=1/1, max h=1m) Monoliitne lintvundament on kohapeal valatav või laotav vundament
tavade rikkumisel järgnevad ühiskondlik hukkamõist, siis õigusnormide rikkumisel järgneb ettenähtud karistus. Õiguse mõiste määratlus o Õigus ja õigusnormid on tunginud ühiskonnaelu peaaegu kõikidele tasanditele ja peaaegu kõigis ilminguvormides. o Õigus reguleerib inimeste elu sünnist surmani. Celsius Õigus on headuse ja õigluse kunst. Kelsen Õigus on inimkäitumise normatiivne sunnikord. Ihering Õigus on ühe riigi sunninormide kogum. Paul Narits Õigust tuleb otsida ühiskonda enesesse kätketud väärtustest. Normatiivsus o Norm on juhis, mida peab järgima. o Normatiivsus pidamine, olemapidamine o Norm ütleb, kuidas peab olema. Ühiskondlikkus o Õigus on ühiskondlik nähtus. o Ühiskonnas on kehtestatud käitumisnormid. o Käitumisnormidega allutatakse inimesed kohustustele.
järgi vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimul-reaktsiooni skeemi abil? A) Dualistlik interaktsionism B) Okasionalism C) Identsusteooria D) Biheiviorism 13. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? A) Dualistlik interaktsionism B) Okasionalism C) Identsusteooria D) Biheiviorism 14. Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavas olukorras käituda? A) Kirjeldav tasand B) Normatiivne tasand C) Metaeetiline tasand D) Emotsionaalne tasand 15. Kuidas eristati meie loengukursusel moraali ja eetika mõisteid? A) Moraal on privaatne, eetika avalik B) Moraal on kombelisus, käitumisnormide kogum, eetika aga teoreetiline arutelu moraali üle C) Eetika on kombelisus, moraal teoreetiline arutelu eetika üle D) Need mõisted on sünonüümid, mida ei ole võimalik kuidagi eristada 16. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universaalsest moraalireeglist
2. Pane vastavusse välisriikides toodetakse samu tooteid kui koduriigis - horisontaalne välisriikides toimub tooraine hankimine, pooltoodete valmistamine ja muud tootmiseelsed etapid. Koduriigis järgnevad kokkupanek, müük, arendustöö ja uuringud - vertikaalne 3. Milline teooria vastab millisele kirjeldusele? olulised on sotsiaalsed küsimused, nagu heaolu, sotsiaalmajanduslikud küsimused, rahvatulu üldine areng - normatiivne uurimise all on valuutakursside, hinnataseme, inflatsiooni mõju ja majanduse analüütika üldise rahateooria kontekstis - monitaarne analüüsitakse majandust ilma sotsiaalpoliitilisi aspekte ja väärtushinnanguid arvestamata, miks tegeletakse rahvusvahelise äriga, kuidas kujuneb kaubavahetuse tasakaal, mis määrab väliskaubanduse struktuuri - positivistlik 4. Milline rahvusvahelistumise erinevatest tegevustest on nimekirjast puudu? 1. uurimine ja arendus 2. tootmine 3
tamisel kasutuspiirseisundis mingi koormustulemi (näiteks läbipainde v.m.s.) leidmisel ja mil- list võidakse vaadeldava perioodi vältel korduvalt ületada, - töökindlus: üldmõiste, mis hõ1mab ohutuse, kasutuskõlblikkuse ja konstruktsiooni kestvuse mõisted. (5) Materjalide omadustele viitavad terminid: - materjali omaduse arvutuslik väärtus (arvutusväärtus) Xd: suurus, mis saadakse norma- tiivse väärtuse jagamisel osavaruteguriga M, - materjali omaduste normatiivne väärtus (normväärtus) Xk: materjali omaduse väärtuse alumine (ülemine) piir, mida teatud tõenäosusega ei saavutata oletatavas lõpmatus katsete see- rias See vastab tavaliselt konstruktsioon materjali teatud omaduste statistilise jaotusega mää- ratud väärtusele. Teatud tingimustes kasutatakse normväärtusena nimiväärtust. (6) Geomeetriliste mõõtmetega seotud terminid: - normväärtus: suurus, mis tavaliselt vastab projekteerija poolt määratud mõõtmetele,
· Väärtused ja hoiakud · Moraalinormid · Käitumisnormid Eetika kolmemõõtmeline mõtlemisruum (M.Remmel) 1. Suhted iseenda ja oma eetilise identiteediga 2. Suhted teiste inimestega 3. Suhted inimelu üldiste sihtide ja üldeesmärgiga Eetika liigid · Analüütiline eetika teaduslik eetika, mis kirjeldab erinevad eetikasüsteeme ja mõtteviise, analüüsib ja võrdleb neid, otsides vastuseid küsimustele mis on hea? ja mis on halb? · Normatiivne eetika - moraalsed reeglid ja põhimõtted, mis kvalifitseeruvad headeks ja õigeteks inimkäitumise juhisteks teiste inimestega suheldes ja teisi inimesi koheldes. Kutse- eetika on üks normatiiveetika liik · Metaeetika kõrgemal tasemele mõtlemine Eetikateooriad · Teleoloogiline teooria - otsuse tegemisel lähtutakse teo tagajärjest, teo kasust Teo õigsuse määrab see, kas selle tagajärg on hea või halb,
TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Teraskonstruktsioonide õppetool Metallkonstruktsioonid II Projekt Üllar Jõgi EAEI 021157 Eesmärk: Projekteerida minimaalse materjalikulu ja lihtsate lahendustega ehituskonstruktsioonid, mis oleksid vajaliku kandevõime ja jäikusega. 1.Lähteandmed Hoone mõõtmed: Hoone laius (postide tsentrist) L=31 m; Hoone pikkus (postide tsentritest) B=60 m; Hoone vaba kõrgus (põranda pinnast fermi alla) H=9,2 m Posti profiiliks on I-profiil.Katusekandjaks on nelikanttorudest kahekaldeline trapetssõrestik. 1.1.Reakanduri staatiline arvutusskeem 1.2. Esialgne konstruktsioonide dimensioneerimine Kanderaamide samm 60:12=5 m Ligikaudne profiili kõrguste määramine Katusesõrestik: h=L/8-L/12=3,88-2,58m Valime sõrestiku kõrguseks 3,5 m. Post...
TERASKONSTRUKTSIOONIDE VÄSIMUSARVUTUSE ALUSED Väsimuse olemus Konstruktsioonielementide väsimusega tuleb arvestada dünaamiliste süstemaatiliste koormuste mõjumisel. Need on perioodilised ja mitteperioodilised koormused või paljukordsed impulsid ja löögid masinate ja seadmete töötamisel, inimeste tegevusest või keskkonna mõjudest põhjustatud koormustel. Konstantse amplituudiga perioodiliselt muutuv pinge Muutuva amplituudiga mitteperioodiline pinge Materjali väsimus - nähtus, kui suure arvu korduvate koormamiste juures materjal puruneb pingel, mis on tunduvalt väiksem tõmbetugevusest või isegi voolavuspiirist. Väsimuspiir - miinimumväärtus, milleni purustav pinge väheneb koormustsüklite arvu suurenemisel Väsimuspragude tekkimist soodustavad sisselõiked, ristlõike järsud muutused, omapinged ja madalad temperatuurid. Väsimuspiiri väärtus sõltub järgmistest parameetritest: - koormuse tsüklite arvust; - koormuse muutumi...
Sissejuhatus Enesetapp ehk suitsiid ehk vabasurm on surmajuhtum, mis on tahtlikult, otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Iga aasta sooritavad maailmas enesetapu üle ühe miljoni inimese, mis on statistiliselt kümnendal kohal erinevate surmapõhjuste seas ning kuni 20 miljonit inimest üritab sooritada enesetappu. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel, kus on kasutatud 105 riigi kokkuvõtet, on suitsiidide kordaja maailmas keskmiselt 16 suitsiidi 100 000 elaniku kohta. Eesti suitsiidikordaja aastal 2008 oli 18. Suitsiidikordajat alates 20st peetakse suure suitsiidiriski näitajaks. Enesetapu põhjused Enesetapu põhjusteks on vaimsed häired, kannatused, stress, lein, õnnetus, süü- või autunne, vigastus, eneseohverdus, finantsprobleemid, sõjeväeline taktika (Kamikazed, enesetaputerrorisitd), üksindus, ususekt, pessi...
Mikro- ja makroökonoomika põhikursus Ressursid: Maa hõlmab kõiki loodusresursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Kapital hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid. Alternatiivkulu: On ressursi parimast alternatiivist kasutusviisist loobumise hind. Tootmisvõimaluste: Kõver on kõiki tootmissisendid (töö, kapiral, maa), mida kasutatakse hüviste tootmiseks. Ceteris paribus: On majandusanalüüsis kasutatav eeldusm, et kõik teised muutujad on konstantsed. Positivistlik majandusteadus: On olemasolevate majandustingmuste ja rakendatava poliitika ning nende mõju teaduslik analüüs Normatiivne majandusteadus:On majandusanalüüs või diskussioon, mille käigu...
EETIKA Eetika pärineb Vana-Kreekast, selle teaduse rajajaks peetakse Aristotelest (4. saj. eKr). Eetika on oma olemuselt normatiivne teadus ta ainult ei vaatle inimestevahelisi suhteid ja käitumisi, vaid ütleb ka, kuidas peaks käituma ja olema. Kõik eetika küsimused on nn. ,,on- peaks" pinges. Eetika uurib inimese käitumist, mis on hea ja õige ning mis halb. Käitumisjuhiseid ja reegleid vaadeldakse läbi moraali (ld k vastand sõnale 'ethos'), kasutatakse ja mõistet eetos mingi inimgrupi moraalikogum. Põhimõtteliselt võib rääkida 3-mõõtmelisest eetikast: 1
Riigiasutus: Kunda Ühisgümnaasium Analüüsitakse asjaajamiskorra, mis kehtib alates 16.05.2011 (link: http://www.kundakool.ee/asjaajamiskord.pdf) Asjaajamise korraldamise aluseks on järgmised õigusaktid ja standardid: 1)"Arhiiviseadus"; 2)"Avaliku teabe seadus"; 3)"Digitaalallkirja seadus"; 4)"Isikuandmete kaitse seadus"; 5)"Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus"; 6),,Töölepingu seadus" 7),,Põhikooli ja gümnaasiumiseadus", haridusja teadusministri kehtestatud määrused 8) Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 määrus nr 80 "Asjaajamiskorra ühtsed alused"; 9) Vabariigi Valitsuse 29.12.1998 määrus nr 308 "Arhiivieeskiri"; 10) Vabariigi Valitsuse 18.04.2000 määrus nr 131 " Kunda Ühisgümnaasiumi põhimäärus"; 11) EVS 8821:2006 "Informatsioon ja dokumentatsioonDokumendielemendid. osa 1: ,,Kiri" Asjaajamiskorra peatükid: 1. Üldosa 1.1.Normatiivne keskkond 1.2. Asjaajamise korra...
ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS 1.1 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA. 1.2 1.3 Euroopa Liidu õigussüsteemi tutvustus algab selgitusega, mille kohaselt õigus „on avalike institutsioonide loodud ja jõustatud eeskirjade süsteem. Õigus on ühiskonna peamine jõud, mis kujundab poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse keskkonna ning on kõige olulisem sotsiaalse rahu tagaja. Seepärast on väga tähtis, et iga kodanik teaks kohaldatavat õigust.“ ( https://e-justice.europa.eu/content_law-2-et.do ) Vajadust tunda kohaldatavat õigust kinnitab asjaolu, et oluliseks märksõnaks on kujunenud nõuetelevastavus. Ükskõik millises valdkonnas tegutsemine eeldab järjest enam vastavas valdkonnas toimivate reeglite täpset tundmist ja täitmist. Kuna olulisemad reeglid on üldjuhul kehtestatud seaduste ning seadusega kooskõlas olevate alamalseisvate õigusaktidega (valituse määrustega, ministrite määrustega jne), siis tähendab eelöeldu seda, et tuleb tunda ja osata t...
Mikro- ja makroökonoomika põhikursus Ressursid: Maa hõlmab kõiki loodusresursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Kapital hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid. Alternatiivkulu: On ressursi parimast alternatiivist kasutusviisist loobumise hind. Tootmisvõimaluste: Kõver on kõiki tootmissisendid (töö, kapiral, maa), mida kasutatakse hüviste tootmiseks. Ceteris paribus: On majandusanalüüsis kasutatav eeldusm, et kõik teised muutujad on konstantsed. Positivistlik majandusteadus: On olemasolevate majandustingmuste ja rakendatava poliitika ning nende mõju teaduslik analüüs Normatiivne majandusteadus:On majandusanalüüs või diskussioon, mille käigu...
Eraõigus jaguneb: tsiviil-, kaubandus-, majandusõigus Avalik õigus jaguneb: rahvusvaheline, riigi-, kiriku-, haldus-, kriminaal-, protsessi-, finantsõigus. 3. Õigusvorm ehk õigus allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Ajalooliselt on olnud õigusvormidena kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Nüüd on lisandunud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Euroopa Liidu õigusaktid. Eesti õigusaktide süsteem: 1) Põhiseadus; 2) Põhiseaduslikud seadused; 3) Seadused; 4) Seadlused; 5) Määrused; 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid 4. Õigusnormid on käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Need ei ole õiged või väärad, need on kas kehtivad või mitte. Reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna
Teooriad on lihtsalt empiiriliste kogemuste “kogumid” vms. Ühesuunaline liikumine. Teise järgi on ka eelnevatel teadmistel, ajaloolistel tingimustel, uskumustel, kontseptsioonidel oma roll. Ei ole puhast empiirilist teadmist. Seepärast ka teatud pingestatus empiiria ja teooria vahel 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?) „Kuidas on“ lausetest ei saa loogiliselt järeldada „kuidas peaks olema“ lauseid. Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Poliitik võib teadlaselt tellida uurimuse, mis sobib tema poolt ettenähtud raamistikku, poliitiku otsused on alati juba mingi ideoloogilise suuna järgi kallutatud. Sotsioloog peaks kirjeldama sotsiaalseid nähtusi neutraalselt, meeldigu see, mida ta näeb talle või mitte. 3
Õiglus teostub eelkõige moraalile tugineva regulatsiooni kaudu, õigulse inimestevahelistes suhetes väljendumise vahetuim vorm on mitte õigus, vaid moraal. Õigluse nõude lülitamine õiguse tunnuste hulka paneb riigivõimule kohustuse lähtuda õigusloomes ühiskonna kui terviku või vähemalt selle enamuse arusaamadest õiglusest ja üldinimlikest väärtustest, mitte aga mingitest isiku- või grupihuvidest. 17. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. 1) Individuaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil, iga küsimus lahendatakse rangelt kindlaksmääratud juhendiga (nt koeraomanikud, jahimehed, kalamehed) 2) Normatiivne reguleerimine – (nt äriseadus) 18. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud
kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une. Moraalset toimimist iseloomustab universaliseeritavus, nt kuldreegel ja teatud printsiipide järgimine. 3. Palun eristage teoreetilist ja praktilist eetikat! Mõtlemistasandid: deskriptiivne, normatiivne, metaeetiline. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. Teoreetiline eetika hõlmab metaeetikat (uurib abstraktseid eetikaga seotud küsimusi epistemoloogia ja semantika kohta) ja normatiivseid teooriaid, mis on üldised teooriad selle kohta, mis on õige, mis vale. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate moraaliküsimustega, mis eri elualadel võivad ette tulla. Näiteks käib kutse-eetika praktilise eetika alla
kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une. Moraalset toimimist iseloomustab universaliseeritavus, nt kuldreegel ja teatud printsiipide järgimine. 3. Palun eristage teoreetilist ja praktilist eetikat! Mõtlemistasandid: deskriptiivne, normatiivne, metaeetiline. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. Teoreetiline eetika hõlmab metaeetikat (uurib abstraktseid eetikaga seotud küsimusi epistemoloogia ja semantika kohta) ja normatiivseid teooriaid, mis on üldised teooriad selle kohta, mis on õige, mis vale. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate moraaliküsimustega, mis eri elualadel võivad ette tulla. Näiteks käib kutse-eetika praktilise eetika alla
5) Ceteris paribus- korraga võib muutuda vaid üks nõudlust-pakkumist mõjutavaist tegureist ning teised antud vaatlusalust süsteemi mõjutavad tegurid peavad olema konstantsed. 6) Positivislik majandusteadus (positive economics)- käsitleb asju nii nagu nad on. tegeleb sellega, mis on olemas, kuidas majandus toimib, pöörab tähelepanu protsessidele, mille eesmärgiks on analüüsida majandusnähtuste omavahelisi seoseid. 7) Normatiivne majandusteadus (Normative economics) Normatiivse analüüsi eesmärk on anda hinnang alternatiivsetele majandusinstitutsioonidele või antud institutsioonide toimimisele alternatiivsetes tingimustes. Normatiivse analüüsi puhul on tegemist mingi hindamise aluseks oleva normi või kriteeriumi kehtestamisega. 8) Vead a. -kompositsiooni viga (fallacy of composition) st seisukoha, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla
PÄRIMISÕIGUS RAHVUSVAHELINE KAUBANDUSÕIGUS ÕIGUS MAJANDUSÕIGUS Sotsiaalse reguleerimise funktsioonid inimeste vastastikune kaitse koordineerimine sotsiaalse koostöö loomine SOTSIAALNE REGULEERIMINE individuaalne reguleerimine normatiivne reguleerimine õigusakt üldakt e üksikakt õigustloov akt SOTSIAALSETE NORMIDE LIIGID moraalinormid tava ja traditsioon korporatiivsed normid religioossed normid kultuurinormid õigusnormid süstematiseeritud lähtuvad riigilt tagatakse riikliku sunniga ÕIGUSNORMI STRUKTUUR
Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg).Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit.Mikroökonoomika olemus:Uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamise ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressurisside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Et ressurisid on piiratud, siis peavad inimesed tegema valiku, mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. Töö(inimressursid), maa(loodusressurisid) ja kapital(mittelooduslikud ressursid) on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel.Koos moodustavad nad tootmissisendid.Tootmispr...
11. Segamajandus - majandussüsteem, mis vastab põhilistele majandusküsimustele, kasutades elemente mitmest majandussüsteemist: turu-, käsu ja tavamajandusest. 12. Majandusteooria 13. Majandusmudel - igasugune majandussündmuste mõistmiseks kasutatav lihtsustatud kujutis, diagramm või valem. 14. Positivistlik majandusteadus - kirjeldab, kuidas majandus toimib, kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad või millised on nähtuste vahelised seosed 15. Normatiivne majandusteadus - püübab hinnata alternatiivset polii-tikat, mida voiks rakendada. 16. Turg - vabatahtlike vahetustehingute sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupa ja teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled. 17. Nõudlus - teatud toote või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. 18. Pakkumine - erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa
(selged (piirjooned meediumide vahel on ähmastunud Globaliseerumise tendentsid vähendavad iga konkreetse rahvusliku meediasüsteemi eripärast sisu ja .tavasid Rahvuslike ja globaalsete meediakorporatsioonide jätkuvad integratsioonitrendid on viinud erinevad .meediumid ühe katuse alla, mis soodustab konvergentsi teisel viisil Meedia ja ühiskonna vahelistel suhetel on tavaliselt nii poliitiline dimensioon kui ka normatiivne ja .sotsiaalkultuuriline aspekt .Poliitiline keskseks küsimuseks on vabadus ja kontroll Ajaleht põhjendab oma ajaloolist tegevusevabaduse nõuet palju otsesemalt oma poliitiliste .funktsioonidega Radikaalsuspotentsiaal on kõigis avaliku kommunikatsiooni vormides, kuivõrd nad võivad kritiseerida .ühiskonnas levinud kontrollisüsteeme Kontrolli normatiivne dimensioon tungib samade üldpõhimõtete alusel, kuigi mõnikord teatud .meediumide puhul erinevate tulemustega
09.2001, lähtudes TTÜ õppetegevuse eeskirjast ja käesolevast juhendist, ja kehtestatakse rektori käskkirjaga. seadus ·Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). ·Põhiseadus ·Konstitutsioonilised seadused ·lihtseadused Seaduse jõustumine ·Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Seadlus e dekreet ·Riigipea normatiivne õigusakt, mille juriidiline jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. Juriidiliselt jõult seadusest madalam. ·Vastavalt põhiseadusele võib Vabariigi President anda seaduse jõuga seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Määrus ·Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi
ja õiguse rakendamise protsess. Mandri-Euroopa õigusperekonnas, kus peamiseks õiguse väljendusvormiks on seadus, väljendub õiglus seaduses. Anglo-ameerika õigusperekonnas, kohtud mõistavad teatavatel juhtudel õiguse asemel pigem õiglust, rakendades antud piirkonnas väljakujunenud tava ja üldiselt aktsepteeritud lahendit. Õiglane on selline õiguse otsus, milles väljendub rahva õiglustunne. 19. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine Kasuaalne reguleerimine - konkreetse inimese käitumine määratakse kindlaks ühekordse personaalse aktiga. Sellise reguleerimise puhul antakse akt just selle konkreetse juhu kohta. Pos: saab arvestada konkreetse situatsiooniga ning konkreetse isiku omapäraga. Neg: tuleb läbi töötada väga palju erinevaid situatsioone, võtta vastu otsuseid, lisaks ei pruugi selline reguleerimine tagada võrdse kohtlemise põhimõtet.
moraaliprintsiipidel. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Teoreetiline eetika on arutlus printsiipide üle ja praktiline eetika on juhised, mida kasutatakse dilemmade lahendamisel. Deskriptiivne kirjeldab midagi, ei anna hinnangut, Normatiivne Annab hinnangu, Metaeetiline uurib semantilisi küsimusi. 4. Me vajame moraali, et vältida loodusseisundit. Hobbesi kohaselt oleks ilma normideta kõikide sõda kõigi vastu. 5. Inimese huvides on pikemas perspektiivis olla moraalne, kuid alati on neid, kes lepingust taganevad ning saavad sellega hetkelist hüve. Moraali funktsioonid Hobbesi kohaselt: hoida ühiskonda lagunemisest,leevendada kannatusi,soodustada
maksimaalse vajaduste rahuldamise aste piiratud vahenditega, otsime võimaluse mingi vajaduste rahuldamise astme saavutamiseks minimaalsete vahenditega. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Majanduse 3 põhiküsimust: mida toota? kuidas toota? kellele toota? Majanudsusteaduse uurimine: sisaldab nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi. Positivistlik: mis majandus on, ega tohi olla. Normatiivne: milline majandus peaks olema. Klassikaline majandusteadus: majandustliku liberalismi väljakujunemine, Adam Smith, kes kirjeldas turumehhanismi kui nähtamatut kätt, mis juhib kõiki indiviide oma isikliku kasu tagaajamisel nii, et tulemusena maksimeeritakse ühiskonna kasulikkus. Neoklassikaline majandusteadus: William Stanley Jevons, Carl Menger ja Leon Walras- kauba hind kui ka väärtus sõltub selle kauba piirkasulikkusest tarbijale. Marginaalanalüüs, mis viis
,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allikas on koht, kust leiame õigust. Õiguskultuurid (ka õiguse süsteemid): mandrieuroopa; angloameerika (common law); islami õigus; aafrika konstitutsioon; skandinaavia õigus Mandri-euroopa õigussüsteem rajaneb kirjapanemisel. Seadusel põhinev õigussüsteem. Reegliallikaks on peamiselt seadus. (Kasvas välja Rooma riigist)
Sissejuhatus sotsioloogiasse Lektor Tarmo Strenze Õpik: Hess, b.B, Markson, E.W.&Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2011 · Eksam: 7 jaanuar või 14 jaanuar. Korduseksam 28.jaanuar. · Referaat. Tähtaeg- 18 detsember · Võimallikud lisa-kodutööd. Tekstifailid on doc või rtf formaadis Sotsioloogia-ühiskonnateadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi ja eeldab et inimesed on egoistid kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi, õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust, sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Ajalooteadus vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut, ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspäras...
Sotsiloogia morfoloogia faktid - iseloomustavad inidiviididevahelist seost ja neid iseloomustab: - Dünaamiline tihedus inimeste moraalse seotuse tugevus - Materiaalne tihedus populatsiooni asustustihedus "Inimene on ühiskondlik loom" Haigeühiskond Hullumeelne ühiskond Kodanikuühiskond Üleminekuühiskond ... Ühiskonna mõiste ja olemus Inimtegevuse keskkonna mittelooduslik osa kõik see mida me ei saa põhjendada loodusseadustega Inimkäitumise kognitiivne ja normatiivne raamistik (normide, käitumismallide, struktuuride, institutsioonide jne süsteem) Kindlaid reegleid järgiv ja omavahel sotud inimkooslus Ühiskond ja kultuur Kultuur ideestik, algjõud, mis hoiab inimesi koos, iseloomulik ühiskonnale Ühiskond inimkooslus, koosluse "nähtav" vorm, tulenev kutuurist Ühiskond ja kultuur Ühiskond on ennast taastootev inimkooslus, mida iseloomustab kindel asukoht, ajaline püsivus ning jagatud eluviis
43. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universiaalsest moraalireeglist kinni pidada? Alati sõltumata tagajärgedest 44. Millisesse eetikateooriate liigitusse kuuluvad egoistlik ja utilitaristlik eetika? Teleoloogiliste teooriate hulka 45. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab, et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? Emotivism 46. Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavas olukorras käituda: Normatiivne 47. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? Võimalikult suur naudingute hulk kõigile(heolu kõigile) 48. Juhul, kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga on tegu: aktiivne tahtest sõltumatu eutanaasia 49. Milline riikliku karistamise õigustamise viis pooldab kõige ühesemalt surmanuhtlust? Retributiivne õigustamine 50. Milline filosoof pidas algeks piiritut loomust(apeiron)? Anaximoandros 51
Kuigi filosoofid kasutavad termineid moraal ja eetika mõnikord samatähenduslikult, siis paljud peavad siiski eetikat kõlblusõpetuseks, teaduseks moraalist. Eetika ongi moraali ja moraalifilosoofia valdkond tervikuna. Moraalireeglid puudutavad norme; laias laastus käsitlevad nad mitte seda, mis on, vaid seda, mis peaks olema. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Selle poolest sarnaneb ta teiste praktiliste institutsioonidega nagu religioon, seadus ja etikett. Moraal on tihedalt seotud ka seadustega, ning mõned inimesed võrdsustavad need kaks praktikat. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflikte ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale, nii nagu seda teeb ka moraal. Kuid eetika võib leida, et mõned seadused on ebamoraalsed, eitamata seejuures, et need seadused on kehtivad
43. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universiaalsest moraalireeglist kinni pidada? Alati sõltumata tagajärgedest 44. Millisesse eetikateooriate liigitusse kuuluvad egoistlik ja utilitaristlik eetika? Teleoloogiliste teooriate hulka 45. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab, et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? Emotivism 46. Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavas olukorras käituda: Normatiivne 47. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? Võimalikult suur naudingute hulk kõigile(heolu kõigile) 48. Juhul, kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga on tegu: aktiivne tahtest sõltumatu eutanaasia 49. Milline riikliku karistamise õigustamise viis pooldab kõige ühesemalt surmanuhtlust? Retributiivne õigustamine 50. Milline filosoof pidas algeks piiritut loomust(apeiron)? Anaximoandros 51
Nende struktuur koosneb moraali ja tavanormidest e käitumiseeskirjadest.Need on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tavad ja moraal olid ühiskonnas alatikindla sisuga. Tava ja moraali kujundas elu ise. Tava ja moraalinormid on üldkohustusliku iseloomuga. Tavanorm ja moraalinorm on garanteeritud normid ehk ühiskond reageerib normi nõuete eirajate suhtes. Individuaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. Normatiivne reg. Tähendab inimeste käitumise korrastamist üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb alati kõigile samaliiki juhtumitele. 2. Kuidas on omavahel seotud tava, moraal, õigus, sund ja võim? Selgita! Moraal ja tavanormide kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda e inimene on justkui valiku ees, et kas järgib tava ja moraalinorme ja kui ei järgi, ,siis järgneb sellele ühiskonna hukkamõist, tugevamate
m.s.) leidmisel ja mida võidakse vaadeldava perioodi vältel korduvalt ületada; · töökindlus: üldmõiste, mis hõlmab ohutuse, kasutuskõlblikkuse ja konstruktsiooni kestvuse mõisted. Projekteerimise alused 12 (5) Materjalide omadustele viitavad terminid: · materjali omaduse arvutuslik väärtus (arvutusväärtus) Xd: suurus, mis saadakse normatiivse väärtuse jagamisel osavaruteguriga M; · materjali omaduse normatiivne väärtus (normiväärtus) Xk: materjali omaduse väärtuse alumine (ülemine) piir, mida teatud tõenäosusega ei saavutata oletatavas lõpmatus katsete seerias. See vastab tavaliselt konstruktsiooni materjali teatud omaduse statistilise jaotusega määratud fraktiilile. Teatud tingimustes kasutatakse normiväärtusena nimiväärtust. (6) Geomeetriliste mõõtmetega seotud terminid: · normatiivne väärtus: suurus, mis tavaliselt vastab projekteerija poolt määratud mtmetele;
väljakuulutamist- vale põhjuse viga Millise tootmis teguriga on tegemist a) Kassaaparaat toidupoes-kapital b) Hapnik,mida inimesed hingavad-maa c) Tööriistapoe treipingid-kapital d) Kalapüügi piirkond Läänemeres-maa Mis kajastaks joonisel majandus kasvu c)tootmis võimaluste kõvera nihe paremale poole(väljapoole) Kapitali kui tootmis teguri alla kuulub · Veoauto Normatiivne on järgmise seisukoht · Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema Mikroökonoomika uurimis objektiks on · Piima hind Eestis Ceteris paribuse all mõeldakse seda,et · Mingi nähtuse uurimisel jäävad kõik teised muutujad(v.a uuritav muutuja) samaks 2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Kõrgharidusega ökonomistide arvu kasv suurendab ökonoomistide nõudlust · Vale
2) praktiline eetika. Teoreetiline eetika tegeleb üldiste eetikakategooriatega ning selle võib üldjoontes jagada metaeetikaks ja normatiivseks eetikaks: · Metaeetika on haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. · Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/halb. Normatiivses eetikas püütakse selgitada, mis on ühe või teise normi aluseks ning kas ja kuidas on neid võimalik filosoofiliselt põhjendada. Normatiivse eetika valda kuuluvad ka konkreetse iseloomuga normatiivsed küsimused, nt kuidas suhtuda aborti, loomakaitsesse, surmanuhtlusse (s.t. rakenduseetika või praktilise eetika küsimused).
eetika alajaotuses. Probleemide lähtepunkt võib olla seadusandlus, mis võimaldab mitte üksnes ebaeetilisi tegusid äritegevuses, vaid ka laiemat majanduslikku ebaõiglust. Seadusandlus sätestab reeglid ja sanktsioonid, kuid eetika seisukohast on oluline, millistele väärtustele tuginevad majanduslike eesmärkide saavutamise viisid: kas majanduslik mõttekus peaks olema ainuke normatiivne põhimõte. Majandussüsteemi prioriteetide eetilise hindamise kriteeriumidena võib nimetada võrdsust, hinna õiglust, jaotamise õiglust, ausust, inimväärikuse austamist, abinõude vastavust eesmärgile, sotsiaalset kaasatust, solidaarsust. Eetika kohta võiks kokkuvõtteks ütelda järgmist: eetika on rahva väärtused, tõekspidamised ja õiglustunne. Kuna ühiskond on rahvas, saab ühiskond elujõuliseks siis,
Tegemist on katsega tõlgendada ühiskondliku moderniseerumis protsessi kaudu modernse subjekti olukorda tulevikuna, sealhulgas tema isiklikku ja kultuurilist mõõdet, ning anda sellele tõlgendusele väljendus poliitilises tegevuses. Lääne markism sündis 1922. aastal, kui György Lukacs kirjutas teose ,, Ajalugu ja klassiteadvus". Kaks mõtlejat, kes on lääne markismi samavõrd otsustavalt mõjutanud, on Ernst Bloch ja Walter Benjamin. Poliitika filosoofia Selline normatiivne nõustumine demokraatlikult üles ehitatud kapitalismi baasinstutsioonidega peegeldub ka poliitikafilosoofia taasavastamises sajandi teisel poolel. Strukturalism ja poststrukturalism Strukturalism, mille vaimseks koduks 1950. ja 1960. aastate Pariis, on põhimõtteline vastand subjekti esile tõstvale ,, humanistlikule" mõtteviisile, nagu seda esindab näiteks Sartre.Strukturalismi taotluseks on inimese mõtlemise ja tegutsemise varjatud struktuuride
7. Mehhanismid: (1) reanalüüs keele omandaja (uus kõneleja) omistab vanema põlve käest kuuldud sõnadele teistsuguse grammatilise struktuuri. See võib toimuda ka keelekontaktide tulemusena. Interrogatiivpronoomen = relatiivpronoomen (toimub paljudes keeltes): Eesti Kes on seal käinud? Inimesed, kes on seal käinud, teavad ise. Eestivene (hakkab levima): , , . 'üliõpilased, kes on selle eriala lõpetanud, oskavad (sellest) rääkida' Vrd Venemaa vene, normatiivne: , , . (2) reinterpretatsioon (metonüümia kaudu) nimisõna > kaassõna > verbi juurde kuulub määrsõna 1) Puu juured on kõverad. 2) Puu juurel kasvavad seened. 3) Puu juures (= lähedal) kasvavad seened. 4) Keegi peab valvama haige juures. 5) Keegi peab haige juures valvama. 6) Keegi peab juures valvama. (3) analoogia laiendab reanalüüsi käigus toimunud muutusi ehk teisisõnu vorm laiendab kasutusala. Võrrelge (1) ja (2) ning (3) ja (4)
1. Mikro- ja makroökonoomika olemus Majandusteooria jagatakse kahte ossa: mikro- ja makroökonoomika. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Nappus on situatsioon, mille korral ei ole nii palju ressursse, et inimeste kõiki soove rahuldada. Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. 1.1 Majanduse põhiküsimused Majandussüsteemi põhiküsimused: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. 1. Mida toota? iga hüvise tootmiseks on vaja ressursse. Tootmiseks kasutatavad ressursid koodnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Töö inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ning te...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
