suureneb välisjõudu suurendamata (voolavus). Materjalid jaotatakse (deformeerumise järgi) habrasteks ja sitketeks: a) Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldatavad (teras). Nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. b) Habrastele materjalidele on omane puruneda ilma nähtavate deformatsioonideta (betoon). KUUMSIN 10 SURVETUGEVUS Survetugevus on ehitusmaterjalide puhul kõige sagedamini määratav näitaja. Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. Selliste materjalide survetugevus on 5...20 korda suurem kui tõmbetugevus. Ehitusmaterjalina töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. Katselisel määramisel tuleb arvestada proovikeha kuju ja suurust. Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07 W/mK Tugevus Oleneva
Kaitstakse antipüreenidega (värvid jne). Ka konstruktiivne meetod. Puidu süttimistemperatuur on 280 C. PUIDU KUIVATAMINE Et saavutada tasakaaluniiskus 1. ÕHKKUIVATUS õhu käes (ei saa viia alla 15 %), pikk protsess 2. KAMBERKUIVATUS spetsiaalsetes ruumides, kõrgel temperatuuril (80 100 C), läheb energiat, protsess on kiire 3. ELEKTRILINE kõige kiirem (10 12 h), puit kuivab ühtlaselt PUIDUST EHITUSMATERJALID 1. ÜMARMATERJAL klaasitakse, puhastatakse koorest ja tükeldatakse ristsuunas. Saadakse: LAASTUPAKK d=140 mm, pikkus 0,5 0,7 m VINEERIPAKK, kasepuidust, d= ~200 mm, pikkus 1,2 m ÜMARPALK, d= 140 mm, pikkus 4,7 m PEENPALK, d=80140 mm, pikkus 4,7 m ÜMARLATT, d=30 80 mm, pikkus 4,7 m 2. SAEMATERJALID saetakse pikisuunas 1) Servatud palk , d=140 (180) mm
> 2) rakelt sulavad ( hard melt) temp = 1350...1580 kraadi > 3) kergelt sulavad temp <1350 kraadi. > Jaotatakse mittesüttivateks ( ei põle, ei söestu) , raskeltsüttivateks ja süttivateks. Tulepüsivus > Raskelt süttivad materjalid põhimõtteliselt ei sula. > Süttivad materjalid põlevad leegiga, ja seejärel kasutamine ei ole kõlbulik. Mehaanilised omadused > Tugevus on materjali võime taluda mitmesuguseid välikoormusi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Deformatsioonid (strain e deformation) > Välisjõu toimel võib muutuda materjali kuju st. materjal deformeerub. > Deformatsioon (strain) on keha või materjali omadus muuta oma kuju ja vormi massis kaotamata. > Koormus mõjumise järgi jaotatakse painde, tõmbe, surve, väände, nihke ja löögideformatsiooniks. > Materjalid jagatakse deformeerumise järgi sitketeks ja haprateks.
Kamberkuivatamine toimub spets. Ruumis 80-100C juures, kuivatis peab olema tõhus õhuvahetus. Plussid Kiirem (5-10p.), saab kuivatada vajaliku niiskuseni (5-10%), kuum õhk hävitab putukad ja eosed. Miinused kuivati kallis ehitis, kütuse kulu suur. Elektriline kuivatus - puit asetatakse kahe plaat või võrkelektroodi vahele, millesse juhitakse vool. Kuivamine väga ühtlane ja puit praguneb vähe, kestab 10-12 tundi. Puuduseks kõrge hind. 8. Puidust ehitusmaterjalide liigid Jagub viieks: 1)Ümarmaterjalid kujutavad endast okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järke. Jagunevad: palgid(Ø vähemalt 140mm, pikkus 4-7m), peenpalgid(Ø80-140mm, pikkus 3-7m), ümarlatid(Ø30- 8mm, pikkus 3-7m), laastupalgid(Ø vähemalt 140mm, pikkus 0,5-0,7m), vineeripakud(Ø vähemalt 200mm, pikkus 1-2m). Ümarmaterjalid peamiselt okaspuidust, vineeripakud aga lehtpuust. Jagatakse kvaliteedi järgi sortidesse või klassidesse. Klass määratakse
70% okaspuumetsad. Tähtsamad liigid Eestis: mänd 47%; kask 28%;kuusk 20%; haab 2%. PUIDU ÜLDOMADUSED POSITIIVSED • Väike tihedus – materjal on kerge, ehitamine võimalik tõstetehnikat kasutamata • Küllalt suur tugevus • Väike soojusjuhtivus • Kerge töödeldavus • Head dekoratiivomadused – sobib paljudesse kohtadesse • Taastuv loodusvara Mõnede materjalide tootmiseks vajalik energia (kWh/kg): EHITUSMATERJALID 1 NEGATIIVSED • Ebaühtlane struktuur - anisotroopne materjal - füüsikaliste omaduste erinevus erinevates suundades. • Tundlikkus vee toimele – hügroskoopsus, pundumine, kuivamiskahanemine • Kahjustatav putukate, röövikute ja seenkahjurite poolt • Puidu süttivus • Suured töötlemiskaod PUIDU KOOSTIS
fibroliit; õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud või immutatud antipüreeniga. 3)Põlevad-kõik orgaanilised mtrjlid, kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad, põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. 5)Tulekindlus-mtrjli võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja jooksul ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse kaotuseta. 3.Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 1)Tugevus-mtrjli võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini tõmbele, survele ja paindele. 2)Survetugevus-kontrollitakse kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse jõuseadme abil puruks. Survele kontrollitakse kõige enam kivimaterjalide tugevust. 3)Tõmbetugevus-proovikeha on vardakujuline ja ta rebitakse puruks. Kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale(metallid). 4)Paindetugevus-proovikeha on talakujuline, mis murtakse vastava seadme abil puruks.a
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde ki
Kõik kommentaarid