suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus Tuntuim neist on Mauna Loa. vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Sfäär alajaotus ulatus keskm. peamised kivimid temp. oC aine olek tihedus g/cm3 maakoor mandriline 6 - 75 km 2,7 - 3,0 10 200o tahke
Maa tuum-2900kmst sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis januneb vedelaks välis-ja tahkeks sisetuumaks. Maakoor-maa kõike välimine, 5-75 km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandiliseks kooreks. Maasäär-meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli-või seljakulaadne pinnavorm madalas vees. Kujuneb tavaliselt rannajoone suuna järsu muutuse piirkonnas, jõesuundmetes, poolsaarte tipus. Maavärin-maapinna vibraotsioon ja nihked, mis tekivad maapõe kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. Maavärina kese ehk epitsenter maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. Maavärina kolle ehk fookus-koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. Madalrõhkkond ehk tsüklon-ala, mille kohal õhurõhk on madalam kui naaberaladel, mille ümber esineb vastupäeva pöörlev õhukeeris ja mille keskel esinevad tõusvad õhuvoolud. Ilm on madalrõhkkonnas pilvine, tuuline
c. Vaikse ookeani rannikualadel d. Aafrika lõunaosas e. Islandil · Seleta vulkaanide paiknemise seost maakoore ehitusega. · Millest sõltub vulkaani kuju ja purske iseloom? TV, Ül. 2 ja 3, lk. 22, 1-5 lk. 23. 4 9. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks (epitsentriks). Sõltuvalt pingejõudude suundadest maapõues võivad kivimplokid piki maavärina murrangut libiseda külg-, peale- või allanihke suunaliselt.
SUITSETAMINE Viimane võib olla erineva raskusastmega: vahel saavad inimesed mahajätmisheitlusega ise hakkama, teinekord on see protsess küllaltki vaevav. Jagub neidki, kes katsunud elus viis- kuus või kümme korda suitsust loobuda, aga ikka hakkavad uuesti pihta. Nikotiinisõltuvuse intensiivsuse on sisuliselt sama intensiivne, kui raskete narkootikumide tarbimise sõltuvus. Suitsetamisest loobumine Ühiskonna suhtumises on toimunud nihked. Teretulnuks on muutunud kohad, kust saab suitsetamisvastast abi. Ka Eestis on püütud perearste õpetada ja osa on saanudki eriväljaõppe ning üldist koolitust. Perearste tuleks selles osas rohkem koolitada, ka ei tohiks see olla pelgalt kõrvaltegevus arstipraksises. Ei piisa sellest, kui patsutada patsiendile õlale ja soovitada suitsetamise mahajätmist. Loobumise protsess nõuab arstilt suurt aja ja oskuste panust. See ala peaks olema omaette tasustatud ja haigekassa hinnakirjas.
· Maavärinad · Geisrid ja kuumaveeallikad MAAVÄRINAD Fookus koht maa sees, kus toimub maavärin Epitsenter koht maapinnal, fookuse kohal I Kehalained P-lained horisontaalselt liiguvad, liikumiskiirus 6-7 km/s. Levivad nii tahkes kui vedelas olekus. S-lained liiguvad nagu päris lained. Vedelas keskkonnas ei levi. 3-4 km/s II Pinnalained Seismograaf aparaat maavärinate tugevuse mõõtmiseks. Maavärin maapinna vibratsioon ja nihked, mille käigus vabaneb kivimite pinge vabaned ja kivimid purunevad. Esineb laamade servaalal. MAAVÄRINATE JA VULKAANIDE MÕJU INIMESELE JA MAJANDUSTEGEVUSELE Positiivne Negatiivne Inimesele Taimedel viljakad tingimused, Kodud hävivad, eluohtlikud maavarad, kui riigid saadavad olukorrad, mis põhjustavad
§ 42. ELUOLU JA KULTUUR 1. Nihked maailmapildis 1.1 70ndad kui pettekujutelmadest vabanemise ajajärk. Ebapopulaarne Vietnami sõda. Heaoluillusiooni murendus naftahindade järsu tõusu tõttu.. 1.2 eitustel põhinev kultuuriline liikumine e kontrakultuur. Akadeemilist meditsiini eitavad teraapiad, nn vabakliinikute ja vabaülikoolide levik. Zen-budismi kui moeröögatus. Bioenergeetikasse ja karma saladustesse süvenemine. 1.3 Uusvasakpoole mõttesuund, juhtkujudeks M. Foucault, J. Derrida, R. Barthes, J-P Sartre jt. Postmodernism. 1.4 Rohelise liikumise võidukäik(60ndad). Rachel Carson "Hääletu kevad"(1962) - "väike on ilus". Säästlikkusenõue. Jaapanlased elasid 70ndatel majandussurutise suuremate probleemideta üle. 2. Uusi andmeid inimestest 2.1 Geenitehnoloogia võidukäik. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu. 2.2 Richard Dawkinski "Isekas geen" (1976) inimene kui sotsiaalne...
Nietzsche. ,,Tragöödia sünd muusika vaimus" selles teoses kirjutas lahti olulise printsiibid, mis eksisteerisid juba antiik-kreekas. Apollo ja Dionysos. Appolooniline ja dionüüsiline printsiip. Apollo korrastav, Dionysos viljakuse, veini jumal ja igasuguste piiride kaotamise jumal, ekstaasi jumalus. Nii nagu inimese areng on seotud jaotusega kaheks sooks, nii kaa kunsti areng seotud jaotusega neiks kaheks printsiibiks. Asjadele vormi andmine appolooniline. Dio printsiip piire lõhkuv ja lammutav. Kõige Dionüüsilisem printsiip Nietzsche arust muusika. Nietzsche idee Jumala surmast: ,,Jumal on surnud, inimesed on jumala tapnud" Pärast jumala surma ei ütle keegi enam, mis on õige või mis vale (tegelikult oli selleks valgustus idee- ehk mõistus). Valgustus lubas arusaamist reaalse maailma asjadest-loomusest ja väärtusest. Tähtis oli see, et see arusaam ei ole väljamõeldis/looming vaid vastab sellele, kuidas asjad maailmas päriselt on. Inimen...
erakorralistest riigimaksudest. Nii manufaktuuri omanik kui ka tööline oli vabastatud sõjaväeteenistusest. Manufaktuure toetati mitmesuguste rahaliste toetustega. Peamine tööharu oli rauatööstus, sest raud oli esimene väljaveoartikkel. Peale rauatööstuse pöörati ka tähelepanu tekstiilitööstusele ning tekstiilitööstuse töötajatele loodi hulk ketruskoole, et saaks uusi töötajaid välja õpetada. Põllumajandus Toimusid mõningad nihked teraviljakasvatuses. Odra asemel hakati kasvatama rukist, mis oli põhiline leivavili. Tunduvalt laienes ka kaerakasvatus, sest kaer oli mulla ja väetise suhtes vähenõudlik kui nisu, mida kasvatati tunduvalt vähem kui kaera. 18.sajandi suurim uudis oli kartul, mida pärast Põhjasõda hakati kasvatama ühes Lääne-Euroopa mõisas. 1771.- 1772.aastal oli ikaldus ja nälg, mille ajal selgus kartuli tähtsus leivavilja asendajana. Hakati
Neid kõiki nimetatakse kokku juveniilseks idiopaatiliseks artriidiks (JIA). Eestis haigestub igal aastal umbes poolsada last, kellest pooled on haigestudes alla 5 aasta vanad. · On lapseea põletikuline liigesehaigus, millesse võib haigestuda igas vanuses. Kõige sagedamini avaldub see siiski väikelapseeas või varases murdeeas. · Haiguse tekkepõhjus on teadmata. Vallandavateks teguriteks võivad olla nakkus, trauma, stress, nihked hormonaalses tasakaalus ja väliskeskkonna mõjud. · Jaguneb kolme alatüüpi: oligoartriit, mille puhul on põletikus 14 liigest, kuid mis võib edasi kanduda ka silma; polüartriit, mille puhul on põletikus peale suurte liigeste ka sõrme- ja varbaliigesed, ning süsteemne artriit ehk Stilli tõbi, mille puhul võivad 3 liigesehädadega kaasneda siseorganite põletikud.
vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje suunas. 12.Millal on vektori projektsioon negatiivne? - Vektori projektsioon on negatiivne siis, kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje vastassuunas. 13.Milline liikumine on ühtlane sirgjooneline liikumine? - Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille korral keha sooritab võrdsetes ajavahemikus võrdsed nihked. Keha liigub ühes suunas. 14.Mida näitab keskmine kiirus? - Keskmine kiirus näitab kogu teepikkuse ja selle läbimiseks kulunud aja suhet. Keskmine kiirus = kogu teepikkus / kogu aeg. [1 m/s] 15.Mida nimetatakse keha hetkkiiruseks? - Hetkkiirus on kiirus vaadeldaval aja hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori puntkis. 16.Kirjelda liikumisgraafikut. - Liikumisgraafikuks nimetatakse sellist graafikut, mis näitab keha koordinaadi sõltuvust ajas. 17.Kirjelda kiirusegraafikut
tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügisoovid ning kõik tarbijad rahuldada oma vajadused; tasakaaluhind hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus; tasakaalukogus tasakaalu hinnaga ostetav ja müüdav hüviste kogus; ülejääk selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku- miskõvera nihked pikal perioodil tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakkumiskõver horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist;
tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügisoovid ning kõik tarbijad rahuldada oma vajadused; tasakaaluhind – hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus; tasakaalukogus – tasakaalu hinnaga ostetav ja müüdav hüviste kogus; ülejääk – selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit – selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked – kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku- miskõvera nihked pikal perioodil – tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakkumiskõver – horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked – kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist;
Vektori projektsioon on negatiivne, kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpppunkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje vastassuunas. 11. Kuidas saab liikumisi liigitada? 12. Mida mõistetakse liikumise pidevuse all? 13. Milline liikumine on ühtlane sirgjooneline liikumine? Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille korral keha sooritab mistahes ajavahemikes võrdsed nihked. ÜSL-i iseloomustatakse keha liikumise kiirusega. 14. Mida näitab keskmine kiirus? Keskmine kiirus näitab, millise nihke teeb keha keskmiselt ühes ajaühikus. m v k - keskmine kiirus 1 s s vk = s - kogu teepikkus [1 m] t t - kogu aeg [1 s ] 15. Mida nimetatakse keha hetkkiiruseks
Füüsika Mehhaanika Mehaanika on teadus mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Mehaaniline liikumine o Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes o Jäiga keha liikumist nim. Kulgliikumiseks, kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Kulgliikluse lihtsamad erijuhud on Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine Ühtlane ringliikumine Lihtne harmooniline liikumine Keha mille mõõtmed võib antud liikumistingimuste korral arvestamata jätta nim. punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis nim. taustkehaks. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha (kordinaadistik) ja aja arvestamiseks valitud alghetk. Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont mida mööda keha liigub Trajektoori pikkust nim. teepikkuse...
narkootikumide tarbimise sõltuvus. Ei taheta otse tunnistada, et ollakse suitsu sõltuvuses, kurdetakse kas siis haigusnähte, tuuakse ka mitmesuguseid sotsiaalseid põhjusi, ka otsustatakse suitsuga lõpp teha laste pärast, et neile mitte halba eeskuju anda. See on ju üpris positiivne pöördumine. Ühiskonnas on hakatud üha enam rääkima suitsetamise negatiivsetest külgedest, samuti on pannud tubakaseadus paljusid inimesi mõtlema. Ühiskonna suhtumises toimunud nihked on muutunud teretulnuks need kohad, kust saab suitsetamisvastast abi.
põrkumine, kahe okeaanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkond. VULKANISM- maasisese soojusenergia poolt põhjustatud protsess, mille tagajärel magma ja gaasid tungivad maapinnale (gaasid põhjustavad suure rõhu, toimub plahvatus ja välja hakkab purskama vedelat laavat) ; vulkanism toimub laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnas kõige intensiivsemalt. MAAVÄRINAD- on maapinna vibratsioon ja nihked mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. KURRUTUSED- tekivad maakoores tektooniliste liikumise tagajärel ehk kui kaks mandrilist laamat põrkuvad ja maapind selle koha pealt on ülesse kurrutatud. MURRANGUD- sügav maakoore lõhe mille tekkimisel maakoore osad üxteise suhtes nihkuvad, ehk protsess mis toimub maapõues, kus algab kivimite rebestumine ehk maavärina kolle.
ja anorgaanilistes klaasides. Esineb nn. hõredalt pakitud anorgaanilistes kristalsetes ainetes ja anorgaanilistes klaasides. Nendes ainetes ioonid saavad liikuda suuremaid vahemaid, kui ioonid tihedalt pakitud kristallides. Kuna ioonil võib seejuures olla mitu stabiilset asukohta, siis soojusvõnkumiste mõjul toimub ioonide pidev asukoha vahetus ning aine tervikuna ei ole polariseerunud. Elektrivälja soodustusel on ülekaalus positiivsete ioonide nihked elektrivälja suunas ja negatiivsete ioonide nihked vastassuunas – dielektrik polariseerub. Elektrivälja kadumisel polarisatsioon kahaneb eksponentsiaalselt. Ioonide soojusvõnkumiste intensiivsus mõjutab kadudega ioonpolarisatsiooni oluliselt – temperatuuri tõustes see kasvab Elektron-relaksatsioonpolarisatsioon tekib dielektrikus olevate liigelektronide või –aukude ergastamisest kõrgemal temperatuuril Struktuur- e
(1.9) 144244 3 esimese kihi väljund 144444244444 3 närvivõrgu väljund Närvivõrgu sisendid x1 K x n on funktsiooni (1.9) argumendid, kaalukoefitsiendid ja nihked on selle funktsiooni parameetrid Järelikult, (1.9) on funktsioon n k + k m + k + m parameetritega ja nende parameetrite muutmisest muutub ka närvivõrgu funktsioon. 10 1.3.2 Rekurentsed närvivõrgud Rekurentseks ehk tagasisidestatuks nimetatakse närvivõrku, milles signaalid levivad nii
(1.9) 144244 3 esimese kihi väljund 144444244444 3 närvivõrgu väljund Närvivõrgu sisendid x1 K x n on funktsiooni (1.9) argumendid, kaalukoefitsiendid ja nihked on selle funktsiooni parameetrid Järelikult, (1.9) on funktsioon n k + k m + k + m parameetritega ja nende parameetrite muutmisest muutub ka närvivõrgu funktsioon. 10 1.3.2 Rekurentsed närvivõrgud Rekurentseks ehk tagasisidestatuks nimetatakse närvivõrku, milles signaalid levivad nii
Kriitilise rõhupiiri ületamise korral neist on Mauna Loa. toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Joonis 11. Maavärina kolle (fookus) ja kese (epitsenter) Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Tabel 3. Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse
skaalal. 6. Maavärinate ja vulkanismiga kaasnevad nähtused ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele. MAAVÄRIN – maapinna vappumine ja kõikumine, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores 6.1 Maavärinatega kaasnevad nähtused: Murrangutest tingitud maapinna nihked, nõlvadel maalibisemised. Varisevad ehitused, on tulekahjud (elektri- ja gaasivõrkudest). Ookeanidel tsunamid (hiidlained). 1. purustused - gaasi- ja elektrijuhtmete purunemise käigus tekkinud tulekahjud 2. tsunaamid - hiidlained, mis tekivad maavärinatest rannalähedases merepõhjas. Suurimad 1990, 1993 Iraanis, 2004 Indoneesia (India ookeanis toimunud maavärin tekitas merepõhja peaaegu 1300-kilomeetrise lõhe.) 3. murrangutest tingitud maanihked. 4
"(Muranov1986:156) ,,Kuid peale selle toimuvad ka suured kõikumised, mil maakoore üksikud osad liiguvad vertikaalses, horisontaalses või neile lähedastes suunades. Need on tektoonilised liikumised, mis loovad mägesid ja nõgusid ning tekitavad maapinnal maavärinaid. Maakoore nihkumisel suruvad tema eri osad (plokid) üksteist tohutu jõuga ning seepärast koondub nendesse kohtadesse suur energiakogus. Lõpuks kogunenud energia vabaneb ja siis tekivad Maa sees rebendid, murrangud, kihtide nihked."(Muranov1986:156) Nagu me juba teame, siis jaotatakse maavärina tekkepõhjused enam jaol kahte rühma: tektoonilised ja vulkaanipursete tagajärgsed. Tektoonilised maavärinad hõlmavad laialdasi alasid ning on kestvad ja võivad korduda. Maakera pindmine kiht koosneb mitmest erinevast laamade kihist. Iga laam aga omakorda koosneb makoorest ja vahetult selle all olevast vahevööst, mille moodustavad tulised kivimid. Maakoor ja
Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolude kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. Epitsenter - punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. Mineraal looduslikult tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. Kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. Maak majandusliku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid
Iga biti jaoks on 1 triger.Kokku on 4 varianti:
4. JOONIS2 emitter coupled logic (emittersidestuses loogika)-
(1xtava, 3xnihke). PIPO(parall in parall out) , SISO(ühine clk),
voolud erinevad vähe, aga kogu aeg sees. Ka väikeste pingete
PISO- kasutatakse järjestiku infoedastuse korral nihked clk'ga, SIPO- ühine clk, COMPORT
korral. Kui pinge US > U0 , siis juhib voolu T1, ja T2 on vooluta. Kui pinge US
2. On nõgus Kordinaatide aluspunktide suhtes. Et toota üha rohkem ühte kaupa, tuleb loobuda üha suuremast hulgast teisest kaubast. Põhjus- sisendeid saab kasutada mingiks kindlaks otstarbeks. 3. Kuju seondub alternatiivkuluga. Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemist, on nõgus. Tootmisvõimaluste kõver iseloom. Graafiliselt ressursside nappust ehk piiratust, tooddete valitavaid koguseid ja alternatiivkulu. Tootmisvõimaluste kõvera nihked · Väljapoole nihkuva maj areng ja tehniline progress. Sellest tulenevad aja jooksul TVK nihkub paremale väljapoole · Edasine kõvera asukoht sõltub sellest , milline punkt kõveral valitakse. Siin mõeldakse seda, kas riik kasutab ressursse suhteliselt rohkem tarbekaupade või tootmisvahendite tootmiseks. · Nihe ühest otspunktist tuleneb ühe kauba tehnoloogia paranemisest. Sellest lähtudes ühe kauba tootmine suurendamiseks ei pea teise tootmist vähendama
poolkuplid. Hoone ida- ja läänepoole ehitamisel võistlesid omavahel kaks 5000 töölisest koosnevat meeskonda. Kirik kujutas endast algul kolmelöövilist kuppelbasiilikat, mille pikkuseks oli ligi 77 meetrit. Ehitusmaterjaliks on tellis ja kivi. 68,6 x 32,5 meetrist kesklöövi katab hiiglaslik tellistest ja kivist raidkuppel. Tugipiilarid ja teised tugielemendid võeti kasutusele peale 557. aasta maavärinat, et kindlustada ehitist ja parandada selle karkassis tekkinud nihked. Põhja ja lõunakülje kandvate silluskaarte otstesse on paigutatud tugitornid, mille mass võtab kaarte kaudu vastu peakupli külgsurve. Aastal 1453, kui Konstantinoopol langes türklaste kätte, lisati veel neli minaretti ning krohviti kinni seinte ning kuplite rohked marmor- ja mosaiikkaunistused, muutes selle sakraalehitise nii islamiusuliste pühaks paigaks moseeks. Minaretid mõjutavad üsna tugevasti massiivse kiriku välisilmet. Praeguseks on mõningad seinakaunistused
ALKOHOLI AKUUTNE TOIME ALKOHOLI AINEVAHETUS ORGANISMIS Alkohol (etüülalkohol, etanool, spiritus vini) ükskõik millise alkohoolse joogi kujulorganismi viiduna teeb läbi kindla ainevahetusliku muundumise, avaldades selle käigus organismile mitmekülgset mõju. Alkoholi paikne toime on vähese tähtsusega. Alkohol, eriti kange joogi kujul jooduna, ärritab suu ja keele limaskestasid. Sellest võivad reflektoorselt sugeneda individuaalselt erineva intensiivsusega vegetatiivsed nihked: hingamine süveneb, südametegevus kiireneb ja seedenäärmete sekretsioon elavneb. Põhilist toimet avaldab alkohol organismile seedekulglast verre imendunult e. resorbeerunult. Vees väga hästi lahustuva ainena imendub alkohol maost ja peensoolest kiiresti. Alkoholi sissevõtmise järel imendub alkohol maost ja peensoolest verre, veres tõuseb alkoholi kontsentratsioon kiiresti, saavutades (tühja mao puhul) oma maksimumi 3060 min
vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud) või suikuvad (ajutise purskerahu seisundis olevad) või aktiivsed (pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad). Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks (epitsentriks). Sõltuvalt pingejõudude suundadest maapõues võivad kivimplokid piki maavärina murrangut
Bioloogilise emolüüsi võimalikuks põhjuseks on ka vale veregrupi ülekanne või reesuskonflikt (olukord, kus ema ja loote veri on erineva reesusfaktoriga) Geeniline emolüüs emolüüs tekib ...mis lahustavad punaliblede membraani, nendeks aineteks on tav. Orgaanilised lahustid, mis lahustavad membraani koostises olevaid lipiide. (nt. on lahustiks eeter, piiritus, bensiin, atsetoon, petroolium) 4. Vere reaktsioon (pH) ja selle püsivuse hoidmise võimalused. pH nihked - alkaloos ja atsidoos. Vere reaktsioon- palju on happelisi ja aluselisi ühendeid, happelised happelise suunas, aluselised leeliselise suunas. Veri on nõrgalt aluseline reaktsioon, 7ph, venoosne veri happeline, 7,35 ph. Verel on olemas kindlad mehhanismid mis ei lase verd muutuda liiga happelisemaks. Seisundit, kus organismi pH on muutunud liialt aluseliseks nim alkaloosiks (sõnast alcalis - alus) Spontaanselt toimub pH regulatsioon peamiselt hingamise kaudu (kopsud). Atsidoosi
·Konstruktiivselt saab jagada: (lüüs-)regulaator Truupregulaator Kalapääsud Kalapääsude liigitus - looduslähedased kalapääsud ·tehiskosk (bottom ramp;põhja kalle 1:31:10) ·tehiskärestik (bottom slope;põhja kalle 1:15 või lamedam ·möödaviikpääs (bypass channel,) ·kalaramp (fish ramp) Hooldus, riskid ·Füüsikaliste mõjude tekitatud vigade kõrvaldamine (nt ülemise bjefi kaldakindlustus nihkumine, kivisillutise nihked jms) ·Bioloogiliste mõjude kõrvaldamine (nt vesirotid, nõvale kasvama hakanud puud) Tehiskosk ja tehiskärestik ·Tehiskärestiku ja tehis-kose lahendusi (Fish passes, 2002): ·a kivirahnudest laotud tehiskosk või -kärestik: ühes kihis aluskihile laotud rahnud on omavahel sideainega seotud; pinnakaredus on kogu-ulatuses ühesugune; konstruktsioon on jäik ning talub suuri voolukiirusi; ühinemiskoht alaveega tuleb kindlustada;
Magma ja maakoore iseloomu järgi jagatakse vulkaanid: a) Lõhepurske vulkaanid tekivad väiksed lõhed ja siis laavavoolud, tekivad laava platood b) Keskpurske vulkaanid - Kilpvulkaanid Mauna kea - kuhikvulkaanid Etna Tuff vulkaansest tuhast moodustunud poorne ehitusmaterjal Kuumaveeallikad geisrid vulkaanide levikuga seotud 4) Maavärinad - seismograafiga - lumelaviinid - võivad kaasneda maa nihked - mudavoolud e. selid mägedes - purustused - rusuvoolud Hüpotsenter maavärina tekke kolle Tsunaami maavärina tekitatud hiidlaine Epitsenter punkt maakoore välispinnal, mille vertikklne telg ulatub hüpotsentrini Maa ja mere mõju õhu tsirkulatsioonile 1) erinev soojenemine õhurõhu erinevused 2) erinev kliimatüüp mandriline - mereline 3)vesi alalises liikumises =hoovused
Magma voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali. Sellised vulkaanid esinevad ookeanides, moodustades vulkaanilisi saari. · Seleta vulkaanide paiknemise seost maakoore ehitusega. · Millest sõltub vulkaani kuju ja purske iseloom? · TV, Ül. 2, lk. 22, 1-3 lk. 23. 6. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks (epitsentriks). Sõltuvalt pingejõudude suundadest maapõues võivad kivimplokid piki maavärina murrangut libiseda külg-, peale- või allanihke suunaliselt.
aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani. Oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. NT: Hawaii saare. 2) Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Laia levikuga. NT: Island. Maavärin. Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumiselt koos kivimite rebenemisega. Tsunami - Rannalähedases merepõhjas aset leidunud maavärina tekitatud hiidlaine. Nähtused, mis kaasnevad vulkaanidega: kaldeera, mudavool (Kolumbiuas Armero linnas), lõõmpilv, "suits" veeaur, maavärinad, hiid kraater, Kaldeera järv. Wegener. Püstitas mandrite triivi hüpoteesi. Galilei- mõõteriistade valmistaja, gravitatsiooni jõu avastaja. Newton- mehaanika seaduste avastaja
Lk 17, h 28: Suurem alternatiivkulu on riigil X, sest ta tõus/langus on järsem, kui riigil Y. P 60-50 vs T 40-30. Suhteline eelis muru niitmisel 6/5=1,2, 4/3=1,33. Muru niitmise eelis on Peetril, sest ta saaks selle ajaga pesta vaid 1,2 autot vs Toomas 1,33. Autot pestku Toomas, kuna ta saab selle ajaga niita vaid 75% muruplatsist, kui Peeter suudaks niita 83,3% platsist. 1,2<1,33 83,3%>75%. Nõudluse ülesannete juures tuleb jälgida, kas muutus toimub piki kõverat või toimuvad nihked. Kauba pakutava koguse kasvu põhjustab hinnatõus ning pakkumist põhjustab tootmiskulude vähenemine. Mikroökonoomika 14.09.2011 loeng Tasakaaluhinna ja koguse muutumine. Hinnaelastsus Hinnaelastsuse puhul räägime, kuidas reageerivad tarbijad kauba hinnamuutustele. Kui elastsus on alla ühe, siis on tegemist mitteelastse kaubaga, üle ühe elastne. Kui elastsus on 1, siis on tegemist ,,ühikelastse" kaubaga.
Eliidi funktsiooniks on ühiskonna juhtimine ja kultuuri arendamine. Eliiditeooria vaatleb ühiskondlikke suhteid peamiselt poliitiliste vahekordade aspektist, valitsemise ja allumise aspektist. Erakondade (parteide) tegevuse põhieesmärgiks pidas eliiditeooria mitte demokraatia arendamist, vaid tõelise ja väärika poliitilise eliidi kujundamist. Vaatamata eliiditeooria pessimistlikule nägemusele demokraatia võimalikkusest, 20.sajandil toimusid selged nihked võimu demokratiseerumise suunas üldine valimisõigus,valitsuste vastutus rahvaesinduse ees, sõna- ja organisatsioonide vabadus jmt. Olid muutunud demokraatliku ühiskonna korralduse lahutamatuiks elementideks. Niisuguste muudatustega pidid arvestama vana eliiditeooria esindajad. Selle tulemusena tekkis eliiditeooria uus variatsioon neolitism ehk demokraatlik elitism. Neoelitistid lähtuvad eliiditeooria põhiseisukohast, et demokraatiat s.o. rahva võimu, suveräänsust jmt
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Üldehitus PEREKONNA SEADUSED Juhendaja: õpetaja 2008 Ühiskonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik ühiskonna liikmed panustavad sellesse. On teada tuntud tõde, et kett on just nii tugev kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Kui võrrelda ühiskonda ketiga siis keti lülina võime vaadata perekonda. Perekonna edukaks toimimiseks ja kooseluks on oluline, et kõik pereliikmed panustavad ühisesse ellu. Traditsioonilistes ühiskondades peetakse tavapäraseks perekonda, mille moodustavad ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel lisaks nendega koos elavad vanavanemad. Lapse arengu seisukohalt on väga oluline perekonna, nii ema kui isa olemasolu. Perekond on esimene kollektiiv, kus laps veedab oma esimesed, isiksusliku arengu aluseks olevad kõige vastuvõtlikumad aastad. Pere kus on olemas mõlemad vanemad ema ja isa tuleb par...
Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Ehe hõbe, kuld ja vask ning paljude metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest. Maa geoloogilise mineviku uurimine näitab, et kogu Maa atmosfäär ja ookeanide vesi on alguse saanud juba vähemalt 3,5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapinna kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal olevat maapinnal asuvat paika nimetatakse maavärina keskmeks (epitsentriks). Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiste lainetena. Eristatakse keha-(ruumi-) ja pinnalaineid.
Seega kõige enam mõjutab ainevahetussündroomi kujunemist inimese elustiil: toitumisharjumused ja kehaline aktiivsus. Siseelundite ümber paiknev rasvkude on ainukesena seotud vereringega. Kõhupiirkonna rasvkoest vabanevad rasvhapped kantakse siseelunditest pärit veenide kaudu maksa. Vabad rasvhapped takistavad maksas insuliini töötlemist, insuliin jääb vabalt ringlema ja väheneb rakkude insuliinitundlikkus. Vabade rasvhapete ringlemisest tekivad ka nihked vererasvade sisalduses. Seetõttu on kõhupiirkonnas rasvaladestus kõige enam haigestumisega seotud. Ainevahetussündroomiga inimesi ohustab lisaks südamehaigustele ja insuliinitundlikkuse vähenemisele ka veresoonkonnahaigused. Kõhupiirkonna rasvumusega ülekaalulistel on kalduvus suurele vereplasma rasvhapete sisaldusele ja väikesele DHL- kolesterooli sisaldusele. Kui halva ja hea kolesterooli sisaldus veres on tasakaalust väljas, siis
lahuseid. Koomast väljatoomiseks on kiireim viis glükoosi süstimine veeni. Ka hüperglükeemiline kooma on võimalik – vereglükoosi sisaldus on väga kõrge Hüperglükeemilise kooma korral lihased pehmed, nahk kuiv, silmamunad märjad (pehmed) ? Hüpoglükeemilise kooma korral lihased jäigad (esinevad krambid), silmamunad kõvad, nahk on niiske – roosa ja higistav 3. Valkude lõhustamine ja ainevahetus. Lämmastikubilanss ja selle võimalikud nihked. Valkude lõhustamine algab maos. Mao pepsiinide ja HCl-i mõjul. Valkude lõhustamine jätkub peensooles, pankrease ensüümide ja lõplik lõhustamine peensoole enda ensüümide mõjul. Lõplik lõhustamine tähendab valgu lõhustamist aminohappeks (toimub peensooles). Aminohapped imenduvad peensoolest verre. Neid kasutatakse ära uute valkude sünteesiks. Osa aminohappeid on asendamatud (neid peab igal juhul toiduga saama, selliseid
Vere PH võib muutuda 7,0- 7,8. Väga hästi treenitud kehal on võime taluda ka 6,8. Rohkem happelisemaks minna ei saa! (kehalisel aktiivsusel muutub vere reaktsioon happelisemaks) Puhveromadused - omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola v nõrka alust ja tema soola TÄHTSAD VERE PH SÄILITAMISEL! Iseloomulik kõikidele vesilahustele. Vere puhversüsteemid: (nendega hoitakse ära vere happelised nihked, mis toimuks peale norm olukordi...) Karbonaatpuhversüsteem (transporditakse süsihappegaasi, kopsudes see vabaneb) Fosfaatpuhversüsteem Vereplasma valkude puhversüsteem Hemoglobiini puhversüsteem (hapniku transport + ka 10% süsihappegaasi) 5. Erütrotsüüdid, hulk koostis, ülesanded Erütrotsüüdid- e punalibled, vererakud; 1 mm3 veres umbes 4-5 miljonit erütrotsüüti (pm iga viies vererakk) tuumata rakud, ~1/3 massist hemoglobin
Eestis on palju levinud bioelektrilisel takistusel põhinev aparatuur (inglise keeles: bioelectrical impedence), mis kiiresti ja hõlpsasti annab tulemuse, kuid täpsete andmete saamiseks eeldab see meetod, et arvestataks oma vedeliku tarbimist ja kehalist aktiivsust enne mõõtmist. Vedeliku vähenemine organismis näitab selle meetodi puhul väiksemat rasva protsenti. Ka on kaheldav, kas selle meetodi puhul tulevad esile sportlasele olulised väikesed nihked. On mitmeid kalleid laboratoorseid meetodeid, kuid kõige soovitavamaks tuleb pidada kaliiper meetodit, mis põhineb spetsiaalse kaliipriga nahavoltide paksuse mõõtmisel erinevates kohtades üle kogu keha. See on suhteliselt odav meetod, kuid mõõtmisi peab läbi viima kogemustega spetsialist. Keskmiseks keha rasva protsendiks on meestel umbes 15% ja naistel 25%. Spordiga tegelevatel inimestel võib see olla väiksem, kuid kindlasti on see spordialast sõltuv. Keha
Tallinna Polütehnikum Joodise sulamid ja räbustid Referaat Õpilane: Sander Ankur Õpetaja: U. Muiste Tallinn 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................................................... . 3 Metallide jootmine ............................................................................................................... ..... 4 Joodised ......................................................................................................................... .. 4 Kergelt sulavad ehk pehmejoodised ........................................................................................ 5 Raskelt sulavad ehk kõvajoodised ...
materjalide hea vastupidavus niiskusele ja koormusele. Meie piirkonna ehituspraktikas enim kasutatavad soojustusmaterjalid on oma soojapidavuselt üldjuhul kõik võrreldavad, s.t. nende soojajuhtivuse näitajad erinevad vähe. Kuid vastupidavus niiskusele või koormustele võib neil materjalidel olla mitmeid kordi erinev. Vundamentide ja soklite soojustamisel on tegemist suurte niiskus- ja kasutuskoormustega: sadeveed, pinnase koormus ning osakeste liikumine, nihked, külmumine-sulamine jm võivad materjale tugevasti kahjustada ning tarindi soojapidavus võib seeläbi oluliselt kannatada. Eesti ja E. Liidu tootjad soovitavad antud otstarbel kasutada polümeerseid EPS (paisutatud vahtpolüstüreen, reeglina valge värvusega) või XPS (pressitud vahtpolüstüreen, roheka või sinaka värvusega) plaate. [3] Ühe tüüpveana võib siinkohal välja tuua kasutatavate toodete mittevastavuse eeltoodud
ennast kramplikult külmast, kommertslikust suhtumisest loovasse töösse. Tema suureks eesmärgiks on luua tõeline kunstiteos. Ja kui see aeg lõpuks kätte jõuab, siis on see eneseteostus ühtlasi tema lõpu alguseks. Nii nagu paljudes Murdochi teostes, nii ka selles romaanis on vaatluse all kitsas inimeste ring, kelle omavahelisi suhteid peenusteni jälgitakse. Nendes suhetes ei ole midagi püsivat, neis toimuvad nihked, äkilised pöörded ja isegi dramaatilised kokkupõrked. Kõik muu maailm on nagu kuskil eemal, ainult vahetevahel kuuleme selle kaugeid vastukajasid. Nagu näiteks Bradley endise töökaaslase Hartbourne pidevad kõned, mida aga Bradley eiras. Kuid seda suuremat tähelepanu osutab kirjanik üksikute tegelaste psüühikale. Peene satiirikusulega 7 lahkab ta nende omakasupüüdlikke huvisid, auväärsetes kodanlikes majades
Vene keelest kujunes mitte üksnes ühe kultuuri keel, vaid venestamise vahend. Kurb saatus ootas ka neid haritlasi, kes elades Eestis pühendasid oma talendi ja jõu vene kultuuri säilitamisele. Nõukogude võimu saabudes arreteeriti ning saadeti neist suurem osa välja. Peaaegu kõik intellektuaalid, kes moodustasid õhukese vene haritlaskonna kihi Eestis, hukkusid, mistõttu katkes ka vene kõrgkultuuri järjepidevus Eestis. Okupatsiooniajal toimusid mitmed märkimisväärsed nihked sotsiaalses plaanis, mis avaldasid oma mõju ka kultuurile. Kui rääkida vene emigrantidest Eesti Vabariigis aastatel 19181940, siis enamuse intellektuaalsuse tase oli üsna kõrge, nende staatus TsaariVenemaal võimaldas neile haridust, võõrkeelte oskust, kõrget olmekultuuri. Vastupidiselt neile olid sisserändajad, kes tulid Eestisse pärast II Maailmasõda ja eriti 1970. aastatel, pärit valdavalt rüüstatud maalt. Nende kodupaikades hävitas nõukogude võim
kõige tähtsam ränisisaldus, mida rohkem räni, seda viskoossem magma. Ka temperatuur mõjutab viskoossust, mida kõrgem temperatuur, seda väiksem viskoossus (vedelam magma). Viskoossem magma voolab aeglasemalt ja tekitab vulkaanile kõrgema koonuse. Vedel magma voolab kiiresti laiali ja ei tekita kõrget koonust. 6. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks (epitsentriks). Sõltuvalt pingejõudude suundadest maapõues võivad kivimplokid piki maavärina murrangut libiseda. Maavärinate Levik: Peamiselt laamade äärealadel ja ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
reast loetakse krüptogramm Vigenere tabel · On reegel,kuidas arvutatakse avateksti märgist ja Krüpteerimismasin ENGIMA Läbi ajaloo on sifeerimisel püütud kasutada abivahendeid Sakslased konstrueerisid 1930tel aastatel elektromehaanilise krüpteerimismasina ENGIMA, mille sifrid pidid olema murdmatud · ENGIMA oli keerukas substitutsioonipermutatsioonsiffer, kus võtmena anti ette rootorite (3-8tk) (substitutsiooni) nihked · Rootor oli mõlemalt külejlt 26 kontaktiga ketas, mis realiseeris tähestiku permutatsiooni · Rootoreid oli kolm ja iga tähe sifreemisel liigutati viimast rootorit ühe sammu võrra · Kui viiimane rootor oli teinu 26 sammu (täisringi), liigutati eelviimast rootorit nagu auto kilomeetrilugejas · Niivisi savtuati 26x26x25 = 17 576 rootorite asendit ehk erinevat substitutsiooni, See võte arvati 1930-40tel olevat murdumatu.
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga. Pol...
domineerivad kaks momenti: vastastikuse abistamise ja truuduse nõue vanuse, soo, sotsiaalse seisundi ja haridustaseme poolest sarnanevate inimestega. Inimesed keda me eelistame, tunduvad sarnanevat meie endiga enam, kui nad seda tõepoolest on. ARMASTUS Armastus on eriline psüühiline seisund, milles peitub hulgaliselt psühholoogilisi väärtusi. Armastuse algus tähendab suurt märkamatut muutust. Inimeses toimuvad salapärased nihked: me näeme tulemust, kuid muutuste kulgu ei märka ega oska seletada. Püsivad on suhted, mis põhinevad ühesugustel armastuse stiilidel. See, et armastus sisaldab hoolitsust, ilmneb kõige selgemini ema armastuses lapse vastu. Ükski armastusavaldus ei tunduks meile siiras, kui näeksime, et ema väikelapse eest ei hoolitse, ei toida teda korralikult, ei vannita, ei taga lapse heaolu. Armastus on aktiivne hoolitsus selle eest, mida me armastame.
suhtes koormuse mõjumise sihis ja paindedeformatsioon on tühine); - varda ristlõikepinnas (yz) mõjub lõikele vastav nihkepingexy ja sellele vastavtekib y-telje sihiline deformatsioon v; - nihkepingete paarsuse tõttu tekib ristlõike ristpinnas (zx) nihkepinge yx ja sellele vastav x-telje sihiline deformatsioon u; - nihked u ja v, suhtelised osanihked xy = v u ja yx = u v ning suhteline nihkedeformatsioon xy = yx = xy + yx sõltuvad koormuse F väärtusest; kontaktpinnal tekivad survedeformatsioonid; - kontaktpinnal mõjub muljumispinge C (mis on olemuselt normaalpinge);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
