1921. aastal saanud Adolf Hitler ning millel õnnestus 1930. aastate alguses Saksamaal võimule tõusta. Et küsida, kuidas õnnestus natsidel võimul püsida, tuleks arvesse võtta seda, kuidas nad üldse võimule tulid. Esimese maailmasõja käigus oli Saksamaa saanud suure löögi. Seda mitte ainult oma majanduse ja rahva, vaid ka oma rahvusliku uhkuse pihta, mille tõttu kujunes rahvuslik uhkus Saksamaal üsna hellaks teemaks. Seepärast kujuneski Hitleri eesjuhtimisel natsipartei põhieesmärgiks taastada Saksamaa kunagine hiilgusaeg ning saavutada täielik sakslaste domineerivus. Hitler teadis, mis valmistas inimestele pahameelt ja oskas seda oma partei jaoks ära kasutada. Nõnda sündis Hitleri algatatud Aaria rassi ideoloogia, mille kohaselt peeti juute ja mustlasi alamrassideks ning „puhtatõulisi“ sakslasi ülemrassiks. Taoline ideoloogia hakkas Saksamaal üpriski kiiresti populaarsust koguma ning üsna pea saigi natsiparteist valitsev partei. Olukorra
Pärast 1923. aastal korraldatud mässukatset Münchenis olid natsiparteid keelatud ning Hitler pidi veetma aasta vangistuses, kus ta alustas raamatu "Mein Kampf" ("Minu võitlus") kirjutamist. Selles teoses sõnastas Hitler oma ideoloogia põhimõtted, milleks oli eesmärk luua nn uus kord. Selleks oli vaja kõrvaldada demokraatia, kommunism, juutlus ja teised "õõnestavad tegurid" ning saavutada sakslaste rassiline puhtus. Hitler hakkas kiirelt poolehoidu koguma, kui natsipartei sai võimaluse uuesti avalikult tegutseda. Neis nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste ning seetõttu toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklass.(1932. aasta parlamendivalimistel said hiterlased üle kolmandiku saadikukohtadest ning..) 1933. aasta jaanuaris nimetati Adolf Hitler valitsusjuhiks. Kuu hiljem toimus Berliinis parlamendi hoone põleng, milles süüdistati kommuniste. Kehtestati
Saksamaa Adolf Hitler Eluaastad Vanemad Elatise teenimine Sõjaväkke astumine Müncheni rügement Diktaator “Mein Kampf” (“Minu võitlus”) A. Hitleri kirjutatud raamat Ideoloogia põhimõtted Versailles’e lepingu tühistamine Rassiline puhtus Weimari vabariik Nime kujunemine Avaliku demokraatia vastased Totarlism Hirm kommunismi ees Natsionaalsotsialistliku partei ja ideoloogia kujunemine Saksa Töölispartei Natside esimees Hitleri rünnakrühm Natsipartei Toetajad Parlamendivalimsed Valitsusjuht Diktaktuuri kujunemine Parlamendihoone põleng Erakonnad Füürer Riigireetmine Kodanikuvabadused SS Salapolitsei Majandus- ja välispoliitika Majanduskriis Sõjaline võimsus Riigi laenud Uued tehased ja vabrikud Versailles’ rahulepingu tühistamine Täname kuulamast!
TABEL ADOLF HITLER JOSSIF STALIN RAHVUS austerlane grusiin SÜNNIDAATUM 20. aprill 1889 21. detsember 1879 SILMAPAISTEV OMADUSHiilgav kõnemees, tahtejõuline, julm Ülbe, isekas, enesekindel, umbusklik, sallimatu MISSUGUSE PARTEI NSDAP - Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei NL Kommunistlik Partei - kommunistid JUHT? (natsipartei) - natsid Nationalsozialistische Arbeiterpartei VAATED/VEENDUMUSED · Sakslased suudavad rajada uut tüüpi Kommunistlikud vaated: tulevikuühiskonna (saksa rahvuse idee) Kõik olgu ühtviisi võrdselt vaesed · Juutidesse ja mustanahalistesse suhtus viha ja Tähtsaim on pan...
Turumajandus- kujundas Sotsiaalse Plaanimajandus Turumajanduse--majandusliku vabaduse kõrval püüti tagada kõigi elanike heaolu Majandusmudel oli edukas Majandusmudel weak as fuck ja jäi Saksa liitvabariigist maha ning inimsed soovisid Läände elama minna, mille tagajärjel rajati Berliini müür(1961) Denatsifitseerimine- NATSIPARTEI Denatsifitseerimine- NATSIPARTEI keelustamine ja hukkamõistmine;; keelustaamine ja hukkamõistmine;; natsidega seondava eemaldamine natsidega seondava eemaldamine avalikust elust avalikust elust Külma sõda (1945-1991) *Lääneriikide demokraatia ja idaploki kommunismi reziimi ja pikaajaline vastaseis erinevates eluvaldkondades Eluvaldkonnad: 1)Diplomaatide riigist välja saatmine 2)Võidurelvastumine
1920. aastate alguses valitsesid Saksamaa linnade tänavatel kaos ja anarhia. Majanduskriisi tagajärjel oli tööpuudus Saksamaal aastatel 1929 – 1932 kasvanud 3 miljonilt töötult 6 miljoni töötuni. Weimari mõõdukad parteid ei suutnud tekkinud olukorras lahendust leida ja kui üks valitsus teise järel sündmuste survel kokku varises, hakkasid parlamendivalimistel üha suuremat edu saavutama äärmusparteid. 1921 – luuakse natsipartei raames SA – rünnakrühmlased (kannavad pruune särke). Nende ülesandeks oli terroriseerida poliitilisi vastaseid. Juhtis E.Röhm. 1925 – luuakse SA raames ka SS, mis oli kaitsemalev – ülesandeks parteisisene kontroll. SSist saab kõikvõimas organisatsioon, kes hakkab ellu viima juba sõjapäevil natsipoliitikat. 1933 – luuakse SA raames Gestapo- salajane riigipolitsei. Loodi ka koonduslaagreid, kuhu saadetakse SS i ja Gestapo poolt
Carmen Keerde Hitleri võimuletulek Saksamaal Referaat Juhendaja: K. Küngas Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................3 1. HITLERI NOORUSAASTAD...................................................4 2. HITLERI TEE POLIITIKASSE...................................................4 3. NATSIPARTEI ASUTAMINE...................................................5 4. SAKSLASED JÕUAVAD HITLERIGA KOKKULEPPELE...............5 5. KOGU VÕIM HITLERILE......................................................7 KOKKUVÕTE.....................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................9 2 SISSEJUHATUS
diktatuur - sõjalisel teel saadud võim, juhib diktaator. fasistlik arhitektuur - totaalse võimuga riikides ehitatakse väga võimsaid ja suurejoonelisi ehitisi,sageli klassitsistlikus stiilis,et näidata juhi vägevust . fasist- itaalias võimule tulnud rahvuslik fasistlik partei, parempoolne ideoloogia rahutused rahvuse osatähtsust . 8 paragraaf 20-30a. diktaatorid - NSVL - Stalin kommunistlik partei itaalia - mussolini saksamaa - natsipartei hitler Kolmas Riik - natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870.aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhtiv Suur-Saksamaa.
Hitler koos kaaslaste ja rünnakrühmlastega (SA) võttis poliitilisel koosolekul "Bürgerbräukelleris" vangi Baieri valitsusjuhi ja kuulutas, et Berliinis asuv keskvalitsus on kukutatud. Ta lootis, et armee toetab teda, kuid eksis. Mäss suruti järgmisel päeval maha. Hitler mõisteti 5 aastaks vangi, kuid vabanes 9 kuu pärast. Vanglas kirjutas ta oma vaadetest raamatu "Mein Kampf" ("Minu võitlus", ilmus 1925). 1920. aastate teisel poolel igasuguste äärmuslaste, sealhulgas natsipartei mõju vähenes, kuid majanduskriisi ajal suurenes taas. 1929. aasta majanduskriis tabas Euroopa riikidest kõige valusamalt just Saksamaad. (USA laenud lakkasid, kuid võlgu ja reparatsioone tuli tasuda). Tööstustoodangu hulk langes sajandivahetuse tasemele, töötuid oli 8 miljonit. Rahvas süüdistas raskes olukorras valitsust, NSDAP populaarsus hakkas jälle suurenema. Juulis 1932 hääletas parlamendivalimistel NSDAP poolt 13,7 miljonit inimest, natsid said 1/3 parlamendikohtadest
Kontroll inimeste eraelu üle, Inimeste eraelu ei terror ja hirmuõhkkond kontrollita Riigi suur roll majanduses Riik ei sekku majandusse Saksamaa, NSV Liit, Itaalia Enamik Euroopa riike (sh. Eesti) Diktatuuririigi tunnused Suure võimuga riigijuht (n. Hitler, Stalin, Mussolini) Juhikultus (riigijuhi jumaldamine) Parlamenti pole või on võimuta (n. Ülemnõukogu NSV Liidus) Üksainus erakond (n. Saksamaal natsipartei, NSV Liidus kommunistlik partei) Üksainus ametlik maailmavaade (n. natsionaalsotsialism, kommunism, fasism) Tsensuur (kontroll ajakirjanduse ja hariduse üle) ning propaganda (oma riigi ja riigikorra ülistamine) Salapolitsei suur mõju (n. Gestapo Saksamaal) Teisitimõtlejate ja vähemuste (n. juudid Saksamaal) tagakiusamine Diktatuuririigi tunnused Arreteerimised ilma kohtuta, terror ja hirmuõhkkond (n. küüditamised NSV Liidus) Majandus on riigi kontrolli all ja teenib riigi huve (n
*Salapolitsei (poliitiliste vastaste vastu) -rassilise puhtuse tahamine (eraelu - GPU (Riiklik Poliitvalitsus *Koonduslaagrid kontrollivad seadused) - küüditamine: vangi- ja *Tsensuur ajakirjanduses *keelustati teised parteid ja parlament koonduslaagrid GULAG (ku *Tööandjad ja töövõtjad - *veriselt kõrvaldati natsipartei ja poliitilised vastased) korporatsioonid (vastuolude opositsioon - rahvavaenlaste hulk 4% lahendamine, vältimaks streike ja *julgeolekuamet, Hitlerile alluvad *majanduse allutamine riigi suurvallandamisi) kontroll! relvastatud rühmitused ettevõtete riigistamine
a Konverentsid Teise maailmasõja ajal peeti NSVL-i, USA ja Suurbritannia juhtide vahel konerentsid, milles arutati Saksamaa ja Jaapani purustamist ning sõjajärgse maailmakorralduse küsimusi. Teherani konverents 28. november 1. detsember 1943. a Jalta konverents 4. - 11. veebruar 1945. a Potsdami konverents 17. juuni 2. august 1945. a Adolf Hitler 1889-1945 Baieri sõjavägi ``Mein Kampf`` Natsipartei reorganiseerimine Käsk tungida Poolasse 30. aprillil 1945 tegi enesetapu Jossif Stalin 1879-1953 NSVL-i riigijuht Kaks korda Siberis Kiire majanduslik areng Juhtis sõjategevust Fat Man (Paks Mees) Nõukogude väed Stalingradi lahingus Kasutatud kirjandus http://www.koolielu.ee/pages.php/03070204?txtid=2301&get=0. 8. detsember www.laborint
Protsessi peasüüdistajad olid Robert H. Jackson Ameerika, söör Hartley Shawcross Suurbritannia, R. A. Rudenko Nõukogude Liidu ja François de Menthon koos Auguste Champetier de Ribes Prantsusmaa poolel. Lisaks oli neil kõigil ka teisi vähem tähtsaid abistajaid. Protsess algab Rahvusvaheline Sõjatribunal avati 18. oktoobril 1945 Berliini Ülemkohtus. Süüdistati 24 sõjakurjategijat ning kuut kriminaalset organisatsiooni. Need olid Reichi valitsuskabinet, natsipartei juhtkond, organisatsioonid SS/SD, Gestapo, organisatsioon SA ja Hitleri peastaap. Süüdistatavatele heideti ette 4 punkti: Osavõtt avalikust plaanist või vandenõust, mille tagajärjel pandi toime kuriteod rahu vastu Planeerimine, algatus ja sõjaagressioonide toetus ning teised kuriteod rahu vastu Sõjakuriteod Kuriteod inimsuse (inimõiguste) vastu.
Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklass. 1932. aasta parlamendivalimistel said hitlerlased üle komandiku saadikukohtadest ning 1933. aasta jaanuaris nimetati Adolf Hitler valitsusjuhiks. Esialgu tegutsesid natsid põhisseaduste piirides, kuid pärast parlamendi hoone põlengut aastal 1933 sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad v.a natsipartei saadeti laiali. Keelatud olid ka ametiühingud. Parlament kaotas oma tähtsuse ning nii võttis Hitler endale ka riigipea rolli. Tegelikkuses muutus ta diktaatoriks. Demokraatlik kord säilis Suurbritannias ja Prantsusmaal, sest nad ei kandnud I Maailmasõjas nii suurt kahju ja nendes riikides oli demokraatlikud traditsioonid mõnevõrra tugevamad ning majandusprobleemid polnud nii suured. Minu arvates ei olnud diktaatorlik käitumine riikides hea. Algul lubati lihtrahvale head tuleviku aga
Mille poolest sarnanesid, mille poolest erinesid Nõukogude Liit ja natslik Saksamaa? Esimene maailmasõda ning ülemaailmne majanduskriis panid aluse diktatuuride tekkele Euroopas. Rahvas muutus rahulolematuks. See andis aga tõuke äärmuslikele liikumistele. Näiteks Venemaal said võimule kommunistid 1917. aastal eetsotsas Leniniga. 1929. aastal tuli võimule Stalin. Ka Saksamaal hakkas diktatuur kujunema. 1933. aastal sai võimule Saksamaal Hitler. Kuid mõlemal on nii sarnaseid kui erinevaid tunnusjooni. Nõukogude liidus kontrollib riik kogu kultuurisfääri. Massiteabevahendid, samuti film ja teater kuulusid täielikult parteilis-riiklikule aparaadile. Kultuuriloominguga said tegeleda vaid need, kes kuulusid vastavatesse ametlikesse organisatsioonidesse: kirjanike, kunstnike või heliloojate liitu. Inimesed, kes tegelesid loominguga väljaspool neid liite, võrdsustati kontrrevolutiooni ja vaenuliku propaganadaga. Kahjulikuks kuulu...
1943 aastal loodi teine rinne Normandias. 8. mai 1945 kapituleerus Saksamaa. 6., 9. august 1945 kasutas USA Jaapani vastu tuumarelva. 2.september 1945 Jaapan kapituleerus ja lõppes Teine Maailmasõda. Oska võrrelda Nõukogude ja Saksa okupatsiooni Eestis. · NSVL Kõrgemad ametikandjad eestlased. Saksamaa - Kõrgeim ametnik sakslane · NSVL Kommunistlik partei. Saksamaa Natsipartei · Sarnased Repressioonid, kumbki ei tunnistanud Eesti iseseisvust, Kohaliku elu korraldamine eestlased, Üheparteisüsteem, küüditati inimesi Tunne Eesti ajalugu II maailmasõjas! · Eesti valitsus kirjutas 28.sept alla baaslepingule. 17.juuni 1940 okupeeris NSVL Eesti. 6.august 1940 Eesti NSV Liidu koosseisu. 14.juuni 1941 toimus Eestis massiküüditamine. Jan 1944 Punaarmee uuesti Eesti piiridel.18.sept 1944 üritati taastada EV.
Saksa Töölispartei, Müncheni õllekeldri puts- Hitleri algatusel, algatati mäss mis suruti kiirelt maha, Puna särklased- rünnak rühmad peksid kommuniste. Mein Kampf-raamat hitlerilt. Hitleri põhiideed- Suur- Saksamaa, saksaste ühendamine ühte riiki, Versaills' rahu tühistamine. Demokratilikud riigid.Rassiline puhtus. KRISTalliöö-10.nov.1938.a. saadeti laarisse, rassism-mustlaste, homode ja vaimuhaigete suhtes. PIKKAde nugade ÖÖ- SA juhtide tapmine 1934. e. puhastus omadeseas. SS- natsipartei kitsevägi, eliit(natisde eliit)´+relva SS osa sõjaväes. GEStapo- Julgeolek. nukimise hirmutamise otganisatsioon. Salapolitsei.Hitlerijugend-Noorteorgan. kõike tuntum. HITLER JA versailles' rahuleping- Reinitsoon selle lepingulõhkumis, osales Hispaania kodusõjas, Hakkati relvi siiski tootma. ansluss- Liit Itaalia ja Jaapaniga(austria liitumine) hiljem
nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks, mille esimeheks sai Adolf Hitler. Nende eesmärk oli muuta taas Saksamaa suureks, tugevaks ja jõukaks. Esialgu nende kavatsus võimule pääseda nurjus, kuid 1932. aasta parlamendivalimistel said nad üle kolmandiku saadikukohtadest. 1933. aastal nimetati Adolf Hitler valitsusjuhiks. Algselt tegutsesid natsid põhiseaduse piires, kuid 1933. aasta veebruaris kehtestati üheparteisüsteem ning kõik erakonnad peale natsipartei saadeti laiali. Nii määras Hitler ennast diktaatoriks ning riigis hakkas kehtima natsionalistlik diktatuur. Demokraatia säilis riikides, mis polnud sõjas kandnud nii suurt kahju või kus demokraatlikud traditsioonid olid mõnevõrra tugevamad. Headeks näideteks võib tuua Suurbritannia ja Prantsusmaa. Neis riikides olid samuti majanduskriisid ja sõjajärgsed kahjud suured, kuid nad suutsid siiski demokraatia säilitada ning ei vajanud selleks karmikäelist poliitikat
Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad) 1. Saksamaa 1930. aastail. (Natsipartei võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja natside sisepoliitika)? Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused riigilipuseadus; riigikodanikeseadus; saksa vere ja au kaitseseadus. Natside majanduspoliitika. NSDAP Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, mis 1920. Aastate alguses oli üks paljudest väikeparteidest, kuid karismaatilise liidri Adolf Hitleri juhtimisel tõusis 1930. Aastate alguses tõsiseltvõetavaks poliitiliseks jõuks. Hitler kirjutas vanglas (NSDAP programmdokument ) - ,,Minu Võitlus'' 1921 SA : Rünnakrühm, kandis pruunivorme (pruun katk) Ülessanne : Arv kasvab miljonini ; Juhiks: Ernst Röhm . Ül: terroriseerida partei poliitilisi vastaseid. 1934 Konkurendid on Hitlerile ohuks ja SA juhtkond h...
Selle alluvusse loodi veel väiksemaid ministeeriumeid. Sõjatoodang kasvas 12 korda. Tööpuudus kadus täielikult. Norras, Austrias, Baltiriikides, Tšehhoslovakkias olid tugevad natsiparteid. Nende ülesaneks oli ettevalmistada ühiskonda Hitleriga liituma, kui sõda peaks tulema. Natsiparteid vihkasid kõige enam kommunisme, kuna nende ülestõus tõi neile Esimeses maailmasõjas kaotuse. Plaaniti kukutada kommunismi Venemaal. Nürnbergis asus natsipartei peakorter. 1938 – „kristallöö“. Rahvas oli propaganda poolt nõnda üles köetud, et juudiviha pääses valla. Sel ööl peksti, hävitati ja tapeti juute ja nende vara. Märtsis toimub juba Austria vägivaldne liitmine Saksamaaga. Seejärel viidi läbi referendum, kus 99% „toetas“ liitumist. Natsiparteid olid riigisiseselt suure töö ära teinud. (Kõik tulemused, mis on üle 90% ei ole enam eriti demokraatlikud) Märts – Anschluss – Austria on liidetud
repressiivaparaadi loomine: 1921 – loodi NSDAP toetuseks SA (rünnakrühm e. pruunsärklased. Ülesanne terroriseerida NSDAP vastaseid. Juht – Ernst Röhm. 30.apr.1934 - „pikkade nugade öö“- Hitler likvideerib SA juhtkonna (250 – 300 juhtivat tegelast tapeti, s.h.E.Röhm). Sel ajal oli SA – s 1 miljon meest. 1925 – eraldus SA-st SS – Hitleri ihukaitsevägi (parteisisene politsei). Pärast SA likvideerimist muutus SS natsipartei eliitorganisatsiooniks – mustsärklased. Kontrollis kogu riigi – ja politseiaparaati, oli natsliku poliitika peamine elluviija. ALGAS SS AEG. Tänavakakluste aeg oli möödas, algas koonduslaagrite aeg. 1933 – loodi Gestaapo – salajane riigipolitsei. SD – poliitiline luureorgan SS ja Gestaapo tähtsaim juht oli H. Himmler. 1935 – nn. Nürnbergi seadused: juutidelt võetakse kodakondsus abielud aarialaste ja juutide vahel tunnistati kehtetuks
Prantsusmaa ja Suurbritannia argus Saksamaale vastu hakata andis Hitlerile võimaluse enda vägesid koguda ning lubas Hitleril teha algust II maailmasõjaga. Saksamaa aina jultumaks muutunud välispoliitika viis 1938. aastal Austria ühendamiseni Saksamaaga, mida nimetatati anslussiks. See sai natside eluruumi laiendamise alguseks. See tõi ärevust demokraatlikes maades, et Hitlerit rakse maha rahustada. Lääs ei olnud selleks ajaks ka oma sõjatehnikat piisavalt arendadnud ning see andis natsipartei juhile veelgi rohkem julgust. Järgmine ohver oli Tsehhoslovakkia, keda Hitler ähvardas sõjaga kui Sudeedimaad ära ei anta. Lääs soovis Hitleriga kokkuleppele jõuada sõja vältimiseks ja seda Hitler näi selles lääneriikide nõrkust ja Saksamaa muutus sellega tõsiseks agressoriks Euroopas. Selline tegevus pidi lõpuks viima sõjani, kuna demokraatlikud lääneriigid ei saanud teha rohkem järel andmisi.Pärast Hitleri rünnkaut Poolas kuulutas lääs sõja Saksamaale
Tuntuimateks skulptoriteks tol ajal olid Arno Breker ja Josef Thorak. Arno Breker oli 3 tuntud kui Hitleri lemmikkunstnik. Ta on suurel hulgal tuntud inimeste pronksportreesid valminstnud, näiteks Adolf Hitler'i, Albert Speer'i, Richard Wagner'i, Paul von Hindenburg'i ja paljude teiste. Skulptuure asetati avalikesse kohtadesse propaganda eesmärgil. Näiteks uue riigikantselei hoone ees olevad kaks kuju, die Partei ja die Wehrmacht kehastasid natsipartei ja armee aariapärast olemust. Arhidektuur Natsismile omane arhidektuur sai alguse kui sai valmis Zeppelinfeld staadium Nürnbergis, kus hakati regulaarselt paraade ja muid üritusi pidama. Kolmanda Reiigi arhidektuurile võib omaseks pidada suurusehullustust. Kuid Hitleri kõige suuremaks arhidektuuriliseks eesmärgiks võiks pidada Berliinist Welthauptstadt Germania loomist. See oleks olnud terve maailma pealinn, ning Berliin plaaniti täiesti ümber ehitada
Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad) 1. Saksamaa 1930. aastail. (Natsipartei võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja natside sisepoliitika)? Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused. Natside majanduspoliitika. 1929. aasta majanduskriis teravdas Saksa sisepoliitilist olukorda. 1931 palus reparatsioonide maksmiseks pikendust 1932 teatas reparatsioonide maksmise lõpetamisest Hakkas taas kasvama äärmusparteide populaarsus. Hitleri/NSDAP loosung – tuua riik välja majanduskriisist, taastada Saksa sõjaline võimsus. 1933 Hitler sai valitsusjuhiks-kantsleriks. 1934 pikkade nugade öö. 1935 võeti vastu Nürmbergi seadused: juutidelt võeti kõik kodanikuõigused; keelustati juutide ja sakslaste abielud. 2. Maailma riigid 1920ndatel ja 1930ndatel. Arutle: Miks osades riigid läksid üle diktatuurile, osades aga säilis...
Aaria rass (kõrgemad esindajad sakslased) pidi saama maailma valitsejaks. Siseriiklikult oli natside eesmärk konkureerivate poliitikate/poliitikute kõrvaldamine ning sakslaste rassilise puhtuse saavutamine. Esialgu tegutsesid natsid põhiseaduse piirides. Valitsusse kuulus ka teiste erakondade esindajaid. Kuid 1933. a toimus Riigipäevahoone põleng, mille süüdlaseks peeti kommuniste. Valitsus sai parlamendilt erakorralise loa moodustada üheparteisüsteem. Kõik parteid peale natsipartei keelati. Samuti ametiühingud. Parlament kaotas oma tähtsuse, pärast riigipresident Hindenburgi surma võttis hitler endale ka selle ameti. Tegelikkuses muutus ta diktaatoriks e. Füüreriks(saksa k juht). Demokraatlikult valitud võimuorganid asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega. Ettevõtete juhid said õiguse tootmis-ja haldusküsimusi ainuisikuliselt lahendada. Juhtidele mitteallumine võrdus riigireetmisega. Kodanikuvabadused kaotati. Asendati riikliku
Majan- suur töötute arv, usaldamatus paberraha suhtes, ettevõtete pankrotistumine. Roosevelt kriis: suurendas järsult riigivõlga, suurendas makse, et koondada föderaalvõimu kätte palju raha, valitsus investeeris raha suurtesse ehitusprojektidesse. Nats revolutsioon- kommunistide, sotsiaaldemokraatide ja katolooklaste-massiline arreteerimine. Riigijuhtimises kaotati föderalismi põhimõte, keelati kõik poliitilised parteid,ametiühingud, kultuurielu natsipartei ideoloogia kontrollialla. Fasismi tunnusjooned: streikimine keelustati, ametiühingute asemel loodi ettevõjaid ja töölisi, keelustati kõik poliitilised erakonnad, kehtestati fasistliku partei täielik monopol massiteabevahendite,kasvatuse, hariduse valdkonnas. Uus majanduspoliitika: (nep) toidujaotuse senine kord kaotati ning talupojad said loa müüa oma toodangu ülejääke. Seaduslikuks muutusid turg, erakaubandus ja väiketööstus
ta oma raamatus äkilise türannina. · 1913. aastal pages ta Münchenisse, et pääseda Austria sõjaväest. · Kui Saksamaa kuulutas 1914. aastal Venemaale sõja, astus Hitler kärmelt vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke. · Pärast laatsaretist väljakirjutamist töötas ta sõjaväe heaks sellega, et jälgis Müncheni äärmusgruppide poliitilist meelsust. · Astumine sellesse parteisse, millest varsti sai natsipartei, viis Hitleri aktiivsesse poliitikasse. · Kui ta 1923. aastal Landsbergis vangis istudes ,,Mein Kampfi" kirjutas, tekitas Viin temas üksnes ,,süngeid mõtteid" ja ta nimetas seal veedetud aega ,,kõige kurvemaks perioodiks" oma elus. · See andis tema elule esmakordselt mõtte, andis talle seltsimehed, välise distsipliini. Regulaarse tegevuse, heaolutunde ja mis kõige olulisem kuuluvustunde. · 1923. aasta novembris toimus Baierimaal
Muusikali ,,Cabaret" retsensioon Käisin 15.detsembril 2012.a. Nokia kontserdimajas vaatamas muusikali ,,Cabaret" Vanemuise teatri esituses. Antud muusikal on loodud Christopher Isherwoodi jutustuse ja sellel põhineva John Van Druteni näidendi ainetel. Tegemist on osaliselt autobiograafilise teosega, milles kirjeldatakse autori viibimist Berliinis vahetult enne natsionaalsotsialistide võimuletulekut. Teose tegelasteks on inimesed, keda reziimivahetus Saksamaal kõige otsesemalt ohustas. Muusikaliks vormisid antud süzee helilooja John Harold Kander ja laulusõnade autor Fred Ebbi. J.H.Kanderi ja F.Ebbi kõige edukamateks muusikalideks peetaksegi ,,Cabaret" (1966) ja ,,Chicagot"(1976). ,,Cabaret" tegevus toimub Berliinis vahetult enne natsionaalsotsialistide võimuletulekut. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe Kit-Cat klubi sillerdavasse atmosfääri ja kohalikku tähte Sally Bowlesi. Ku...
9. Pariisi rahukonverents, rahulepped ja muutued poliitilisel kaardil * Pariisi rahukonverentsil lõpetati sõjaseisukord Saksamaa liitlastega * Austria jagati neljaks okupatsioonitsooniks * Kinnitati Potsdami konverentsi otsuseid Saksamaa suhtes (nn ,,4 De-d": demokratiseerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine ja demonteerimine) Mõisted Hitler Saksamaa natsipartei juht. Saksamaa füürer 1933-1945 Stalin Nõukogude Liidu juht 1924-1953 Mussolini Itaalia duce aastatel 1922-1945 Roosevelt USA 32. president 1933-1945, sõlmis liidu Sb ja NL-iga Hitleri vastu Molotov NL riigitegelane, Stalini lähedane abiline, MRP sõlmija Saksamaaga Ribbentrop Sa välisminister 1938-1945, MRP Curchill Sb peaminister 1940-1945 Rommel Saksa kindral, kes Aafrikas lääneriikide astu sõdis. Eisenhower Liitlaste vägede ülemkomandör Euroopas
Arutle: Miks osad riigid läksid üle diktatuurile, osades aga säilis demokraatia? Osades riikides säilis demokraatia, sest I MS olid sõjas peale jäänud peamiselt demokraatlikud riigid. Kuid samas mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, sest oli demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus. Diktatuuride tekke põhjused: pettumine Versailles ' süsteemis ning demokraatlikus riigikorralduses , majanduslikud raskused. 3. Saksamaa 1930.aastail. Natsipartei võimule saamise põhjused? Hitleri sise- ja välispoliitika (pärast võimule saamist) 1932. aasta valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond. Hitler oskas hästi manipuleerida ning kasutas majanduskriisi oluokorda ära, majandus oli nõrk jms. Sisepoliitika- Hitler loob sõjaväe, keelustab kõik erakonnad, võtab juutidelt ära kodakondsuse. Riigikogu hakkab juhtima majandust ning tööpuudus kaob, majandus tõuseb.
taasrelvastumises ja agressioonis. 3. Demokraatia kriis - Demokraatliku korda süüdistati kõikides maailmasõjale järgnenud hädades, mitmed ühiskonnagrupid olid demokraatia vastu. Demokraatlik võim ei suutnud toime tulla suure majanduskriisi tagajärgedega. Toimus pidev erakondade omavaheline kemplemine. PEAMISED TUNNUSED? 1. Üheparteisüsteem (natsionalistlik saksa töölispartei) Kõik erakonnad peale natsipartei saadeti laiali Parlament kaotas oma tähtsuse 2. Propaganda ja tsensuur Ülistamine, tõe moonutamine Ajakirjanduse piiramine 3. Sõna ja teised kodanikuvabadused kaotati ja asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle. Kodanikuõiguste (nt valimisõiguste) piiramine Inimõiguste rikkumine ja reparatsioonid Rassiline puhtus taheti saavutada Seadustega piirati juutide õigusi
rääkisid kodust ja kallimatest. Miski ei ennustanud talle kõrgeid ametikohti. Pärast laatsaretist väljakirjutamist töötas ta sõjaväe heaks sellega, et jälgis Müncheni äärmusgruppide poliitilist meelsust. See töö viis teda kontakti tegutsema hakanud Saksa Töölisparteiga, mis oli äsja loodud kui üks paljudest natsionaalrassistlikest äärmusgruppidest. Astumine sellesse parteisse, millest varsti sai natsipartei, viis Hitleri aktiivsesse poliitikasse. Siiski ei ennustanud veel tol hetkel miski tema tähelendu poliitilises elus. Tal polnud poliitikaalaseid kogemusi, märkimisväärset positsiooni ega ka juurdepääsu võimukoridoridele. Kuid oma ülejäänud eluaastate jooksul tõmbas Hitler endale avalikkuse tähelepanu: oma autoriteedi taastamisega pärast kurikuulsat läbikukkunud putsi; propagandadriumfiga oma kohtuprotsessil, aga ka oma lagunenud partei ülesehitamisega pärast
saama maailma valitsejad. 3) Riigis tuleb tagada kord. 4) Demokraatia ja kommunismi teede levikut tuleb takistada. 5) Juudid, enamus mustlastest ja slaavlastest tuleb hävitada, sest need on alamad rassid. 14. Natside ümberkorraldused, nende elluviimise põhjused. Ümberkorraldused Ümberkorralduse põhjused Pärast riigipäevahoone põlemist kehtestati Kogu võim koonduks ainult natsipartei üheparteisüsteem. Tulekahjus süüdistati kätte. kommuniste. Kantsleri ja presidendi ametikoht ühendati, Hitler soovis olla Saksamaa ainuvalitseja. Hitlerist sai füürer. Keelati ametiühingud. Et töölised ei saaks enda õigusi kaitsta ja riigil oleks lihtsam neid oma võimule allutada.
Nii täidetigi koonduslaagrid alguses kommunistide ja demokraatidega. Rassistliku ideoloogia rakendusele võtu esimeseks märguandeks oli juutide äride boikoteerimine Berliinis 1933.aastal. Üle Saksamaa toimusid mõne järgneva aasta jooksul juudivastased vägivallaaktid. Lihtsalt ei pääsenud ka sakslased. Nad pidid tõestama oma kuulumist aaria rassi. 1935.aastal vastuvõetud määrusi nimetati Nürnbergi dekreetideks, kuna nende välja andmis kohaks oli Nürnberg. Natsipartei koosolekul vastuvõetud määrused tsementeerisid edasise eraldamise sakslased saksa juutidest. Teise määruse kohaselt olid keelatud erinevate rasside abielud ja seksuaalsuhted, kodakondsuse kaotasid võõraste rasside esindajad, nende hulgas juudid ja mustlased. Väga paljud määrused ja dekreedid olid koostatud nii, et saksa juutidel oli võimatu elada Saksamaal normaalset elu. Natsipolitsei eesmärgiks oli sundida juute Saksamaalt lahkuma. Selleks valmis olnud juudid olid siiski
Tsehhi liitis ta endaga ja Slovakkiast sai marionettriik. e) tegevus Hispaania kodusõjas vabariikliku korra vastu tõusis üles kindral Franco, ning saksamaa(ja ka itaalia) toetas teda saates Franco poolele oma sõjamehi ja ka relvastust. See oli väga julm ja verine sõda 17. Isikuid: a) Chamberlain inglismaa peaminister. Oli enda ülesandeks maailm rahusse veeretada kuid ei saanud hakkama b) Hitler Saksamaa führer. Natsipartei esimees. Osales 2.maailmasõja vallapäästmises ning samuti oli eestvedajaks juutide, mustlaste jne holokaustil (tapmine) c) Mussolini Itaalia peaminister ja fasistliku partei eesotsas ja põhimõtteliselt kuulus Itaalias võim temale. d) Hindenburg vana ja haige president Saksamaal kes oli ametil enne Hitlerit 18. Ärge unustage ka oluliste sündmuste dateeringuid! · 1933 Hitler nimetati kantsleriks ehk valitsuse juhiks
*1919 luuakse Saksamaal NatsionaalSotsialistlik töölispartei (NSDAP) Natsionaalsotsialism ehk natsism, 1) parempoolne ideoloogia 2) ei ole demokraatlik (sest ei ole tolerantne ega salliv) 3) rõhutab sallimatust teiste rahvaste vastu (nt juutide,mustlased) 4) rõhutab ainult ühe rahva paremust 5) ideoloogia pärineb Austriast Hitler sündis 1889. Austrias oli astunud natsiparteisse, ning 1919 a paneb aluse ka Saksamaal NatsionaalSotsialistlikule töölisparteile . 1921 saab ta natsipartei füüreriks(juhiks). Natsiparteisse astusid; kõrgemad sõjaväelased, ohvitserid. 1921 a luuakse partei juurde SA (pruunsärkide) rünnakrühmlaste osakond. 1923 a püüakse võimu haarata Münchenis õlleputšil, loodeti armee abile, kuid kukub läbi. Hitler määratakse 5 a vangi. (istub 9 kuud) Sel ajal valmib tema natsismiideoloogiline raamat “Mein Kampt” (Minu võitlus) . Seal on kirjas, et Saksamaa on kõige parem ja puhtab rass, kõik teised rahvad peavad teda
võitluse vahendit.Sõjavägi, mille H. soovis üles ehitada, pidi kujundama selle sõjaväe eeskujul, kus ta ise oli teeninud, mitte aga olema märatsev poliitiline rahvajõuk, kellele on selga antud välihall munder. Pikkade nugade ööl juunis 1934-kui H. korraldusel tapeti Röhm ja ülejäänud poolsõjaväelastest radikaalid, kes lootsid hüpata kindralisesusesse-näitas H. , et tal on oma tee selge.Üks SA laialisaatmise tagajärgi oli teise sellga rivaalitsenud natsipartei sõjaväeline haru Heinrich Himmleri juhtimisel tegutsenud ja ülimalt distsiplineeritud eliitüksuse Schtzstaffel (SS) mustsärklaste esiletõus. 1 Ehhki kindralid olid hoolitsenud selle eest, et nad ise ei teaks midagi 1934a. tapatööst, tõstis see H. nende silmis veelgi kõrgemale, kuigi ka vastupidist on raske väita. H.oli see, kes määras ametikohti igal pool, v.a. sõjaväes, mis säilitas kontrolli oma edutamissüsteemi üle
II MS 1.sept 1939 -2.sept 1945 (Jaapan kapituleerus) 8.-9.Mai (Saksa kapituleerus, sõda lõppes Euroopas) Rahvusvah. Suhted 1930ndatel aastatel (118-123) 30ndad aastaid nim. sõjakollete kujunemise ajaks (Aasias ja Euroopas). Rahvasteliit kaotab oma tähtsuse. Sõjakolded: (kriisipiirkonnad) 1)Mandzuuria kriis(1931-1933) Jaapan tungib Hiinasse ja okupeerib Hiinale kuuluva Mandzuuria. Loodi Mandzukuo riik, mis sõltus Jaapanist. Jaapan lahkub Rahvasteliidust 1933, hakkab valmistuma Aasia vallutuseks.Jaapan VS Hiina 1937-1945. 2)Abessiinia (Etioopia kriis) 1935 Itaalia ründas ning vallutas Etioopia. Itaalia koloonia 1937a. astus Itl. Rahvasteliidust välja. 3)Hispaania kodusõda 1936-1939 Rahvuslik revolutsiooniline sõda demok. Pooldavate vabariiklaste ja sõjalise diktatuuri pooldajate vahel. II MS ,'peaproov''. Franco diktatuuri kehtestamine. Saksamaa sammud II MS suunas. Eellugu: 1923a. nurjus Hitleri riigipöördekatse e. nn. ,'Müncheni õll...
_ REALICA _ Reaalkooli ajalooallikad Reaalkooli ajalooallikaid on järgnevad: · Kirjalikud ajalooallikad · Mälestused · Esemed · Arhiivid · Filmid · Raamatud · Internet? Reaalkoolis on olemas oma Reaalkooli arhiiv, see asub raamatukogus. ,,Mehed Vabaduse puiesteelt" on välja antud raamat Uppsalas väliseestlaste poolt, kes käisid ja lõpetasid Reaalkooli. See räägib Reaalkoolist. ,,Reaali teine raamat" väliseestlaste poolt ,,Tallinna Reaalkooli vilistlased" Kooliajalugu Eesti ajaloo taustal Eesti ajalugu Kooli ajalugu ..60-1880 Alexander II, pärisorjus kaotatud 1881 Kool asustati hiljuti 1884 valmis Reaalkooli maja 80ndad Alexander III, 80ndate alguses 1881-1891 õppetöö toimus Saksa keeles hakkab rahvusliikumises mõõnaperiood, 1891 algas vene keelne õppetöö algab venest...
mõjuka raamatu rasside ebavõrdusest. Ta väitis, et nn aaria rass oli kõigist teistest kõrgem ja parem, seda varitsevat aga oht seguneda mitte-aarialastega, keda peeti madalamaks. Ajal, mil natsionalism ja imperialism Euroopa riikide sise- ja välispoliitikas üha suuremat rolli mängisid, võeti sellised ideed avasüli vastu. Esimene maailmasõda tõestas maailmale, kui suur oli industrialiseeritud riikide potensiaal efektiivselt ja massiliselt inimesi tappa. Natsipartei asutajaliikemte hulgas oli palju sõjaveterane, kes seda katastroofi omal nahal kogenud olid. Saksamaa lüüasaamine, milles süüdistati kohalikke juute (keda ei olnud palju), tekitas kättemaksuiha. Natside sõnul oli Saksamaa lunastus ja uuestisünd võimalik ainult rassibioloogia, eugeenika ja antisemitismi rakendamisel igapäevapoliitikas. Nende eesmärk oli luua rassiliselt puhas homogeenne ühiskond, kus tunnustataks loomulikke erinevusi inimeste vahel. Üheks selle avaldusvormiks
Potsdami konverents AEG: 17. juuli 2. august 1945.a OSAVÕTJAD: NSVL Stalin (Üleliidulise bolsevike Partei Keskkomitee I sekretär) USA Harry Truman (president) SB Attlee / alguses oli Churchill SISU: 1. Sksm jagati neljaks okupatsioonitsooniks 3 riigi Prantsusmaa, SB ja USA NSVL Neljaks jagati ka Berliin 2. Saksamaale kirjutati ette reparatsioonid 3. Võim pidi kuulma liitlaste kontrollnõukogule, mis koosnes neljast komissarist (iga tsooni ülemkomissaar) 4. Saksamaa piirid Saksamaa ja Poola piiriks saab Oder-Neisee jõgi 5. Ida-Preisimaa jagati NSVL ja Poola vahel 6. Sakslased, kes jäid elama väljapoole Saksamaa piiri asustati ümber Saksamaale (üle 14 000 000 sakslase pidid oma kodudest lahkuma) 7. Saksamaa peaks olema tulevikus demokraatlik riik, 4 d...
Protsessi peasüüdistajad olid Robert H. Jackson Ameerika, söör Hartley Shawcross Suurbritannia, R. A. Rudenko Nõukogude Liidu ja François de Menthon koos Auguste Champetier de Ribes Prantsusmaa poolel. Lisaks oli neil kõigil ka teisi vähem tähtsaid abistajaid. Protsess algab Rahvusvaheline Sõjatribunal avati 18. oktoobril 1945 Berliini Ülemkohtus. Süüdistati 24 sõjakurjategijat ning kuut kriminaalset organisatsiooni. Need olid Reichi valitsuskabinet, natsipartei juhtkond, organisatsioonid SS/SD, Gestapo, organisatsioon SA ja Hitleri peastaap. Süüdistatavatele heideti ette 4 punkti: Kohtuprotsessist lähemalt. 20. novembril 1945 alustas Nürnbergis tegevust Rahvusvahe- line Sõjatribunal, mis kestis kuni oktoobrini 1946. Õiguse kolman- da Reichi juhtide üle kohut mõista omistasid liitlased vastavasisuliste rahvusvaheliste kokkulepete puudumisel endale ise. Selleks koostati ja võeti 8. augustil 1945 vastu
Rahvahääletuse tulemusena ühendati Saarimaa (1935), pandi alus massiarmeele – Wehrmacht`ile, alustati laevastiku taastamist (1935) ning viidi sõjavägi sisse Reini demilitariseeritud tsooni (1936) Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? *11. märts 1938, Hitler (olles ise austerlane) propageeris Suur- Saksamaa loomise ideed, Austria natsipartei toetas Hitleri plaane. Rahvahääletusel toetas Austria rahva enamus liitumist Saksamaaga. Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda II maailmasõjaks. *29.september 1938 Müncheni konverents - Tšehhoslovakkia pidid loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Lääneriigid olid võimaliku sõja kartuses nõus Saksamaale järele andma. Sellega loodeti Saksamaa maha rahustada. Samas soosis see Saksamaad
Kuidas kehtestas Hitler natside diktatuuri Saksamaal 1933-34. Milliseid majanduslikke meetmeid rakendati tööpuuduse likvideerimiseks ja kuidas valmistuti sõjaks? Majanduslikud: majanduskriis Saksamaal. Poliitilised: lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. Võimu kehtestamine: keelustati komparteid. Valitsusele anti erakorralised volitused- Riigipäev kaotas iseseisva rolli. Valitsuses ainult natsipartei liikmed. Juudivastased rassiseadused. Liidumaade, linnade juhtide ametisse määramine, mitte valimine. Haakristidega lipu kuulutamine riigilipuks. 1934 ühitas Hitler kantsleri ja praesidendi ameti. Loodi salapolitsei Gestapo- poliitiline meelsuskontroll. Natslik tervitus, ,,Mein Kampfi" hiigeltiraazid, propaganda filmid, raadio, ajalehed. Ajupesu. Propaganda ja haridusministeerium Goebbelsi juhtimisel. Raamatute põletamine (Remarque, Spionaza, Marx, Mann). Hitlerjugend
o Laadoga järv läks NSVL kätte o Suudeti säilitada suveräänsus Saksamaa ,,purustan lääneriigid ja siis tungin itta ning võtan NSVL" - 09.04.1940 plaanide elluviimise alustamine (nn. Kollane plaan) o Alustas Taani-Norra ründamisega Taani alistus kiiresti Norra kasutas oskuslikult ära oma mägiseid alasid ning pidas kõige kauem vastu o Quisling natsipartei juht, keda peeti Norra reeturiks - Saksamaa tahtis põhjamaid enda alla saada ning ohustas Suurbritanniat - Kollane plaan o Taheti minna Prantsusmaa vägede selja taha, kust saksa vägesid oodata ei osatud o Holland-Belgia-Luxemburgi kaudu o Prantsuse, Inglismaa ja Belgia sõdurid võeti piiramisrõngasse - Dunkerque- linn, mis jäi piiramisrõngast välja. Selle linna kaudu suudeti päästa ~ pool miljonit sõdurit.
Saksamaa tabas rängalt sest nõrk riik. Sai jalad alla 20. Lõpus Doosi plaaniga. Sellega pikendati repratsioonimakseid. Saksamaa oli noor demokraatlik riik, seal olid võimul pahempoolsed parteid (sots. dem) Natsid kasutavad seda olukorda ära. Natsid süüdistavad kriisis Lääneriike, kes ei lase Saksa majandusel taastuda. 1 Sakslaste suur rahulolematus, tööpuudus 40 %. Toimuvad riigipäeva valimised kus palju hääli saavad opositsiooniparteid (natsistipartei ja keegi veel) Natsipartei aga ei saa piisavalt hääli, et saada enamuskohti Riigipäevas. Korraldatakse uued, kordub sama. Saksa kommunistid leiavad, et kõige suurem oht on see, kui võimule jääb sots dem partei. Nad näevad selles suuremat ohtu kui natsistiparteil. Ei ühine, nõrk valitsus. See võimaldab Hitleri võimuletulekut. 1993 otsustab kuningas, Hitleri majandusjuhiks. Hitleri partei eesmärgiks oli : 1) Versaille rahulepingu tingimuste tühistamine,
Vinni-Pajusti Gümnaasium Cabaret Referaat Koostaja: Kerttu Kutsar Juhendaja: Katrin Pall Vinni 2014 Sisukord Ajalugu................................................................................................................... 3 Autorid.................................................................................................................... 4 Sisukokkuvõte........................................................................................................ 5 Osatäitjad....................................................................................
Saksamaal tootmine langes üle 40%, massiline tööpuudus, tööpuuduse määr 30%. Saksamaalt aga nõutakse reparatisoone edasi. Alguses anti pikendust, aga 1931. aastast Saksamaa lõpetas reparatsioonide maksmise. 1929. aasta kriis on väga raske. Tekitatakse deflatsioon e. võetakse turult raha vähemaks. Tulemusena majandus hangub. Mõlemad äärmusliikumised muutuvad taas populaarseks. Hitleri võimuletulek · 1930. aastal toimusid Riigipäeva valimised (I), millest saab alguse natsipartei tõus Riigipäevas. · 1930. aastal on ka presidendi valimised, kus kandidaadiks seab ennast ka Hitler. Kandidatuur võimaldab talle suurt kampaaniat ja palju kõnesid ehk tänu sellel kogub ta palju populaarsust. Presidendiks valitakse siiski Hindenburg, kes üritab konservatiive panna võimule. · 1932. aastal alguses toimuvad uued Riigipäeva valimised (II), kus nüüd saavad natsid
aasta märtsiks. Teise maailmasõja alguseks loetakse Hitleri vägede sissemarssi Poola 1939. aasta septembri alguses, mille garantiiks oli 1939. aastal sõlmitud Molotovi-Ribbentropi mittekallaletungipakt Nõukogude Liiduga. 1941. aasta juunis Hitler rikkus seda pakti ning ründas parasjagu ise sõjaks valmistuvat Nõukogude Liitu. Rünnak 1941. aasta suvel oli ka üks viimaseid kordi, kui Hitleri oportunism ja oskus oma käike täpselt ajastada talle kasuks tulid. Ei tasu unustada sedagi, et natsipartei juhtkonnas ägenevate intriigide tõttu oli Hitler tihti isolatsioonis, või anti talle valeinformatsiooni. Alates 1942. aastast oli initsiatiiv sõjas üha enam liitlaste käes. 1944. aastal tehti Hitlerile sõjaväe juhtkonda kuulunud ohvitseride poolt atentaadi katse, millest ta pääses tühiste vigastustega, kuid sellegipoolest hakkas halvenema tema psüühiline tervis. Hitler suri 30.aprillis 1945 aastal ise enda käe läbi Riigikantselei punkris Berliinis. Alates 1945
Tema tegevus mängis olulist rolli Eesti vabanemisel NSVL võimu alt 20. sajandi lõpus.(Eesti oli enne okupatsiooni vabariik, seega oli lihtsam nõuda russide lahkumist, da) Raoul Wallenberg Rootsi arhitekt, ärimees, diplomaat ja inimõiguslane, kogus kuulsust oma saavutustega holokausti ajal, kui ta päästis Ungarist umbkaudu 100 000 juuti ja muud vähemusrahvast ja abistas nende põgenemist natside poolt okupeeritud riikidest. Oscar Schindler Saksa ärimees, spioon ja Natsipartei liige, kelle nimele on kirjutatud ligi 1200 juudi päästmine holokaustist, pannes neid tööle enda tehastesse ja 11 tööstusettevõtetesse. Algselt tunti teda külma ja ahne ärimehena, kuid tegelikult võitles ta visalt enda juutidest töötajate elude eest. Karl Siegmund Litzmann Saksa Ida-Alade Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissar, juhtis Saksa vägede tegevust Eestis 1941. ja 1944. aastate vahel,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
