Natsi Saksamaa (0)

Pruun katk punase katku vastu.
Saksamaad hirmutas kommunism (e. Punane katk), nagu ka teisi maid, aga 1919. loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti aktiivne mässude korraldaja. Punaste põhivaenlaseks sai samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, mis 1920. aastal nim. Ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Selle esimeheks sai Adolf Hitler . Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad, mille liikmed kandsid pruuni särki. Seepärast hakati natsionaalsotsialismi seostama pruuni värviga ja seda hakati nim. Pruuniks katkuks. Pruunsärklased üritasid hirmutada oma vaenlasi ( juudid , kommunistid ) Nad ründasid juutide linnakvartaleid ja korraldasid punastega tänavakaklusi. Natsides nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased ning ka keskklass .
Adolf Hitler
Sündis 1889 Austrias. Vanemad surid varakult, poiss hankis elatist ehitusabilisena ja hiljem postkaartide maalijana. I MS algul astus Hilter vabatahtlikult sõjaväkke. Sõja lõpul sattus ta laatsaretti haasimürgitusega. Seal kuulis ta saksa keisri kukutamisest ja vaherahust. Mõnda aega teebus Hitler kasvatusohvitserina Müncheni rügemendis . Ametikohustusi täites tutvus ta poliitilise rühmitusega, millest hiljem sai natsionaalsots. partei .1921 tõusis ta selle juhiks. Tema esinemisi iseloomustas emotsionaalsus ja sisendamisvõime. Ta pani ennast kuulama ja mõjus veenvalt . Hiljem, diktaatorina, kasutas ta rahvahulkade kaasahaaramiseks kõikvõimalikke vahendeid (lavastatud suurkogunemised, rongkäigud, paraadid, kino . Riigiraadio jne.) Hitleri ümber kujunes salapärasuse loor, mis on osalt säilinud tänapäevani.
Natsid koguvad poolehoidu
Esialgu suhtus avalikkus natsidesse kui lärmakasse ja sõjakasse kampa . 1923. aastal korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse. Peale seda oli nende partei mõnda aega keelatud, Hitler läks aastaks vangi. Kui natside partei taas võimaluse tegutseda sai, kogus see kiirelt poolehoidu. Tuli palju uusi liikmeid. Suurenes ka natside valijate arv. 1932. a parlamendivalimistel said hitlerlased üle kolmandiku saadikukohtadest. 1933 jaanuaris nimetas Saksamaa riigipresident Hitleri vabariigi 15ndaks kantsleriks. Weimari vabariik asendati aegamööda Kolmanda riigiga(natsisaksamaa nimetus. I riik püha rooma riik,II 1870. a ühendatud Saksa Keisririik ja III Hitleri Suur-Saksamaa.
Diktatuuri kujunemine
Hitleri õpetuse põhimõtted olid sõnastatud tema raamatus „Mein Kampf “(minu võitlus). Selle kirj . Alustas ta 1924 kevadel vanglas . Hitleri meelest pidi Saksamaa jälle suureks ja tugevaks ja jõukaks saama. Selleks tuli tühistada Versailles ’ ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruumi. Aaria rass (kõrgemad esindajad sakslased) pidi saama maailma valitsejaks. Siseriiklikult oli natside eesmärk konkureerivate poliitikate/poliitikute kõrvaldamine ning sakslaste rassilise puhtuse saavutamine. Esialgu tegutsesid natsid põhiseaduse piirides. Valitsusse kuulus ka teiste erakondade esindajaid. Kuid 1933. a toimus Riigipäevahoone põleng, mille süüdlaseks peeti kommuniste. Valitsus sai parlamendilt erakorralise loa moodustada üheparteisüsteem. Kõik parteid peale natsipartei keelati. Samuti ametiühingud. Parlament kaotas oma tähtsuse, pärast riigipresident Hindenburgi surma võttis hitler endale ka selle ameti. Tegelikkuses muutus ta diktaatoriks e. Füüreriks(saksa k juht). Demokraatlikult valitud võimuorganid asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega. Ettevõtete juhid said õiguse tootmis-ja haldusküsimusi ainuisikuliselt lahendada. Juhtidele mitteallumine võrdus riigireetmisega. Kodanikuvabadused kaotati. Asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle. Üks natsionaalsots. Õpetuse tugisambaks sai rassilise puhtuse tagamine. Abiellumine juutidega keelati(võõras tõug). Jälgiti et kurjategijad jms lapsi ei saaks, aga terved ja tugevad rohkem saaks. Sellise sorteerimise võttis riigivõim enda peale.Noorte kasvatamine toimus noorsooliidu Hitlerjugend kaudu. Seega võttis riigivõim endale õiguse sekkuda inimeste eraellu. Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine. Natside propaganda väitis, et kõik tähtsad ühiskonnaelu valdkonnad on juutide meelevallas ja et nad sepitsevad kommunistidega vandenõud ja tahavad Saksamaa võõrriikidele maha müüa. 1935. jõustus mitu seadust, mis piirasid juutide poliitilisi-ja kodanikuõigusi. Suur osa saksa juutidest oli sunnitud riigist lahkuma . Need, kes seda ei jõudnud saadeti surmalaagritesse. Alamrassideks peeti ka mustlasi ja slaavlasi. Julgeolekuametid ja relvastatud rühmitused pidid nt. Üles ustavust juhile. Peale pruunsärklastelt relvade äravõtmist, muutus hirmuvalitsuse tugisambaks SS. Algselt oli see Hitleri ihukaitsevägi, mida juhtis H. Himmler . SS-le allutati riiklik salapolitsei Gestapo . Selle kõrval jälgis korda ka riiklik politsei, mis ei allunud otseselt natside parteile.
Majanduse riiklik reguleerimine
Natsid tulid võimule majanduskriisi ajal. Hitler püüdis seda lahendada majanduse riikliku reguleerimisega. See tähendas, et kogu rahval ja riigil oli 1 eesmärk- tõsta riigi sõjalist võimsust. Võeti suurtöösturitelt ja pankadelt laenu, kehtestati plaanimajandus neliaastakute kaupa. Rajati sõjatehnika ja varustuse tehaseid, ehitati kiirteid, mis võimaldasid sõjaväge kiiresti liigutada riigi 1 otsast teise. Miljonid inimesed said tööd. Paranes rahva majanduslik olukord, suurenes Hitleri ja ta pooldajate mõjuvõim. Kuid selline majanduskasv sai olla ajutine, seega vajas Hitler tulevikus võidukat sõda.
Sõjakas Välispoliitika
Majandusliku tugevnemisega muutus välispoliitika aina sõjakamaks. 1935. hakati rääkima avalikult Berliinis Versailles’ lepingu tühistamisest. Seati sisse üldine väeteenistuskohustus, endise vabatahtlikest koosneva sõjaväe asemele kirj. Võimas armee Wermacht. Seejärel marssisid Saksa üksused Reini piirkonda ja asusid toetama kindral Francot Hispaania kodusõjas. Samal ajal toimus Saksa-Itaalia ja Saksa-Jaapani lähenemine, mis oli muuhulgas ka oht lääneriikidele. Paraku ei pidanud Inglismaa ja Prantsusmaa ohtu veel liiga suureks. Nad lootsid Saksa sõjakust järeleadńdmistega maandada. 1930. sündmused aga näitasid, et sellel loootusel polnud mingit alust.