Raamatupidamise aruannete jaoks arvutatakse tootmisomahind, et saada teada varude summa bilansis ja müüdud kaupade maksumus kasumiaruandes. Juhtimisotsuste tegemisel peavad ettevõtte juhid tuginema mitte tootmisomahinnale, vaid arvestama täisomahinda. 1.3 Tasuvusanalüüs ja tasuvuse näitajad Oma- ja müügihinna arvestamisel on oluline võtta arvesse ühe toote või teenuse ühiku tootmiseks vajaminevad püsikulud, muutuvkulud, maksud ja müügikatet, mis sisaldab kasumiootust. Müügitulu on müüdud kaupade ja teenuste eest saadud või saadaolevate sissetulekute summa (Mereste, 2003, lk 641). Ettevõtte tekkepõhiste finantstulemuste matemaatilised valemid on (Alver & Reinberg, 2002, lk103): Kasum = kogutulu – kogukulu (1) Kulude liigitamisel muutuv- ja püsikuludeks pannakse valem kirja järgmiselt: Kasum = kogutulu – muutuvkulud – püsikulud (2)
1.3 Ettevõttest Miniuuringus analüüsiks on valitud Tartu ettevõte Paski Varad OÜ. OÜ Paski Varad peamiseks tegevusalaks on tehingud kinnis-ja vallasvaraga, kinnisvara haldamine, kinnis-ja vallasvaraga üürimis- ja renditeenuste osutamine. Tegemist on väikeettevõttega, omanik ja töötaja on sama isik. Vaadeldes ettevõtte majandusnäitajaid on näha, et need on suurenenud. 2011. aastaga võrreldes on ettevõtte käive suurenenud 16 %, müügitulu 7 %, puhaskasum 28 %, omakapital 40%. Investeeringud põhivarasse on suurenenud 33 %, sealhulgas investeeringud kinnisvarainvesteeringutesse on peaaegu kahekordistunud ning materiaalsesse põhivarasse suurenenud 16 %. Immateriaalne põhivaragrupp puudub. Nagu teenindusvaldkonnale kohane, on ka Paski Varad OÜ majandusnäitajad kasvanud. Kinnisvaratehingute arv ja maht on suurenenud. On näha, et vaadeldav
Keskmiselt moodustavad tööjõukulud ca 2/3 kogukuludest, nt farmaatsias moodustab tööjõukulu ligi 70% kogukuludest, kuna selles valdkonnas panustatakse uurimis- ja arengutegevusse, mis eeldab professionaalset, kõrge oskusteabega ja hästitasustatud töötajaskonda. Samas võib leida tootmisvaldkondi, kus tööjõukulu on vaid 15% kogukuludest ja suurim kuluartikkel on hoopis materjal toodete valmistamiseks. 42. Mis valemiga arvutatakse tööjõu tootlikkust? Müügitulu perioodil Tööjõu tootlikkus = --------------------------------------- Töötajate keskmine arv perioodil 43. Millise valemiga arvutatakse inimkapitali tootlikkust (HC ROI)? Müügitulu (kogukulud - tööjõukulud) Inimkapitali tootlikkus (HCROI) = -------------------------------------------------- Tööjõukulud 44
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
on ortogonaalne müra alamruumi omavektoriga, mis keskmine maksumus. aruandes esitatav informatsioon peab olema võimaldab arvutada Pisarenko pseudospektri Üld ja juhtimiskulude tase = juhtimiskulud/ müügitulu. neutraalne ja usaldusväärne 8) konservatiivsuse printsiip RAHA AJAVÄÄRTUS 9) avalikustamise printsiip Viimast nimetatakse pseudospektriks, kuna tema Intress = tagasimakstav summa laenuks antud 10) sisu ülimuslikkuse printsiip
aga nt tulumaksu dividendide tõusu tõttu või suurte finantstulude tõttu, mis käibe ärirentaablust ei mõjuta.... 37. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus tõusnud samas kui käibe ärirentaablus on langenud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes? Ärirentaablus langes, kuna ettevõttel olid sel aastal suuremad ärikulud või toodete ja teenuste kulud sama müügitulu kohta. Samal ajal võis käibe puhasrentaablus tõusta, kuna: 1) finantstulud (nt intressitulud) olid suuremad sama müügitulu kohta 2) finantskulud (nt intressikulud, valuutakursikulud) olid väiksemad sama müügitulu kohta 3) tulumaks oli väiksem, kuna maksti vähem dividende või oli väiksem tulumaksumäär. 38. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte lühiajaliste kohustuste kattekordaja tõusnud samas kui maksevõime kordaja on langenud
Kommunaalmaksed -193 -192 -386 -384 -385 Kokku -1 627 -1 629 -1 824 -1 823 -1 820 * Raamatupidamisteenus on plaanitud sisse osta. Tooraine 2013 2014 2015 2016 2017 4 811 5 811 10 611 15 612 22 102 Kasumiaruanne Tabel 4 2013 2014 2015 2016 2017 Müügitulu 74 028 148 056 370 140 394 768 666 252 Tooraine -4 811 -5 811 -10 611 -15 612 -22 102 Jooksvad kulud -1 627 -1 629 -1 824 -1 823 -1 820 Palgafond -182 964 -182 964 -203 964 -203 964 -203 964 Laenukapital 0 0 0 0 0 Ärikasum -115 374 -42 348 153 741 173 369 438 366
Raha väljamaksmine panagakontolt Firma tasus vastavalt hankija arvele pangakontolt 15 000 EEK Deebet: Hankijatele maksmata arved 15 000 EEK Kreedit: Arveldusarve 15 000 EEK 5. Kingina saadud raha arvele võtmine Firma panagakontole laekus kingitus 10 000 EEK Deebet: Arveldusarve 10 000 EEK Kreedit: Muud äritulud 10 000 EEK 6. Raha eest kauba müük Firma müüs summas 12 000 EEK (10 000 EEK kauba eest + käibemaks 2000 EEK) ja raha laekus kassasse Deebet: Kassa 12 000 EEK Kreedit: Müügitulu 10 000 EEK Kreedit: Käibemaks 2000 EEK VÄLISVALUUTA ARVESTUS 7. Välisvaluuta ostmine pangast EEK-ides kahjumiga Firma ostis 2000 USD kursiga 1USD =17,5 EEK makstes panagakontolt 35 000 EEK. Eesti panga päevakurss oli 1 USD=16 EEK, seega 2000 USD=32 000 EEK Deebet: USD pangakonto 32 000 EEK Deebet: Muud ärikulud 3000 EEK Kreedit: Arveldusarve 35 000 EEK 8. Välisvaluuta ostmine panagast EEK-ides kasumiga
aga nt tulumaksu dividendide tõusu tõttu või suurte finantstulude tõttu, mis käibe ärirentaablust ei mõjuta.... 37. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus tõusnud samas kui käibe ärirentaablus on langenud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes? Ärirentaablus langes, kuna ettevõttel olid sel aastal suuremad ärikulud või toodete ja teenuste kulud sama müügitulu kohta. Samal ajal võis käibe puhasrentaablus tõusta, kuna: 1) finantstulud (nt intressitulud) olid suuremad sama müügitulu kohta 2) finantskulud (nt intressikulud, valuutakursikulud) olid väiksemad sama müügitulu kohta 3) tulumaks oli väiksem, kuna maksti vähem dividende või oli väiksem tulumaksumäär. 38. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte lühiajaliste kohustuste kattekordaja tõusnud samas kui maksevõime kordaja on langenud
aru, kes on ettevõttele võlgu ja kes maksnud on.) Analüütilisest arvestuses pidada siis, kui on palju tarnijaid, et oleks parem ülevaade ning samuti siis, kui on pikad maksetähtajad või tasumised osamaksetena. Kreeditarve vajadus: kaup on väljastatud valesti; sisu ja hinnad ei vasta kokkulepitule või tellitule; toimub osaline või täielik kauba tagastus Koostatakse tarnija poolt, mitte osta ei koosta müügiarvet. Kajastamine RP-s: Müüja: vähendab ostja võlga, müügitulu ja KM kohustust Ostja: vähendab võlga tarnijale, ostetud vara ja sisendKM KÄIBEMAKSU ARVESTUS Käibemaksukohustuslane on ettevõte, kes on end EMTA juures registreerinud käibemaksukohustuslaseks, saanud käibemaksukohustuslase registri numbri(KMKR NR) ja kes peab oma Eesti riigis saadud käibe pealt tasuma käibemaksu. Käibemaksukohustulaseks registreerimise kohustus tekib Eestis kui riigisisene käive ületab 16 000 eurot kalendriaasta algusest arvates.
Raamatupidamisbilanss Bilanss kajastab kindla hetke seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakaitali. Bilanss näitab: · Millisesse varasse on ettevõte raha paigutanud? · Kust see raha on tulnud? Bilansi põhivalem: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL ehk AKTIVA = PASSIVA Aktiva Käibevara hulka kuuluvad rahalised vahendid, aga ka muud vahendid, mis muudetakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus rahaks ühe aasta jooksul Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul ja mille maksumus ületab raamatupidamise sise-eeskirjas seatud piiri Passiva · Omakapital ja kohustused · Lühiajalised kohustused on sellised kohustused, mille tähtaeg on väiksem kui aasta · Pikaajalised kohustused on tavaliselt pikaajalised laenud (tähtaeg kaugemal kui üks aasta) · Omakapitali võib jagada seotud omakapitaliks ja vabaks omakapitaliks, mille moodustavad varasemate perioodide ja ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Bruno Meder RP131 NULLBAASIGA EELARVE Kirjalik kodutöö Õppejõud: Eve Marima Tallinn 2015 1. ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS Minu ettevõtte nimi on Street Food OÜ. See tegutseb kiirtoidurestorani näol Kalamajas ning pakub maitsvaid pitsasid ja erinevaid kebabiroogasid. Restorani nimeks on Kalamaja Kebab ning see hakkab asuma Vana-Kalamaja 31, 66-ruutmeetrisel äripinnal, millest umbes 30 ruutmeetrit saaks klientide kasutada ning ülejäänud pindala on jagaks köögi, tualeti ja minilao vahel. Konkurentideks peame kõiki teisi kiirtoidu kohti Kalamajas nagu näiteks Peetri Pizza, Red Dragon Burger Box jt. Ainulaadseks teeb meid nii Kalamajas kui ka terves Tallinnas see, et oleme põhimõtteliselt ainuke kiirtoidurestoran, kust saab au...
Madala taseme tõttu klienditeeninduses jääb ka võimalik kasum teenimata. Klient ei ole kujunenud väärtuseks, tema rahulolu ei peeta oluliseks. Siinjuures tuleks tähelepanu pöörata sellele, et ettevõttele on olulisem omada, mitte niivõrd rahulolevaid kliente, kuivõrd lojaalseid kliente, kes jäävad ettevõttele truuks. Pole vist üllatav, et mida lojaalsemaks on ettevõte suutnud oma klientuuri muuta, seda suuremat ja stabiilsemat täiendavat müügitulu ning kasumit suudab ta teenida. On leitud, et kliendibaasi 5%-line suurem säilitamine võib tõsta ettevõtte kasumlikkust sõltuvalt tegevusharust 25-85% võrra. Lojaalsel kliendil on madalam hinnatundlikkus, tema teenindamine on ettevõttele odavam, ta jääb suurema tõenäosusega pikaajaliseks kliendiks ning tema eluaegne väärtus on ettevõtte jaoks suurem. Samuti väheneb ettevõtte jaoks tänu lojaalse kliendibaasi olemasolule ka uute toodete turuletoomise risk
E) 2,25. Sel juhul on ettevõtte omakapitali tootlus (ROE): 4,88 14,55 5,88 17,55 7,8 19. Ettevõtte intressikulude kattekordaja Ei saa olla negatiivne Peab pikemas perspektiivis olema võrne nulliga Peab pikemas perspektiivis olema 0 ja 1 vahel Väljendab omamoodi ettevõtte krediidiriski Vaatlusaluse ettevõtte müügitulu on 1’000’000 eurot aastas ja nii igal aastal. Muutuvkulud ulatuvad 60% müügitulust ning rahalised püsikulud on 250’000 eurot aastas. Ettevõtte omanik on ettevõttesse investeerinud 800’000 eurot. Laenukapitali ettevõte ei kasuta. Milliseid rahavooge (FCFF) ettevõte genereerib, kui igal aastal investeerib ettev]te oma tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks kulumiga võrdse summa?
Kuidas mõõta äriprojekti edukust? Iga aasta teha detailne arvutus kus arvutad välja kasumi ning käibe ja siis näed iga aasta kas firma kasum või käive on suurenend, kui käive on sama aga kasum väiksem siis võib see olla kas kehva aasta kus on vili hävinud või kahjustunud, või tuleks vaadata üle tehtud tööd ja kulutsed et neid järgmine aasta vältida. Kui käive on suurem ja kasum väiksem võib see olla kas kehvast aastast kus on nt tehnikale palju raha läind kuid müügitulu on sama mis eelmine aasta, sinna ei saa midagi teha. Kui käive on suurem ja kasum ka siis on ettevõte arengus. 5 Kasutatud kirjandus http://www.eas.ee/alustav/ari-planeerimine/ariplaani-koostamine/ https://www.perfectplant.ee/ 6
Võib arvata, et Riho ei viinud läbi erinevaid uuringuid, et selgitada välja klientide huve, vaid lõi ettevõtte põhinedes enese oletustel. Probleemi tagajärjed Ettevõtte teenitud tulud olid mitmeid kordi väiksemad, kui välja käidud kulutused. Isikliku autoga liikuvad inimesed eelistasid ajalehe kojukannet, mis aga nõudis lisainvesteeringuid. Müügitulu oli oodatust väiksem. Probleemi valdkond: ettevõtte juht Riho Kullassepp tegi vale juhtimis- ning konkurentsistrateegia valiku. Milliste strateegiatega oleks Riho Kullassepp suutnud ettevõtte pankrotistumise ära hoida? 2. Olukorra analüüs Olukorra ärahoidmiseks oleks tulnud Rihol arvestada strateegilise juhtimise 9-astmelise protsessiga, mis koosneb strateegilisest planeerimisest, rakendamisest ja hindamisest. Tekstist
14 Praktika käigus tekkis küsimus, et milleks kasutatakse kontot 711 - käibemaksu abikonto. Vastuseks sain, et seda enam ei kasutatagi ja et seda kasutati EL pöördmaksustamise tekkele eelneval ajal, kui tollimaksete puhul oli käibemaks vaja tasakaalu saada. 15 3. TULUD Tulud kajastatakse kasumiaruande skeem 2 kohaselt ja järgnevalt loetletud põhiliste kululiikide lõikes: Müügitulu Muud äritulud Finantstulud Tulud kajastatakse samas perioodis nendega seotud kulutustega. Tulusid ja kulusid ei tasaarvestata omavahel kasumiaruandes, v.a mittepõhitegevuse tulud ja kulud, mis on tekkinud ühest ja samast või suuremast hulgast sarnastest tehingutest, mis ei ole eraldivõetuna olulised. Kasutusel on faktooring, millega ma ei olnud varasemalt kokku puutunud ning selle kasutamine ei olnud varasemalt minu jaoks mõtestatud.
Pärnu Ülejõe Gümnaasium OÜ Äriplaan Koostas: Triin Kolk Juhendaja: Kristi Suppi Pärnu 2012 Sisukord 1. Kokkuvõte...............................................................................................................................3 1.1. Ettevõtte põhiandmed ......................................................................................................... 3 1.2. Ettevõtte taustaandmed........................................................................................................ 3 1.3. Äriidee..................................................................................................................................3 2. Turusituatsioon ja selle arenguväljavaated............................................................................. 4 2.1. Tegevusala ja turupi...
tuleb raamatupidajal olla teadlik erinevate seadustega, mis seonduvad erinevate ettevõtetega. 5 1.2 Ettevõtte majanduslikud näitajad Ettevõtte kolmandal tegevusaastal on Ettevõtte tulud 2010.aastal 128212 EEK Muud tulud on 6000 EEK. Kulud vastavalt 124032 EEK, aruandeaasta kasum 10180 EEK NÄITAJAD 2010 2009 2008 Müügitulu 128 212 73 500 41 125 Kasum 10 180 -1 779 17 807 Bilansimaht 80 851 61 112 63 552 Omakapital 66 208 56 028 57 807 · Majanduslikud näitajad on kroonides · Ettevõttel puuduvad põhivarad Nagu eelnevalt tabelilt näha on ettevõttele aasta 2009 tunda andnud, kuna ettevõte on aasta
- kõik prognoosid esitatakse 3 aasta kohta, esimesel aastal kuude kaupa ning järgnevatel aastatel aasta kaupa. 10. Riskianalüüs - viiakse läbi SWOT analüüs, kus analüüsitakse ettevõtte tugevusi ja nõrkusi ning võimalusi ja ohte; - tuuakse välja riskid ja nende maandamise võimalused 3. Kasumiplaan ehk tulude-kulude eelarve peaks kajastama ettevõtte majandustegevuse arengut ja andma vastuse küsimusele, kas tegemist on kasumliku äriga. Sisaldab nt müügitulu, kulud, netokäive, kasum. 4. Äriplaani on vaja, sest: 1. Saad teada, kas olemasolevat äriideed on mõistlik ellu viia. Ülevaade projekti potentsiaalist. Odavam on raha kaotada paberil, kui alustada tegevust ideed põhjalikult uurimata. 2. Äriplaani ettevalmistamine sunnib sind uurima oma äritegevuse eri aspekte. Sa pead küsima oma äri kohta küsimusi, millele sa muidu võib-olla ei mõtlekski. 3. Äriplaan aitab luua ideede vahel seoseid ja sünergiat
215/1 Lühiajalised pangalaenud 215/2 Pikaajalised pangalaenud 221 Käibemaks 224 Palgast kinnipeetud tulumaks 225 Sotsiaalmaks 226 Töötuskindlustus 227 Kogumispension 228 Muud kohalikud maksud 231 Võlad tarnijatele 241 Võlad töövõtjatele 244 Palgast muud kinnipidamised 261 Omakapital (aktsia- või osakapital) 281 Lõppenud aruandeaasta kasum/kahjum Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulud ja finantstulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud finantstulud Mitmesugused ostukulud Aktivakontod 517 Väikevahendid 521 Elektri ostukulud 526 Bensiini jne. ostukulud 541 Tootmishoonete rendi( üüri-)kulud 545 Hüvitised sõiduauto omanikele( kompensatsioon) 551 Veoteenuse kulud 552 Remondikulud 556 Pangateenuste tasud
• Suurendada tehnoloogide, inseneride ja spetsialistide täiend- ja ümberõpet; • Soodustada arendustegevust ning kaasamist nii haridusse kui ka TA-sse; • Motiveerivad stipendiumid. 8 Eestis tegutsevad ettevõtted • 2013. aastal ligi 6000 ettevõtet: • Vähemalt 100 töötajaga firmasid oli üle 200 ja neis oli hõivatud pool tööstussektori töötajatest; • 2013. aastal kogu müügitulu u 10 mld eurot; • Materjalitehnoloogia rakendamise võimekuse alusel võib ettevõtteid vaadelda järgmiselt: • Materjalitehnoloogiaid arendavad ettevõtted; • Uudseid materjalitehnoloogiaid kasutavad töötleva tööstuse ettevõtted; • Eesti ekspordib umbes 70% oma toodangust: • Suurimad eksportijad: aparaadi-, puidu-, keemia-, metalli- ning kummi- ja plastitööstus – kogu ekspordimahust ligikaudu 60%.
17. Võrreldes tulevikuga maksab 1kr täna: o rohkem 18. Bilansi passivakirjete koosseisu kuuluvad: o kasum 19. Kuidas defineerida nõudlust? o Ostujõuga kindlustatud soovid ja vajadused 20. Märkige vähemalt üks tunnus, mis iseloomustab täisühingut: o osanike piiramatu vastutus 21. Aasta amortisatsioonieraldiste summa lineaarse mahaarvestamise korral, kui seadme soetusmaksmus on 2000 ja kasutusaeg 5 aastat, on: o 400 22. Ettevõtte planeeritud müügitulu on 200 tuh krooni, kasumiläive punkris on aga 150 tuh krooni, seega ettevõtte planeeritav ohutusvaru on: o 25% 23. SWOT analüüs on: o Väliskeskonna ohtude ja võimaluste analüüs 24. Milline omadus ei kuulu heale äriideele? o Ebatõenäone realisatsioon 25. Oma- ja võõrkapitali osatähtsust väljendavad: o Kapitali struktuuri suhtarvud 26. Milline järgnevatest ei kuulu turundusmeetmestiku elementide hulka: o nõudlus 27
Ka Skanska kohta ütleb Aavik suvel, et tööd võiks rohkem olla. Samas tegeletakse aktiivselt kinnisvaraprojektidega, millelt ettevõte loodab järgmisel aastal vilju lõigata. "Siiski ei saa praegust langust võrrelda sellega, mis oli 2009. aastal. Praegu on alltöövõtjate olukord parem, paljudel on jalg välisturu ukse vahel ja on ka selliseid ehitajaid, kes puhtalt ainult Soome teevadki," rääkis Aavik juulis. Skanska mullune konsolideeritud müügitulu Eestis oli 62,4 miljonit eurot, mis aasta varasemaga võrreldes tähendas 1,2%st langust. Ehituse müügitulust üle poole teenis Skanska eelmisel aastal ELi rahastatavatest projektidest. Eelmisel aastal teenis Skanska Eestis miljon eurot konsolideeritud kasumit. Tunamullu jäädi 13,4 miljoniga kahjumisse, selgub majandusaasta aruandest. Skanska lõpetas eelmisel aastal Eestis töösuhte 174 inimesega ning sõlmis 19 uut töölepingut. Aasta lõpus seisuga töötas ettevõttes 155 inimest.
77. maksuvaba – необлагаемая налогом 78. maksuvõlg – налоговая задолженность 79. materiaalne põhivara – материальное основное имущество 80. moonutama - искажать 81. muud ärikulud – прочие расходы с пред. Деят. 82. muud äritulud – прочие доходы пред. Деят. 83. määrus - постановление 84. müügitulu - Выручка от продаж 85. nimiväärtus - номинальная стоимость 86. nõuded ostjate vastu – требования к покупателям 87. nõue - требование 88. nõusolek - согласие 89. nõustama - советовать 90. ohustama - подвергать опасности 91. oma aktsiad või osad – собственные акции 92. omakapital – собственный капитал 93
näitavad kui mitu korda aastased sissetulekud katavad kohustusi, näiteks intresse ja makse. Kui kordaja väärtus on kõrge siis sel juhul pole ettevõttel raskusi intressikulude tasumisega. Kui kordaja väärtus on madal siis on see riskantne kreeditoridele. Kui kordaja väärtus pole kreeditoridele vastuvõetav, siis võib ettevõttel tekkida tõsiseid raskusi krediidi saamisel. Efektiivsuse hindamine Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= Müügitulu / Keskmine debitoorse võlgnevus(nõuded) Ehk debitoorse võlgnevuse käibesagedus, näitab mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste võlgnevuste tasumine aruandeperioodil.Mida suurem seda parem. 2006 2007 2008 Müügitulu 331 391 898 387 819 427 276 Nõuded 59 876 521 155 734 44 423 Lühiajalise võlgnevuse
teine ostu. Ostjate debitoorset lühivõlga kajastatakse bilansikirje Nõuded ja ettemaksed alakirjel Nõuded ostjate vastu. Ostja võib kauba või teenuse eest tasuda kohe või maksetähtajaga väljastatud arve alusel. Kauba väljastamine saab toimuda ka saatelehe alusel. Vahel kasutatakse ka ühtset dokumenti arvesaateleht. Müügi kirjendamine Teenuse osutamine: D Kassa või Ostjate tasumata arved; K Teenustulu Kauba müük: D Kassa või Ostjate tasumata arved; K Müügitulu Kauba mahakandmine: (pideva süsteemi korral kajastame kohe aga perioodilise süsteemi korral D Müüdud kauba kulu (Müüdud kauba omamaksumus); K Kaup (varu bilansis) Ebatõenäoliste laekumiste arvestus Ostjate debitoorne võlg tekib järelmaksmisega müügi korral. (vajalikud järelmaksevõimalusega on ostja tähtaeg ja vastavad pangarekvisiidid) Järelmaksmisega müük tingib suurema müügitulu, kuid ka suurema riski osa rahast ei pruugi laekuda
1) raamatupidamise aastaaruande koostamine; 2) tegevusaruande koostamine; 3) audiitorkontroll; 4) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine; 5) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on kohustuslik raamatupidamis-kohustuslasele, kellel vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: äriühingul müügitulu (netokäive) ja teistel raamatupidamiskohustuslastel tulu 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni ja töötajate arv 10. Raamatupidamise aastaaruanne Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamis- kohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest
Eelarvestamisemeetodid • Analüütiline meetod (normeerimine) • Eksperthinnangute meetod • Statistiline (aegridade analüüsi) meetod • Baasperioodi valiku järgi • Fondimeetod (müügitulu korrigeerimine ajaloolise debitoorse võlgnevusega) • Käibe- (tulu-) protsendi meetod (kulude suhe müügitulusse) • Kasumiprotsendimeetod (kulude suhe nt ärikasumisse) • Turupõhine meetod (lähtutakse tootmisharukeskmisest tootmiskulude ja müügitulu suhtest) • Baasperioodi valiku järgi • Korralduslike aspektide järgi – ülevalt alla (retrograadne); alt üles (progressiinve); vastassuunaline
Skeem 2 on investorile informatiivsem ja rahvusvaheliselt rohkem tunnustust leidnud, kuigi kasumiaruande koostamine on keerulisem ja nõuab komplitseeritud raamatupidamist. Kasumiaruanne Täpselt nii kui bilansikirjete juures, on võimalik ka kasumiaruande kirjeid täpsustada ja liigitada, kui see parandab oluliselt kasumiaruande loetavust ja arusaadavust. Näide KASUMIARUANNE OÜ A ja P Reg.nr 1099723 Lisa 2011 2012 Müügitulu 12 1 400 0 Kaubad, teenused - 400 0 Ärikasum 1 000 0 Kasum (kahjum) enne 1 000 0 tulumaksustamist Aurandeaasta 1 000 0 kasum (kahjum) Kasumiaruanne Tuludest lahutatakse lihtsa aritmeetikaga kulud, samuti finantstuludest finantskulud ja saadaksegi kasumiaruande lõpptulemus kas kasum või kahjum. Kasumiaruande tulem on tulu, st. arvestusperioodi kõikide
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Albina Voronkova RPv-3 Raamatupidamise praktika II (ettevõtte « Anvol » OÜ põhjal) praktika Juhendaja: J. Parfjonova Tallinn 2015 1 .............................................................................5 2 ............................................................8 5 ..................................................................................................................26 6 , ....................................................29 7 .........................................32 .....................................................................................................................34 ..........................................................................................................
1. Toote müügihind on 80 krooni ja muutuvad kulud toote kohta on 60 krooni. Ettevõtte püsikulud aastas on keskmiselt 200 000 keooni. Mitu toodet tuleks müüa, et kõik kulud oleksid kaetud tuludega? Tk kohta MH= 80 kr MK= 60 kr PK= 200 000 (80 60)* x 200 000=0 20x- 200 000=0 20x= 200 000:20 x= 10 000 tk Vastus: 10 000 tk tuleks müüa, et kõik kulud oleksid kaetud. 2. Mügimaht on A, muutuvad kulud on B. Jääktulumäär on 40%. Püsikulud on 50 000 krooni ja ärikasum on 100 000 krooni. Leida puuduvad arvväärtused. MK= B NK= A NK- MK= JT- PK= EBIT Jääktulumäär= 40% JTmäär= JT tk kohta/Müügihind Püsikulud= 50 000.- JT määr= JT/NK* 100% EBIT= 100 000.- NK 100% MK 60% JT 150 00...
6. D Arvelduskonto 15 000 K Tulud finantsinvesteeringutelt 15 000 TULUD KOGUME ALATI KREEDITISSE! (Omakapitalis kreedit suurendab) 7. D Arvelduskonto 450 000 D Kassa 11 000 K Nõuded ostjatele 461 000 8. D Võlad töötajatele 100 000 D Üksikisiku tulumaks 17 000 D Käibemaks 40 000 D Sotsiaalmaks 33 000 D Töötuskindlustusmaksed 1000 D Võlad tarnijatele 150 000 K Arvelduskonto 341 000 9. D Nõuded ostjatele 1 680 000 K Käibemaks 280 000 K Müügitulu (ilma käibemaksuta) 1 400 000 10. D Dividendivõlad 50 000 D Dividendide tulumaks 13 291 K Arvelduskonto 63 291 11. D Reklaamikulu 2000 K Arvelduskonto 2000 12. Soetusmaksumus- 20 000, Kulumimäär 20 000*20*6/12*100=2000 D Amortisatsioonikulu 2000 K Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum 2000 D Ostjatelt laekumata summad 14 400 K Käibemaks 2400 K Masinad ja seadmed 13. D Muud lühiajalised nõuded 50 000 K Arvelduskono 50 000 14
võrdsed (kõik kulud on kaetud tuludega) ja pole kasumit ega kahjumit (nn nullkasum). Müügimahu (tootmismahu) suurenedes üle kasumiläve hakkab ettevõte kasumit saama. PIIRKASUM. mida võib arvutada kolmel moel: · kogusummas; · kaubaühiku (toodanguühiku) kohta; · osatähtsusena müügikäibest (müügitulust), st piirkasumimäärana. Esimesel juhul leitakse piirkasuni kogu müügitulu ja kõigi muutuvkulude vahena, teisel juhul kaubaühiku müügihinna ja ühiku muutuvkulude vahena. Piirkasumi kogusumma muutub proportsionaalselt müügimahu muutumisele, kuid kaubaühiku (tooteühiku) piirkasum on konstantne suurus. Sõltumata sellest, kas piirkasum on arvutatud kaubaühiku kohta või kogusummas, kajastab ta peale muutuvkulude katmist järele jäävat tulu. Piirkasumi arvel kaetakse püsivkulud ja saadakse kasumit. VASTUTUSPÕHISE ARVESTUSE KUJUNDAMINE ETTEVÕTTES JA
Teenus E 30 30 30 Teenus F 50 50 50 Teenus G 60 60 60 Teenus H 75 75 75 Teenus I 25 35 50 Kasumiläve analüüs (EUR) 2015-2017 2015 2016 2017 Müügitulu 85940 125020 159600 Kaubad, toore, materjal ja teenused 17190 25000 31920 Muutuvkulud kokku 17190 25000 31920 Tööjõukulud 67032 75012 82992 Mitmesugused tegevuskulud 17100 26800 36600 Põhivara kulum ja väärtuse langus 2,000 12,000 12,000 Finantskulud 5,250 8,050 3,690
Pindala, ha 135 190 Kogutoodang, kg 845000 1303000 Hektarisaak kg/ha 6259,26 6857,90 Püsikulud, kr 420514 785553 Muutuvkulud, kr 1142736 1716207 Kulud kokku, kr 1563250 2501760 Kulud ha kohta, kr 11579,63 13167,15 Müügist saadud tulu, kr 1630850 2996900 Müügitulu ha kohta, kr 12080,37 15773,16 Kasum ha kohta, kr 500,74 2606,01 Rukki kasvatamine on ettevõttes tasuvam. 4. Põllukultuuri kasvatati 15 ha-l. Saagikus oli 3,5 t/ha. Kulutusi kasvatamiseks tehti 9625 kr/ha, sh. muutuvkulud olid 6600 kr/ha. Kogusaagist 33000 kg müüdi hinnaga 3,5 kr/kg. Müügil lisandusid kulutused 0,25 kr/kg. a. Tootmisomahind = tootmiskulud/toodang 9625 / 3500 = 2,75 kr/kg b
hindamisel; • on aluseks täpsustuste tegemisel, kui tegelikud näitajad ei ole vastavuses eelarves planeerituga. • Eelarve täitmise põhjal saab anda hinnangu ka majandussubjekti finantsplaanide kvaliteedile. Kõikide eelarvete koostamise aluseks on müügieelarve. 34 Mida kajastab müügieelarve, loetle kulueelarved ja selgita nende sisu. Müügieelarve kajastab: • müüki naturaalnäitajates toodete ja teenuste lõikes; • müügitulu (planeeritavaid müügihindu ja müüki rahalises väljenduses) Müügieelarve järgselt koostatakse kulueelarved: •tootmiskulude eelarve - kajastatakse tootmisplaani täitmiseks vajalike tootmissisendite maksumus: •tootmise otsekulud – tooraine, materjal, pooltooted ja detailid, tehnoloogiline kütus, elekter, vesi, aur, tootmistööliste töötasu ja sotsiaalmaks (tööjõukulu); •tootmise üldkulud – abimaterjalid, insener-tehnilise ja teenindava
o Z = R – C = n(P-V) - F o Z = 0 = n(P - V) – F o Puhaskasum Z’ = Z*(1-t), t=tulumaksumäär o Kui n = B(kasumiläve punkt), siis B=F/P-V o P-V on osa hinnast, mis katab püsikulud e. piirkasum toodanguühiku kohta Piirkasumist lähtuv KMK analüüs o Koostame väikeettevõtte ühe kuu kasumiaruande piirkasumi formaadis kasutades eelmise näite andmeid: Kulukirjed Kokku Ühiku hind 1. Müügitulu 120000 600 2. Muutuvkulud 72000 360 Piirkasum (1.-2.) 48000 240 3. Püsivkulud 28800 Ärikasum 19200 o Piirkasum toodanguühiku kohta on summa (240 krooni), mille ettevõte teenib ühe arvutuslaua müügist pärast muutuvkulude mahaarvamist. Seda summat saab kasutada püsivkulude katmiseks.
Näiteks: Osteti kantseleitarbeid , tasuti sularahas D kantseleikulu K kassa Tulude kontod on passivakontode iseloomuga perioodilised kontod. Tulukontodel ei ole samuti majandusaasta (kuu)alguses ega lõpus saldosid Aasta jooksul kogunevad kulud kulukonto deebetisse ja tulud tulukonto kreeditisse. Siin puuduvad kontodel samuti alg ja lõppsaldod. Näiteks: Ettevõte müüs kaupa ostjatele ja esitas arve D nõuded ostjate vastu K müügitulu Perioodi lõpul suletakse kõik ettevõtte tulude- kulude kontod ja tulemus kantakse tulude- kulude koondkontole (tulemuskontodele) Majanduusaasta lõpul selgitatakse välja tulude- kulude koondkonto sulgemise teel ettevõtte tulemus aruandeaastal kasum/kahjum. Bilansi muutuste vormid Majandustehingute mõjul toimub bilansis mitmeid muudatusi. Iga tehing puudutab vähemalt kahte bilansikirjet, kuid bilansi aktiva ja passiva kokkuvõtted jäävad alati võrdseks
ÜLESANNE 4 Käibemaksuvõlg D K S0 5600 1) 2000 3) 5000 2) 2400 7) 1600 4) 5600 8) 1125 5) 40 D K K 10 040 K 7725 S1 3285 1) D: Kaup 10 000 D: Käibemaksuvõlg 2000 K: Võlg tarnijatele 12 000 2) D: Masinad ja seadmed 12 000 D: Käibemaksuvõlg 2400 K: Võlg tarnijatele 3) D: Ostjate tasumata arved 30 000 K: Käibemaksuvõlg 5000 K: Müügitulu 25 000 4) D: Käibemaksuvõlg 5600 K: Arvelduskonto 5600 5) D: Käibemaksuvõlg 40 D: Kulu 200 K: Võlg tarnijatele 240 6) D: Arvelduskonto 16 000 K: Ostjate tasumata arved 16 000 7) D: Arvelduskonto 9600 K: Ostjate ettemaksed 800 K: Käibemaksuvõlg 1600 8) D: Kassa 6750 D: Akumuleeritud kulum 12 000 K: Käibemaksuvõlg 1125 K: Masinad ja seadmed 16 000 K: Tulum 1625 6750 1125 = 5625; 5625 4000 = 1625
Ülesanne 1 Ettevõte kasvatas 5 hektaril hernest. Keskmine saak hektarilt oli 3 500 kg. Kokku müüs ettevõte antud aasta saagist 14 000 kg, söödaks läks 3 500 kg. Keskmine müügihind oli hernel 2.80 kr/kg. Herne tootmisega seotud kulud olid hektari kohta järgmised: muutuvkulud 2400 krooni ja püsivkulud 6000 kr. Herne realiseerimisega seotud kulud olid 0.15 kr/kg. Leida (NB! Kõigi näitajate juures tuua leidmise käik ja mõõtühik, mitte ainult lõppvastus): Kogu saak 3500 kg*5 ha=17500 kg Tootmiskulud kokku ha kohta 2400+6000=8400 krooni 1. herne tootmisomahind = tootmiskulud kr/ha toodangu kogus kg/ha 8400 kr/ha : 3500 kg/ha=2,40 kr/kg 2. herne täisomahind = omahind+müügiga seotud kulud 2,40kr/kg+0,15 kr/kg=2,55 kr/kg 3. ettevõtte kasum herne müügist =müügitoodangu kogus*(müügihind-müügitoodangu täishind) 2,80 kr/kg-2,55 kr/kg=0,25 kr/kg 4. kasum keskmiselt 1ha kohta = 14...
20. Finantsarvestuse poolt toodetud info tarbijad on: a) omanikud b) võlgnikud c) valitsus d) naabrid e) tarnijad f) avalikkus 21. Jaga majandustegevuse aspektid õigetesse tulpadesse. Vara suurenemine Vara vähenemine Kohustuste suurenemine Kohustuste vähenemine Omanike aktsiakapitali suurenemine Omanike aktsiakapitali vähenemine Kulude suurenemine Kulude vähenemine Tulude suurenemine Tulude vähenemine 22. Ettevõttel on finantstulusid 20 000 kr, müügitulu 50 000 kr, muid äri tulusid 120 000 kr, erakorralisi tulusid 20 000 kr, ärikulusid 20 000 kr, kaubakulusid 5 000 kr, materjali kulusid 3 000 kr, muid tegevus kulusid 10 000 kr, tööjõu kulu 60 000 kr, finantskulu 5 000 kr, Kas ettevõte on kasumis või kahjumis? Paiguta õige sõna õigesse lahtrisse LÜHIAJALISED KOHUSTUSED PIKAAJALISED KOHUSTUSED OMAKAPITAL Pikaajaline võlg Lühiajalised võlad Nõuded ostjatele Aktsiad ja väärtpaberid
3.. Karpkalakasvataja asustas 1 ha tiiki 200 kaheaastast 350 g raskust karpkala, mille ta ostis hinnaga 100 kr/kg. Kui palju ta võiks saada kasvatatud kala müügist kasu, kui müüb seda sügisel turuhinnaga 40 kr/kg ja ei kuluta söödale ega arvesta oma töökulu ega maksa käibemaksu? 200 x 0,35 kg x 100 = 7000 krooni Kadu on umbes 10%, ellu jääb 180 kala kes kasvavad 1000 g e 1 kg raskuseks. 180 kala on seega 180 kg, 180 x 1 x 40 = 7200 kr müügitulu. Seega teenib 200 krooni sellise hindade suhte juures 4. Kui suured tiigid peaks rajama talunik, et poolenisti ekstensiivselt kodutiigi moodi karpkala kasvatades saada aastas 50 tuhat krooni tulu. Oletame, et kaheaastase 350g/tk kaaluva asustusmaterjali ostuks kulub 100 krooni/kg koos käibemaksuga, väljamüügi hind on 40 kr/kg. Mõõduka lisasöötmise jaoks teravilja ostmisele kulub 1 tonni saadud kala kohta 1500 krooni. Oma tööjõukulu ja transpordikulu talunik ei arvesta.
see seade vahetada uue seadme vastu, aastat. Jooksvaid tooteühiku kohta. Mõlema seadme adme turuhind 4000 hta tulevaks aastaks. s, kuid mitte kartuli porgandi ja peedi tonni emus kujunes järgmiseks: tassi kohta) ja tassi kohta). Eelmisel lisatasu lud tassi kohta (0.50), ärgmine info (kr): Lahendus: Näitaja Kokku Filiaal A Filiaal B Müügitulu 4500000 4500000 Muutuvkulud 1830000 1830000 Piirkasum 2670000 2670000 0 Püsivkulud 1860000 1620000 240000 Ärikasum(kah 810000 1050000 -240000 Kasum väheneb Jüri" ja "Mari"), kusjuures he hobi ei meeldi, sest kalade s, kas Robert üüda kolm lõhet. e kaugemas 750 aastas ja töökulud a kogu mahtu ise, limiteerivaks on unnibki puuduva tellima väljast.
1 312 500 krooni eest. 31.12.2004.a. läbiviidud kaubavaru inventeerimisel tuvastati varu 150 000 krooni. Hulgimüügi firma kasutab varude perioodilist arvestussüsteemi. D: Kauba ostukulud 1 000 000 K: Pank 1 000 000 Kauba soetamine D: Pank/ ostjate laekumata arved 1 312 500 7 K: Müügitulu 1 312 500 Kaubamüük D: Kaup 150 000 (kaubavaru 31.12.2004.a inventuuri andmed) D: Müüdud kauba kulu 1 050 000 K: Kaup 200 000 (kauba varu 01.01.2004.a) K: Kauba ostukulud 1 000 000 2004. aasta jooksul realiseeritud kauba kuluks kandmine ning inventeerimisel fikseeritud järgmisesse aastasse ülemineva varu arvele võtmine (1, 67-69)
Tahvelarvuti tellimiseks 90eur 5.4.3. Kulu-maht-kasum (KMK) analüüs 12 5.4. RAHAVOOGUDE PROGNOOS (esimese aasta rahavoogude prognoos on nõutav kuude kaupa 2016 2017 2018 RAHA JÄÄK PERIOODI ALGUSES SISSETULEVAD RAHAVOOD Müügitulu Omakapital Pikaajalised laenud Lühiajalised laenud KOKKU SISSETULEVAD RAHAVOOD VÄLJAMINEVAD RAHAVOOD Väljaminevad rahavood investeeringutest Kokku väljaminevad rahavood investeeringutest Väljaminevad rahavood äritegevusest Kokku väljaminevad rahavood äritegevusest Väljaminevad rahavood finantseerimisest Lühiajaliste laenude tagasimaksed Pikaajaliste laenude tagasimaksed Dividendid
välimüügipindadega, et tarbijatele aina lähemal olla. 4. FINANTSTULEMUSTE HINNANG 4.1 Premia Foodsi erinevad finantsnäitajad Joonis : Ärisegmentide ülevaade Allikas: Premia Foods 3Q tulemuste ettekanne, NASDAQ OMX Tallinn Joonis : Võtmenäitajad bilansist Allikas: Premia Foods 3Q tulemuste ettekanne, NASDAQ OMX Tallinn 4.2 Hinnang finantstulemustele Tabelitest ilmneb, et Premia suutis 2013 aasta kolme kvartaliga oluliselt kõigis kolmes segmendis müügitulu kasvatada. Kui turgusi ka veidi detailsemalt uurida, siis oli tegemist küllaltki laiapõhjalise kasvuga, mis põhines jäätise poolelt heal suveilmal, kuid ka hästi tehtud tööl. Müügitulu kasv oli viimaste aastate üks järsemaid ning antud tulemustega on suudetud investoritele veidigi rõõmu tuua. Miks? Sest kuigi ettevõtte brutorentaablus on jäätise ja külmkauba puhul endiselt väga ilus, siis ettevõtte kasumlikkus on päeva lõpuks väga nadi. Iga
9) A - D: väärtusvähend K: Ostjate tasumata arved ***D on otsese meetodi kanne (bilansist maha ja kohe kuluks) ***D-s on arve maha kantud, aga arve ikkagi laekub 10) D 145 000 eurot + 100 145 45 -120 145 25 11) A üks kord aastas 12) C nad annavad oma väärtuse uuele loodud varule täies ulatuses ja ühe korraga ** st et ühte ja sama varuühikut ei saa mitu korda ( järk-järgult) kasutada. 13) D FIFO-meetodit 14) A D: Kassa K: Müügitulu ***see on müügi kajastamise kanne müügihinnas 15) B 1715 eurot 10 tk hinnaga 53 eur/tk 20 tk hinnaga 50 eur/ tk 30 tk hinnaga 47 eur/tk Kokku: 2940 2490 / 60 = 49 eurot ühe ühiku kohta 49 * 35 (müügi kogus) = 1715 eurot 16) C varaobjekti soetamise hetkest arvestatud summaarne kulum ***A on lõpetamismaksumus *** B on depretsiatsioonikulu *** D on jääkmaksumus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
