Biotoop - on ühetaoliste keskkonnatingimustega asustusala, kus elavad seal kohastunud loomad ja taimed. Mõnikord eristatakse biotoobi piires väiksemaid, mõne keskkonnateguri poolest eripäraseid osapaiku ehk merotoope Deflatsioon - on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. Degradatsioon - on orgaaniliste ainete muundumine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, NH3) mikroorganismide toimel. Demograafiline plahvatus - on rahvaarvu kiire kasv demograafilise ülemineku tagajärjel. Demökoloogia - populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 1314) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Detridofaag - surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.).
suurust. Valem- 2.Voolutugevuse ühikud ja nendevahelised seosed. V: I - tähis 1A (amper) – ühik 3-Teisenda: 1kA= 1000A= 1000000 mA, 1mA= 10-3 A= 0,01 kA, 1 kA= 1000A= 1000 mA 6.Millega mõõdetakse voolutugevust? V: ampermeetriga 7.Mis on vooluallika ülesanne? V: tekitada ja hoida ahelas elektrivälja pikema aja jooksul 8.Mille arvel vooluallikas seda ülesannet teostab? V: vooluallika 9.Nimeta erinevaid vooluallikaid ja nimeta neis toimuv energia muundumine. V: Galvaanielement, akupatarei, generaator, Päikesepatarei Tööleht 6 Vooluring 1.Millistest osakestest koosneb vooluring? V: vooluring koosneb vooluallikast, tarbijast (lamp vms) ning kahest juhtmest. 2.Millised on vooluringi osade tähised elektriskeemidel. Tehke joonis. V: 3.Kuidas asetsevad üksteise suhtes jadamisi ühendatud tarvikud? Joonis. V: 4.Millises vooluringis saab olla elektrivool
saada suuri võimsusi see juures suhteliselt väikeste kabariitideka. Nende eeliste tõttu on nende tööresurss on palju pikem. Töötavad väiksema müraga. Peamised puudused: madalam kasutegur, seda seetõttu, et protsessi juhitavast soojusest läheb kaduma auru juhitavast soojusest läheb kaduma. Aurutrubiinide puhul kasutegur sõltub koormusest.trubiineides on kõrged temperatuurid. Turbiin mootori tööprotsess Rõhu astme mõiste Soojus energia muundumine kasulikuks tööks nii auru kui gaasi trubiinides on analoogne. Kõrge potsiaaliga soojuse muundumine kasulikuks tööks vahepealse kineetilise energia suurendamises düüsides moodustab üldise trubiini tööprotsess. Muundamise esimene etap toimub düüsides. Teine osa toimub töölabadel mis paiknevad kettal kus aur paisub ja teeb tööd. Paisumise protsess toimub ligilähedaselt adekvaatse protsessis. St. Et tööks muundamise protsess on võrdeleine gaasi v auru etalpia muutumisega
Keemia 28.08.08 Sissejuhatus 1. Nimetada igapäevases elus kasutatavaid keemiatööstuse tooteid. 2. Keemilise reaktsiooni olemus, näide loodusest. 3. Mille alusel liigitatakse aineid klassidesse? 4. Lihtainete mõiste, jagunemine. 5. Liitainete mõiste, jagunemine. 1. Sool, suhkur, äädikas, jood, seep, piiritus, lõhnaõli, kodukeemia. 2. Keemilise reaktsiooni käigus toimub ühe aine muundumine teiseks. Näiteks looduses muundub vesi veeauruks, raud roostetab jne. 3. Nende koostise ja keemiliste omaduste järgi. 4. Lihtained koosnevad ainult ühe aine elementidest, jagunevad metallideks ja mittemetallideks. 5. Liitained koosnevad mitme erineva aine elementidest, jagunevad oksiidideks, hapeteks, alusteks ja sooladeks. Oksiidid Oksiidid on sellised liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad:
kõik elav interaktsioonis eluta materjaliga, kõik ökosüsteemid. Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne.), hüdrosfääri ja atmosfääri. · 1. Biosfäär, kitsamas tähenduses biogeosfäär Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimuvad orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilise ained mõjutavad kivimeid. · 2. Laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, milles võib leiduda organisme või nende elutegevuse jäänuseid s.o. summa kogu planeedi ökosüsteemidest ja mosaiik elukohtadest. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: · Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres.
mehaaniline töö on kehale nihke suunas mõjuva jõu ja nihke suuruse korrutis. F) Kineetiline energia Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mis kehal on tema liikumise tõttu. Liikuva keha kineetiline energia Ek võrdub keha massi m ja kiiruse ruudu v2 poole korrutisega: Ek = mv2/2 Keha kineetilise energia muut võrdub keha poolt tehtud tööga. Süsteemis võib esineda ainult kineetilise ja potentsiaalse energia vastastikune muundumine. G)Vektorväli Vektorväljaks nimetatakse vektoranalüüsis funktsiooni, mis seab eukleidilise ruumi (või lokaalselt eukleidilise ruumi igale punktile vastavusse vektori. H. Töö tsentraalse jõu väljas Vektori võib lahutada komponentideks või avaldada mitme vektori summana. Seepärast võib ka ühe vektorvälja lahutada mitmeks väljaks. Kõige lihtsam (lihtsaim liidetav) on homogeenne väli. Homogeenseks nimetatakse välja,
ja auramise vahekorrast. Valgla- ehk äravooluala on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab. Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse. Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud Maa sfäärid- erineva koostise ja tihedusega kihid, mis ümbritsevad Maa tuuma- atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär, litosfäär. Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. Aineringe- ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal, sfääri piires või ühest sfäärist teise. Geoloogiline aineringe- viib Maa pinnal murenenud kivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse, kus need moonduvad, ja toob moondekivimid hiljem jälle maapinnale murenema. Bioloogiline aineringe- rohelised taimed sünteesivad orgaanilist ainet, mida teised organismid kasutavad oma orgaanilise aine ülesehitamiseks
Näiteks taimkate, mulla struktuur, horisontide tüsedus jne. Eesti aladel on võimalik eraldada määrava komponendi alusel maastikuliselt 4 piirkonda: · LõunaEesti künkliku reljeefiga maastikud · Kesk ja LõunaEesti moreen ja sanduritasandikud · PõhjaEesti paene lauskmaa · LääneEesti settelised tasandikud. MAASTIKE TALITUS Maastike talitus ainete ja energia ümberpaiknemine, vahetus ja muundumine Elementaarsed looduslikud protsessid on puhtalt füüsikalised, keemilised, bioloogilised jne. nt rabenemine, porsumine, liikumine gravitatsiooni jõul jm. Olulisemad maastike talitust käivitavad jõud: 1. Päikesenergia 2. Tahke ainese vood ja nendega seotud protsessid 3. Keemiline ainete migratsioon 4. Ainete settimine 5. Veeringe (auramine, sagemete langemine, filtratsioon, äravool jm) ning sellega kaasnev
kõrvalekaldumine. Raku sisemus muutub positiivseks, kui membraanini on juhitud rohkem Na ioone, sest ainult Na ioonidel on positiivne tasakaalupotentsiaal (60 mV). Aktsioonipotentsiaali saab vallandada siis, kui rakuväline Na ioonide konts. on suur. Ergastuse aluseks on membraani Na+ juhtivuse suurenemine, membraani K+ juhtivus toimub K+ väljumisel. Membraani läbivust kontrollitakse Ohmi seadusega. 95. Mis on radioaktiivsus? Ühe keemilise elemendi isotoobi spontaanne muundumine, millega kaasneb elementaarosakeste või tuumade kiirgumine. 96. Iseloomustada -, -, -kiirgust. -kiirgus: heeliumi tuumade 2He4 voog laenguga +2 ja kiirgusega (3,9-5,6)*107 m/s. Osakeste kineetiline energia on suurusjärgus 4-9 MeV. -kiirgus: suure kiirusega, 1,6*108 m/s, läbimisvõime on 100 korda suurem ja ioniseerimisvõime 100 korda väiksem kui -osakestel. -kiirgus: footonite voog sagedusega 1020 Hz 97. Ultra- ja infrakiirguse bioloogiline toime.
Fotosünteesi toimub 400- 700 nm, mis neelduvad klorofüllimolekulis (4 pürroolituuma ja Mg). Klorofülli ja taimelehe neeldumisspektrid erinevad ükseisest, kuna lehes sisaldub mitmete (s.h. kollaste) pigmentide segu. Siiski pole fotosünteetiliste pigmentide süsteem kohandatud maksimaalseks päikeseenergia neelamiseks. 200-400 klorofüllimolekuli (antenniklorofüll) koguvad energiat ühe fotokeemiliselt aktiivse tsentri jaoks, kus toimub energia muundumine. Neelatud kvandi energia antakse ühelt pigmendimolekulilt teisele, kuni ta kas jõuab aktiivtsentrisse ja indutseerib fotokeemilise reaktsiooni, või kiirgub poolel teel välja fluoestsentsikvandina või hajub soojusena. Neelatud ja fotokeemilistesse tsentritesse üle antud kvantide energia muundatakse keemiliste sidemete energiaks reaktsioonide süsteemis, mis moodustavad fotosünteetilise elektronide ülekande ahela. Süsteem sisaldab kaht fotokeemilist reaktsioonitsentrit:
Too näiteid. Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev tahke anorgaaniline aine. Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. NT: mineraalid: kuld, hõbe, teemat, granaat. Kivimid: graniit, pimss, basalt 2. Mille poolest erinevad süvakivimid purskekivimitest? Too näiteid? Purskekivim(basalt) on kindlasti vulkaanipurske product ja Süvakivim(graniit) on magmakivim 3. Kuidas toimub kivimite muundumine kivimiringes. https://et.wikipedia.org/wiki/Kivimite_ringe 4. Kuidas tekkivad settekivimid? Too näiteid. Settekivimid on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Nt: keemilised setendid on veekogude põhjas sadestuvad mineraalsed soolad nagu näiteks haliit ehk kivisool ja lubi. Biokeemilised setendid on tekkinud elusorganismide skelettidest ja kodadest nt lubjakivi, dolomiit ja mergel. 5
Lähte kivimi tera suurusest, mineraalsest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused. Mulla teket ja arengut mõjutavad ka kliima, pinnamood, vee reziim ja inimene. Mullas on esindatud aineoleku kõik kolm faasi: · Tahke (mineraalne ja orgaaniline osa) · Vedel (mulla vesi ) · Gaasiline (mulla õhk) Muld tegib paljude üksteisega vastastikus sõltuvate olevate protsesside koosmõjul. Olilisemad on orgaanilise aine ladestumine ning muundumine. Ainete pidev ümberpaigutamine ning kodunemine mulla erinevatese osadesse, uute ühendite moodustumine, aine vahetus taimede ja mulla vahel jne. Muldade kujunemisel on seega oluline ainete liikumine, mis jaguneb järgmiselt: 1. ainete sissekanne mil mulda lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilist ainet mineraalne aine satub mulda näiteks jõgede tulvavette poolt kantuna, vulkaaniliste tuha ja liivade tuulekandega. Rohttaimestikuga
Mina valisin filosoof Platoni sellepärast,et mind huvitas tema õpetus idealismist.Tema nägemus,et vaim on primaarne ja kõik materiaalne sekundaarne ning et teadmisi ei saada elus kogemustest ja nende üldistamises,vaid mõtlemisest endast,tundus huvitav,sest tänapäeval on olukord vastupidine.Samuti oli huvitav see,et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada,et uusi teadmisi saada. Platon (427-347 e.m.a.) on maailma kultuuriajaloo suurkuju.Ta elas vana-kreeka ühiskonnas,aga filosoofina,õpetlasena ja kirjanikuna kuulub ta kogu ühiskonnale.Ta on üks inimkonna õpetajatest.Platon on põline ateenlane,ta tegevus,välja arvatud eemalviibimine Aafrikas,Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia linnades,kulges Ateenas.Üksteist aastat peale Sokratese surma,rajas Platon ,Sokratese õpilane,sealsamas Ateenas oma kooli.Varsti muutus see kool filosoofiliste uuringute-õpingute keskuseks.Andmed Platoni elust on napid,puudulikud ja vasturääkivad.Ta ...
aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, gregorikoraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni. Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika). Kirjutanud ka suurvorme. Ester Mägi (1922) helilooja.Miniaturist. Kasutab vanu rahvaviise.Viimistletus.Kammermuusika suur osakaal. Teosed: kooriteos `Tuule tuba', kooritsükkel `Mõtisklused', klaveriteos `Vana kannel', orkestriteos `Bukoolika'. Kirjalikult kronoloogiline tabel eesti heliloojatest alates 19. sajandist tänapäevani ; sünniaasta järgi (vähemalt 50 ees-ja perekonnanime+ eluaastad), vali tuttavamad nimed Kunileid-Saebelmann, Aleksander (22
ühiskonnas väga väike (avalikkus kui rahvahulk, kes aktiivselt poliitika üle arutleb ning selle tulemusena uute otsusteni jõuab) ning revolutsioonide eesmärk soov avalikkuse struktuuri muuta. 19.saj lõpp kui ideaalne avalikkus, Lääne-Euroopa elitaarsed lugemis- ja väitlusklubid, mis koosnesid peamiselt jõukatest ühiskonnaliikmetest ja vaimueliidist: arutelude muundumine poliitilisteks otsusteks. 20.saj alguses asendub ideaalne avalikkus massiavalikkusega (arvuliselt suur, kehv ettevalmistus, mõjutatav ja pealiskaudne). Nii Spengleri kui Habermasi järgi massiühiskond süüdi allakäigus ja radikaliseerumises. EUROOPA MÕISTE: Ennekõike Lääne-Euroopas toimunud muutused (Inglismaa, Saksamaa ja Prantsusmaa), mõistete heterogeensus (nt rahvuslus, parlamentarism) väheste variatsioonidega
kõik elav interaktsioonis eluta materjaliga, kõik ökosüsteemid. Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne.), hüdrosfääri ja atmosfääri. · 1. Biosfäär, kitsamas tähenduses biogeosfäär Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimuvad orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilise ained mõjutavad kivimeid. · 2. Laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, milles võib leiduda organisme või nende elutegevuse jäänuseid s.o. summa kogu planeedi ökosüsteemidest ja mosaiik elukohtadest. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: · Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres.
-> tubulus seminiferus rectus -> avanevad rete testis’esse, mis paikneb - seda jätkab purskejuha – ductus ejaculatorius – läbistab eesnäärme ja mediastinum testis’es avaneb colliculi seminalis’el - vääniliste seemnetorukeste seinas toimub spermiogenees - spermide viimatee tüviseemnerakkude paljunemine, kasvamine, küpsemine, muundumine - 3-kihiline lihaskest – imeb ja surub ejakulatsiooni ajal sperme edasi igast arenevast tüviseemnerakust tekib 4 küpset seemnerakku tugevate peristaltiliste liigutustega - ejakulatsiooni ajal 2 sekundi jooksul 0.5 m pikkuse juha kaudu optimaalne spermiogoonid -> primaarsed spermatotsüüdid (46 kromosoomi) ->
I : II : III = 1 : 10 : 1000 29. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees. Tarded tekivad kergemini madalamatel temperatuuridel. Geelid: Koagulatsioonigeelid ja Kristallisatsiooni või kondensatsiooni mõjul tekkinud geelid. Koagulatsiooniliste tekkemehhanismidega geelide tekkimis- ja lagunemisprotsessid on pöörduvad. Nende pöörduvat tekke- ja lagunemisprotsessi nimetatakse tiksotroopiaks. Koagulatsioonigeeli muundumine sooliks või vastupidi toimub isotermiliselt nõrkade välismõjude (raputamine, loksutamine) toimel või lakkamisel. Tiksotroopia esineb nendes geelides, kus struktuur on moodustunud nõrkade Van der Waalsi jõudude toimel. Keemilise sideme olemasolu korral pole tiksotroopia võimalik. Tiksotroopiat on võimalik eespool toodud potentsiaalkõveral selgitada madala miinimumi (kaugusel F) esinemisega osakeste suhteliselt suurel kaugusel
kõik elav interaktsioonis eluta materjaliga, kõik ökosüsteemid. Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne.), hüdrosfääri ja atmosfääri. • 1. Biosfäär, kitsamas tähenduses biogeosfäär – Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimuvad orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilise ained mõjutavad kivimeid. • 2. Laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, milles võib leiduda organisme või nende elutegevuse jäänuseid s.o. summa kogu planeedi ökosüsteemidest ja mosaiik elukohtadest. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: • Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres.
Imendunud monoosid (nende põhimassi moodustab glükoos, sest enterotsüütides toimub teiste heksooside teatud osa metaboliseerumine glükoosiks) satuvad värativeeni kaudu maksa. Metaboolsete reaktsioonide tulemusena maksarakkudes lülituvad ka teised monoosid (galaktoos, fruktoos) glükoosi metaboolsetesse radadesse. Glükoos on keskne süsivesinik organismis: * glükoos lahustub väga hästi vees * vaba glükoos on organismis keemiliselt suhteliselt inertne, st tema muundumine toimub vaid ensümaatiliselt ja seega on kontrollitav * ta on "põhikütus" enamike organismide ja organite jaoks * glükoos läbib piisava kiirusega hematoentsefaalset barjääri tagamaks ajukoe energiavajaduse * ta on praktiliselt ainus arvestatav "kütus" ajukoe (aju kasutab ööpäevas 110-130 g glükoosi), erütrotsüütide, neerupealiste, silma võrkkesta (retina), spermatosoidide jaoks. Glükoosi metabolismi põhirajad ja veresuhkur Inimorganismi kõikides rakkudes leidub glükoosi.
maismaaökosüsteemi siirdealana), metsaserv (metsa ja niidu siirdealana), jt. Ökotone iseloomustab suhteliselt kõrge liigirikkus. Seda tingib mõlema naaberökosüsteemi liikide kooseksisteerimine nende piirialal. 33. Biosfäär 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid 2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org aine süntees ja muundumine ja kus org ained mõjutavad kivimeid. Hõlmab hüdrosfääri, pedsofääri, litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid. 34. Biogeograafia bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide levikut maakeral. Jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafia. 35. Integratsioon liitumine 36. Süsteem omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Ökoloogias süsteem- on
elektronide elektrilaengute summaga. Näiteks alumiiniumi (keemiline element nr 13) ioonis Al+3 on 13 prootonit, 14 neutronit ja 10 elektroni, seega on selle iooni laeng +3 (13 · 1 + 14 · 0 + 10 · (-1) = 3). Oksüdatsiooniaste (o-a) aatomi formaalne laeng ühendis, eeldusel, et molekul on üles ehitatud ioonidest ühe aatomi kaupa. Tähistatakse rooma nr, kasutades lisaks miinusmärki ja nulli. Keemiline reaktsioon ühe aine muundumine teiseks. Redoksreaktsioon reaktsioon, milles elementide o-a'd muutuvad. Oksüdeerumine e oksüdatsioon elektronide loovutamine. O-a suureneb. Redutseerumine e reduktsioon elektronide liitmine. O-a väheneb. Oksüdeerija liidab elektrone, o-a reaktsioonis väheneb. Redutseerija loovutab elektrone, o-a reaktsioonis kasvab. 9. Molaarsus e molaarne kontsentratsioon (CM) väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris lahuses, ühik mol/l, M.
· Sobivad pooltipuagregaatideks 21.Millised on sisepõlemismootoriga elektrijaama peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte? Kas Eestis on seda tüüpi elektrijaamu, kui jah siis nimeta mõni? Millised on sisepõlemismootoriga elektrijaamade eelised ning kasutusala? · Kütuse keemiline energia muundub soojusenergia vahendusel mehaaniliseks energiaks sisepõlemismootorites · Edasine energia muundumine toimub nagu teistes soojuselektrijaamades - elektrigeneraatorites. · Kütusena kasutatakse diislit või maagaasi (biogaasi) · Kasutatakse ka väikesevõimsuseliste liikuvate (teisaldatavate) elektrijaamadena · Kasutegur kuni 50%, koostootmisel kuni 90% · Võimsus kuni 40 MW · Kiiresti käivitatavad, hea reguleerimisega · Täisautomaatsed 22.Millised on tuumajaama peamised agregaadid? Nimeta meile mõni lähedal asuv tuumajaam
elektronide elektrilaengute summaga. Näiteks alumiiniumi (keemiline element nr 13) ioonis Al+3 on 13 prootonit, 14 neutronit ja 10 elektroni, seega on selle iooni laeng +3 (13 · 1 + 14 · 0 + 10 · (-1) = 3). Oksüdatsiooniaste (o-a) – aatomi formaalne laeng ühendis, eeldusel, et molekul on üles ehitatud ioonidest ühe aatomi kaupa. Tähistatakse rooma nr, kasutades lisaks miinusmärki ja nulli. Keemiline reaktsioon – ühe aine muundumine teiseks. Redoksreaktsioon – reaktsioon, milles elementide o-a’d muutuvad. Oksüdeerumine e oksüdatsioon – elektronide loovutamine. O-a suureneb. Redutseerumine e reduktsioon – elektronide liitmine. O-a väheneb. Oksüdeerija – liidab elektrone, o-a reaktsioonis väheneb. Redutseerija – loovutab elektrone, o-a reaktsioonis kasvab. 9. Molaarsus e molaarne kontsentratsioon (CM) – väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris lahuses, ühik mol/l, M.
Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee ehk seal toimub vee liikumine, millega seotult kulgevad ka teised aineringed nt gaasivahetus biosfääriga, aurumine ja sademete vahekord atmosfääriga. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär paikneb litosfääri ja hüdrosfääri kohal. Siit pärineb hapnik-toimub hingamine ja lämmastik-toimub fotosüntees. Biosfääris elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. See sfäär on elu toimimisega seotud funktsionaalne sfäär. Hõlmab hüdrosfääri ja litosfääri pindmised ning atmosfääri alumised kihid ja kogu pedosfääri. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses. Mehaanilise energia mõjul toimub maapinnal ja maa sees vee liikumine nt jõgedes toimub setete ümberpaigutamine ja voolusängi kallaste uhtumine
läheb kontsentreeritud vormist hajutatud vormi (degradeerub) e. igasugune korrastatud liikumine püüab spontaanselt muutuda korrastamata liikumiseks. Kõige degradeerunum energia termodünaamika seisukohalt on soojusenergia. Termodünaamika II seaduse võib sõnastada ka nii: kuna osa energiast hajub alati niimoodi, et teda pole võimalik kasutada soojusenergia saamiseks, siis kineetilise (liikumis-) energia (näit. valguse) iseeneslik muundumine potentsiaalseks energiaks (näit. protoplasma keemiliste sidemete energiaks) ei ole kunagi 100%. Entroopia on kasutamiseks kättesaamatu energiahulga määr e. süsteemi korrastamatuse määr. 17. Produktsioon ökosüsteemis. Ökoloogiline efektiivsus BIOMASS- mingi organismiliigi, liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või
silmaga ei näe: Mullatekkeprotsessid 1) vahetusprotsessid mullakomponentide ja ümbritseva keskkonna vahel (taimede toitumine) Mullatekkeprotsess e. pedogenees maakoore pindmiste kihtide kasutamine ja 2) mulla enese komponentide muundumine (miner. murenemine, org. jäänuste humifits., ümberkujundamine kõrgemate ja alamate taimede poolt, ning nende pealmiste kihtide mineraliseerumine, liikuvate, liikumatute komponentide teke) ümberkujundamine ja muutmine taimsete, loomsete, mikroorganismide orgaaniliste ainete ning nende ainete humifitseerumissaaduste poolt. 3. mitmesuguste reaktsioonide kombinatsioonid - makroprotsessid Liikuvapanevaks jõuks orgaanilised ained ja pinnaks kivimid
erinevast keemilisest reaktsioonist. · 18. [1 p.] Sõnasta termodünaamika esimene seadus · 19. [1 p.] Sõnasta termodünaamika teine seadus · 18. Energia võib üle minna ühest vormist teise, kuid ei teki ega kao. Teisisõnu energia võib muunduda, kuid tema koguhulk ei muutu. · 19. Iga kord, kui energia muundub, läheb ta enam organiseeritud vormist üle vähem organiseeritud, rohkem hajutatud vormi. Teisisõnu ei ole energia muundumine kunagi efektiivne osa energiast muundumisel hajub ega ole enam kasutatav. · 20. [1 p.] Millisest termodünaamika seadusest tuleneb väide, et me saame igas ökosüsteemis mõõta sissetulevat ja väljuvat energiat. · 21. [1 p.] Millisest termodünaamika seadusest tuleneb väide, et energia läbides ökosüsteemi kaotab võimet teha tööd · 20. Väide, et energia ökosüsteemis on mõõdetav tugineb mõlemale termodünaamika seadusele
1. Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine Techne- oskus, meisterlikkus Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik Tehnoloogia areng- kaob autorlus dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pa...
Bioloogia Referaat - Troopilised vihmametsad Tallinna Inglise Kolledz 10. klass Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus/eessõna Meie valisime oma teemaks troopilised vihmametsad. Valisime selle teema just sellepärast, et troopilised vihmametsad tundusid meile kõige huvitavamad ning tahtsime neist rohkem teada saada. Vihmametsades on suur osa maailma taimestikust ja loomastikust, ning nad on väga tähtsal kohal kui hapniku tootjad, sellepärast ongi vajalik et me selle ökosüsteemi eest korralikult hoolt kannaks. 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna- Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake...
vastavad Langmuiui võrrandile. Eksperimentaalsete AI-de analüüsil lagunemisprotsessid on pöörduvad. Nende pöörduvat tekke- ja gaasi molekulid. Osakesed eristati 5 põhilist tüüpi1.Langmuiri tüüpi. Monotoonne lähenemine lagunemisprotsessi nimetatakse tiksotroopiaks. Koagulatsioonigeeli omandavad negatiivse laengu ja sadenevad anoodil, millelt nad monomolekulaarse kihi tekkimisele. See esineb juhul kui on tugev muundumine sooliks või vastupidi toimub isotermiliselt nõrkade sadenevad kogujasse. Pulbrit vaadeldakse kui tahke disperse faasiga koosmõju adsorbaadi ja adsorbendi vahel ehk toimub välismõjude (raputamine, loksutamine) toimel või lakkamisel. aerosooli, milline on koaguleerunud ja moodustanud kemosorptsioon. 2. Polümolekulaarne A
Diabeedi puhul on väga oluline toituda regulaarselt ning menüüs peaks olema madala glükeemilise indeksiga toidud (Briffa, J, 1999). Diabeedile vastupidine haigus on hüpoglükeemia, kui vere suhkrusisaldus on normist madalam. Inimesed kannatavad seletamatu väsimuse all, kuna organismis on energia puudus. Inimene võib kannatada hüpoglükeemia all ka siis, kui tema keha rasva- ja glükogeenivarud on piisavad, aga on häiritud nende ühendite muundumine suhkruks. Tekib see siis, kui söögikord on vahele jäänud või kui suur hulk energiat on ära kulutatud piisavalt asemele saamata. Tagajärgi on võimalik vältida süües regulaarselt ning energiarikkaid toite (Ibid). Suureks probleemiks on ka kõrge kolesterooli tase veres, mis tekib, kui süüa liiga suure rasvasisaldusega toite. Tulemusena ladestub liigne rasv veresoonte seinal ning takistab vere liikumist. Veresoonte ummistumine tekitab suuri probleeme inimese organismis ning seisund
biotoop- biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. ökoton- kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seeepärast keskkonnaltkomplekssem või liigirikkam kui kumbki neist(servaeffekt). 12)Biosfäär-laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kust võib leida elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseis. Kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ning kus org. ained mõjutavad kivimeid. biogeograafia- on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide(põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e areaalide uurimine. 13)Integratsioon- (liitumine) ehk ühinemise protsessis, süsteemis suurenevad elementide vastastikused sidemed ja mõju, moodustades uusi tasemeid. süsteem- omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Süsteem moodustub
ei muutu ning faasid ei eraldu üksteisest. Tarde eriliik on geel, tardumine võib toimuda: spontaanselt, t'-i muutuste mõjul (tekivad kiiremini madalamatel t'-idel), c suurenemise tõttu. C kasvuga kasvab ka tardumiseks vajalik t'; elektrolüütide lisamise tõttu. Koagulatsiooniliste tekkemehhanismidega geelide tekkimis- ja lagunemisprotsessid on pöörduvad. Nende pöörduvat tekke- ja lagunemisprotsessi nimetatakse tiksotroopiaks. Koagulatsioonigeeli muundumine sooliks või vastupidi toimub isotermiliselt nõrkade välismõjude (raputamine, loksutamine) toimel või lakkamisel. Tiksotroopia esineb nendes geelides, kus struktuur on moodustunud nõrkade Van der Waalsi jõudude toimel. Keemilise sideme olemasolu korral pole tiksotroopia võimalik. Geelide struktuur tugevneb seismisel. Struktuuri tugevnemisel tõmbub ta ühtlasi ka kokku. Selle kokkutõmbumise protsessis surutakse välja
kujunemisest. Taimed annavad org. osa- huumuse. · Muld on murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. · Orgaanilise aine kogunemine parasniisketes tingimustes on seotud kahe paralleelselt toimuva protsessiga: 1. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks CO2, H2O 2. Humifitseerumine- mullapinnal ja mullas toimub orgaaniliste jäänuste muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosadega seotud huumuseks. · Mulla lõimis näitab erisuuruste osakeste sisaldust mullas. · Kui murenemisprotsessi ei toimuks, ei tekiks mulda ja maapind ei mitmekesistuks. MULLA TEKKETEGURID · Mullatekketegurid võib mõjumiskiiruse alusel jagada kaheks: passiivseteks ja aktiivseteks. PASSIIVSED MULLATEKKETEGURID: · Mõju on pikaajaline ja inimelu vältel vähemärgatav. · Lähtekivim
Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Nt. lubjakivi, graniit. 2. Mille poolest erinevad süvakivimid purskekivimitest? Too näiteid? Süvakivimeis (graniit) on kõige laiemalt levinud massiivne tekstuur, mis väljendub selles, et kivimi koostisosad on jaotunud ühtlaselt üle kogu kivimi. Poorne tekstuur on omane purskekivimeile (pimss) 3. Kuidas toimub kivimite muundumine kivimiringes. 4. Kuidas tekkivad settekivimid? Too näiteid. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Peenestatud materjal (kruus, liiv jne) kantakse tuule või vooluvee poolt nõgudesse ehk settebasseinidesse või veekogudesse, kus ta kihiliselt settib. Selle tulemusena esialgu teravaservaline murend ümardub – olenevalt
◦ lõplik süsivesikute hüdrolüüs toimub limaskesta hariäärise pinnal, kus peamiselt toimivad disahharidaasid. Amülaaside tekitatud produktid ja toidu disahhariidid (sahharoos, laktoos, maltoos) lõhustatakse monoosideks. GLÜKOOS Glükoos on keskne süsivesinik organismis: ◦ glükoos lahustub väga hästi vees ◦ vaba glükoos on organismis keemiliselt suhteliselt inertne, st tema muundumine toimub vaid ensümaatiliselt ja seega on kontrollitav ◦ ta on "põhikütus" enamike organismide ja organite jaoks ◦ glükoos läbib piisava kiirusega hematoentsefaalset barjääri tagamaks ajukoe energiavajaduse ◦ ta on praktiliselt ainus arvestatav "kütus" ajukoe (aju kasutab ööpäevas 110-130 g glükoosi), erütrotsüütide, neerupealiste, silma võrkkesta (retina), spermatosoidide jaoks. Glükoosi metabolismi põhirajad ja vere glükoosisisaldus (nn veresuhkur)
3) kontsentratsiooni suurenemise tõttu ( igal kolloid- või polümeeri süsteemil on piiriline kontsentratsioon, millest lahjemad lahused ei tardu). Kontsentratsiooni kasvuga kasvab ka tardumiseks vajalik temperatuur. 4) Elektrolüütide lisamise tõttu. Koagulatsiooniliste tekkemehhanismidega geelide tekkimis- ja lagunemisprotsessid on pöörduvad. Nende pöörduvat tekke- ja lagunemisprotsessi nimetatakse tiksotroopiaks. Koagulatsioonigeeli muundumine sooliks või vastupidi toimub isotermiliselt nõrkade välismõjude (raputamine, loksutamine) toimel või lakkamisel. Tiksotroopia esineb nendes geelides, kus struktuur on moodustunud nõrkade Van der Waalsi jõudude toimel. Keemilise sideme olemasolu korral pole tiksotroopia võimalik. Geelide struktuur tugevneb seismisel. Struktuuri tugevnemisel tõmbub ta ühtlasi ka kokku. Selle kokkutõmbumise protsessis
Seepärast lahendatakse segeühenduse ülesandeid järk-järgult kasutades jada- ja rööpühenduse valemeid. 6. Voolu soojustoime. Joule-Lenzi seadus. Juhi takistuse sõltuvus temperatuurist Elektivool tekitab soojust kõikides elektrijuhtides, mida ta läbib. Laengukandjad põrkuvad juhis liikudes kokku teiste aineosakestega ja annavad neile osa oma kineetilisest energiast, mille tulemusena hakkavad aineosakesed intensiivsemalt võnkuma ja toimub elektrienergia muundumine soojusenergiaks. Energia jäävuse seaduse põhjasl on saadud soojushulk Q võrdne kulutatud elektritööga. Joule-Lenzi seadus: Vooluga juhtmes eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, juhtme takistuse ja ajaga Q=I2Rt Juhi takistuse sõltuvus temperatuurist: soojenemisel metallide takistus suureneb, vedelike, gaaside ja pooljuhtide oma aga väheneb. Aine takistuse temperatuurisõltuvust näitab tema takistuse temperatuuritegur. 7. Juhtmete ristlõike valik
Valvamine, isendite hierarhia. Hundikarjas saavad paljuneda vaid juhtiv isas- ja emaslooom 2. Emigratsioon ja immigratsioon/ sisse ja väljaränne. Mõnede populatsioonide arvukus muutub tsükliliselt. Lemmingute populatsiooni arvukus on maksimaalne igal neljandal aastal. Miks see nii on ei ole teadlastele veel päris selge. 10. Kitsamas tähenduses kasutatakse ka mõistet bio-geosfäär, biostrooma on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimuvad orgaanilise aine süntees ja muundumine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Biosfäär hõlmab hüdrosfääri e. vesikeskkonda, litosfääri e. muldkonna ja atmosfääri e. õhkkonna alumisi kihte. Biosfäär koguruumala on 105-ˇ106 km3, elusainet on seal hinnanguliselt 1013-1015 tonni. Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Bioomideks on näiteks tundra, taiga, parasvöötme heitlehine mets, kõrb. Ökosüsteemi elusosa nimetatakse elukoosluseks. Sellesse kuuluvad kõik ökosüsteemis elavad organismid
baseerub. Orgaaniline aines pärineb aga lagunevatest elusorganismidest. Vedel- Suurem osa mullas olevast veest pärineb tavaliselt sademetest, mis sisaldab lahustunud mineraal- ja orgaanilisi aineid ning gaase. Gaasiline- ehk mullaõhk sisaldab veeauru, ammoniaaki ja teisi gaase. 41. Biosfäär. Mõiste ja millest koosneb. Arvkarakteristikumid: mass, juurdekasv jne. Biosfääri piirid. -Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, orgaanilised ained mõjutavad kivimeid.elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab hüdro-, pedo- ning litosfääri(pindmiseid) ja atmosfääri(alumisi kihte). 39. Muldade jaotuse tsonaalsus maakeral. Olulisemad mullatüübid. Tundra-gleimuld tekib tundravööndis. Tingimused jahe, igikelts lähedal, soostumine. Leetunud mullad levivad metasavööndis. Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas,
Seetõttu töödeldakse edasi, vt joonis 1.9. b) Katalüütiliselt krakitakse peamiselt kergeid destillatsiooniprodukte (gaasiõli), kusjuures temperatuur on 510 oC...540 oC, rõhk 0,3 MPa. Katalüsaatoreina kasutatakse alumosilikaate, metallide oksiide Cr2O3, Al2O3 ja puhtaid metalle Pt, Ni. Katalüütilisel krakkimisel toimub peale molekulide lõhustumise veel molekulide struktuuri muutumine (isomeerimine, vesiniku ümberpaigutumine) ning alkaanide ja tsülkloalkaanide muundumine areenideks (aromatiseerumine). Katalüütilise krakkimisega saadakse kõrgema kvaliteediline bensiin kui termilise krakkimisega. Katalüütilist krakkimist on mitmeid variatsioone, aga vedelik katalüütiline krakkimine (Fluid catalytic cracking, FCC) on enamikes modernsetes rafineerimise tehastes bensiini tootmise tähtsaim osa. Termin tuli praktikast tahke katalüsaatori vedeldamisest seetõttu, et katalüsaatorit sai
teist liiki igiliikur on võimatu. Igiliikur (ladina keeles perpetuum mobile) on kujutletev masin, mis kord käima panduna töötab lõpmata kaua, saamata väljaspoolt energiat (esimest liiki igiliikur), või kujutletav perioodiliselt töötav masin, mis muudab tööks kogu soojusallikalt saadava soojuse (teist liiki igiliikur). Termodünaamika II printsiibil on mitu võrdväärset sõnastust, näiteks : protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse muundumine tööks, ei ole võimalik; protsess, mille ainsaks tulemuseks on energia üleminek külmemalt kehalt soojemale soojusvahetuse teel, ei ole võimalik. Entroopia S on suurus ,mis iseloomustab süsteemi ja väliskeskkonna vahelise soojusvahetuse kulgemise suunda ning isoleeritud süsteemi iseeneslike protsesside kulgemise suunda. Küsimused: 1. Mispärast on märgade puude kütteväärtus väiksem kui sama liiki kuivadel puudel ? 2
Nagu =:::= , ainult otstest puutuvad kokku). Ehk ebaproportsionaalsete molekulide korral intermolekulaarsed jõud on eri suundades ebavõrdsed Väljavenitatud molekul interakteerub elektriväljaga: joonis 1. Valgusega murdumisnäitaja delta n = n(paralleelne) n(risti) ???. valgust on vaja polariseerida, polariseeritud valgus järgib vedelkristallide pöördumist Lüotroopsed vedelkristallid vedelkristalliks muundumine toimub lahuses kontsentratsiooni muutudes. Kontsentratsiooni suurenedes tekivad kihid, millel väljaspool polaarne osa ja kihi sees mittepolaarne osa. Polümeersed vedelkristallid teatud orientatsiooniline korrastatus, kihid saavad üksteise suhtes liikuda. Nii termo kui ka lüotroopsed (töödeldavus). Võivad tekkivad veel vesiniksidemed saadakse eriti tugevaid fiibreid, nt kevlarit. 10
Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe,millega seotult kulgevad teised aineringed.Ilma veeta poleks elustikku, sfääripaksus on ebaühtlane. 4.ATMOSFÄÄR-ehk Maad ümbritsev õhukiht,ülapiiriks 1000-1200 km.Temperatuuri ja koostise tõttu jaotatakse see alasfäärideks.Õhk on kõige liikuvam,väiksema tihedusega.Atmosfäärist pärineb hapnik. 5.BIOSFÄÄR-Maa sfäär,kus elavad organismid,toimub org.aine süntees ja muundumine ning organismid mõjutavad kivimeid,mulda,vett,õhku.Hõlmab hüdrosfääri ja litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid,ning kogu pedosfääri.See on suur ökosüsteem. - Ökosüsteem-moodustavad elusorganismid,eluta loodus,nendevahelised suhted,energiavoog läbi süsteemi ja mineraalainete ringe. - Gaia hüpotees-elu Maal pole mitte kohastunud keskkonnatingimustega vaid kontrollib aktiivselt kogu biosfääri. nt
Murenemist esile kutsuva teguri järgi eristatakse füüsikalist, keemilist ja bioloogilist murenemist. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine- kivimid lagunevad väiksemateks osadeks, seejuures säilitavad mineraalid oma esialgse keemilise ja kivimid mineraalse koostise. Peamisteks teguriteks: temperatuuri kõikumine, jää tegevus ning juurte ja muu mehaaniline surve. Keemiline murenemine ehk porsumine-kivimite ja mineraalide keemiline muundumine looduslike reagentide (H2O, CO2 ja O2) mõjul, selle tulemusena võivad moodustuda uued mineraalid. Keemilises murenemises osalevad ka nn bioloogilised reagendid, näiteks mikroobide ja taimejuurte metabolismi käigus toodetud happed Bioloogiline murenemine on seotud organismide elutegevusega. Siia alla kuuluvad elusorganismide tegevusest tulenevad kivimite ja mineraalide mehaanilise purustamise protsessid ja orgaanilise aine lagunemissaadustest tingitud keemilise muundumise
Tänu kellele pole meil kodusõda? 2007. aasta 26. aprilli õhtupoolikul seisin ma Tallinna Lennujaamas ja kuulasin ETVst kaitseminister Jaak Aaviksoo väiteid, et kaitseminister peab näitama, kuidas ta oskab sõda pidada, ning vaatasin sinna kõrvale eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) s...
Pedosfäär ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi,milles mikroobrid,seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilsit ainet. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede,soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee.Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Biosfäär, kitsamas tähenduses biogeosfäär, on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid,mulda,vett ja õhku. 3.Enamiku looduslike süsteemide energia pärineb päikesest, päiksest siseneb dünaamilisse süsteemi päikesekiirgust ja dünaamilisest süsteemist lahkub pidevalt energiat soojuskiirgusena. Koos kineetilise energiaga tekitab see veeringe ehk liikumisenergia. 4.Liustikud liiguvad elastsus potensiaalse energia mõjul ehk elastsusenergia mõjul.See on molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö-s
E/A Eriseoseenergia uhik on 1MeV. Tuumareaktsioonid on tuumade muundumised, mis toimuvad tuumade vastastikmojus elementaarosakeste voi teiste tuumadega. Tuumareaktsioonil eraldub energia, kui lahteproduktide seisumasside summa on suurem lopp-produktide seisumasside summast. Vastasel korral energia neeldub. Ahelreaktsioon raskete tuumade lohustumine aeglaste neutronite toimel Termotuumareaktsioon kergete tuumade liitumine raskemateks tuumadeks. Iseeneslikult toimub tuumade muundumine radioaktiivsetes ainetes kiirguse korral. Tuumade muundamiseks kasutatakse ka kiirendeid. Kosmoloogia. Tahtkuju on taevasfaari uks osa. Taevasfaar on kokkuleppeliselt jaotatud 33 tahtkujuks. aike on meie planeedile lahim taht. Tema mass on 330 000 korda ja diameeter 109 korda suurem kui Maal, keskmine tihedus 1,4103 kg/m3. Paikese ekvaatorilahedased kihid poorlevad kiiremini kui poolustelahedased kihid
aastat esimese tragöödia lavastuse daatumina "suurte dionüüsiate"ajal. Zanri nimetus ise "tragöödia" (tragoidia) täpses tõlkes tähendab "sokulaulu" (tragos "sokk, sikk", oide "laul"). VI ja V sajandi piiril oli tragöödia Ateenas juba teoseks kreeka müüdi kangelaste kannatuste teemal, ja koor ei kandnud mitte "sokkude" või saatürite maski, vaid isikute maski, kes olid süzheeliselt seotud nende kangelastega. Tragöödia muundumine ei toimunud mitte ilma vastupanuta traditsioonilise mängu pooldajate poolt; kostis kaebeid, et Dionysose pidustustel kantakse ette teoseid, "mil pole midagi tegemist Dionysosega", kuid uus vorm sai võidu. Vana tüüpi koor ja mängu vastav lõbus iseloom säilitati (või taastati mõne aja järel) erilises näidendis, mida kanti ette pärast tragöödiaid ja mis sai nimeks "saatürdraama". See alati õnneliku lõpuga lõbus näidend vastas rituaalse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
