FÜÜSIKA TRAFO TÖÖPÕHIMÕTE Trafo tootab elektromagnetilise induktsiooni alusel. Koosneb kahest mähisest ja raudsüdamikust. Mähiseid nimetatalse primaarbooliks ja sekundaarbooliks. Trafo alandab kõrgepingeliinidest tulnud pinget,et seda kodus kasutada saaks PILET1 1. Mis on alalisvool Alalisvool- vool,mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Võrgust sõltumatu vooluallikas, suund plussilt miinusele. Ohmi seadus I=U/R 2)Vahelduvvoolu võimsus ja töö. Efektiivne võimsus, efektiivne pinge ja efektiivne voolutugevus. Vahelduvvoolu võimsus ja töö- N(võimsus)=U(pinge)*I(voolutugevus) P(töö)=I2*R. Voolusuund muutub perioodiliselt. Pinget ja võimsust saab mõõta transformaatoriga. Tööd saab arvutada samade valemite abil, mis alalisvoolulgi, ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused. Vahelduv töö, kui paigal olevat juhti läbib vool, era...
Keemia termodünaamika alused 1. Ideaalse gaasi definitsioon. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Ideaalse gaasi olekufunktsioonid p, T, V, U (siseenergia). Ideaalse gaasi kineetilise teooria alused rõhu, temperatuuri ja siseenergia avaldised osakeste liikumisolekute kaudu. 1) Ideaalne gaas on reaalse gaasi lihtsaim mudel, kus lihtsuse mõttes oletatakse, et : · Molekulidel on lõpmata väikeste elastsete kerakeste omadused · Molekulide liikumine on kulgliikumine · Ideaalne gaas on lõpmatult kokkusurutav · Molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes · Ideaalset gaasi pole võimalik veeldada Reaalsed gaasid käituvad ideaalsetena suurtel hõrendustel.; Ideaalne gaas on kõige lihtsam termodünaamiline süsteem. Gaas, mis koosneb täielikult elastsetest punktmassidest (millel pole sisemist struktuuri). 2) Siseenergia on: 1. makrokäsitluses keha või süsteemi energ...
Sissejuhatus 1. Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad Gram+ - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape (ioonide liikumine, kaitse, antigeenne spetsiifilisus); 1 membraan+paks sein, Bacillus polymyxaLearn more Gram- - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape puudub; välismembraanil on LPS (lipopolüsahhariidid) (endotoksiin), poriinid ja see kaitseb ksea; 2 membraani+õhuke sein, E. coli 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus Prokarüoodi rakk on 1m - 10m. 400-4000 geeni 3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus Eukarüoodi rakk on 5m - 100m.10000-40000 geeni 4. Nimetage prokarüoodi (eubakter) ja eukarüoodi raku peamised erinevused Prokarüoot (Bakterid+arhed) Eukarüoot (Taimed, loomad, seened, protistid) Raku suurus 1-10 m 5-100 m Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum ...
Füüsikaline Maailmapilt Füüsika aines ja teaduslikud meetodid: mudelid, keel, põhjuslikkus. Makroskoopiliste kehade liikumine ja selle põhjused; Newtoni seadused. Kehasüsteemide liikumine – aine molekulaar-kineetiline teooria, olekuparameetrite muutumise seaduspärasused. Suure tihedusega molekulaarsüsteemid. Soojus – aineosakeste kaootilise liikumise energia. Elektromagnetism: elektrilaengud ja nende liikumine magnet- ja elektriväljas. Valguse dualism – osakeste voog versus elektromagnetlainetus. Mikromaailma ehituskivid – elementaarosakesed. Kvantmehaanika põhiideed. Relatiivsus maailma käsitlemisel: erirelatiivsusteooria postulaadid, energia ja massi ekvivalentsus ning aegruumi kõverdumine. Universumi teke, struktuur ja evolutsioon. Füüsikas avastatud seaduspärasuste rakendatavus teistes teadustes. Õpimeetodid: loengud, seminarid. Iseseisev töö: töö kirjandusega ja harjutusülesannete lahendamine. 1 MAKROSKOOPILISTE KEHADE LIIKUMINE...
Table of Contents Table of Contents........................................................................................................................1 I MÕISTED................................................................................................................................2 II TÄHTSAD AINED................................................................................................................2 METALLID................................................................................................................................ 5 SULAMID.................................................................................................................................. 6 8. klassi KEEMIA EKSAMI TEEMAD....................................................................................6 Ülesandeid harjutamiseks............................................................................................................
kontsentratsioon on 0,15 mol/dm3 ja dissotsiatsiooniaste on 1%. (Vastus: 0,0015 mol/dm3) 4.5 Argielus puutume kokku mitmete elektrolüütide lahustega: akuhape, lubjapiim, seebikivi lahus, äädikas, nuuskpiiritus. Kasutades õpikut või teatmeteoseid leia nende valemid ning milliseid ioone need lahused sisaldavad! 4.6 Ühes liitris vees lahustati ära 1mool vesinikkloriidi ja 1 mool kaltsiumkloriidi. Mitu mooli kloriidioone sisaldus saadud lahuses arvestusega, et dissotsiatsioon oli täielik? 5. pH pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Neutraalses lahuses (pH=7) on vesinik- ja hüdroksiidioone võrdselt: cH+ = cOH- = 10-7 mol/dm3 Happelist keskkonda (pH<7) põhjustavad vesinikioonid : cH+ > cOH- Mida rohkem on vesinikioone, seda happelisem on lahus. Aluselist keskkonda (pH>7) põhjustavad hüdroksiidioonid: : cH+ < cOH- . Mida rohkem
lisamisega. · Ajavööndid. o 25 ajavööndit. UTC, UTC ±1 - 12. · Dimensioonid ja ühikud Dimensioo SI ühik Definitsioon ni tähis (konsp.II lk17/1 8) L M Meeter M Kg Kilogramm T S Sekund I A Amper K Kelvin N Mol Mool J Cd Kandela · Enamlevinud massi-, kaalu- ja rõhuühikud. o Mass: karaat, unts, nael. o Rõhk: mmH2O, mmHg, at (tehniline atmosfäär), atm (looduslik atmosfäär), bar. · Radiaan ja steradiaan. o Tasanurga ühik radiaan on ringjoone kahe raadiuse vaheline nurk, mis toetub raadiusepikkuse kaarele. o Ruuminurga ühik steradiaan on tipuga kera keskpunkti toetuv koonus, mis haarab kera pinnal raadiuse ruuduga võrdse pindala
Sissejuhatus Erinevad ühikud rad rad 1 2 = 1Hz 1 = Hz s s 2 Vektorid r F - vektor r F ja F - vektori moodul Fx - vektori projektsioon mingile suunale, võib olla pos / neg. r Fx = F cos Vektor ristkoordinaadistikus Ükskõik millist vektorit võib esitada tema projektsioonide summana: r r r r F = Fx i + Fy j + Fz k , millest vektori moodul: F = Fx2 + Fy2 + Fz2 Kinemaatika Kiirus Keskmine kiirus Kiirus on raadiusvektori esimene tuletis aja t2 järgi. s v dt s v = - võimalik leida ühtlase liikumise kiirust vk = = t1 t t t ds ...
pindpinevust . Aineid, millised adsorbeeruvad ja millised vähendavad pindpinevust , nimetatakse pindaktiivseteks aineteks. Kui adsorptsiooniprotsess kandub üle faasi sisemusse,(näiteks gaaside neeldumine vedelikes või tahketes ainetes), siis nimetatakse seda nähtust absorptsiooniks. 12. Pindpinevuse määramine kapillaarse tõusu abil. 13. Gibbsi adsorptsioonivõrrandi tuletamine (teada ühte kahest tuletusest) TULETUS 1 Vaatame pinna muutust. Olgu lahuse pinnal 1 mool ainet rohkem kui ruumis (nS - nV = 1) , siis pindliig on =1/S. Olgu ka lahuse ruumalas 1 mool pindaktiivset ainet. Viies väikese hulga ainet ruumist pinnakihti, muutub pindpinevus d võrra. Töökulu osmootse rõhu ületamiseks on Vd, kus V on lahuse ruumala. Pinnaenergia muutus Sd. Tekkinud tasakaalus: Sd = -Vd see on aluseks. Ruumist tuleb pinnale ja muudab seal pindpinevust. Kuna = cRT ja d = RTdc (osmootne rõhk)
ühe valentselektroni ülalpool väga stabiilset inertgaasi elektronkonfiguratsiooni. Eelpooltoodu viib leelismetallide madalale sideme energiale ja sulamistäppidele (Na - 97,9°C; K - 63,5°C). Kui sideme tekkest osavõtvate elektronide arv suureneb, siis tõusevad sidemeenergiad ja sulamistäpid. Metallilise sideme energia võrdlemiseks ioonse sideme energiaga on sobiv kasutada sublimatsioonisoojuste (s.o. soojushulk, mida on vaja anda metallile või ioonilisele ainele, et viia 1 mool seda ainet otse tahkest faasist gaasifaasi mingil temperatuuril) võrdlemist. Võrdlus näitab, et paljude metallide sublimatsioonisoojused on läheldased ioonsete ainete sublimatsioonisoojustega, millest võib järeldada, et sideme energiad metallides ja ioonsetes ainetes on võrreldavas suuruses. 3.5. Sekundaarsed sidemed (joonis 2.42) Seni vaatlesime tugevaid sidemeid sideme energiaga 200 - 700 kJ/mooli kohta. Need
4. Elektrivoolu tugevus: Amper (A) Amper on selline muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kaht lõpmatult pikka ja rööbitist, teineteisest 1 meetri kaugusel tühjuses asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega sirgjuhet läbides tekitab nende juhtmete vahel iga meetripikkuse lõigu kohta jõu 2 10 -7 njuutonit. 5. Termodünaamiline temperatuur: Kelvin (K) 1 Kelvin võrdub osaga vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist. 273 6. Ainehulk: Mool (mol) Mool võrdub süsteemi ainehulgaga, milles sisalduv struktuurielementide arv on võrdne 0, 012 kilogrammi süsiniku 12C aatomite arvuga. Mooli kasutamisel peavad struktuurielemendid olema liigitatud. Nad võivad olla aatomid, molekulid, iooni, elektronid ja teised osakeste rühmad. 7. Valgustugevus: Kandela (cd) Kandela võrdub sellise valgusallika valgustugevusega antud suunas, mis kiirgab monokromaatilist
Termodünaamika I kordamisküsimused 2013 1. Nimetada termodünaamika kolm printsiipi. Esimene printsiip on energia jäävuse seadus, millest järeldub siseenergia U kui olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus U=Q-W, kus Q on süsteemi sisestatud soojushulk ja W süsteemi tehtud töö. Teine printsiip määrab iseeneslike protsesside suuna. Klassikalised sõnastused, mille kohaselt soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale ja ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat soojusjõumasinat, mille tegevuse ainus tulemus on soojuse muundumine tööks Kolmas printsiip määrab termodünaamilises tasakaalus olevate süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti ligidal: tasakaalulises süsteemis on entroopia absoluutse nullpunkti juures süsteemi olekust sõltumatu 2. Mida uurib statistiline , klassikaline ja tehniline termodünaamika Statistiline füüsika seostab termodünaamika põhimõisted ja pr...
2. Reaktsiooni kulgemise aste Reaktsiooni kulgemise aste näitab kuidas muutub vaheühendite järjestikune tekkimine lihtreaktsioonide kaudu.NB! vähe vigane lause .... Keemilise reaktsiooni saab kirjutada nii: i Ai = 0 i kus i on negatiivne reagentidele ja positiivne produktidele. Näiteks reaktsioon N 2 + 3H 2 2 NH 3 kus i -1: -3: 2 ja Ai N2 H2 NH3 Oletame et n(A) on komponendi A moolide arv segus. Kuna 1 mool N2 reageerib, nõudes kolme molekuli H2, siis saame kirjutada dn( N 2 ) dn( H 2 ) dn( NH 3 ) = = (-1) (-3) ( 2) seega kehtib selline võrrand: d 1 dna 1 dnb 1 dnc 1 dnd =- =- = =
2 ja 3. peatükk kordamine Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud. NIHE- s ; m TEEPIKKUS- l või s ; m KIIRUS- v ; m/s VABA LANGEMISE KIIRENDUS- g ; m/s² ALGKIIRUS- v ; m/s LÕPPKIIRUS- v ; m/s KIIRENDUS- m/s² AEG- t ; s AJAVAHEMIK- ?????? Põhimõisted MEHAANILINE LIIKUMINE- keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul SIRGJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor on sirge KÕVERJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor pole sirge ÜHTLASELT AEGLUSTUV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus aeglustub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra ÜHTLASELT KIIRENEV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus kiireneb mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra TRAJEKTOOR- kujuteldav joon, mida mööda keha liigub KIIRUS- näitab kui pika teepikkuse läbib keha ühes ajaühikus KIIRENDUS- kiiruse muutumise kiirus Valemid ja nendest tuletamised v=s/t=l/t kiirus v(keskm)=...
1) Nimetada termodünaamika 3 printsiipi: Termodünaamika esimene printsiip on energia jäävuse seadus, millest järeldub siseenergia U kui olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus U=Q- W, kus Q on süsteemi sisestatud soojushulk ja W süsteemi tehtud töö. Termodünaamika teine printsiip määrab iseeneslike protsesside suuna. Klassikalised sõnastused, mille kohaselt soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale ja ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat soojusjõumasinat, mille tegevuse ainus tulemus on soojuse muundumine tööks Termodünaamika kolmas printsiip määrab termodünaamilises tasakaalus olevate süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti ligidal: tasakaalulises süsteemis on entroopia absoluutse nullpunkti juures süsteemi olekust sõltumatu 2. Mida uurib statistiline , klassikaline ja tehniline termodünaamika Statistiline füüsika seostab termo...
Kaudne mõõtmine – tulemus leitakse arvutuste teel otsemõõdetud suurustest Füüsikaline suurus: Kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust Füüsikalisel suurusel on nimi nt piikus, kiirus Peab olema mõõdetav SI süsteem: Pikkusühik – 1 meeter (m) Massiühik – 1 kilogramm (kg) Ajaühik – 1 sekund (s) Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K) Ainehulga ühik – 1 mool (mol) Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd) Mõõtemääramatus: Mõõtmistulemusega seotud suurus, mis määrab mõõdetava suuruse vahemiku, kuhu selle tõeline väärtus satub Mõõtemääramatuse allikad: Riistavead Protseduurivead Mõõdetava suuruse muutlikkusest tingitud vead Süstemaatiline viga Juhuslik viga Vead andmetes: ρz Mõõdeti valet objekti Mõõdeti objekti valesid tunnuseid Mõõteinstrumendi viga
Kordamisküsimused (membraantransport, ensüümid, vitamiinid, regulatsioon) 1. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas). dG=RTln(Cin/Cout) 2. Aine A liigub rakku passiivse difusiooni teel. Milline on difusiooniga seotud vabaenergia muutus olukorras, kus aine A kontsentratsioon rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne. Positiivne. Tasakaaluolek (dG=0) võib erineda olukorrast Cout=Cin juhul kui membraanil esineb membraanipotentsiaal ja transporditav aine on laenguga. Membraantranspordiga on ühendatud mingi teine protsess, mida iseloomustab dG. Raku sees toimub transporditava aine modifitseerimine või sidumine. 3. Millise ühendi passiivne difusioon läbi rakumembraani on kõige aeglasem ja millise kõige kiirem? (erinevad ühendid) Glükoos kõige aeglasem....
KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...
muutmata. Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlemine hapnikus, raua roostetamine)) 4. Segud, elemendid, ühendid mis need on keemias? 5. Kordsete suhete seadus. Kui kaks elementi moodustavad teineteisega mitu keemilist ühendit, siis ühe elemendi kaalulised hulgad, mis neis ühendites vastavad teise elemendi ühele ja samale hulgale, suhtuvad omavahel nagu väikesed täisarvud. 6. Mool ja Avogadro arv. Avogadro arv (tähis: NA) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1- moolises ainehulgas. 6,02 * 10 astmel 23. Mool - aine hulk, mis sisaldab 6.02× 1023 ühe aine osakest (molekuli või aatomit). Moolide arv - n, mol (ka n, mol) 7. Aatomi tuum ja isotoobid. · Ühesuguse prootonite arvu, kuid erineva neutronite arvuga elemente nimetatakse · isotoopideks. Elektronide arv aatomis võrdub prootonite arvuga, seega on aatomi
4 - 2- ioonide molaarsed kontsentratsioonid ( [K + ] ja [ SO 4 ] ) selles lahuses. Lahendus. K 2 SO 4 kui tugev elektrolüüt dissotsieerub vesilahuses täielikult vastavalt võrrandile K 2 SO 4 2K + + SO 2- 4 . Võrrandist on näha, et 1 mooli K 2 SO 4 dissotsiatsioonil tekib 2 mooli K + -ioone ja 1 mool SO 2- 4 -ioone. 0,05 mooli K 2 SO 4 dissotsiatsioonil tekib seega 0,05 mooli 2 = 0,1 mooli K + -ioone ja 0,05 mooli 1 = 0,05 mooli SO 2- 4 -ioone. Ioonide molaarse kontsentratsiooni arvutamiseks tuleb vastavate ioonide moolide arv jagada lahuse ruumalaga (dm 3 ). 0,1 mol 0,05 mol [K + ] = = 0,25 M ; [ SO 2- 4 ] =
Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused Boyle´i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises ...
Millega tegeleb keemia Keemia teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistempe...
1. Metroloogia teadusharuna, selle alajaotused Metroloogia on teadusharu, mis käsitleb mõõtmisi ning nende üldsuse ja täpsuse tagamise meetodid ja vahendid. Jaguneb teoreetiliseks-, rakenduslikuks- ja legaalmetroloogiaks. Teoreetiline metroloogia on mõõtmiste üldteooria. Rakendusmetroloogia sisaldab:mõõtevahendite praktilise taotlemise õpetust ja metroloogilist järelvalvet, etalonide omavahelist võrdlemist. Legaalmetroloogia hõlmab endas metroloogiaga seotud seadusandlust ja normdokumentatsiooni. Metroloogia põhiprobleemid: mõõtmise üldteooria, füüsikaliste mõõtühikute otstarbekas määramine, etalonide ja taotlevmõõtude valik, hoidmine ja reprodutseerimine; mõõtühikute ülekandmine etalonidelt toatlevmõõtudele ja viimasena töömõõtudele. Põhiühikuid üritatakse määrata looduslike objektide kaudu. 2. Mõõtmise olemus ja eesmärk Mõõtmine on antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise sama liiki suurusega, mis on...
Rasvad e. Lipiidid. Keemiliselt nim. rasvadeks glütserooli triestrit karboksüülhapetega (just rasvhapetega). Rasvhapped on karboksüülhapped, mis on hargnemata ahelaga ja paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga. Süsinikuarv 16-18. Propaan 1-2-3 triool glütserool, glütseriin. Oh tähistab hüdroksüülrühma. Karboksüülhappe lipiid + glütserool = eraldub vesi ja tekib ester. Glütserooli iga OH rühmaga saab liituda üks karboksüülhappega rasvhape. On tugeva ja iseloomuliku lõhnaga. Ester moodustub glütseroolist ja rasvhappest need reageerivad omavahel. Ester määrab ära looduslike ainete lõhna. Rasvad ei lahustu vees, nad on hüdrofoobsed. Nad on mittepolaarsed ja lahustuvadka mittepolaarsetes (orgaanilistes) lahustes ntx. bensiinis, vedelates rasvades, õlis. Loomsed rasvad on tahked, taimsed rasvad on vedelad. Iga looma rasv koosneb erinevate rasvade segust. Taimsetel rasvadel esineb kaksiksidemeid, loomsetel rasvadel on ainult üksiks...
Tasakaaluline olek- Olekuvõrrand annab seose kolme suuruse - gaasi olekuparameetrite p,V ja T vahel tasakaaluolekus. Üldse räägitakse termodünaamikas mitte gaasist endast, vaid selle olekust, mõeldes viimase all olekuparameetrite väärtuste komplekti. Olekuparameetrite muutumist nimetame termodünaamikas protsessiks; kui see on väljendatav tasakaaluolekute ajalise järgnevusena, on protsess tasakaaluline. Gaasi universaalkonstant- gaasi universaalkonstant R on töö, mida teeb 1 mool gaasi isobaarilisel paisumisel kui temperatuur tõuseb 1K võrra. Absoluutne ja relatiivne niiskus- Suhteline ehk relatiivne niiskus on õhus leiduva veeauru koguse ja selles õhuosas samadel füüsikalistel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe.Relatiivset niiskust võib defineerida ka kui füüsikalist suurust, mis näitab, millise osa moodustab absoluutne niiskus sellest niiskusest, mis antud temperatuuril küllastaks.Suhtelist niiskust väljendatakse protsentides.
Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused Boyle´i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises ...
13) Antud: T=300K k=1,381×10-23J/K Ekin=3/2kT v(O2)=? v(H2)=? Vastus: v(O2)=1740,78km/h; v(H2)=6963,12km/h V = a b c = 7 10 3 = 210m 3 210 = = 4,2inimest / m 3 14) 50 Antud: a=10m b=7m c=3m 50üliõpilast p-? Vastus: tahke aine. Keemiliste reaktsioonide kirjeldamine. 15) Mool on ainehulk, milles on Avogadro arv aineosakesi, mis on sama palju, kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. m 6,023 10 -10 a ) n( H 2 ) = = = 3,0115 10 -10 mol M 2 N n= N ( H 2 ) = n N A = 3,0115 10 -10 6,02 10 23 = NA = 18,069 1013 (molekulid ) N ( H ) = 18,069 1013 2 = 36,138 1013 (aatomid ) m 46 10 -6 b)n( Na) = = = 2 10 -6 mol
ole sama liiki (N: dzaul kelvini kohta ja J/K on vastavalt mõõtühiku nimetus ja tähis nii soojusmahtuvuse kui ka entroopia korral) SI põhiühikud - mõõtühikud (7 ühikut), mis on aluseks teistele/tuletatud ühikutele. Väljendatakse määratletud suurustega. - pikkus, meeter, m - mass, kilogramm, kg - aeg, sekund, s - elektrivoolu tugevus, amper, A - temperatuur, kelvin, K - ainehulk, mool, mol - valgustugevus, kandela, cd SI põhiühikute definitsioon - Meeter - the metre is the length of the path travelled by light in a vacuum during a time interval of 1/299 792 458 of a second. Kilogramm - the kilogram is equal to the mass of the international prototype of the kilogram. Sekund - the second is the duration of 9 192 631 770 periods of the radiation corresponding to the transition between the two hyperfine levels of the ground state of the caesium-133 atom.
Elektroodid: katood (võtab elektrone juurde) ja anood (annab elektrone ära) Põhiteadmised: Konsentratsioon Molaarne kontsentratsioon ehk molaarsus iseloomustab lahuse kontsentratsiooni ning näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahuses. Kui ainet on lahustatud 1 kg lahustis, siis räägitakse molaalsest kontsentratsioonist. Molaarse kontsentratsiooni mõõtühik on: 1 M = 1 mol/l --> ühe molaarne lahus ehk üks mool ainet/ühes liitris lahuses Molaarse kontsentratsiooni leidmine: , kus c = lahuse molaarne kontsentratsioon [M -molaarne] n = aine moolide arv [mol] V = lahuse ruumala [l liiter] Molekulide kontsentratsioon (tähis n või N) on molekulide arv ühes ruumalaühikus (SI-süsteemi järgi kuupmeetris). KEEMILINE SIDE kahe või enama aatomi (iooni) vaheline side, mis liidab atomeid molekuliks ning aatomeid või ioone kristalliks. Kovalentne side
See tähendab, et 1 liitris lahuses sisaldub 2 mooli H2SO4 2 M = 2 mol/l 3. Moolimurd (moolosa) on lahustunud aine moolide arvu suhe lahuse summaarsesse moolide arvu moolimurd = n1 / (n1+n2) n1- lahustunud aine moolide arv n2- lahusti moolide arv lahusesMool on aine hulga ühik. Tegemist on SI- süsteemi pohiühikuga. Tähistatakse: mol. Mooli mõiste aluseks on aine hulga määratlemine aine osakeste arvu kaudu. Vorrelda voib tosinaga. Tosinas on 12 eset, asja jne. Mool sisaldab samuti kindla arvu osakesi.MOOL on aine hulk, mis sisaldab 6,02 1023 vastava aine osakest (molekulid, aatomid, ioonid). 6,02 1023on Avogadro arv ( NA).Näited:1) 1 mol Fe sisaldab 6,02 1023 Fe aatomit;2) 1 mol H2 sisaldab 6,02 1023 H2 molekuliKuna 1 mol ainet sisaldab alati kindla arvu osakesi, on iga aine ühel moolil kindel mass molaarmass. MOLAARMASS on ühe mooli aine mass grammides. REDOKSREAKTSIOONIDEsineb kahte tüüpi keemilisi reaktsioone. Ühtedes ei muutu
Sissejuhatus Paarikümne aastaga on teadmised maiadest märkimisväärselt või isegi tohutult suurenenud, suuresti tänu ootamatu maiade kirja desifreerimisele. Tänu sellele on mõneti ka inimeste arusaamad maiade kui metsikute vihmametsade elanike suhtes paranenud. Maiasi võib pidada Mesoameerika võimsamaks ja omanäolisemaks rahvaks. Nende kõige mõjukam valitsusaeg jääb vahemikku 200- 900 pKr. Maiad olid võimelised ehitama ainuüksi väikeseid abinõusid kasutades suuri ja uhkeid kivist ehitisi, milleks valdavalt olid paleed ja püramiidid. Üheks grandioossemaks ehitiseks võib pidada Castillo püramiidi Chichèn Itzàs, mille astmete arv moodustas numbri 365 ehk siis 1. aasta. Maiad polnud mitte ainult edukad kunstis, vaid ka astronoomias kui ka matemaatikas. Keerukaid ehitisi tundma õppides saame palju teada maiade kultuurist, samas ka argielust, kuid suuremad teadmised nende tsivilisatsioonist on tekita...
FÜÜSIKA EKSAM LÕPUEKSAM GÜMNAASIUMIS MÕÕTÜHIKUD Pikkus - meeter - m Mass - kilogramm - kg Aeg - sekund - s Voolutugevus - amper - A Temperatuur - kelvin - K Ainehulk - mool - mol Valgustugevus - kandela - cd SUURENDAVAD EESLIITED ___ VÄHENDAVAD EESLIITED _ Tähis Nimetus Suurusjärk Tähis Nimetus Suurusjärk T tera- 1012 d detsi- 10 1 G giga- 109 c senti- 10 2
Rõõmussaar, Raimo Aas, Luule Komissarov, noored näitlejad Lihulast: akordionistid, lauljad, tantsijad, sõnameistrid Koonga vallast. Toimusid võistlused, oksjon ja loterii. Ilmus ka spetsiaalne laadaleht. Toimus veel muudki põnevat. Lastele oli organiseeritud mänguväljak. Sellel aastal oli pastoraadi suures saalis Koonga valla suurte ja väikeste poolt valmistatud käsitööesemete näitus. Kaminasaalis oli kohvik. Selle aastased laada toetajad olid OÜ Tarven, AS Mool, AS Lauremal, OÜ Lõpe Farmer ja Oidremaa Mõis. Laada piletite põhjal toimus loosimine. Oli võimalik võita erinevaid auhindu: veekeedukann, kohvipurk ja kann, kruus, hoiupõrsas, töökindad, Mati Nuude kassett, kauss, korv, aiatööriistad, kandik ja siirup, punane ja roheline särk, kilekott, joogikott ja õlu ning võtmehoidja. Õhtul toimus simman, kus esinesid ansambel ,,Igatahes" ja ,,Koonga Ansambel Läbi aegade". (Junnumaa kuukiri 1998) 2. Mihkli laat 2000 - 2007 2000
Ainehulk- füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab ühikulise ruumalaga aine massi. Aatommass (Ar) näitab elemendi aatomi massi süsinikuühikutes, s.t mitu korda on antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist. Molekulmass (Mr) on võrdne ainet moodustavate elementide aatommasside summaga, näidates sisuliselt mitu korda on molekuli mass suurem 1/12 süsiniku aatomi massist, ja on samuti ühikuta suurus. · Mool (n, mol) on ainehulk, mis sisaldab 6,02 x 1023 osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni). · Molaarmass (M, g/mol) on ühe mooli aine mass grammides. · Molaarne kontsentratsioon ehk molaarsus iseloomustab lahuse kontsentratsiooni ning näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahustis. mõõtühik on: 1M = 1mol/l --> ühe molaarne lahus ehk üks mool ainet/ühes liitris lahuses. Molaarse kontsentratsiooni leidmine: , kus c = lahuse molaarne kontsentratsioon [M -molaarne];
SI ühiku rahvusvaheliselt kehtestatud kohustuslikud füüsikaliste ja keemiliste suuruste ühikud.SIpõhiühikud: Meeter (l; m) pikkuse ühik. Kilogramm (m; kg) massi ühik.Sekund (t; s) aja ühik. Amper (I; A) elektrivoolutugevuse ühik. Kelvin (T; K) temperatuuri ühik. Mool (; mol) ainehulga ühik. Kandela (Iv; cd) valgustugevuse ühik. 1kWh 1 kilovatt-tund = UIt / 1000 kWh. 1mmHg 1 mm elavhõbeda sammast = 133,3 Pa. 1.Skaalarid ja vektorid Suurusi , mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest,nimetatakse skalaarideks. Näiteks: aeg , mass , inertsmoment jne. Suurusi , mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund , nimetatakse vektoriks. Näiteks: kiirus , jõud , moment jne. Vektoreid tähistatakse sümboli kohal oleva noolekesega v . 1
5 . Spektroskoopia 5.1 Spektroskoopia teoreetilised alused Spektroskoopia on meetod aatomite ja molekulide iseloomustamiseks nende poolt neelatud, hajutatud ja kiirgunud elektromagnetilise kiirguse pôhjal y a sin(t ) Kvandi energia, sagedus ja lainepikkus, kiirguse vôimsus: sagedus on ajühikus fikseeritud punkti labinud lainepikkuste arv hc 1 E h ; P h h 6 .62 10 34 Js c 3 .00 10 8 m / s Elektromagnetilise kiirguse spekter Ergastus Sisekihi Valentsele Võnkumised Pöörlemised Tuumade molek elektroni ktron spinnid ulis d id Nimetus gamma ...
10. Carnot ringprotsess. Carnot’ ringprotsessi kui soojusmasina analüüsist tulenevad järeldused. Soojusmasina (Carnot’ ringprotsessi) kasutegur. Soojuspump. Entroopia. Spontaanne muutus, entroopia ja korrapäratus, entroopiamuut. Standardsed molaarsed entroopiad ja reaktsioonientroopiad. Globaalne entroopiamuut. Keskkond. Summaarne entroopiamuut. Entroopia sõltuvus temperatuurist. Carnot ringprotsess on ideaalmudel termodünaamika II seaduse kirjeldamiseks. 1 mool ideaalset gaasi paisub isotermiliselt ja adiabaatiliselt ning seejärel surutakse kokku isotermiliselt ning adiabaatiliselt nii, et gaasi lõppolek vastab gaasi algolekule. Kõik protsessid on pöörduvad. Töö on seda suurem, mida suurem on külma ja sooja keha erinevus, saab avaldada ringprotsessi kasuteguri. Kui panna Carnot ringprotsessid käima vastassuunas saame külmutusseadme või soojapumba. Mittepöörduva e spontaanse protsessi entroopia muut isoleeritud
Mis on dispersioon? Dispersiooni arvutamisvalem. Dispersioon on standardhälve ruut. 6. Kuidas avaldub mõõtmistulemuse viga teiste otseselt mõõdetavate suuruste kaudu? Kaudselt mõõdetud tulemuse viga sõltub argumentide mõõtmise vigadest. Olgu x = f(u), kus u±u on otseselt mõõdetud. Sel juhul x on kaudne mõõtmine. Selle suuruse ebatäpsus on x = f(u + u) f(u). 7. Millised on SI põhiühikud ? Mis on dimensioonivalem? Meeter, sekund, kilogramm, amper, kelvin, kandela, mool. Dimensiooni valem on seos, mis näitab, kuidas muutub mingi suurus baasühikute muutumisel 8. Nimeta füüsika universaalsed seadused, mis on kasutusel bioloogias, keemias ja meditsiinis? Energia jäävuse seadus, impulsi jäävuse seadus ja elektrilaengu jäävuse seadus. 9. Mida mõõdetakse bioloogias, meditsiinis, keemias füüsika mõistete abil? Mehaanikat (taime kasvu, vererõhku, kiirusi), soojusõpetust (kehade, organite, keskkonna
SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) Meeter - (m) pikkus sekund - (s) aeg kilogramm - (kg) mass amper - (A) elektrivoolu tugevus kelvin - (K) termodünaamiline temperatuur mool - (mol) ainehulk kandela - (cd) valgustugevus Ainepunkt (punktmass) Ainepunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel. Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Taustsüsteem Taustsüsteem on targalt valitud keha, mille suhtes on otsustatud määrata keha asendit ruumis, ja millega on seotud koordinaadistik, ja ajamõõtmise viis. Kohavektor
M ä r k u s : Inertse elektroodina võetakse tavaliselt süsinikelektrood, mis anoodprotsessis ei oksüdeeru. Olenevalt metallist ei pruugi anoodiks olev metall "lahustuda", kuna ta võib passiveeruda või kattuda tiheda oksiidi kihiga (näiteks, Fe, Al, Pb). FARADAY SEADUSED 1. Elektroodil eralduva või reageeriva aine mass m on võrdeline lahust läbiva elektrihulgaga Q = I t, kus I on voolutugevus amprites ja t on aeg sekundites. A sek = kulon 1 mool (elektrone)96 485 kulonit=96 500 kulonit= F F = Faraday arv 2. Aine mass m on võrdeline selle aine molaarmassiga M ja pöördvõrdeline reaktsiooni üksikaktist osavõtvate elektronide arvuga z m(g) = I(A) t(sek) 1 mol M g/mol z F(A sek) Ülesanne. Mitu grammi Cu sadeneb 1,00 tunni jooksul, kui voolutugevus on 8,50 A ja vase molaarmass on 63,5 g/mol. 2e Cu, siit 2F ÷ 1 mol (Cu) N (elektr)
koherentsed? Koherentsed on lained, millede faasivahe igas ruumipunktis on jääv.Koherentsete lainete liitumisel tekib ajas ja ruumis püsiv häiritus, mida nim interferentsiks ehk võnkumiste tugevnemine või nõrgenemine. 39. Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis. 40. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? Mis on aatommass ja molekulmass? Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? Mis on ideaalne gaas? 41. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 42. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. Graafik p-T teljestikus ühtlaselt kasvav! 43. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 44. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise
elektriline - , füüsikaline, magnetiliste jõudude vastu, paisumistöö. Töö ilmub ainult süsteemi oleku muutumise käigus, ta väljendub koosmõjus ümbritseva keskkonnaga. Töö on i =1 algebraline suurus. Töö on pos. kui tehakse tööd väliskeskonna -reaktsiooni määr. Aine tekkeentalpia const. temperatuuril on vastu. Töö on neg. kui väliskeskkond teeb tööd süsteemi vastu. reaktsiooni entalpia muut kui 1 mool ainet moodustub Soojus on mikrofüüsikaline vorm. Kui süsteem saab soojust elementidest standardtingimustel samal temperatuurilLihtainete T sys T sur andq sys 0 dS=0 ainult juurde , siis on soojuseffekt pos. kui süsteemist soojus eraldub tekkeentalpiad vôrduvad nulliga. Hess´i seadus reaktsiooni
Kuna elektroni mass on molekuli massidega võrreldes väga väike, loetakse iooni mass enamasti võrdseks vastava molekuli massiga. Kui aine ei koosne molekulidest vaid näiteks ioonidest, kasutatakse molekulmassina enamasti aine valemi lihtsaimale kirjapildile vastava kujuteldava molekuli massi. Näiteks keedusool (NaCl) koosneb Na+ ioonidest ja Cl- ioonidest, molekulmass arvutatakse valemi NaCl põhjal 2. Mooli mõiste ja arvutamine tahkele , vedelale ja gaasilisele ainele. Mool on selline ainehulk, milles sisaldub sama palju osakesi (aatomeid, molekule) kui kaheteistkümnes grammis süsinik-12s. 23 NA: Avogadro arv, osakeste arv ühes moolis aines 6,022*10 . NA on valitud selliselt, et ühe mooli mistahes aine mass grammides võrduks arvuliselt tema molekulmassiga. 1
negatiivselt laetud. 16. Kui prootonpumba funktsioneerimisega on membraan hüperpolariseerunud, siis kuidas ja milliste protsesside vahendusel võiks toimuda membraani depolariseerumine? ABA toimel. Inhibeeritakse prootonATPaas. Avanevad SLAC anioonsed kanalid. Membraan depolariseerub. Avanevad Kout kanalid ja kaalium lähev välja. 17. Arvutage tasakaaluline membraanipotentsiaali väärtus kui [K+] rakus on ......mM ja väliskeskkonnas on [K+] ..... mM. R= 8,28J/K mool, T=293 K, F=96 kJ/moolV, z = +1 EN = -(2.3RT)zF*log (Cs/Cv) 18. Membraani depolariseerumisel membraanipotentsiaali väärtus negatiivsemaks, membraani hüperpolariseerumisel membraanipotentsiaali väärtus positiivsemaks 19. Tülakoidide membraanipotentsiaal on ligikaudu 30mV, 20. Patch-clamp meetodi resultaatide graafilisel kujutamisel on X teljel membraanipotensiaal ja Y teljel voolutugevus 21. ja 22. Kuidas eristatakse patch-clamp meetodi resultaatide graafilisel kujutamisel +
Mitu kuupsentimeetrit 20%-list baariumkloriidi lahust (=1200 kg/m3) on vaja 154. 80 grammi püriiti, mis sisaldas 40% väävlit, põletati ja tekkinud vääveldioksiid sulfaatioonide täielikuks väljasadestamiseks 100 kuupsentimeetrist 20%-lisest lahustati 4 kuupdetsimeetris vees. Mitme protsendiline väävlishappe lahus saadi? naatriumsulfaadi lahusest (=1092 kg/m3)? 155. 4 kilogrammi 15%-lise kaaliumkloriidi vesilahuse elektrolüüsil eraldus 1 mool 191. Arvutada 100 grammis 40%-lises naatriumhüdroksiidi vesilahuses sisalduv aatomite vesinikku. Arvutada lahusesse jäänud kaaliumkloriidi protsendiline sisaldus. moolide arv. 156. Rauddetail, mille esialgne mass oli 22,00 grammi, kaalus peale kuumtöötlemist 23,30 192. Arvutada hapnikuaatomite moolide arv 100 grammis 10%-lises naatriumhüdroksiidi grammi. Mitu protsenti rauast oli oksüdeerunud, kui ainukeseks oksüdeerumissaaduseks oli vesilahuses.
siduvat võrrandit nimetatakse gaasi olekuvõrrandiks, mis oma üldkujul kan- nab Clapeyron - Mendelejevi võrrandi nime: m p V= R T = R T , (4) µ kus m - gaasi mass; - molaarmass (ühe mooli aine mass); v = m/ - moolide arv; R = 8.31441 ± 0.00026 J/(mol K) - gaasi universaalne konstant. Edaspidises kasutame väärtust R = 8.31 J/(mol K). NB! Mool on aine kogus, mille mass kilogrammides on arvuliselt võrdne aine molekulmassiga. Näiteks ühe mooli vee (H2O) mass on (1×2+16)×10-3 = 0.018 (kg). Iga gaasi moo- lis on Avogadro arv ( 6.02×1023 ) molekuli. Kõikide gaaside ühe mooli ruumala normaaltingimustes on 22.4 liitrit. Molekulaar-kineetilise teooria põhivõrrand See võrrand seob gaasi molekulide kineetilise energia gaasi rõhu ja ruumalaga. Ideaalse gaasi rõhu ja ruumala korrutis on võrdne kahe kolmandikuga kõikide molekulide
)) on ühe mooli gaasi ruumala 22,4 l. Kolm gaasi olekuparameetrit seob omavahel gaasi olekuvõrrand, mis on tuntud ka Boyle-Mariotte'i seadusena: Konstantsel temperatuuril on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus. pV=const, kui T=const. · Ainehulk ja temperatuur: ühikud, dimensioonid. ainehulk selline gaasi hulk, mille mass grammides on arvuliselt võrdne aine molaarmassiga . Tähis z, ühikuks mool (vana nimetusega gramm-molekul). , kus on aine molaarmass ja m on aine kogus grammides. temperatuur ained on gaasilises olekus kindlates temperatuurivahemikes, mistõttu nad ka käituvad ideaalse gaasina ainult kindlas temperatuurivahemikus. Gaasidega tegeledes on valemites kasutusel mõõtühikuna kelvini kraad K, mis on võrdne 273°C. · Gaasi olekuvõrrand: rakendused, isoprotsessid.
NT: võib süsinik esineda mitmesuguses kristallvormis /grafiit, teemant, karbiin). Seda nim. ALLOTROOPIAKS Aatomite mõõtmed ja mass on väga väikesed (1,674*10 -27 kg) Arvutuste hõlbustamiseks on kasutusele võetud SÜSINIKUÜHIK, mis on 1/12 12/6 C aatommassist ja tema väärtus on 1,6*10-27 kg AATOMMASS suhtearv, mis näitab, mitu korda on elemendi aatomi mass suurem 1/12 12/6 C aatommassist. NT: Ar(O)=16. 1.9 Avogadro arv. Mool. Molaarmass MOLEKULMASS arv, mis näitab, mitu korda on aine molekuli mass suurem 1/12 6/23 C massist. NT: M(h2So4)=2+32+4*46=98 MOOL ainehulga põhiühik, mis sisaldab niisama palju osakesi, kui on aatomeid 12 g C-s (nim. Avogadro arvuks: 6.02 *1023 osakest mooli kohta. MOLAARMASS aine 1 mooli mass grammides. NT: M(H2O)=18 g/mol. EKVIVALENTMASS aine mass, mis keemilistes reaktsioonides vastab 1,008 massiühikule vesinikule või 8 massiühikule hapnikule.
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. SI algseteks (1960) põhiühikuteks olid pikkuse ühik meeter, massi ühik kilogramm, aja ühik sekund, temperatuuri ühik kelvin, elektrivoolu tugevuse ühik amper ja valgustugevuse ühik kandela. Aastal 1971 lisati neile ka ainehulga ühik mool. Mõõtühiku kokkuleppimisel kasutatavat näidist nimetatakse mõõtühiku etaloniks. Mõõteseadus ütleb: ,,etalonaine on aine, mille mingi omaduse väärtused on piisavalt ühetaolised ja täpselt määratud, et kasutada seda mõõtevahendite kalibreerimisel... 19. Mis on mudel? Mõned head näited. Loodusteadustes nimetatakse üldiselt mudeliks (lad.k. modulus näidis) loodusobjekti jäljendust, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. Kõikidele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
