Kuidas muutub süsteemi siseenergia isokoorilise protsessi käigus?

Vastus leiad õppematerjalist: Keemia termodünaamika alused

Keemia termodünaamika alused (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas muutub süsteemi siseenergia isokoorilise protsessi käigus?
Miks soojusmasinad peavad töötama tsükliliselt?
Mida tähendab eksponentsiaalne kasv?
Miks geneetiline kood on tripletne?
Mida tähendab et rakk on mullreaktor?

Keemia termodünaamika alused

Ideaalse gaasi definitsioon. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Ideaalse gaasi olekufunktsioonid – p, T, V, U ( siseenergia ). Ideaalse gaasi kineetilise teooria alused – rõhu, temperatuuri ja siseenergia avaldised osakeste liikumisolekute kaudu.
1) Ideaalne gaas on reaalse gaasi lihtsaim mudel, kus lihtsuse mõttes oletatakse, et :

Molekulidel on lõpmata väikeste elastsete kerakeste omadused
Molekulide liikumine on kulgliikumine
Ideaalne gaas on lõpmatult kokkusurutav
Molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes
Ideaalset gaasi pole võimalik veeldada

Reaalsed gaasid käituvad ideaalsetena suurtel hõrendustel.;
Ideaalne gaas on kõige lihtsam termodünaamiline süsteem. Gaas, mis koosneb täielikult elastsetest punktmassidest (millel pole sisemist struktuuri).
2) Siseenergia on:

makrokäsitluses keha või süsteemi energia, mis on määratud selle keha või süsteemi võimega soojushulka üle kanda või mehaaniliselt tööd teha

mikrokäsitluses keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa
Ühikuks SI-s on 1 J (džaul)
Temperatuur T iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga: , kus
on Boltzmani konstant. .
Soojushulk Q on siseenergia hulk, mille keha saab või annab ära soojusülekandel:

temperatuuri muutumisel , kus c on erisoojus

sulamisel ja tahkumisel , kus λ on sulamissoojus

aurustumisel ja kondenseerumisel , kus L on aurustumissoojus

kütuse põlemisel , kus q on kütteväärtus
Gaasi rõhk p on tingitud gaasimolekulide põrgetest vastu anuma seinu , kus m0 on molekuli mass, n molekulide arv ruumalaühikus ehk kontsentratsioon ja
molekulide kiiruste ruutude keskväärtus.
Ideaalse gaasi olekuvõõrand
, kus m on gaasi mass, M gaasi molaarmass ,
universaalne gaasikonstant .
Võrrand tähendab seda, et gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis on võrdeline selle absoluutse temperatuuriga.
3) On lihtne näidata, kuidas ideaalse gaasi rõhk sõltub massipunktide liikumise keskmisest kineetilisest energiast:
p=2/3nEkin
Selle sõltuvuse tuletamisel ei lahendanud me ära mehaanika põhiülesannet kõikide ideaalse gaasi massipunktide jaoks, vaid kasutasime tõenäosusteooriat – kuidas suure hulga punktmasside liikumine on kirjeldatud juhuslikke suurusi iseloomustavate suuruste (keskmine, ruutkeskmine hälve, Gaussi ja Maxwell’i jaotused ) kaudu.
Kasutades sama loogikat, on võimalik näidata, et
Ekin=3/2kT,
mis on temperatuuri “definitsiooniks”
Ei ole raske näha, et niimoodi defineeritud rõhku ja temperatuuri kasutades saame meile tuntud gaasi oleku võrrandi. Ainult nüüd me teame ka, kuidas need suurused on seotud punktmasside liikumist iseloomustavate suurustega. Ideaalse gaasi siseenergia (U) on ideaalse gaasi massipunktide kineetiliste energiate summa:
U=ΣEkin,i=NEkin=N3/2kT

Analüüsige isotermilist protsessi gaasilise süsteemi puhul. Kirjutage isotermi võrrand lähtudes gaasi olekuvõrrandist ja kujutage seda koordinaatides p ja V. Selgitage, kuidas saab kasutada energia jäävuse seadust ideaalse gaasi poolt isotermilise protsessi käigus tehtava töö ja vahetatud soojuse arvutamiseks. Arvutage isotermilise protsessi käigus tehtud töö 300oK juures, kui süsteemi ruumala suurenes 67,2 liitrilt 89,6 liitrini (R=8,314 J K-1 mool -1). Mitme meetri kaugusele saab tehtud tööga transportida 1 kg massiga pommi, kui on teada, et selle transportimiseks 1 meetri kaugusele kulub 9,8 J?
Isotermiline protsess, kui gaasi temperatuur ei muutu ( Boyle ’i - Mariotte ’i seadus: ; kahe oleku võrdlemisel saame ( NB! - rõhu ja ruumala suhet kujutab hüperbool ehk pöördvõrdelisus).
Leida T.
Made by Picasso.

Kirjutage energia jäävuse seaduse avaldis makroskoopilise keha (termodünaamilise süsteemi) jaoks ning kirjeldage,

kuidas süsteemi siseenergia muutub soojusvahetuse ja töö tegemise käigus (tööd tehakse siis, kui süsteemi (vaadeldava keha) ruumala muutub),
kuidas muutub süsteemi siseenergia adiabaatilise protsessi käigus,
kuidas muutub süsteemi siseenergia isokoorilise protsessi käigus?

Termodünaamika esimene seadus – energia jäävuse seadus termodünaamiliste süsteemide jaoks - väidab, et kõikides protsessides, milles süsteem osaleb:
ΔU=δQ-δW
Siin on väga tähtis tähele panna, et siseenergia on olekufunktsioon, soojusvahetus ja töö on protsessid.

Ma pakun, et mida suurem on soojusvahetus, seda suurem on siseenergia....aga ma pole mingi termodünaamika spets , et ärge olge selles vastuses väga kindlad.
Kuna adiabaatiliseks loetakse protsessi, mille puhul soojusvahetust keskkonnaga ei toimu, jääb gaasi siseenergia sellises protsessis konstantseks.
Mina arvan, et siseenergia jääb samaks, kuna töö=0.

Kirjeldage, missugustest protsessidest koosneb Carnot ’ tsükkel. Joonistage Carnot’ tsükkel koordinaatides p ja V. Miks soojusmasinad peavad töötama tsükliliselt?
Oma valemi tuletamisel lähtus Carnot' asjaolust, et suvalist kinnist tsüklit - diagrammil saab esitada lõpmata väikeste, suvaliselt ülesehitatud tsüklite summana täpselt samuti, nagu tehakse matemaatikas pindintegraalide arvutamisel. Seega on otstarbekas valida elementaartsükliks võimalikult lihtsasti arvutatavate protsessidega piiratud tsükkel. Niisugusteks protsessideks on adiabaat (ei toimu soojusülekannet) ning isoterm (soojusülekanne toimub konstantsel temperatuuril. Kahest isotermist ning kahest adiabaadist koosnevat ringprotsessi nimetataksegi Carnot' tsükliks.
Carnot' tsükkel koosneb kahest isotermist (1 - 2 ja 3 - 4) ning kahest adiabaadist (2 - 3 ja 4 - 1).
Soojusmasinas toimuvad protsessid on tsüklilist laadi . Ühes tsükli osas lisatakse soojus , teises tsükli osas tehakse tööd ja antakse osa soojust üle jahutajale.
Kuna soojusmasinate töötavaks kehaks on enamasti gaas, siis kirjeldatakse soojusmasina tööd ideaalse gaasi seadusest pV =n RT lähtuvate rõhk-ruumala diagrammidega.

Tuletage Carnot’ tsükli kasutegur ja defineerige entroopia kui olekufunktsioon.
Arvutame Carnot' tsüklil töötava soojusmasina kasuteguri . Selleks peame kogu tsükli vältel tehtava töö
jagama gaasile isotermilisel paisumisel antava soojushulgaga
Töö isotermilisel kokkusurumisel avaldub samasuguse valemiga
Et adiabaatilisel protsessil soojusvahetust ei toimu, saame ning . Kasuteguri valemiks saame seega
Asendades siia ning taandades , jääb valem
Seose ja vahel saame adiabaadi võrrandist const :
Jaganud võrrandid omavahel, taandanud temperatuurid ning kaotanud astendaja , saame
ja asendades selle kasuteguri valemisse, saame lõplikult
Näeme, et soojusmasina teoreetiline kasutegur sõltub üksnes temperatuuridest. Järelikult pole mingite konstruktsiooniliste nippidega võimalik antud temperatuuride korral kasutegurit suurendada.
Kasuteguri parandamiseks on vaid kaks teed: kas tõsta soojusallika temperatuuri või alandada jahutaja oma. Tehnikas paneb esimesele piiri materjalide vastupidavus kõrgetel temperatuuridel, teisele aga töökeskkonna temperatuur.
Kui aga rääkida teoreetilistest võimalustest, siis on oluline hoopis teine aspekt: kasutegur on alati väiksem ühest (välja arvatud juht, kui K).
Entroopia on pööratava protsessi olekufunktsioon. Entroopia iseloomustab süsteemi oleku muutust, mis toimub siis, kui pööratavas protsessis süsteem sama temperatuuri juures saab juurde või annab ära soojust.

Termodünaamika teine seadus ja füüsikaliste ning keemiliste protsesside suund.
(Termodünaamika I printsiip: suletud süsteemis süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks mida tehakse välisjõudude vastu: , kus Q on juurdeantav soojushulk, U on siseenergia muut ja A on välisjõudude vastu tehtud töö ( paisumise töö)).
Termodünaamika teine seadus: soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Külma ja kuuma vee segust ei enam tagasi eraldada külma ja sooja vett. Soojusprotsessidel on kindel suund.

Entalpia – olekufunktsioon, mille muut iseloomustab reaktsioonide, protsesside soojusefekte.
Valemist (
) nähtub, et süsteemile lisatud soojus ei ole määratud ainult süsteemi kahte olekut kirjeldavate olekufunktsioonide vahega, vaid sõltub ka olekust 1 olekusse 2 liikumise viisist (integreerimisteest).
Võib aga välja kirjutada funktsiooni, mille jaoks süsteemi kahe oleku vahe teatud juhtudel võrdub just lisatud soojusega. Seda funktsiooni nimetatakse entalpiaks ja defineeritakse järgmiselt:
Kuna paremal asuvad suurused U, p ja V on üheselt määratud süsteemi olekuga, siis on ka entalpia olekufunktsioon.
Entalpia lõpmata väike muutus dH avaldub siis järgmise valemiga:

Vaba energia – olekufunktsioon, mis määrab keemiliste reaktsioonide tasakaalu.
Selle muutus kirjeldaks süsteemil (süsteemi oleku muutmiseks) tehtud tööd. Selleks on vaba energia F , mis defineeritakse järgmiselt:
F = U –TS
Pööratavas protsessis avaldub vaba energia väike muutus järgmiselt:
Kui pööratav protsess toimub isotermaalselt (temperatuur ei muutu), siis süsteemil tehtud töö –dW võrdub süsteemi vaba energia kasvuga. Vastupidi, süsteemi vaba energia vähenemise arvelt saab isotermaalses protsessis teha tööd.
9. Mida tähendab eksponentsiaalne kasv? Kuidas kirjeldada eksponentsiaalset kasvu - poolestusaeg , kasvu (eri)kiirus, poolduvate rakkude kasvudiagramm?
Kasv, mida kirjeldataks eksponentsiaalse funktisooniga.

Microorganisms in a culture dish will grow exponentially, at first , after the first microorganism appears (but then logistically until the available food is exhausted , when growth stops).
A virus (SARS, West Nile, smallpox) of sufficient infectivity (k > 0) will spread exponentially at first, if no artificial immunization is available. Each infected person can infect multiple new people.
Human population, if the number of births and deaths per person per year were to remain at current levels (but also see logistic growth).
Many responses of living beings to stimuli, including human perception, are logarithmic responses, which are the inverse of exponential responses; the loudness and frequency of sound are perceived logarithmically, even with very faint stimulus, within the limits of perception. This is the reason that exponentially increasing the brightness of visual stimuli is perceived by humans as a smooth ( linear ) increase, rather than an exponential increase. This has survival value . Generally it is important for the organisms to respond to stimuli in a wide range of levels, from very low levels, to very high levels, while the accuracy of the estimation of differences at high levels of stimulus is much less important for survival.

http://www.bact.wisc.edu/Microtextbook/modules.php?op=modload&name=Sections&file=index&req=viewarticle&artid=10&page=1 (LOE LÄBI!!!)

Miks geneetiline kood on tripletne?
The genetic code is a triplet code, with three nucleotides coding for one amino acid.
In other words, three nucleotides in mRNA (a codon) specify one amino acid in a protein . (DNA  RNA  valgud )

Kirjeldage, mida peetakse molekulaarbioloogia tsentraalseks dogmaks ja kuidas toimuvad replikatsioon , transkriptsioon ja translatsioon .
Geneetilise informatsiooni ülekande suunda DNA  RNA  valk nimetatakse oma keskse tähtsuse tõttu molekulaarbioloogia põhidogmaks.
1. Replikatsioon - päriliku materjali (mis võib olla nii DNA kui RNA) kahekordistumine. Elusorganismide geneetiline informatsioon on säilitatud kaheahelalise DNA kujul. Erandi moodustavad mõned RNA viirused , mille gneetilise materjali kandjaks on RNA. RNA viiruste puhul on replikatsioon RNA kahekordistumine. Ülejäänud organismidel on replikatsioon DNA kahekordistumine. Replikatsioon on DNA süntees. DNA süntees toimub liskas replikatsioonile veel rekombinatsiooni ja reparatsiooni käigus. Teiselt poolt on replikatsioon laiem mõiste kui DNA süntees hõlmates ka RNA praimeri sünteesi, DNA ja kromosoomi struktuuri muutusi ja replikatsiooni regulatsiooni. DNA sünteesi viib läbi ensüüm - DNA-sõltuv DNA polümeraas kusjuures substraatideks on desoksü- nukleosiid 5’-trifosfaadid.
2. Transkriptsioon - RNA süntees. Transkriptsioon tähendab mahakirjutamist ja tähistab molekulaarbioloogias RNA sünteesi DNA matriitsi alusel. RNA sünteesi regulatsioon on geeni aktiivsuse regulatsiooni põhiline tase. Seega on transkriptsiooni regulatsioon väga oluline makromolekulide sünteesi kontrollmehhanism. Transkriptsiooni viib läbi DNA-sõltuv RNA polümeraas. RNA polümeraase on väga palju erinevaid tüüpe. Eukarüootides on kolm erinevat RNA polümeraasi, mis sünteesivad erinevaid RNA molekule. RNA sünteesil on substraatideks (ribo-) nukleosiid 5’-trifosfaatidest. Sünteesitud RNA ahel vastab üks-üheselt temaga antiparalleelsele DNA matriitsahelale komplementaarsusprintsiibi alusel. RNA järjestusega identset DNA ahelat nimetatakse kodeerivaks ahelaks. RNA sünteesi käigus toimub DNA ahelate lahtiharutamine. Algne DNA struktuur taastub peale transkriptsiooni lõppu. Transkriptsiooniga on seotud RNA protsessing ja modifitseerimine.
3. Translatsioon - valgu biosüntees. Translatsioon tähendab tõlkimist. Molekulaarbioloogias tähendab translatsioon RNA (seega ka DNA) nukleotiidse järjestuse tõlkimist valkude aminohappeliseks järjestuseks. Valkude sünteesiks vajalikku geneetilist informatsiooni kannab mRNA (matriits- ehk informatsiooniline -RNA). Valgu biosünteesi viib läbi ribosoom , RNA’st ja valkudest koosnev organoid . Aminohapped seatakse ribosoomi abil vastavusse mRNA’s sisalduva geneetilise informatsiooniga tRNA (transport-RNA) vahendusel. Aminohappe sidumine vastava spetsiifilise tRNA molekuliga toimub ensüümide - aminoatsüül-tRNA süntetaaside ehk aminoatsüül-tRNA ligaaside (ARS e. ARL) vahendusel. Aminoatsüül-tRNA (aa-tRNA) süntees on valgu biosünteesi esimene, preribosomaalne etapp. Ribosoomides, kus toimub valgusünteesi teine ehk ribosomaalne etapp, seatakse vastavusse mRNA’s paiknev kolmest järjestikusest nukleotiidist koosnev koodon tRNA’s sisalduva antikoodoniga. Ribosoom sünteesib tRNA küljes olevate aminohapete vahele peptiidsideme. Kasvav peptiidahel on sünteesi käigus tRNA’ga kovalentselt seotud. Valgu biosünteesil osalevad veel paljud valgulised faktorid , ATP ja GTP ning veel mitmed molekulid, mida käsitleme valgusünteesi peatükis. Valkude ruumilise struktuuri moodustumine toimub nii translatsiooni käigus kui peale seda. Valgud viiakse organismis vajalikesse kohtadesse valkude transpordi teel.

Mida tähendab, et rakk on mullreaktor? Kuidas Te kirjeldate raku ainevahetuse kahetasemelisust ja rakutsüklit.
Mullreaktor – rakus toimuvad reaktsioonid, rakk on reaktor , rakus toimub ainevahetus , metabolism . Rakutsükkel – koordineeritud sündmusteahel, mis tagab rakkude paljunemise.

Kirjeldage biopolümeeride struktuuritasemeid. Kuidas Te seletate seda, et biopolümeerid on aperioodilised kristallid .
Primaar -, sekundaar -, tertsiaar -, kvaternaarstruktuur. Sest nad on kindla struktuuriga, aga monomeeride järjstus pole perioodiline. N: valgud.

Kuidas toimub ainevahetuse regulatsioon ensüümide tasemel (allosteerilised ensüümid) ja geenide tasemel (operon)?

Nimetage Helmstooper-Cooper-Donachie prokarüootsete rakkude tsükli põhipostulaadid ning kirjeldage rakutsüklit, mille pikkus on C+D.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 31 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mumm Õppematerjali autor

Ideaalne gaas, Carnot\\\' tsükkel

termodünaamika Keemia Ideaalne gaas Carnot tsükkel

Kasutatud allikad

https://www.bact.wisc.edu/Microtextbook/modules.php?op=modload&name=Sections&file=index&req=viewarticle&artid=10&page=1

Sarnased õppematerjalid

doc

Üldloodusteaduse spikker II kT

Ideaalse gaas, olekuvõrrand, olekufunktsioonid p, T, V, U (siseenergia). kineetilise teooria alused rõhu, temperatuuri ja siseenergia avaldised osakeste liikumisolekute kaudu. 1) Ideaalne gaas on reaalse gaasi lihtsaim mudel, kus lihtsuse mõttes oletatakse, et : Molekulidel on lõpmata väikeste elastsete kerakeste omadused. Molekulide liikumine on kulgliikumine. Ideaalne gaas on lõpmatult kokkusurutav. Molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes . Ideaalset gaasi pole võimalik veeldada . Reaalsed gaasid käituvad ideaalsetena suurtel hõrendustel

Üldloodusteadus

doc

Ideaalse gaasi olekuvõrrand

· molekulide potentsiaalne energia, · aatomite summaarne potentsiaalne energia molekulides NB! Termodünaamiliste süsteemide siseenergia on aatomite, molekulide mehaaniliste energiate summa Termodünaamika esimene seadus energia jäävuse seadus termodünaamiliste süsteemide jaoks - väidab, et kõikides protsessides, milles süsteem osaleb: U=Q-W Siin on väga tähtis tähele panna, et siseenergia on olekufunktsioon, soojusvahetus ja töö on protsessid Võrrelge termodünaamika esimest seadust (energia jäävuse seadust) mehaanilise energia jäävuse seadusega potentsiaalse ja kineetilise energia asemel on siin siseenergia ning soojusvahetus ja töö. Olekufunktsioonide kombinatsioonid on samuti olekufunktsioonid Defineerime uue olekufunktsiooni entalpia H=U+pV Mis on entalpia füüsikaline mõte (konstantsel rõhul p=const)? Hp=U+pV Võrdleme seda termodünaamika esimese seadusega, mis kehtib ka konstantsel rõhul: U=Q-W Q=U+W. Siit on selge, et Qp=Hp

Üldloodusteadus

pdf

Soojusõpetuse konspekt

Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Soojusõpetuse lühikonspekt Tõnu Laas 2009-2010 2 Sisukord Sissejuhatus. Soojusõpetuse kaks erinevat käsitlusviisi.......................................................................3 I Molekulaarfüüsika ja termodünaamika..............................................................................................4 1.1.Molekulide mass ja mõõtmed....................................................................................................4 1.2. Süsteemi olek. Protsess. Tasakaaluline protsess.......................................................................4 1.3. Termodünaamika I printsiip.....................................................................................................

Füüsika

pdf

Füüsika eksam

Mida aga tähistab sel juhul suurus n? Baromeetrilises valemis näitas see molekulide arvu ruumalaühiku kohta kõrgusel , kuid ei öelnud midagi nende molekulide kiiruste kohta. Võiksime väita, et see tihedus sisaldab kõiki neid molekule, mis võiksid tõusta kõrgemale kõrgusest . Molekulide koguarv vastaks siis neile molekulidele, mis suudavad tõusta kõrgemale kõrgusest . Boltzmanni jaotus kuulub nn. integraalsete jaotusfunktsioonide hulka. 32. Termodünaamika I printsiip ja kuidas see seadus näeb välja isoprotsessides(kõigis neljas). du=dQ-dA, mis on i m  siseenergia(keha kin ja pot energia vms). Ideaalse gaasi korral on ; A= pdV (dA=pdV) u  2

Füüsika

rtf

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast

Termodünaamika

pdf

TERMODÜNAAMIKA ALUSED

KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 2 (kaugõppele) 5. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 5.1 Termodünaamika I seadus Termodünaamika I seadus annab seose kehale antava soojushulga, keha siseenergia ja paisumistöö vahel Q = U + A , kus Q on juurdeantav soojushulk, U siseenergia muut ja A paisumistöö. Juhul kui keha saab väljastpoolt mingi soojushulga, on Q positiivne ( Q > 0), juhul kui keha annab ära mingi soojushulga, on Q negatiivne ( Q < 0). Juhul kui keha teeb paisumisel (kasulikku) tööd, on A positiivne ( A > 0), juhul kui aga keha

Füüsika

pdf

TERMODYN

KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 2 (kaugõppele) 5. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 5.1 Termodünaamika I seadus Termodünaamika I seadus annab seose kehale antava soojushulga, keha siseenergia ja paisumistöö vahel Q = ∆U + A , kus Q on juurdeantav soojushulk, ∆U siseenergia muut ja A paisumistöö. Juhul kui keha saab väljastpoolt mingi soojushulga, on Q positiivne ( Q > 0), juhul kui keha annab ära mingi soojushulga, on Q negatiivne ( Q < 0). Juhul kui keha teeb paisumisel (kasulikku) tööd, on A positiivne ( A > 0), juhul kui aga keha

Kategoriseerimata

pdf

Füüsika ülesanded

KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 2 (kaugõppele) 5. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 5.1 Termodünaamika I seadus Termodünaamika I seadus annab seose kehale antava soojushulga, keha siseenergia ja paisumistöö vahel Q = ∆U + A , kus Q on juurdeantav soojushulk, ∆U siseenergia muut ja A paisumistöö. Juhul kui keha saab väljastpoolt mingi soojushulga, on Q positiivne ( Q > 0), juhul kui keha annab ära mingi soojushulga, on Q negatiivne ( Q < 0). Juhul kui keha teeb paisumisel (kasulikku) tööd, on A positiivne ( A > 0), juhul kui aga keha

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid