2. Elektrilaengu jäävuse seadus (+ valem) Elektrilaengu jäävuse seadus on füüsika seadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute[algebraline summa] jääv. 3. Coulomb’I seadus (+ valem) Coulombi(kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kakspunktlaengut ja mõjutavad teineteist jõuga , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. . 4. Elektriväli, elektrivälja jõujooned ja ekvipotentsiaalpinnad (+ joonis) Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid Elektrivälja jõujooneks nimetatakse mõttelist joont, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga
§5.Vektorid ja skalaarid ning tehted nendega. Vektoriks nim. sellest liiki suurust nagu nihe, s. o. suurus, mida iseloomustab arvväärtus ja suund ning mille liitmist teostatakse (joon.1)näidatud reegli järgi. Vektorite hulka kuuluvad kiirus, jõud ning mitmed teised suurused. Vektori määrab ära suurus a, suund a ja rakenduspunkt a. Skalaarideks nim. suurusi, mille määramiseks piisab ainult arvväär-tusest (temp., mass, tihedus). Siia hulka kuuluvad tee, aeg ja mass jne. Vektori moodul on alati positiivne skalaar. Vektori kirjeldamine: vektoreid , mis on suunatud mööda paralleelseid sirgeid (samas või vastupidises ), nim. kollineaarseteks. Vektoreid, mis on paralleelsed ühe ja sama tasapinnaga, nim. komplanaarseteks. Samasuunalisi võrdsete moodulitega kollineaarseid vektoreid nim. võrdseteks. Vektorite liitmine. Olgu antud kaks vektorit A ja B(joon.2). Resul-tantvektori C saamiseks viime vektori B
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksunduse osakond Liise Lindmäe RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933 Ainetöö Juhendaja: Viktor Arhipov Tallinn 2011 Sissejuhatus Esimese maailmasõja algusega kukkus turvalisena näiv maailm kokku. 27. juulil 1914. aastal andis tsaarivalitsus välja seaduse, mis lõpetas rahatähtede vahetamise kulla vastu. Mõned aastad hiljem muutusid paberrahad väärtusetuks. Segadust tõi 1917. Aasta veebruarirevolutsioon. Ajutine Valitsus lasi ringlusse nn. duumarublad ning 20 ja 40 rublased ,,kerenskid". Ajutise Valitsuse juhi Aleksander Kerenski järgi nime saanud paberrahad läksid käiku poognatena, mida sai vajaduse järgi lahti lõigata. Endiselt kehtisid ka tsaarirublad. Oktoobripöörde järel võimu haaranud bolsevikud muutsid 1918. aasta alguses rahaks mitmesuguseid võlakohustusi, laenutähtede kuponge ja obli...
nõrga signaali korral. Bipolaar-sisendtransistoridega OV-de R d sis on mõni MΩ. Sisendvool läbi sisendtakistuse on ainult mõni nA. -Sisendtakistus ühissignaalile Rü sis on ekvivalentne takistus sisendi ja 0-klemmi vahel. -Suurimad väljundpinged U+v , U-v – suurim võimalik positiivne ja negatiivne väljundpinge etteantud koormustaktistuse korral. -Ühikvõimenduste sagedus f1 on sagedus, mille korral võimendusteguri moodul on võrdne ühega. -Talitluskiirus vu on väljundpinge suurim muutumise kiirus diferentspinge hüppelisel muutumisel. 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) Harmooniliste võnkumiste generaator, kus harmooniline võnkumine säilitatakse võimendi tagasisideahelasse ühendatud farseeriva RC-ahela abil. RC-generaatoreid kasutatakse juhtgeneraatoritena vaheldites ning samuti mõõteaparatuuris. Madalsagedustel (alla 15 ... 20kHz) kasutatakse enamasti RC-generaatoreid.
1. Mis on äriprotsess ja mis on äriprotsesside optimeerimise eesmärk organisatsioonis? Äriprotsess-seotud tegevuste kogum, mille tulemusena saavutatakse organisatsioonile, organisatsiooni äripartneritele ja/või klientidele kasulik teenus või toode. Äriprotsesside optimeerimisega on võimalik saavutada: Klientide rahulolu, kulude vähendamine, lühem aeg tulemuse saavutamiseks, parem kvaliteet, eristumine konkurentidest, kõrgem personaalne produktiivsus. 2. Mis on ja kuidas seostuvad andmeelement, informatsioon ja teadmus? Andmeelement - väikseim tähendust omav infoüksus. Informatsioon - selliselt organiseeritud andmed, et andmed omavad tähendust. Teadmus - selliselt organiseeritud ja töödeldud andmed ja/või informatsioon, et andmetest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada. Seostumine: informatsioon koosneb andmeelementidest ja teadmus informatsioonist. 3. Mis on IT arhitektuur? IT arhitektuur on tervik...
· Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond · bioom sarnased ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; Ökoloogilised tegurid: o Abiootilised (füüsikalised) päikesevalgus, temp, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk
Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad
2) Ajaline triiv: U0/t 2 10µV/kuus; 3) Toitepingest sõltuv triiv: U0/Ut 10 100µV/V (!) + - * Suurimad väljundpinged U välj max ; U välj max ; (nominaal koormustakistuse ja toitepinge korral). * Suurimad diferents- ja ühissignaali pinged Ud max Usf max * Nominaalne koormustakistus (2kOhm, 10kOhm). * Toitepinged (nomin., min., max.). * Ühikvõimenduse sagedus f1 (ft) on sagedus, mille pu- hul võimendusteguri moodul on võrdne ühega. * Talitluskiirus (dU/dt) on väljundpinge suurim muut- miskiirus, diferentspinge hüppelisel muutumisel (90 ... V/µs). 99 5.10. Idealiseeritud operatsioonvõimendiga põhilülitused. 5.10.1. Lineaarsed skeemid operatsioonvõimendi baasil. Inverteeriv võimendi Rööp TS pinge järgi. Oletame, et Rsis d = Isis = Its U sis - u 0 U välj - u 0
Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab Pikkuse-nurga saab avaldada teades, et Kahe vektori vektorkorrutis on vektor , mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga siinuse korrutisega , siht on risti tasandiga , milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga . [v1 v2]= v1 × v2 = v1 v2 sin kusjuures [v1v2=[v2v1] 3 SI ühikud SI põhiühikud: Suurus Ühiku nimetus Tähis Pikkus Meeter M
21) kus Fx on kõigi mõjuvate jõudude projektsioonide summa x-teljele. Siin Fx = -F (4.22) Nüüd tuleb jõu F analüütiline avaldis ise kirja panna. Tuletame siinjuures meelde keskkooli matemaatikast, et kui y on võrdeline muutujaga x ja võrdetegur on c, siis y = c x . Praegusel juhul on jõu moodul F = F võrdeline kaugusega OM ja võrde- tegur on k 2 m , s.t F = k 2 m OM . Kuna kaugus punkti M ja tõmbetsentri O vahel on muutuv suurus, siis peab ka F olema muutuv suurus, aga see nii tuligi. Ainult sellist jõu avaldist kasutada ei saa, seda tuleb teisendada. Arvestades, et punkti M sellise asendi puhul OM = x = x , saame F =k 2m x (4.23) Asendades nüüd selle jõu avaldise võrrandisse (4.22) ja selle omakorda põhi-
Kuigi vead said parandatud on KakWorm siiani üks viiest levinuimast kahjurprogrammist. 7. detsembril avastati Brasiilia viirusekirjutaja Vecna poolt loodud väga keerulise ja ohtliku viirus Babylonia, mis avas uue lehekülje viiruste loomises. See oli esimene viirususs, mis püüdis minutiliste intervallidega ühenduda Jaapanis asuva serveriga, vaadata sealt viirusmoodulite loendit ja juhul, kui loendis juhtus olema mõni 21 nakatunud arvutile paigaldatust ,,värskem" moodul, siis laadis ta selle automaatselt alla. Hiljem leidis selline tehnoloogia kasutamist paljudes teiste ussides nagu Sonic, Hybrids jt. Alates aasta keskpaigast jagunes antiviirustööstus formaalselt kaheks vastavalt oma suhtumisele aastavahetusega 1999-2000 kaasnevatesse vahejuhtumitesse. Üks osa toetas innukalt nägemust sellest, kuidas kräkkerid ja kogu maailma viirusekirjutajad ülejäänud ühiskonnale sajandivahetusel tuhandete eriti ohtlike viiruste näol
vähenemine 43% kiiruse tõusu juures) omavahelise suhtlemise Dünaamiline (Dünaamiliselt muutuv Arvutusmudelid esitavad: riistvaraplatvorm?) Kuidas iga moodul (protsess või Käitumuslik hierarhia: Kahni protsessivõrgud disainivoog ülesanne) teostab oma sisemisi Protsesside rekursiivne deklareerimine (ADA, Protsesside suhtlemisel saadetakse andmeühikuid
Jätkuvpostidega karkass Seina postideks kasutatakse pikki prusse, mis ulatuvad läläbi mitme korruse. Postid seotakse horisontaalsete vöövöödega. dega. Karkassi ruumiline jäjäikus antakse: puidust diagonaalpostidega, diagonaalvoodriga, metalllehest ribadega jäikade ehitusplaatidega. Postide sammu moodul on 600mm ja mõõt 50x150… 50x150…200mm. Kuna mitmete eripikkuses postide lõplik mõõtusaagimine toimub poolvalmis karkassil turnides on see ehitusmeetod töömahukam. öömahukam. 83 Puitkarkasssein 84 42 Platvorm-puitkarkass Platvorm-
Arvutivõrgud ja andmeside Üldine Osi mudel - on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk, DECnet, ATM, SNA ja SS7 jne.), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõuping...
Üksiktootmisel lõigatakse hambad kopeermeetodil ketasmoodulfreesiga või sõrmmoodulfreesiga ühe hambavahe kaupa. Hambumismoodul on hambumissammu ja jagatis. Freesimisel antakse freesile pöörlev pealiikumine, toorikule sirgjooneline ettenihkeliikumine. Saritootmisel kasutatakse hambalõikepäid ja kammlõikureid. Sõrmfreesiga lõigatakse ka kald- ja noolhammastega rattaid. Kopeermeetodil määrab lõikuri valiku lõigatava hammasratta hambumise moodul ja hammaste arv. Rullumismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumisega. Lõikurina kasutatakse kas tigufreesi, hammaslattlõikurit või hammasrataslõikurit. Lõikservade asendi pidev muutumine tooriku hambaprofiili suhtes saadakse lõikuri ja tooriku kooskõlastatud pöörleva liikumise tulemusena. Hambalõikamine rullumismeetodil on universaalsem, kuna ta võimaldab lõigata antud hambumismooduliga lõikuriga erineva hammaste arvuga rattaid. Hambalõikurid
W = vm *e Sagedusfunktsioon: sm ( jw) X Sinusoidaalsed suurused on vektor suurused ja kahe vektori Xv ja Xs suhe on ka vektor st. sagedusfunktsioon on vektoriaalne suurus. Selle saab määrata tema pikkusega ehk mooduliga ja nurgaga. Sagedusfunktsiooni moodul sõltub sagedusest ja seda sõltuvust nim. amplituudsagedus karakteristikuks [ |w|=F()].Sagedusfunktsiooni argument sõltub sagedusest ka seda nim. faasikarakteristikuks =f() FSK. Sageduskarakteristiku konstrueerimine Neid saab konstrueerida sagedus funktsiooni järgi. Sagedusfunktsiooni võib leida ülekande funktsiooni järgi. 1 + j 3 1 + j 3 1 + j 3
*e Sagedusfunktsioon: ( jw) sm X Sinusoidaalsed suurused on vektor suurused ja kahe vektori Xv ja Xs suhe on ka vektor st. sagedusfunktsioon on vektoriaalne suurus. Selle saab määrata tema pikkusega ehk mooduliga ja nurgaga. Sagedusfunktsiooni moodul sõltub sagedusest ja seda sõltuvust nim. amplituudsagedus karakteristikuks [ |w|=F()].Sagedusfunktsiooni argument sõltub sagedusest ka seda nim. faasikarakteristikuks =f() FSK. 0,01 0,1 1 10 100 1000 10000 lg
M = 1000*Q/F F – valgala pindala, km2 4. Äravoolukiht (Y,h). Äravool esitatud veekihina või selle paksusena, et oleks lihtsam võrrelda sademete summaga. h = 31,5 * M M = 0,0317*h (aastas) h = W/F*103 N perioodi jaoks: h = M*N M = h/N N = 2,59 – 30 päeva 5. Äravoolunorm – pikaajaline keskmine äravool või vooluhulk (m3/s) või moodul: , n – vaatlusaastate arv 6. Äravoolutegur η(a). Äravoolukihi (h) ja sademete S msamal perioodil maale langenud, suhe. η=h/S (1) Eestis on see 0,3 – 0,5 11. Äravoolunorm. Äravoolunorm – pikaajaline keskmine äravool või vooluhulk (m3/s) või moodul; on pika aja keskmine äravool – aasta keskmiste vooluhulkade Qi aritmeetiline keskmine: , n – vaatlusaastate arv
ületamiseks ja masina osade liigutamiseks. Masina või mootori kasuteguriks nimetatakse kasuliku ja kogu tehtud töö suhet väljendatuna protsentides. eeta =Ak/Akogu ·100%. Nihe. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda keha liigub. Nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab liikumise algasukohta lõpp asukohaga. Nihe on vektoriaalne suurus. Vektori moodul on arv, mis näitab, mitme pikkus ühikuga võrdub nihe. Vektoritega ei saa teha matemaatilisi tehteid vaid neid tuleb joonistada graafiliselt. Võib esineda juhus, kus trajektoor on olemas, aga nihe on null juhus kus liikumine algab ja lõpeb samas punktis. Kulgliikumine punktmass. Punktmass on keha, mille mõõtmed võib antud liikumis tingimustes jätta arvesse võtmata. Liikumist, mille puhul keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt nimetatakse kulgliikumiseks
Sellist võnkumist saab kirjeldada kui vedru otsa riputatud raskuse võnkumist. Süst max hälve tasakaalust on amplituud. Harmoonilise võnkumise juhul korduvad kiirus, kiirendus ajas. Võnkeperioodi tähis T, võngete arv ajaühiku kohta on sagedus tähisega ühik 1Hz =n/t=n/n*t=1/T Sagedus on perioodi pöördväärtus =1/T Harmooniliselt võnkuvat keha nim harmooniliseks oshilaatoriks. Harmooniline võnkumine toimub jõu mõjul, mis on suunatud tasakaaluasendi suunas, mille moodul on seda suurem, mida suurem on nihe. Sellist jõudu nim. Kvaasi elastsusjõuks. Fx=-kx k-konstant. Harmoonilise võnkumise võrrand on x=Acos(t+0) kus A- amplituud, x-hälve, t=t(k/m)=t(g/l) ringsagedus, 0-algfaas Kvaasielastsusjõud jõud, mis muutuvad samade seaduspärasuste järgi nagu elastsusjõud. Lained võnkumiste ruumis levimise protsess. Laine levimisel keskkonnas ei kandu keskkonnaosakesd lainega kaasa, nad ainult võnguvad oma tasakaaluasendi läheduses
korvpalli ja teeb mõlemasse rõngasse ühe põrgatuse (rõngaste vahe 1m), jookseb ümber lõputähise, tagasi tulles teeb mõlemasse rõngasse kaks põrgatust, paneb palli kasti, jookseb jalad harkis piki pinki (pink jääb jalge vahele), võtab kastist topispalli ja jookseb sellega rõnga sisse, kust söödab palli järgmisele võistlejale. IV TEATEVÕISTLUS Vahendid: madal tõke (h 30 sm), võimlemispink, kõrgushüppemati moodul, tennispall Esimene võistleja stardi tennispall käes, ületab joostes stardist 6m kaugusel asuva tõkke, võimlemispingi ja kõrgushüppemati, jookseb ümber pöördetähise, teeb tagasi tulles matil tireli ette, jookseb üle võimlemispingi ja annab tennispalli üle järgmisele võistlejale. TÄHELEPANU, START! detsember 2003. a. Krootusel 1. VÕISTLUS Vahendid: minikorvpall. Osaleb 7 poissi ja tüdrukut (igast klassist 2P ja 2T, “söötja” võib olla 2. - 4. klass).
Kompleksarvu algebraline kuju: z = (x; y) = (x; 0) + (0; y) = (x;0) + (y; 0)(0; 1) = x + yi; C = {x + yi | x, y R} Tuletatavad tehted: 1. vahe: z1 - z2 = z1 + (-1)*z2 2. jagatis: z1/z2 = z1 * z2-1, kui z2 0 Kompleksarvude vallas säiluvad reaalarvude vallast tuntud tehetega seotud omadused. 2. Kompleksarvu trigonomeetriline kuju. Tehted trigonomeetrilisel kujul antud kompleksarvudega. Moivre'i valem. Kompleksarvude juurimine (Tõestusega). r - arvu z moodul |z|; - arvu z argument; i - imaginaarühik r = sqrt(x2 + y2); cos = x/r; sin = y/r z = x + yi = r(x/r + yi/r) = r(cos + isin) Kompleksarvu z 0 avaldist nurga ja arvu r abil nimetatakse tema trigonomeetriliseks kujuks. Tehted trigonomeetrilisel kujul antud kompleksarvudega: z1 = x1 + y1i = r1(cos1 + isin1); z2 = x2 + y2i = r2(cos2 + isin2) 1. korrutamine: z1z2 = r1r2(cos1cos2 + icos1sin2 + isin1cos2 - sin1sin2) = r1r2(cos(1+2) + isin(1+2)) 2
tugevustingimus: max = + yO + z O [ ] , (ainult tõmbepinge või ainult survepinge, A Iz Iy kui koormus mõjub tuuma sees) kus: ||max ekstreemne normaalpinge moodul (punktis O), [Pa]; yO, zO ohtliku (suurima pingemooduliga) punkti (O) koordinaadid, [m]. 8.2.3. Lihtsamate ristlõikekujude ekstsentrilise pikke tugevustingimused. Näide Mitmete ristlõikekujude suurimate pingete asukohad ja väärtused on null-joone asukohta määramatagi teada (Joon. 8.7): · ristkülik-ristlõike puhul on ekstreemsed pinge väärtused alati (sõltumata nulljoone
tagasisideahela ajakonstant 1 = Rts * Cts ja sisendahela ajakonstant = R1 * C1. Funktsionaalsed muundurid baseeruvad samuti ühel või mitmel operatsiooni- võimendil ja nende abil saab teha analoogsignaalidega mitmesuguseid matemaatilisi tehteid nagu näiteks tõsta sisendsignaali ruutu või võtta temast ruutjuur, korrutada ja jagada sisendsignaale või eraldada sisendsignaalist tema moodul. Samuti saab nende abil luua mitmesuguseid sisend- ja väljundsignaalide vahelisi mittelineaarseid sõltuvusi. Vaatleme mõningaid neist. Signaalipiirik. Väljundsignaali piiramiseks on proportsionaalse regulaatori tagasiside- ahelasse lülitatud rööbiti takistiga Rts kaks vastulülituses stabilitroni V1 ja V2 (joonis 3.12.a). Joonis 3.12 Seni kuni väljundpinge on väiksem kui stabilitronide läbilöögipinge, töötab skeem kui
seada CNAME kirje aadressile ghs.google.com. Palja domeeni probleem Google App Engine aplikatsiooni pihta ei ole võimalik suunata ,,paljast" domeeni, näiteks minudomeen.ee, vaid ainult alamdomeeni nagu www'minudomeen.ee. Põhidomeen peab seega asuma kuskil mujal ja kui kui selle poole pöördutakse, peaks see suunama automaatsel kasutaja ümber www domeeni peale ehk siis Google serveritesse. Juhul kui tegu on Apache serveriga, millel on moodul mod_rewrite aktiveeritud, saab seda teha lihtsa .htaccess failiga. Domeeni juurkataloogi tuleks tekitada fail nimega .htaccess ning sisestada sinna järgnev sisu: Options +FollowSymLinks RewriteEngine On RewriteBase / RewriteCond %{HTTP_HOST} ^minudomeen.ee$ [NC] RewriteRule ^(.*)$ http://www.minudomeen.ee/$1 [R=301,L] HTTPS probleem Google App Engine ei võimalda hetkel oma domeeni kasutajatele HTTPS ühenduse tuge. See
üleval pool. Märgis te/tekstide eraldi objektipõhiseks redigeerimiseks on vajalik need genereerida annotatsioonideks (vt. ptk. 4.2). Joonis 10. Kaardikihtide märgendamine ArcMap`is 12 Tekstide paremaks paigutuseks saab iga kasutaja kaardikihi põhiselt defineerida kindlad parameetrid. ArcMap`is on selleks otstarbeks vastav moodul ESRI Standard Label Engine. Lisaks on tekstide paigutamiseks võimalik kasutada spetsiaalset ESRI ArcGIS Desktop laiendust Maplex for ArcGIS (sis aldub automaatselt ArcInfo tarkvaras), mis tõstab tekstide automaatse paigutusega seotud toimingute efektiivsust (vt. ka joonis 11). Maplex sis aldab täiustatud töövahendeid, mis on rakendatavad nii tardkaartide kui ka arvutikaartide loomise protsessis , vähendades kaardi tootmisega seotud ajalist mahtu ja kulu ligikaudu 40% võrra.
Ringkanali ees peab olema mehaaniline puhasti (võre, setiti või võre+setiti). See võtab kinni suurema ujuprahi ja muu jama. Võre kindlasti! Puuduseks onsee, et talvel kipub vesi maha jahtuma, seda on raske kinni katta. Odavaima ja lihtsaima konstruktsiooniga aktiivmudapuhastid Suur puhverdusvõime Vajalik võre ja liivapüünis Kanal on vooderdatud Bioclere - on 1 biolfiltritest. Selle ees on setiti (täidab ka liivapüünise eesmärki), sellele järgneb 1 moodul, mis koosneb kahest eri osast nõrgfilter (mille all on püstsetiti). Enne oli lahendus aktiivmudas, kuid nõrgfiltri puhul on lahendus selline, et on sissevool, setikus settimine ja läheb bioloogilisse puhastusse vesi. Toimub bioloogiline puhastus biokile kasvab. See puhasti nõuab hooldust!! Looduslähedased reoveepuhastid Looduslähedasi puhastusviise on mitmeid: Biotiigid Rabafilter Tehismärgalad Lemletiigid Reoveeniisutus Pinnasfiltrid
Kui ühendada pinget vähendav alalispingemuundur jadamisi pinget suurendava muunduriga, saadakse alalispingemuundur, mis võib pinget nii vähendada kui ka suurendada (buck-boost converter). Niisuguse universaalmuunduri üheks variandiks on ka pinge polaarsust pöörav muundur (cuk converter). Sildalaldi IGBT moodul Firma ABB alalisvooluajamid võimsusega 10 kW kuni 4,9 MW 133 4.7. Pingemuunduriga alalisvooluajam Muudetava voolusuunaga kahekvadrandilise pulsilaiusmuunduriga ajam. Eespool kirjeldatud alalispingemuundureid saab kasutada ainult ühes suunas pöörleva ja mootoritalitluses töötava ajami puhul (ühekvadrandiline muundur). Selleks, et tagastada
v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. Kasut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Kahendloendur – Kahepositsiooniliste trigeritega, st igal arvu kohal on kaks võimalikku olekut (0- väljalülitatud, 1-sisselülitatud) Kümnendloendur - järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid – kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos. kui ka neg. suunas. Loendussuuna muutmine
Unitaarsed – ennustatava kasvu ja arenguga – putukad, imetajad, jms. Kõige rohkem on liikide arvult maailmas lülijalgseid (unitaarsed). Modulaarseid liike on siiski rohkem (bakterid, taimed). 27.Genet, kännis, ramet. Genet (kloon) - ühe sügoodi vegetatiivselt tekkinud järglaste kogum. Geneteid eristatakse eelkõige taimedel ja seentel. Genet on lühend mõistest geneetiline isend. Genet saab alguse viljastatud munarakust ja genet on surnud, kui kõik tema moodulid on surnud. Moodul alustab elu hulkrakse väljakasvuna teisest moodulist ning läbib oma elutsükli, mis lõpeb surmaga (geneti eluiga ei ole piiratud). Kännis – osa genetist, milles rametid on omavahel eluskudede kaudu ühenduses. Kännised on näiteks koloniaalsed polüübid ja võsundpüsikud. Kõigi organite uuenemisvõime korral on sobivate keskkonnatingimuste püsimisel kännise eluiga piiramatu. Ramet (haru- ehk osaorganism) – potentsiaalselt iseseisev, kõigi elutegevuseks vajalike organitega osa
3. See võimaldas tundma õppida raamatupidamise võimalusi arvutil. Tuleb välja, et antud programm annab küllaltki lihtsaid ja mobiilseid viise meie põhitöö hõlbustamiseks. Näiteks müügi-ostuarvete üles võtmiseks tuleb minna vastavalt müügi-ostureskontrosse, seal registreerida arve väljastamise kuupäev, hankija või klient, konkreetne summa, käibemaks ja tegevus kinnitada. Hea on veel see, et raha laekumise panka või tasumise pangast saab teha samast registrist. Teine suur moodul on 4 Finants, kus Kannete alt tehakse ära ülejäänud töö: näiteks palgaarvestus ja väljamaksed, intresside laekumised ja tasumised jne. Samas võib öelda, et kui ettevõttel on suured laod ja põhivarapargid, siis jääb Hansa võimalustest väheseks ning paremaks osutuvad sel juhul spetsiaalselt tootmisettevõtetele loodud Noom või Boom. Aga nüüd asun praktikatemaatika kallale, et tutvustada Tuha Talu OÜd.
PUIDUTEADUS Juured · Juurtel on kolm peamist ülesannet: · kinnitada puud pinnasesse; · võtta mullast mineraalainetega toitemahlu ja juhtida neid tüvesse; · säilitada süsivesikuid ja teisi orgaanilisi toitaineid. Tüvi · Puutüve tähtsamad ülesanded on: · hoida üleval tervet puud, st nii võra kui oksi; · olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks; · säilitada toitaineid. Võra · Lehed, okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. Tüve osad · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp Puutüve jämeduskasv Toitainete liikumine tüves Tüve ehitus Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põh...
- Posttalameetod - Jätkuvpostidega karkass - Tehases valmistatud elemendid. Jätkupostidega karkass Seina postideks kasutatakse pikki prusse, mis ulatuvad läbi mitme korruse. Postid seotakse horisontaalsete vöödega. Karkassi ruumiline jäikus antakse: - Puidust diagonaalpostidega, - Diagonaalvoodriga, - Metalllehest ribadega, - Jäikade ehitusplaatidega. Postide sammu moodul on 600mm ja mõõt 50x150-200mm Kuna mitmete eripikkuses postide lõplik mõõtusaagimine toimub poolvalmis karkassil turnides on see ehitusmeetod. Platvorm – puitkarkass Platvorm- puitkarkass on kandvate seintega tarindussüsteem, mille karkass ehitatakse kooruste kaupa: - Kõigepealt valmib põrand - Edasi tehakse seinakarkass - Siis järgmise korruse vahelagi
eritihedus (g/cm3) on mineraalosade massi ja mahu vaheline suhe. Kuivtihedusd on kuiva pinnase mass kogumahus. Veesisaldus on vee ja pinnaseosakeste massi suhe. W=gw / gt (suhtarvuna või %). Veesisalduse leidmiseks kaalutakse pinnaseproov ja seejärel kuivatatakse püsiva kaaluni temp-l 105 C. Poorsus on mineraaliosakeste vahelised tühemikud. Üldist poorsust arvutatakse, kui pooride üld-maht Vp jagatakse kogu pinnaseproovi mahule V ja korrutatakse 100-ga, saame poorsuse n %-des. Poorsuse moodul on kui pooride maht n jagada kivimiosakeste mahule. E = n/m, kusjuures m+n = 1. Poorsus on pinnaste tähtis näitaja. Teda kasutatakse pudedate pinnaste iseloomustami-seks eraldi nende looduslikus olekus ja hiljem kunstlikult tihendatud kujul. Detailsemalt klassi-fitseeritakse poorsuse alusel liivased pinnased. Poorsus on vajalik pinnaste veega küllastatuse määramiseks, sellest sõltub ehitiste vundamentide püsivus. Poorsustegur e pooride ja terade mahu suhe
Nullnivooks loetakse maapinda. Mehaanilise energia jäävuse seadus: suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv Ekogu = Ek + E p = const (ei ole arvestatud hõõrdumist, kus osa mehaanilisest energiast muundub soojuseks ehk siseenergiaks). Perioodiline liikumine Ringliikumine on keha liikumine ringjoonelisel trajektooril. Ühtlasel ringliikumisel läbib keha võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. NB! Kuigi liikumise nimi on ühtlane, on jääv ainult kiiruse arvväärtus ehk moodul, aga kiirus kui vektor muutub, sest suund muutub on olemas kiirendus, mida nimetatakse kesktõmbekiirenduseks ning seda põhjustab kesktõmbejõud (taevakehade tiirlemisel gravitatsioonijõud). l Ringjoonel liikumise kiirust v nimetatakse joonkiiruseks, mille suund on alati puutuja sihil v = , t
Se llie loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilinemine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse ja see on tõsiseks probleemiks. Kasut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Mõnigaid näiteid erinevatest loenduritest: *Kahendloendur loendab järjestikulisi kahendkoode. *Kümnendloendur loendab koode 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta sissetulevale impulsijadale vastab. Moodustatakse dekaadidest. *Gray koodi loendurid gray koodid on sellised kahendvektorid, kus iga järgnev kahendvektor on eelmise kahendvektori lähisvektor. Kasulikkus seisnebki selles, et alati muutub vaid üks kahendjärk ning tänu sellele ei teki ealeski vahepealseid parasiitolekuid. *Reversiivne loendur - Loendur, mis võimaldab loendada nii pos. kui ka neg. suunas
Nullnivooks loetakse maapinda. Mehaanilise energia jäävuse seadus: suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv Ekogu = Ek + E p = const (ei ole arvestatud hõõrdumist, kus osa mehaanilisest energiast muundub soojuseks ehk siseenergiaks). Perioodiline liikumine Ringliikumine on keha liikumine ringjoonelisel trajektooril. Ühtlasel ringliikumisel läbib keha võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. NB! Kuigi liikumise nimi on ühtlane, on jääv ainult kiiruse arvväärtus ehk moodul, aga kiirus kui vektor muutub, sest suund muutub on olemas kiirendus, mida nimetatakse kesktõmbekiirenduseks ning seda põhjustab kesktõmbejõud (taevakehade tiirlemisel gravitatsioonijõud). l Ringjoonel liikumise kiirust v nimetatakse joonkiiruseks, mille suund on alati puutuja sihil v = , t
4 Kompleksarvu z esitusviisi z = a + b i nimetatakse kompleksarvu z algebraliseks (ka Descartes'i) kujuks. 138 15.5. Kompleksarvud Definitsioon 15.5 Kompleksarvu z = a + b i mooduliks nimetatakse reaalarvu |z|, mis leitakse järgmise seosega: |z| = a 2 + b2 . (15.2) Märkus 15.2 Moodul |z| 0 on reaalarv ja see kujutab endast komplekstasandil asuva punkti (a, b) kaugust nullpunktist. Definitsioon 15.6 Kompleksarvu z = a + b i kaaskompleksarvuks (kaaskompleksiks) ni- metatakse kompleksarvu z¯ = a - b i. (15.3) Märkus 15.3 Kaaskompleksarv z¯ asub arvuga z nullpunktist võrdsel kaugusel ning z ja z¯ on sümmeetrilised reaaltelje suhtes. On kerge kontrollida, et 1. |z| = |¯ z |, 2
Aastal 1954 võeti kasutusele ränitransistor, selle kõrge töötemperatuuri, suure majandusliku edu ja töökindluse tõttu. Integraallülituse leiutamine 1958. aastal, mis järgis planaartehnoloogiat, sai 1959. aastal pooljuhtelektroonika võtmeks. Enne 1960 aastat oli pooljuhtelektroonika üks nõrgavoolu ja madalpinge elektroonika osi. Aastast 1970 algas sensatsioonilisemaid kümnendeid madalpinge elektroonika ajaloos. Kaheksakümnendad aastad esindasid integraallülituste, hübriid- ja moodul andmemuundurite tootmise kiiret kasvu. Üheksakümnendate pooljuhtelektroonika põhirakendusteks olid tööstuse juhtimine, mõõtetehnika, mõõteaparatuur, meditsiin, audio- ja videoseadmed ning arvutid. Täiendavalt jätkus madala maksumusega ja väikese võimsusega muundurite kasutamine kõikides modemites, mobiiltelefonides, raadiosides ja muudes kantavates seadmetes. Suund kõrge integratsiooniastmega skeemidele ja võimsuskadude vähendamisele kestis kuni 2000- ndate aastateni.
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kiv...
arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. Kasut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Kahendloendur - on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur - järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= Q I+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub
o on uute investeeringute juurdetoomise vahend o on ettevõtte strateegia teostamise tööriist. x Tootmise operatiivse plaanimise eesmärk on: o viia plaaniülesanded vahetute täitjateni ja jaotada lühematele ajavahemikele o korraldada plaaniülesannete täitmise süstemaatiline arvestus ja kontroll o operatiivselt reguleerida ja juhtida tootmist, et see kulgeks häireteta. 2.3. Tootmisvõimsuse mõiste Tootmisvõimsuste vajaduse planeerimise moodul koosneb kahest osast: üks määrab võimsuste vajaduse, teine teeb süsteemis olevate tellimuste finantsanalüüsi. Tootmisvõimsuste planeerimisel seatakse eesmärgiks selgitada välja tööd, mis võimaldavad kasutada standardseid tehnoloogilisi marsruute. Andmete summeerimine võimaldab kiiresti avastada kitsaskohad ja rakendada meetmeid nende kõrvaldamiseks või alternatiivsete tootmismarsruutide leidmiseks.
Detonatsiooni fikseerimiseks on mootoriploki küljes detonatsiooniandur. Kui see fikseerib detonatsiooni, seab arvuti süüte veidi hilisemaks. Seega on võimalik hoida süüde võimalikult varajane ja vältida detonatsiooni. Digitaalsüütesüsteemil on üks omapära võrreldes transistorsüütesüsteemiga mootori pöörlemissageduse suurenedes avaneb transistor varem. See (sisuliselt suletusnurga muutus) võimaldab koguda suurel pöörlemissagedusel süütepooli rohkem energiat. Moodul sisaldab iga süüteküünla tarvis oma süütepooli ja türistorlülitit. Viimaseid juhib arvuti. Süütemoodulis kogutakse energiat kondensaatorisse. Aku alalispinge muundatakse pingemuunduris 400V vahelduvpingeks, millega laetakse kondensaatorit. Kui arvuti avab türistori, tühjeneb kondensaator läbi süütepooli primaarmähise. Pingemuutus primaarvooluringis tekitab emj sekundaarvooluringis. Lihtsüsteemist palju kõrgema pinge
1. mõõteväärtuse ja mõõtemääramatusega 2. vahemiku kujul, milles asub (leppeline) tõeline väärtus teatud tõenäosusega; 3. mõõtevahendi näiduga ja antud mõõtevahendilubatud vea piiridega. Kui mõõtemääramatus on väljendatud standardhälbe tasemel, siis nimetatakse seda standardmääramatuseks ja tähistatakse u(x). See võrdub vastavastandardhälbe absoluutväärtusega, ehk u(x) on defineeritud nagu vektori moodul (ainult "+" märgiga, mitte "+-"!) Enamasti ei ole mõõtetulemuseks lihtsalt mõõteriista näit. Keerulisemate mõõtmiste tulemus saadakse üldiselt mitme erineva lihtsama mõõtmise tulemuste arvutamiste teel. Sellisel juhul käsitletakse lihtsamate mõõtmiste tulemusi sisendsuurustena ning keerulisema mõõtmise tulemus väljundsuurusena. Kui mingi mõõtmise puhul väljundsuurus Y sõltub mitmest sisendsuurustest X1, X2... Xn siis selle sõltuvuse võime kirjutada : Y= F ( X1,X2...Xn)
Kasut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Kahendloendur - on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur - järjestikuskoodid on 0-9 9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, tsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. I I +1 Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= Q + Q Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. poolest
See võimaldas tundma õppida raamatupidamise võimalusi arvutil. Tuleb välja, et antud programm annab küllaltki lihtsaid ja mobiilseid viise meie põhitöö hõlbustamiseks. Näiteks müügi-ostuarvete programmi sisestamiseks tuleb minna vastavalt müügi-ostureskontrosse, seal registreerida arve väljastamise kuupäev, hankija või klient, konkreetne summa, käibemaks ja tegevus kinnitada. Hea on veel see, et raha laekumise panka või tasumise pangast saab teha samast registrist. Teine suur moodul on Finants, kus Kannete alt tehakse ära ülejäänud töö: näiteks palgaarvestus ja väljamaksed, intresside laekumised ja tasumised jne. Praktika läbisin edukalt nii enese täiendamise mõttes kui ka praktikajuhendaja arvamuse järgselt. 34 Kasutatud allikate loetelu 1. Tuha Talu OÜ raamatupidamise sise-eeskirjad 2. RTJ 1 - Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted (RTL 2003, 10, 117) 3
defineeritud aritmeetika süsteem, kus numbrid ,,teevad täisringi" pärast mingi kindla väärtuse (moodulini) jõudmist. *Moodularitmeetika moodsa lähenemise esimesteks juurutajateks olid Sveitsi matemaatik Leonhard Euler ning Saksa matemaatik Carl Friedrich Gauss. Moodularitmeetika matemaatilisi omadusi: *Moodularitmeetikas kehtivad kommutatiivsus, assotsiatiivsus, fakt, et liitmine on lahutamise pöördtehe jne. *Juhul, kui moodul m on algarv, on moodularitmeetikas defineeritud ka jagamistehe. (Kusjuures mitte-algarvulise mooduli korral jagamistehe üks-üheselt määratud ei ole). *Suvalise jagatise y = a/b leidmiseks moodularitmeetikas peame esmalt leidma jagatise kujul y = 1/b ning alles pärast seda korrutame y = 1/b'i soovitud lugejaga a'ga läbi, et saada meelepärane lõppjagatis. *Selleks, et leida aga avaldise 1/b väärtust, peame jällegi rakendama Eukleidese algoritmi laiendatud versiooni kujul gcd(x,p).
sealt sessioonivõtme, mille ta krüpteerib vastuvõtja avaliku võtmega ja saadab vastuvõtjale, kes selle siis dekrüpteerib oma salajase võtmega saades sedasi teada sessiooni võtme. See sessiooni võti saabki nende sümeetriliseks võtmeks antud sessiooni vältel millega krüpteeritakse-dekrüpteeritakse edasine suhtlus. Sertifitseerimiskeskusega suheldes kasutavad mõlemad osapooled oma salajasi võtmeid. 54. Võtmete jaotussüsteemid ja protokollid 55. Tulemüürid + Tulemüür on moodul (tarkvaraline või riistvaraline, soovitatavalt riistvaraline), mis isoleerib mingi võrguosa (või üksiku arvuti) välismaailmast, võimaldades valida, milliseid pakette blokeerida ja milliseid läbi lasta, võimaldades takistada mittelubatud sisenimemist ettevõtte sisevõrku või isiklikku arvutisse. Eristatakse: Paketifilter - tulemüür loeb ja uurib läbi kõik paketid, mis sisenevad või lahkuvad võrgust ja
TE.0272 PÕLLUNDUSMASINAD 3,0 AP Kordamisküsimused 1. Atrade liigitus. Otstarbe järgi eristatakse üld- ja eriatru. Üldader on ühtlasi põlluader, mida kasutatakse kultuuristatud põldude kündmiseks. Eriader (spetsiaalader) on erilaadse kasutusalaga (soo-, metsa-, aia-, istandiku-, võsa-, kraaviadrad jms). Töötamise iseloomu (liikumisviisi) järgi liigituvad adrad ribas- ja süstikkünniatradeks (joonis 1.1). Ribaskünniader on enamlevinud ja seda peetatakse tavaadraks (joonis 1.2). Sellel on üks komplekt paremale pööravaid sahku, mistõttu künda tuleb ribade (künnieede kaupa) või ringi liikudes. Seevastu süstikkünniadrad töötavad põllul edasi-tagasi liikudes, tagades ilma algus- ja lõppvagudeta silekünni. Seepärast nimetatakse neid ka silekünniatradeks. 2. Adraterade liigitus. Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets-, põsk-, nokk- ja peitelteradeks, kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoo...
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini aren...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
