Sirgjooneline liikumine – Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. Liikumine on ühtlane sirgjooneline parajasti siis, kui kiirusvektor ei muutu. Inertsiseaduse järgi säilitab keha või masspunkt oma ühtlase sirgjoonelise liikumise, kui talle mõjuvate jõudude resultant on null (jõuvektor, mille moodul on 0 (njuutonit)). Kõverjooneline liikumine - on punktmassi või jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme liikumine, mille korral kiirusvektori siht muutub. Liikumine on kõverjooneline parajasti siis, kui esineb kiirendus, mille siht erineb trajektoori puutuja sihist. Ringliikumine - Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori. Ringliikumise näideteks on (ligikaudselt) planeetide tiirlemine ümber tähtede (ja kaaslaste
pöördub ja piiril, kui t 0 , langeb selle siht kokku trajektoori puutuja AE sihiga. Niisuguse piirväärtusena saadud vektorit nimetatakse hetkkiiruseks trajektoori vaadeldavas punktis: s ds v = lim = . (2.4) t 0 t dt Hetkkiiruse vektori moodul on võrdne skalaarse hetkkiirusega, mille me saame samasuguse piirväärtusena valemist (2.2), s.t. liikumise algpunktist alates läbitud teepikkuse tuletisega aja järgi. Hetkkiiruse vektor aga võrdub lõpmata väikese ajavahemiku jooksul sooritatud nihke(vektori) ja selle ajavahemiku suhtega. Kiiruse muutumise kiirust iseloomustab kiirendus. Ühtlaselt kiireneva (või aeglustuva) sirgjoonelise liikumise korral nimetatakse punktmassi kiirenduseks füüsikalist suurust, mida
vektoreid on rohkem kui kaks, on otstarbekam liita neid hulknurga reegli järgi v=v1+v2+v3 Vektorite lahutamine: ühe vektori lahutamine teisest on samaväärne vastandvektori liitmisega. Vastandvektoriteks nimetatakse ühesuguse pikkusega, kuid vastassuunalisi vektoreid. 1 Korrutamine skalaariga: vektori v korrutamine skalaariga a saame tulemuseks uue vektori, mille moodul on a korda v moodulist, suund aga säilib, kui a on positiivne, ning on sellega vastupidine, kui a on negatiivne. Skalaarkorrutis: vektorite a ja b skalaarkorrutiseks nimetatakse nende vektorite pikkuste ja vektorite vahelise nurga koosinuse korrutist. a*b=|a|*|b|*cos α Vektorkorrutis: vektorite a ja b vektorkorrutiseks nimetatakse vektorit a x b. a x b=(a2b3-a3b2,a3b1-a1b3,a1b2-a2b1) Projektsioonid ja nende seos mooduliga: Vektori projektsioon tuleb
Ehk mida tugevam on signaal võrreldes müradega, seda harvemini tehakse ekslike otsuseid 36. Veatuvastus kontrollsumma abil, paarsuskontroll Kõige lihtsam meetod vigade tuvastamiseks on kontrollsumma kasutamine. Kontrollsumma, nagu nimigi ütleb, arvutatakse edastatavate andmete liitmise teel. (Väiksemate andmehulkade korral liidetakse andmed kokku bitthaaval mooduliga kaks, suuremate korral tehakse liitmist tavaliselt ühe või mitme baidi kaupa, kasutatav moodul sõltub liidetavate baitide arvust) Paarsuskontroll on lihtsaim ja levinuim kontrollsumma kasutamise viis. Paarsuskontrolli korral lisatake n bitti andmeid sisaldavale sõnumile üks paarsusbitt. Paarsusbiti väärtus valitakse selline, et ühtede hulk edastusel (andmed + paarsusbitt) oleks alati paarisarv (even parity) Nt: ascii „F“ oleks binarys 1000110 -> näeme et seal on 3 ühte, ehksiis ühtede arv
nurgaga kui piirnurk, siis ta enam ei murdu vaid peegeldub samas keskkonnas tagasi. Pilet 12.3 Laboratoorne töö: Läätse fookuskauguse määramine. f=ak/a+k Pilet 13.1 Elektriväli. Coulomb'i seadus. Elektri väli on elektri laengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektri laenguid. On elektromagnet välja piirpunkt. Levimis kiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Colombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teinetest jõuga, mille moodul on nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördõvrdeline nende vahelise kaugusega ruudus. Fe=k q1q2/r² Pilet 13.2 Rutherforthi aatomimudel. Borhi postulaadid. Rutherfordi aatomimudel (Ringi sees + laenguga keha.. Ringjoone peal Negatiivse laenguga keha! ) Borhi postulaadid 1) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat.
( ) (r , t ) = A0 cos t - k r + 0 . (8.17) Selles valemis k on lainevektor. 7 Lainevektoriks nimetatakse vektorit k , mille moodul võrdub lainearvuga ja mille suund ühtib laine levimise suunaga: 2 k = ( k x , k y , k z ) , k = k = k x2 + k y2 + k y2 = . (8.17a) Skalaarkorrutise k r valemis (8.17) võib esitada ka kujul k r = kx x +k y y + kz z , (8.18)
Oluliseks pliiatslugejat iseloomustavaks parameetriks on lugemisava läbimõõt. Suurema lugemisava korral ei ole lugeja niivõrd tundlik koodi kvaliteedi suhtes, kuid ta ei ole võimeline lugema tihedamat koodi. Väiksema lugemisavaga lugejad on ette nähtud lugema tihedat, hea trükikvaliteediga koodi. Lugemisava läbimõõt peab alati olema väiksem kui kitsaima koodielemendi laius ning optimaalseks peetakse 0,7..0,9X, kus X on kitsaima triibu laius ehk moodul. Pliiatslugeja tuleb vedada üle koodi ühtlase kiirusega, kuna koodielemendi laiuse määrab seade tema lugemisele kulunud aja järgi. Pliiatslugeja lugemiskaugus koodist on tavaliselt vähem kui kaks millimeetrit. Praktikas tähendab see seda, et lugeja on vahetus kontaktis koodi pinnaga. Lugejat soovitatakse hoida nurga 800..650 all ja vedada üle koodi kiirusega 5..130 cm/sek, sõltuvalt koodi mõõtmetest. Koodi lugemise suund ei ole oluline.
Ungari Greete Liht Tallinna Järveotsa Gümnaasium 10B Üldiselt on Ungari infrastruktuur on suhteliselt arenenud ja sarnane Lääne- Euroopale. Transpordi infrastruktuur on praegu suuresti rekonstrueerimisel. Valitsus subsideerib uute kiirteede ehitamist, samuti parandatakse raudteevõrgustikku. Ungaris on väga ulatuslik maanteede võrgustik, mitmetes suundades on ehitatud kiirteid. Ungari on mitmele välisriigile kõige parem ühenduskanal Lääne-Euroopa poole Serbiale, Rumeeniale, Bulgaariale. Koostöös Rumeenia ja Horvaatia valitsustega on lähiaastatel kavas ulatuslik maanteede ja raudteede võrgustike uuendamine, laiendamine ja ühendamine. Koostatud on ka üleriigiline kiirteede ehitamise programm. Enamik kiirteid on tasulised. Ühistransport Budapestis on väga hästi arendatud. Ungari peamine rahvusvaheline lennujaam Ferihegy teenindab igal aastal ligi 3 miljonit reisijat. Ferihegy asub asub Bud...
Kõige tuntumateks kopeerimismeetodile põhinevateks hammasrataste töötlemise meetoditeks on töötlemine moodulketas ja moodulsõrmfreesidega. Kuna hammasratta hamba profiil on sõltuv hammasratta hammaste arvust, peaks kopeerimismeetodi kasutamise korral olema selleks, et tagada töödeldavate hammaste kuju täpsus, iga erineva hammaste arvuga hammasratta töötlemiseks erinev frees ja seda iga erineva moodul korral. Tekib vajadus suure arvu freeside järele, mis ei ole majanduslikult otstarbekas. Frees ei sobi mingil juhul väiksema hammaste arvuga hammasratta töötlemiseks, sest hambumises tekib sellel juhul hammaste kinnikiilumise oht. Eelistuseks võiks lugeda seda, et pole eripinke vaja kui töödeldakse moodulketasfreesidega. 16.Milles seisneb hammasrataste töötlemine rullumismeetodil? Tema eelised võrreldes kopeerimismeetodiga. Nimetage kasutatavaid tööriistu.
Sambal on baas, tüves ja kapiteel. Kapiteel meenutab vaasi, kaetud taimse ornamendiga .Talastik- argitaav ja friis(täielikult kaetud reljeefiga). Dooria levib mandri Kreekas (kesk ja lõuna) Kreeka kunstis pidi kõik olema väga ilus. Kasutati optilisi Optilised parandused- ülemisele trepiastmele ehitati kumerus sisse, et see paistaks sirge kaugel. Sambad olid natuke sissepoole kaldu, et nad paistaks kaugelt sirged. Tempel pidi olema harmooniline- ehitamise aluseks võeti üks moodul (samba diameeter). Kõik mõõdud korrutati sellega läbi, nii saadi harmooniline ehitis. Akropol-kultuurimälestis. Kõrgemal kohal asetsev kindlus, kuhu sai sõjaolukorras minna peitu, seal asetsesid ka olulised templid. Propülee e väravehitis Athena kuju Nike tempel (võidujumal) Erechteion (templi eeskojas on naisekujulised sambad- karatiidid) Maaligalerii Parthenon Tehti Ateena mereliit et Pärslastega võidelda
puudumisel 5. Sisendatakistuse diferentsiaalsignaalile Rdsis on ekvivalentne sisendite vaheline takistus nõrga signaali korral. (M'). 6. Sisendtakistuse ühissignaalile Rüsis on ekvivalentne takistus sisendi ja 0 klemmi vahel 7. Suurim väljundpinge +Uv ja Uv on suurim võimalik positiivne ja negatiivne väljundpinge etteantud koormustakistuse korral. 8. Ühikvõimendus sagedus F1 on sagedus, mille korral võimendusteguri moodul on võrdne ühega 9. Talitluskiirus Vu on väljundpinge suurim muutumise kiirus diferentspinge hüppelisel muutumisel Reaalse OV olulised omadused 1. Sisendi ja väljundi nihkepinge peab olema null 2. Stabiilne nullpunkt 3. Suur sisendtakistus 4. Väike väljundtakistus 5. Suur pingevõimedus 6. Defineeritud sageduskarakteristik Operatsioonvõimendite tagasisidestamine Joonisel: Tagasiside Vastuside ja päriside
2) Uute teenuste pakkumine (NFC maksmine toidupoes) 4. ÄRIPROJEKTI KIRJELDUS 4.1. TOODE/TEENUS Toote/teenuse olemus, selle erilised omadused, koostis: (Võib lisada jooniseid ja skeeme) NFC tehnoloogia (Near Field Communication) võimaldab lähiväljas teha kontaktivabasid autentimis- ja maksetoiminguid – tasuda teenuste ja toodete eest, saada infot, avada uksi, autoriseerida jpm. NFC abil ühendatatakse kaardil olev kiip või mobiilis moodul ja terminal kontaktivabalt 2-3 cm kauguselt raadiosidet kasutades. 1) Spetsiaalne kaart, kuhu klient saab laadida raha 2) Spetsiaalne automaat toidu tellimiseks 3) Tellimus jõuab otse teenindajale 4) Klient jõuab letini ning saab sööki oma tellimuse numbri näidates 5) Maksmine NFC automaadiga (umbes 2sekundit 20 sekundi asemel). 4.2. TURG 4.2.1. Turu kirjeldus (sh koguturu suurus, turuosa määratlus)
Intel disainis selle selle uueks standardiks 80486 turu langemisel. Niiet vähesed(kui üldse) emaplaadid kasutavad Socket-6'te, eriti, kui socket-3 oli saanud standardiks. Tüüp: ZIF Kontakte: 235 Voolukasutuse ulatus: 3.3V Protsessor(id): Intel 486 Socket 7 Socket 7 on põhiliselt sama mis Socket 5, kuid ühe lisa lukustusega. Socket 7el on 321 pinni totaalselt mõõtmes 37*37 SPGA. Põhi erinevus Socket 7el pole mitte Socket 7 ise, vaid Voltide Reguleerimise Moodul (VMR). Peamine põhjus miks VMR tuli, oli et Intel ja AMD tahtsid, et protsessorid kasutaksid vähem voolu nagu näiteks 3,3V ja 5V. Socket 7 kasutasid AMD K5 ja K6, Cyrix 6x86, IDT WinChip, Intel 5P Pentium, Pentium MMX, Rise Technology mP6 protsessorid. Socket 7 laiendus Super Socket 7 oli tehtud AMD pool K6-2 ja K6-III protsessoritele, et nad saaks kõrgemal sagedusel töödata ja kasutada AGP. Socket 8 Socket 8-l on eriline kandiline socket 387 klemmiga
COM-failis viiruse kood esimene. Käivitamisel alustab viirus tegevust. Kõigepealt kontrollib ta, kas ta on juba residentne. Kui ei, siis see viga parandatakse. Edasi kutsub viirus välja residentse osa, mis tõstab vana koodi õigele kohale tagasi ja laseb selle käima. Viirus ronib DOS -le kättesaadava 640 KB lõppu, vähendades seda 2 KB võrra. Samuti haarab ta enda kätte katkestusvektori 2Ih. Residentsena jälgib viirus failide sulgemist. Kui suletav fail on OBJ moodul, siis püütakse teda enne sulgemist nakatada. Viirus kontrollib iga kirje päist. Kui kirje on väliste andmete definitsiooni kirje, siis jäetakse fail puutumata. Kui kirje on koodikirje (A0h või A2h), siis muudetakse tema koodi off-set, liites sinna juurde viiruse pikkuse, ja lõpus kontrollsummat. Kui kirje on esimene koodikirje ja koodi off-set ei ole 100h, siis otsustatakse, et tegemist ei ole COM-faili jaoks mõeldud OBJ mooduliga ja jäetakse fail puutumata
Sissejuhatus Erinevad ühikud rad rad 1 2 = 1Hz 1 = Hz s s 2 Vektorid r F - vektor r F ja F - vektori moodul Fx - vektori projektsioon mingile suunale, võib olla pos / neg. r Fx = F cos Vektor ristkoordinaadistikus Ükskõik millist vektorit võib esitada tema projektsioonide summana: r r r r F = Fx i + Fy j + Fz k , millest vektori moodul: F = Fx2 + Fy2 + Fz2 Kinemaatika Kiirus Keskmine kiirus Kiirus on raadiusvektori esimene tuletis aja t2 järgi. s v dt s v = - võimalik leida ühtlase liikumise kiirust vk = = t1 t t t
...........................................................................................24 8.1 Riskipõhiste mittefunktsionaalsete vastuvõtutestide salvestamine ja täitmine...............24 8.2 Esmane hinnang..............................................................................................................27 9. Programmipõhised testid.....................................................................................................28 9.1 Testitav programm või moodul.......................................................................................28 9.2 Programmipõhiste testide koostamine............................................................................31 9.3 Testide tulemused............................................................................................................34 10. Kokkuvõte.........................................................................................................................36 9
sünkroonne loendur ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasutatakse arvutites andmetöötluses. asünkroonne loendur ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. Kasutatakse indikatsiooni seadmetes ja sagedusjagajates. Kahendloendur on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur järjestikuskoodid on 09 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine
z2 5300 51 5300 * 1,2 * 346 124 mm, a = q +13 z KT2 = +13 2 [] H 12,5 51 * 220 12,5 q kus koormusetegur K = 1,2 (K = 1, kui libisemiskiirus vl 3 m/s; K = 1,1 ... 1,3 kui /s). vl > 3 m/s. Ülekande moodul 2 a 2 * 124 a = = 3,9 mm. z 2 + q 51 + 12,5 Valime m = 4 mm (reast: m = 2; 2,5; 3,15; 4; 5; 6,3; 8; 10; 12,5; 16; 20). Siis tegelik telgede vahe m( q + z 2 ) 4(12,5 + 51) a = = = 127 mm. 2 2 Ratta ja korpuse minimaalne vahekaugus a = a + 3 = 127 + 3 = 14,3 mm. Teo ja tiguratta geomeetrilised mõõtmed Teo jaotusläbimõõt d1 = qm = 12,5 * 4 = 50 mm, peasilindri läbimõõt
poolt. Seda arvu nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid suurusi aga skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja näidata ka suunda (ntx jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim vektoriteks.Tehted:a)vektori * skalaariga av = av b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d)2 vektori vektorkorrutis on vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 2.Ühtlaselt muutuv kulgliigumine-Ühtlaselt muutuva kulgliikumise korral on konstandiks kiirendus (a=const);Vt=V0+at;S=V0t+at2/2; v= 2as . Vt tegelik kiirus , v - kiirus, a kiirendus, t - aeg, s pindala.Kulgliikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleelseks iseendaga
mis näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul. Järgnevas artiklis mõeldaksegi kiiruse all liikumiskiirust. Kiirus liikumiskiiruse mõttes võib tähendada keskmist kiirust antud ajavahemikus või hetkkiirust -- iseloomustab erinevalt keskmisest kiirusest keha liikumist ühel hetkel, mitte ajavahemikus. Kummalgi juhul võidakse kiiruse all mõelda vektorit (kolmemõõtmelises ruumis), mille suunaks liikumissuund ja mille moodul näitab liikumise intensiivsust, mittenegatiivset reaalarvu -- kiirusvektori moodulit, märgiga reaalarvu -- kui keha liigub mööda sirget vm. joont ning sellel joonel on kokku lepitud "positiivne suund". Keskmine kiirus (kui mittenegatiivne reaalarv) on selles ajavahemikus keha poolt läbitud teepikkuse ja kulunud aja suhe: , kus on keskmine kiirus, on keha poolt läbitud teepikkuse muut ja on aja muut. 4
Maslova B; Vuzovskii Uzebnik 2005 7. Svjazi s obschestvennostju. Sostavlenie dokumentov. Teorija i praktika. Uchebnoe posobie Minaevoj L.V., Danilina V.V.; Aspekt-Press 2006 8. Svjazi s obschestvennostju: teorija i praktika Chumikov A., Bocharov M.; Delo Staadium 2006 9. Svjazi s obschestvennostju. Praktikum. Kondratev E.; Akademicheskij projekt 2006 10. Õigel lainel. P.Myers, C.Stull, D.M.Scott. 2009, ÄP Kirjastus 2009 Suhtekorralduse eksam Pärnu moodul: 13.03, 27.03 1 Kodutöö: 4.04 Suhtekorralduse definitsioon 4.1 Public relations (PR) avalikkussuhted / suhtekorraldus / kommunikatsioon Suhtekorraldus on kommunikatsioonivoo juhtimine Frazel-Seitel: Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine, mille eesmärgiks on saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide
LOODUSKIVIMATERJALID 1. Kuidas jagunevad kivimid? 1) SÕMERAD teralise struktuuriga, eraldi. 2) MASSIIVSED ühes suures tükis. 2. Millest koosnevad kivimid? Kivimid koosnevad ÜHEST VÕI MITMEST MINERAALIST. 3. Mille järgi jagatakse looduskivimaterjalid markidesse? Looduskivimaterjalid jagatakse markidesse KÜLMAKINDLUSE JA TUGEVUSE JÄRGI. 4. Kuidas jagunevad kivimid geoloogilise päritolu järgi? TARD-, MOONDE- JA SETTEKIVIMID. 5. Milline vahe on süvakivimite ja purskekivimite vahel? Süvakivimid on hästi tugeva struktuuriga ja sügavates kihtides tardunud kivimiteks. Purskekivimid on nõrga struktuuriga ja tarduvad maapinnale lähemates kihtides. 6. Graniidi veeimavus ja külmakindlus? Veeimavus on väga väike 0,5 0,8% mahust. Külmakindlus on üle 200 tsükli. 7. Eestis leiduvad settekivimid. Dolomiit(lääne-eesti), lubjakivi(mandri-eesti), liivakivi, pruunikad savid (lõuna-ees...
Suurusi mis on kirjeldatavad üksnes arvulise väärtusega nagu aeg, lõigu pikkus, kujundi pindala jne, nim skalaarseteks suurusteks ehk skalaarideks. Suurusi mille iseloomustamiseks on vaja teada peale arvulise väärtuse ka suunda nagu jõud, kiirus jne, nim vektoriaalseteks suurusteks ehk vektoriteks. Vektori pikkus Iga vektorit võime geomeetriliselt kujutada kindla pikkuse ja suunaga sirglõiguna. Vektori pikkuseks ehk moodduliks nim vektori kui lõigu pikkust. *Vektorit, mille moodul võrdub ühega nim ühikvektoriks. Nullvektoriks nim vektorit mille alguspunkt ja lõpp-punkt ühtivad. Vektorite võrdsus Kaht vektorit nim võrdseteks kui nad on võrdse pikkusega ja samasuunalised ja vektorite võrdsus erineb lõikude võrdsusest. Vabavektor- see on veektorid mille alguspunkti valik ei ole millegagi kitsendatud. Vektorite kollineaarsus ja komplanaarsus Vektoreid nim kollineaarseteks, kui peale ühisesse alguspunkti viimist nad asuvad ühel ja samal sirgel
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
piirkonna ilma, et kontuurid kattuksid. x´ 1 x´2 x´3 x´4 V x 2 x´3 V x´1 x´2 x 3 V x´1 x 2 x3 x´4 V x 1 x´2 x3 x´4 Kontuurid ei kattu, võin ,,või" tehted asendada ,,summa moodul 2"-ga. x´ 1 x´2 x´3 x´4 x 2 x´3 x´1 x´2 x 3 x´1 x 2 x 3 x´4 x 1 x´2 x3 x´4=¿ ¿ ( x 1 1 ) ( x 2 1 ) ( x 3 1 ) ( x 4 1 ) x 2 (x 3 1) ( x 1 1 )( x 2 1 ) x 3 ( x 1 1 ) x 2 x 3 ( x 4 1 ) x1 ( x 2 1 ) x 3 ( x 4 1 ) =¿ ¿ x1 x 2 x 3 x 4 x 1 x 2 x 3 x1 x 2 x 4 x1 x 2 x 1 x 3 x 4 x 1 x 3 x 1 x 4 x 1 x 2 x 3 x 4 x 2 x3 x 2 x 4 x 2 x 3 x 4 x 3 ¿ x1 x 2 x 4 x 1 x 2 x 1 x 3 x 1 x 4 x 1 x 2 x 4 x 3 x 4 x 3 x 1 x 2 x3 x 4 1 Võrdlen MDNK-ga.
aw = 43*(3,5+1)*(358,91*103/0,36*3,52*6572)1/3*1=110,95~115 mm aw=115 mm kus Ka abitegur. Kaldhammaste jaoks Ka = 43 a = B2/aw suure ratta hambavöö laius. a = 0,36 u reduktori ülekandearv 3,5 T2 pöördemoment reduktori aeglasekäigulisel võllil, 358,91N*m []H vähem tugevama ratta lubatud kontaktpinge 657 MPa KH tegur, mis arvestab koormuse ebaühtlast jaotumist hamba pikkusel. 1 Hambumise moodul 2 2 103 25,8358,91103 = = =1,906~1,9 2 2 [] 179,3141,4294,1 m=2 kus: = 5,8 abitegur, kaldhammaste jaoks 2 21153,538 2 = = = , on suure ratta jaotusringjoone läbimõõt, mm +1 3,538+1 2 = = 0,36 115 = , on suure ratta hambavöö laius, mm Hammaste minimaalne kaldenurk
jooneline ( a = 0 ), siis ei mõju punktmassile mingit jõudu ( F = 0 ). Põhiseaduses (2.1) on võrdeteguriks mass m. Newtoni järgi väljendab mass lihtsalt aine hulka kehas (või osakeses). Euleri järgi on primaarne see, et võrdetegur m on inertsi mõõduks. Sekundaarne on see, et seda inertsi mõõtu saab väljendada aine hulga kaudu. Erijuhtum. Kõikidele maapinna läheduses asetsevatele kehadele mõjub raskus- jõud P , mille moodul on võrdne keha kaaluga. Katsete abil on kindlaks tehtud, et raskusjõu mõjul omandab mistahes keha vabalangemisel Maale (väikeselt kõrguselt ja õhuta ruumis) ühe ja sama kiirenduse g , mida nimetatakse raskuskiirenduseks ehk vaba langemise kiirenduseks. Kui punktmassile teisi jõudusid ei mõju, siis (2
T ugevuse näitaja Üldine Vajalik elastsus- elastsus- Kihi Nihkepinged MPa Kihi Kihi nimetus paksus moodul moodul Arvutuslik nr. Kriteerium Varu % Mpa MPa niiskus cm tarv tlub W1 või Warv
Kihtidel ei ole vaja teada kuidas mingi teine kiht töötab, aga oluline on mis teenuseid pakub üks kiht teisele (alumine pakub teenuseid ülemisele [kui nilbe saab olla?]) Kihte on kokku kolm, kõige alumine on võrgukiht Failiedastus arhitektuur (lihtsustatud ver) 3 kihi mudel Failiedastus rakendus Rakenduskiht -failid & failiedastuskäsud Aplikat. protokoll (Pm reeglid kuidas pakette teha) Kommunikatsiooni moodul Transpordikiht Kommun. seotud sõnumid Transpordi protokoll Network Access Module Võrgukiht Kommun. võrk Võrgukihi protokoll 1. Tase: Failiga seotud tasemel toimingud 2. Tase: Kommunikatsiooniga seotud tegevused - faili tükeldamine, saatmiseks ettevalmistamine. Räägime pakettidest, sisu pole oluline (ei tee vahet kas edastame pilti või videot), kommunikatsiooni korraldamine. 3
konstantne. Ühtlaselt kiireneval liikumisel vektorit ¯=d¯/dt võime a > 0, ühtlaselt aeglustuval liikumisel a < 0. tangensiaalkiirenduse kirja panna vektorkorrutisena Kiirus muutub sel juhul ajas seaduse v = v0 +at järgi. Läbitud teepikkus on leitav a¯ (-all)= ¯*r¯ seosest s = v0 t + a t2/ 2 Vektorkorrutise moodul a(-all)= rsin=R Kiirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ja R=rsin on trajektoori raadius.Leiame ruudu kohta (1 m /s2). Vaba langemine kogukiirenduse vektori: vaakumis on sobiv näide ühtlaselt a¯=a¯(n-all)+a¯(-all) ja selle mooduli: Järelikult keha mass on inertsuse mõõt ja näitab,kui suurt jõudu on vaja keha a²=a(n-all)²+a(-all)² liikumisoleku muutmiseks.
kordumist. Loenduril võib olla ka loendamist lubav sisend E. Kui E pole aktiivne, et reageeri loendur sisendite muutusele. Kui sisend C = 1, läheb loendur järgmisesse olekusse. Käivitamisel läheb loendur juhuslikku olekusse. Seda on võimalik muuta sisendiga R, mis võimaldab viia loenduri mingisse kindlasse olekusse (ka algolekusse). Paralleel- ja järjestiklaadimisega loendur. Loenduri omadused: - Loendamise seaduspärasus (kindel järjekord) - Moodul võib olla 2n (n – järkude arv) või väiksem - Kahendloendurite korral loetakse + või - suunas - Loendur on sünkroonne või asünkroonne - Järjestik- või paralleelülekandega 6 Sünkroonsed kahendloendurid Igale loenduri järgule vastav üks triger. Suure järgulisuse korral pole otstarbekas kasutada järjestikülekannet, kuna see võib hakata piirama taktsagedust
Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne- ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. Kasut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. * Kahendloendur- on järjestikulised kahendkoodid. *Kümnendloendur- järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. *Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. *Reversiivne loendur- loendab nii pos. kui ka neg. suunas. 5. REGISTRID Registriteks nim
planeeritakse ja kindlustatakse peenrad - vee juhtimiseks piki profiilis kasutatakse külgkraave. - põikkalle peaks olema minimaalne, võimalik mille puhul on veel tagatud vee ära juhtimine(1,5-4%), peenardel antakse suurem põikkalle kui kattele (1,2-2% suurem) 26)dreenkihi ülesanded on muldest vee ära kuhtimine ja külma kerke vähendamine.Dreenkiht täidab ka madal drenaazi ülesannet. dreenkihina kasutatakse jämedat või kesk liiva mille poorsus on ja filtratsiooni moodul on suured. Dreenkiht ei tohi olla õhem kui 0,2m dreenkihi ühepoolse kalde puhul kui filtratsioonitee pikkus on üle 10m tuleb ehitada pikifilter torudeta dreenkiht 27) pikifilter toru paigutatakse 30cm sügavusega kraavi mis asetseb sõidutee serva kohal 28) on kahte tüüpi katendeid -jäigad katendid (paks suure tugevusega tsement betoon kiht katab seotud stabiliseeritud kihti) -looduslikest materjalist elastsed katendid(ülemised kihid on suurema tugevuse saavutamiseks seotud)
Forum 1. Méthode de français. Leçon 1, p. 19. Mots et expressions N Français Eesti p. 19 -20 lk. 19 -20 . 19 -20 1. un module moodul 2. au jour le jour päevast päevani 3. une unité osa 4. une présentation esitamine 5. une rencontre kohtamine 6. une pause vahearg, paus, peatus , 7
*kaks juhuslikku suurust on tõenäosuslikult sõltumatud. Regressioon näitab mingi juhusliku suuruse keskväärtuse sõltuvust mingist teisest suurusest. Kovariatsioon on 1+1 järku keskmoment müü11, mida tähistatakse sageli Covxy. Kovariatsioon iseloomustab juhuslike suuruste X jaY omavahelist sõltuvust. Korrelatsioon on kovariatsiooni normeeritud variant, tähistatakse pxy. Korrelatsioon iseloomustab X ja Y sõltuvust esmajoones nende lineaarse seose tugevuse mõttes. Selle moodul ei ületa väärust 1. Mida lähemal on korrelatsiooni väärtus ühele, seda lähemal on X ja Y sõltuvus lineaarsele seosele. Sõltumatusest tuleneb korreleerimatus ent vastupidine ei kehti. Korrelatsiooni ruutu nim determinatsiooniteguriks. Kui X on diskreetne juhuslik suurus, siis iga X võimalik väärtus xi teisendub väärtuseks yi=g(x) ning jaotus säilub Y jaoks samasena kui X jaoks. Kui X on pidev juhuslik suurus ning teisendusfunktsiooon g(x) on monotoonne, siis
Tallinna ülikool Sotsiaaltöö instituut Julia Uvarova SOTSIAALTÖÖ TEOORIA JA MEETODID I Portfoolio Õppejõud: Reeli Sirotkina ja Airi Mitendorf Tallinn 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2.KIRJALIK KIRJANDUSE ÜLEVAADE SOTSIAALTÖÖ TEOREETILISE KONTSEPTSIOONIST/MUDELIST.........................................................................................4 2.1 Sotsiaaltöö teooria ja praktika. R. Kreem, Tartu, 1995....................................................4 2.2 Tänapäev...
on Nm (njuutonmeeter). Nurkkiirus ja kiirendus- Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta.Tähis: (omega) Ühik: rad/s (radiaani sekundis) Põhivalem: = / t, kus (fii) on pöördenurk ja t on aeg = 2f Nurkkiirus on võrdeline sagedusega f, selle tõttu kutsutakse perioodilise liikumise nurkkiirust ka nurksageduseks ehk ringsageduseks.Nurkkiirendus näitab nurkkiiruse muutumist ajaühikus. *nurkkiiruse vektor on vektor, mille moodul võrdub nurkkiirusega ning mille suund piki telge ühtib pöördenurga suunaga, kui nurk suureneb ja on sellega vastassuunaline, kui pöördenurk väheneb; *nurkkiirenduse vektor on vektor, ... (jätkake ise!). Nurkkiirendus ß näitab, kui palju muutub nurkkiirus ajaühiku jooksul. Rõhk- Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: p=F/S Kus p = rõhk F = jõud S = pindala. Rõhk on vaadeldavale kehale mõjuv rõhumisjõud pinnaühiku kohta
Iga vektori võib asendada vähemalt kahe vektoriga, millede summa annab esialgse vektori. 11) Mis on vektori projektsioon teljel ja miks seda on vaja? Vektori projektsioon teljel on skalaar. Teades nurka vektori ja telje vahel ning projektsiooni pikkust, saame arvutada vektori tõelise pikkuse koosinusfunktsiooni kaudu. 12) Kuidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik? Ühikvektor saadakse, kui võetakse vektoriga ühtiva suunaga vektor, mille moodul on võrdne ühega. Ühikvektori konstrueerimine on tihti vajalik tegevus, et valmistada hetkel vaja mineva suunaga vektorit. 13) Mis on vektorite skalaarkorrutis? Tooge kursusest kaks näidet. a b c a b cos c Näiteks : A=F*s*cosα N =F*v*cosα 14) Mis on vektorite vektorkorrutis? Joonis ja kaks näidet kursusest. c a b sin a b c 15) Mis on taustsüsteem
ei ähmasta atmosfäär. Alates kosmosesse saatmisest 1990. aastal on sellest saanud üks tähtsamaid instrumente astronoomia ajaloos. Hubble’i teleskoobil on olnud suur osa paljude tähtsate avastuste tegemises.Aastate jooksul, mil Hubble’i teleskoop on orbiidil töötanud, on neljal korral teostatud ka keerukaid remonditöid. USA astronautide esimene külastus kosmosetelskoobi juurde toimus 1993 aasta detsembris. Siis paigutati teleskoobile optikat korrigeeriv moodul, millega kõrvaldati peapeegli ebaõigest kujust tekkinud moonutused. Teine külastus toimus 1997.a. veebruaris, kui vahetati osaliselt välja ning paigaldati uus aparatuur. Kolmas külastus toimus 1999.a. detsembris, mille käigus asendati osa rikkis olevat tehnikat.NASA pidi langetama otsuse kosmoseteleskoobi Hubble saatuse kohta, kas risk mehitatud süstiku remondilennul on õigustatud või oleks targem lasta Hubble’il atnosfääri langedes ära põleda. 2008
1) Mis on füüsikalise suuruse nagu Jõud mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? (hüdromehaanika põhiühikud on: pikkuse, massi, aja ja temperatuuri mõõtühikud)! Jõu mõõtühik SI süsteemis on Njuuton (N). Jõud 1N annab kehale, mille mass on 1kg, kiirenduse 1m/s 2 1N= 1kg*m/s2 2) Mis on füüsikalise suuruse nagu Rõhk mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Rõhu põhiühik SI süsteemis on Pascal. 1 paskal (Pa) = 1 N/m2 = 1 J/m3 = 1 kg·m–1·s–2 3) Mis on füüsikalise suuruse nagu Energia mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Energia mõõtühik on Joule(džaul) J. 1J on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra, rakendades sellele jõudu 1 njuuton (N) 1J=1N*m=1kg*m2/s2 4) Mis on füüsikalise suuruse nagu Võimsus mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Võimsuse mõõtühik on Watt(vatt) (1W). ...
suurused • Füüsikalised suurused: • - skalaarsed (esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, arvuline väärtus, suund puudub) Füüsikalised objektid ja suurused • - vektoriaalsed (ruumilist suunda ja sihti omavad füüsikalised suurused, iseloomustab nii pikkus kui ka suund ja siht) Vektorid Vektorid Vektorid • Mis iseloomustab vektorit • Samasihilised, vastand-, võrdsed vektorid. • Vektori moodul • Vektorite esitamine, koordinaadid, graafikusse joonestamine • Vektori pikkus • Vektorite liitmine ja lahutamine (kolmnurga ning rööpkülikureegli järgi) • Nullvektor • Vektori korrutamine arvuga, skalaarkorrutis, projektsioon (ei küsi KT-s) ning vektorkorrutis Vektorid • Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku, mida iseloomustavad: • - siht (näitab, kuidas vektor asetseb)
võrdsed, so rank( A) = rank( AL). 10.Lineaarse võrrandisüsteemi definitsioon. Lineaarvõrrandite süsteemi esimest, teist ja kolmandat tüüpi elementaarteisenduseks. Gaussi meetodi sisu. 11.Kompleksarvu mõiste, imaginaarühik, kompleksarvu reaalosa ja imaginaarosa, kompleksarvude võrdsus, kaaskompleksarv. Kompleksarvude liitmise, korrutamise ja jagamise valemid. Kompleksarvu moodul, argument ja trigonomeetriline kuju. Kompleksarvu geomeetriline tõlgendus, kaaskompleksarvude ja kompleksarvude summa geomeetriline tõlgendus. Trigonomeetrilisel kujul antud kompleksarvude korrutamise, jagamise, astendamise valemid. Kompleksarvuks z nimetatakse avaldist z = a + bi (1.3) kus a ja b on reaalarvud ja i on imaginaarühik. Arvu a nimetatakse kompleksarvu reaalosaks ja teist liidetavatbi aga tema imaginaarosaks.
istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas). Michael Collins jäi orbiidile neid ootama. Eagle hakkas koos oma kahe astronaudiga aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning võttis ohjad enda kätte. NASA lennujuhtimiskeskuses Houstonis mõõdeti samal ajal kahe mehe pulssi: Neilil oli see 156, Edwinil 150 lööki minutis. 20. juulil, kui (Tallinnas näitas kell 23.18) maandus moodul Kuu pinnale. «Halloo, Houston! Siin Vaikuse meri. Kotkas on laskunud!» kõlas eetris. Eagle`is jätkus patareitoidet ja meeskonnal õhku vaid 41 tunniks, kuid astronaudid ei kiirustanud kohe Kuu pinnale ronima. Meestel tuli ajada selga rasked skafandrid ja veidi puhata. Alles viis ja pool tundi pärast laskumist avas Armstrong mooduli luugi. Ta pööras ennast näoga Kotka poole ja hakkas aeglaselt trepist alla ronima. Kuust lahutas teda üheksa astet. Telekaamera oli Aldrini käes
1. AGP liides ja selle kasutamine Accelerated Graphics Port Alustas Intel koos Pentium II Videokaartidele 2 reas 66-pin 2. AMD protsessorite areng läbi aegade Amd protsessorite areng läbi aegade. AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 90Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8(Opteron,Athlon64,Sempron,Turion64) 3. Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne) Mo ...
Peilingu gradient Oletame, et laevalt mõõdeti orientiiri T peiling veaga mP. Samajoone nihke määrame jooniselt kolmnurgast TT'L. DS D mP , kus D on kaugus orientiirini mP on peilingu viga radiaanides Et dU mP , siis peilingu gradiendi moodul on: mP 1 g Dm p D Kauguse gradient Oletame, et laevast mõõdeti orientiiri T kaugus veaga md. Kui kauguse samajoon ring on kaardile kantud, siis samajoone nihe DS
B 2.4 Serveriruum Kirjeldus Serveriruum on mõeldud eelkõige serverite hoiustamiseks, näiteks LAN-server, Unixi server või kodukeskjaama PBX. Seal võib hoida ka serverit puudutavaid dokumente, väikeses koguses andmekandjaid või teisi riistvara komponente (jaotur, logi printer, konditsioneer). Serveriruum ei ole sisustatud alalise töökohana. Sinna minnakse harva ja lühiajalisteks töödeks. Silmas on vaja pidada seda, et serveriruumis võib tekkida suurem kahju kui tavalises bürooruumis, sest seal on palju ITseadmeid ja suur andmete hulk. Ohud Serveriruumi IT-turvameetmete puhul arvestatakse järgmiste tüüpiliste ohtudega: Vääramatu jõud: - G 1.4 Kahjutuli - G 1.5 Vesi - G 1.7 Lubamatu temperatuur ja niiskus - G 1.16 Kaablijaotusseadmete väljalangemine põlengu tõttu Organisatsioonilised puudused: - G 2.1 Reeglite puudumine või puudulikkus - G 2.6 Volitamata pääs ruumidesse Tehnilised rikked: - G 4.1 Toitevõrgu katkestus - G 4.2 Sisevõrkude ka...
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA1 (kaugõppele) 1. KINEMAATIKA 1.1 Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arvestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha määramisel punktiks. Kuna iga reaalne keha omab massi, siis sellest ka nimetus punktmass. Ühtlase liikumise kiirus, läbitud teepikkuse arvutamine Ühtlane liikumine on selline liikumine, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Sel juhul on läbitud teepikkuse s ja selleks kulunud aja t suhe jääv suurus. Ühtlase liikumise kiirus s v= . t Lähtudes ühtlase liikumise kiiruse mõistest, võime öelda, et ühtlame liikumine on jääva kiirusega liikumine, sest läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe on jääv suurus. Kiirus on arvuliselt võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega. Kiiruse ühikuks SI- süsteemis on m/s (meeter sekundis). Praktilises elus kasutatakse kiirusühikuna ka suurus...
5. Hindamine Teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga. SISSEJUHATUS ERIALASSE KOKKU TEOORIA LABOR PRAKTIKA 2õn 2 0 0 1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmised autode arengust, autode ja haagiste üldehitusest, ülesannetest, üldtööpõhimõttest ja tehnilistest näitajatest. Moodul annab õppijale ettekujutuse tänapäeva autode olemusest, aitab õppijal orienteeruda autoalastes terminites. Mooduli eesmärgiks on suurendada õppijates huvi valitud eriala suhtes, aidata õppijatel kohaneda õpikeskkonnaga. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppe sisu 3.1. AUTOERIALA ÕPPEKORRALDUS. Kooli dokumentatsioon. Tunniplaan. 3.2. ÕPPEKAVA SISU JA ÜLESEHITUS. Õppekava eesmärk, struktuur. Kohustuslikud üldõpingud. Kohustuslikud põhiõpingud. Valikõpingud
elektromagnetlainete kujul. Omadused: o Elektromagnetlaine on ristlaine (E ja B vektorid suund risti levimise kiirusega) o EB o Vektorid E ja B võnguvad ühes ja samas faasis ning nende hetkväärtused on seotud B E 0 = µµ 0 4.4. Poytingi vektor Energiavoo tiheduse vektor j = w v - moodul on võrdne energia hulgaga, mis kantakse läbi pinna ajaühikus. Poytingi vektor S = E × H Elektromagnetlainete intensiivsus I = < S > IV Laineoptika 1. Valguslaine mõiste E valguse korral nim valgusvektoriks Monokromaatiline tasalaine E = E 0 cos(0 t - k r )
Heitgaasid · Heitgaasides sisalduvad komponendid: Heitgaasides sisalduvaid komponente võib jagada kahjulikeks ja kahjututeks. Kahjututeks on: Lämmastik N2 Hapnik O2 Süsinikdioksiid CO2 V.t hiljem kasvuhooneefekt. Veeaur H2O Heitgaasides on alati hapnikku. Kui sellest enamust ei ole ära kasutatud, siis oli segu koostis liiga lahja või põlemisprotsessile eelnevalt ei ole olnud korralikku hapniku ja kütuse segunemist. Normaalsel põlemisel on jääkhapniku sisaldus heitgaasides väga väike sest enamus kasutatakse alati ära. Süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur on põlemisjäägid. Mida suurem on CO2 kogus seda täielikum on olnud küttesegu põlemine. Mootori silindrites kütuse põlemise ajal jääb CO2 14% kanti. Selle ajaga, kui heitgaasid läbivad katalüsaatori ja jõuavad heitgaasitorustiku väljundini, tõuseb süsinikdioksiidi mahuprotsent 15% 16%-ni. · Kahjulikud ained on: Süsinik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
