Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt (0)

1 Hindamata
Punktid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
INFORMAATIKAINSTITUUT
ERPLY KASSASÜSTEEMI TESTIMINE
Projekt õppeaines “ Tarkvara kvaliteet ja standardid
Autor:
Esitatud:
Juhendaja: Jekaterina Tšukrejeva
TALLINN 2016

Sisukord


1.   Ülesande püstitus. Organisatsioon , süsteem, metoodika 4
1.1 Organisatsioon (ja süsteem) 4
1.2 Süsteem (ja organisatsioon) 5
1.3 Metoodika 5
2.   Nõuded süsteemile 6
2.1 Funktsionaalsed nõuded süsteemile 6
2.2 Mittefunktsionaalsed nõuded süsteemile 7
3.   Hankimise tegevused(väljavõte) 10
3.1 Elutsükli mudel 10
3.2 Hankija osalus hankes 10
3.3 Nõuete muudatuste haldamine 11
3.4 Vastuvõtmise plaan 11
4.   Riskid ja vastuvõtutestid 12
4.1 Riskide hinnang 12
4.2 Vastuvõtutestid 13
4.2.1 Funktsionaalsed vastuvõtutestid 13
4.2.2 Mittefunktsionaalsed vastuvõtutestid 14
5.   Testimine ja esmane hinnang 16
5.1 Testide salvestamine ja täitmine 16
5.2 Esmane hinnang 16
6. Läbivaatused 18
6.1 Tarkvara projekti läbivaatus 18
7.   Funktsionaalne testimine 19
7.1 Funktsionaalselt testitav komponent ja detailsed nõuded 19
7.2 Funktsionaalsed testid 19
7.2.1 Nõuded testitavatele elementidele 19
7.2.2 Ekvivalentsklassid 19
7.2.3 Funktsionaalsed testid 20
7.3 Funktsionaalsete testide salvestamine, täitmine ja tulemused 22
8.   Mittefunktsionaalsed testid 24
8.1 Riskipõ histe mittefunktsionaalsete vastuvõtutestide salvestamine ja täitmine 24
8.2 Esmane hinnang 27
9.   Programmipõhised testid 28
9.1 Testitav programm või moodul 28
9.2 Programmipõhiste testide koostamine 31
9.3 Testide tulemused 34
10.   Kokkuvõte. 36
9.1 Süsteemi hindamine, riskianalüüs ja vastuvõtmine 36
9.2 Projektist saadud kogemuse analüüs 36
9.3 Kasutatud kirjandus 36
9.4 Testide kood 37
9.4.1 Programmipõhise testimise testide kood 37

1.   Ülesande püstitus. Organisatsioon, süsteem, metoodika


Selles peatükis esitatakse organisatsiooni ja süsteemi kirjeldus, süsteemi eeldatavad kasutajad, arhitektuur ning kirjeldatakse, millised valikulised tööd projektis tehakse ning miks.

1.1 Organisatsioon (ja süsteem)

Organisatsiooniks on IM Arvutid, mis tegeleb Apple seadmete müügi ning hooldusega. Testimine viiakse läbi Majandustarkvara OÜ arendatavas ja hallatavas veebikeskkonnas “Erply”. Tegemist on ettevõtte sisese veebikeskkonnaga.
Vaadeldav kassasüsteem pakub reaalajas ülevaadet kõikide poodide kohta: kaupade laoseisud, broneeringud, vastuvõetud tellimused, kassajääk päeva lõpus, müük valitud perioodil. Samuti töötab kassasüsteem arvutiriistvarast sõltumatult. Kui soovitakse vahetada arvutit või uuendada kassariistvara, siis kassatarkvara töötab endiselt samamoodi nagu enne. Samuti võib müügijuht koostada teatud kaupadele kampaaniahinnad oma kontorist. Müüjatel tarvitseb vaid uuendada poes nähtaval olevaid hindu. Müügijuhil on reaalajas info kaupade müügiedukuse kohta. Lisaks on välistatud segadus erinevate hindadega, sest kogu müügisüsteem kasutab hinnakirju tsentraalselt. Seega ei erine enam hinnad poes müügihinnast tšekil. Süsteemis on kassapidajatel õigused üksnes müügitoimingutele. Müügitühistused toimuvad poe juhataja õigustega. Kindlaks määratud allahindlusprotsendid ei lase müüa tooteid odavamalt kui lubatud. Lisaks saab teenindaja vaadata oma kassa sissetulekut ja kaardimakseid päeva lõpuks.
Süsteem on ettevõttes väga oluline, kuna võimaldab kiiresti toimetada informatsiooni raamatupidaja, müügikonsultandi ja tehniku vahel. Organisatsioonil on oluline süsteemi toimine ja selle töökindlus. Samuti andmete korrektsus ning nende turvalisus, mis tähendab, et andmeid ei tohiks näha teised isikud ning need ei tohi mingil juhul kaduma minna. Süsteem peab olema lihtne ja arusaadav, et uus kasutaja õpiks selle kasutamise kiiresti selgeks. Samuti peab saama süsteemi kasutada enamlevinud internetibrauserites.
Organisatsioonis on tähtsateks huvipoolteks juhatus, kuna tegemist on olulise süsteemiga ning nad on huvitatud, et see hästi töötaks. Samuti teenindajad, kes tegelevad kauba müügiga, mis tähendab, et süsteem peab olema kiire ning tõrgeteta, et tagada sujuv klientide teenindamine. Lisaks ka tehnikud, kellele teenindajad edastavad hooldustööga seotud infot. Organisatsioonist väljas on tähtsateks huvipoolteks kliendid, kelle teenindamisel tuleb tagada sujuv, tõrgeteta süsteemi töö.

1.2 Süsteem (ja organisatsioon)


Kuna süsteem koosneb väga mitmetest osadest, on käesolevas töös valitud testimiseks hooldustöödega seotud süsteemi osad.
Süsteemi kasutajateks võivad olla müügikonsultant, tehnik, kaupluse juhataja, ettevõtte juhtkond ja ettevõtte omanik. Kasutajakontosid loob administraator vastavalt töökohale ning annab vastavad õigused. Kasutajad saavad pärast autentimist lisada ning muuta hooldustöid. Pärast hooldustööde salvestamist on see võimalik üle vaadata ning esitada kliendile arve. Hiljem on võimalik näha tehtud hooldustööde arveid.
Eeldatavalt on tegemist kihilise arhitektuuriga, kus andmekiht on realiseeritud pilvepõhise CloudHybrid tehnoloogial. Andmekihi implementatsioonid on programmeerimiskeeles Java ning kasutajaliidese käitumine JavaScriptis.

1.3 Metoodika


Selles projektis on valikulisteks töödeks hankimise tegevused ning läbivaatused. Hankimise tegevus on oluline, kuna kokkuvõttes tehakse arendus vaid hankija jaoks. Samuti on tähtis, missugune arendusprotsess on projektis valitud ja kuidas hankija projekti töös osaleb. Läbivaatus on valitud, sest siis toimub süsteemi teksti, spetsifikatsiooni ning dokumentatsiooni analüüs.

2.   Nõuded süsteemile


Järgnevalt on esitatud funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded. Need kirjeldatakse kasutusjuhtudena. Iga kasutusjuhu koha tuuakse välja kasutusjuhu ID, kasutusjuhu nimetus, tegutseja , eeltingimused, põhistsenaarium ning järeltingimused. Töös on välja toodud 5 funktsionaalset ja 5 mittefunktisonaalset nõuet ning sealhulgas üks koormusega seotud nõue.

2.1 Funktsionaalsed nõuded süsteemile


Kasutusjuhu ID: F1
Kasutusjuht : Töötaja süsteemi autentimine kasutajanime ja parooliga
Tegutseja: Töötaja
Eeltingimused: Töötaja on lisatud süsteemi, talle on määratud õigused ning ta teab oma kasutajanime ja parooli .
Põhistsenaarium: Töötaja autendib end süsteemi kasutajanime ja parooliga.
Järeltingimused: Töötaja süsteemi sisselogimine on õnnestunud.
Kasutusjuhu ID: F2
Kasutusjuht: Hooldustöö arve sisestamine
Tegutseja: Töötaja
Eeltingimused: Töötaja on süsteemi sisse loginud ja tal on vajadus luua uut arvet.
Põhistsenaarium: Töötaja valib peamenüüst „Müük“ – „ Arved “ – „Lisa“, sisestab andmed ja toote ning salvestab arve.
Järeltingimused: Hooldustöö arve on süsteemi sisestatud ning järgmine samm edenemisribal on aktiivne. Arve on leitav kõigile kasutajatele.
Kasutusjuhu ID: F3
Kasutusjuht: Hooldustöö arve muutmine
Tegutseja: Töötaja
Eeltingimused: Hooldustöö on pooleli, salvestamata või valede andmetega.
Põhistsenaarium: Töötaja valib menüüst “Arved”, sisestab arve numbri ning vajutab otsingu nupule. Seejärel avab hooldustöö, teeb vajalikud muudatused ning salvestab.
Järeltingimused: Hooldustöö arve on muudetud.
Kasutusjuhu ID: F4
Kasutusjuht: Hooldustöö arve otsimine
Tegutseja: Töötaja
Eeltingimused: Hooldustöö arve on süsteemi salvestatud.
Põhistsenaarium: Töötaja valib menüüst “Arved”, sisestab arve numbri ning vajutab otsingu nupule.
Järeltingimused: Töötajale kuvatakse otsingutulemused ning ta saab neid avada.
Kasutusjuhu ID: F5
Kasutusjuht: Hooldustöö arve kustutamine
Tegutseja: Töötaja
Eeltingimused: Hooldustöö arve on süsteemi salvestatud.
Põhistsenaarium: Töötaja valib menüüst “Arved”, sisestab arve numbri ning vajutab otsingu nupule. Avab arve ning vajutab kustutamise nupule.
Järeltingimused: Olemasolev hooldustöö arve on süsteemist kustutatud ja töötajale kuvatakse tühi leht.

2.2 Mittefunktsionaalsed nõuded süsteemile


Kasutusjuhu ID: MF1
Kasutusjuht: Erply programm on kasutatav veebilehitsejates Chrome 53.0.2785.143, Mozilla Firefox 49.0.1 ja Safari 10.0
Tegutseja: Töötaja
Eeltingimused: Töötaja arvutisse on installeeritud Chrome, Mozilla Firefox ja Safari veebilehitseja .
Põhistsenaarium: Töötaja saab avada kassasüsteemi erinevates veebilehitsejates.
Järeltingimused: Chrome, Mozilla Firefox ja Safari veebilehitsejates kuvatakse süsteemi ühtemoodi ja seda saab kasutada.
Kasutusjuhu ID: MF2
Kasutusjuht: 10 töötaja samaaegne süsteemi kasutamine
Tegutseja: Töötaja
Eeltingimused: Töötajad on autenditud süsteemi.
Põhistsenaarium: Töötajad logivad sisse, süsteem autendib neid alla 5 sekundi ja avaneb avaleht .
Järeltingimused: 200 töötajale kuvatakse avaleht 5 sekundi jooksul.
Kasutusjuhu ID: MF3
Kasutusjuht: Sisselogimine toimub alla viie sekundi alates sisselogimise nupuvajutusest
Tegutseja: Töötaja
Eeltingimused: Töötaja on sisestanud oma kasutajanime ja parooli.
Põhistsenaarium: Töötaja täidab kõik vajalikud lahtrid ja vajutab nuppu “Sisene”. Seejärel logitakse töötaja kuni viie sekundi jooksul programmi.
Järeltingimused: Töötaja on kassasüsteemi sisse logitud.
Kasutusjuhu ID: MF4
Kasutusjuht: Vormide täitmise loogika on ühtne- „ Salvesta “ ja „Kinnita“ nupp on alati üleval paremal
Tegutseja: Töötaja
Eeltingimused: Hooldustöö arve on avatud ja täidetud on kõik vajalikud lahtrid.
Põhistsenaarium: Hooldustöö arvet salvestades on “Salvesta” ja “Kinnita” nupp üleval paremal.
Järeltingimused: Hooldustöö arvel on “Salvesta” ja “Kinnita” nupp üleval paremal.
Kasutusjuhu ID: MF5
Kasutusjuht: Turvaline ühendus
Tegutseja: Töötaja
Eeltingimused: Erply kassasüsteem on avatud internetibrauseris.
Järeltingimused: Andmete saatmine toimub brauseri ja serveri vahel üle turvalise ühenduse.
Põhistsenaarium: Töötaja kasutab süsteemi ning andmed saadetakse kasutaja brauseri ja süsteemi serveri vahel üle turvalise HTTPS ühenduse.

3.   Hankimise tegevused(väljavõte)


Selles peatükis on kirjeldatud lühidalt rakendatavat elutsükli mudelit, hankija osalust hankes ning kuidas hallatakse projektis muudatusi. Samuti tuuakse välja plaan, kuidas süsteem vastu võetakse.

3.1 Elutsükli mudel


Projekti arendusprotsessiks on Scrum, mis koosneb arendustsüklitest (sprintidest). Üks sprint kestab tavaliselt üks kuni neli nädalat. Arendusprotsessi jälgimiseks kasutatakse Kanban tahvlit (board). See on jagatud neljaks osaks: „vaja teha“ (arendused, mida on vaja teha või parandada), „tegemisel“ (kui kindel ülesanne või viga on juba arendaja käes), „testimisel“ (kui valminud arendus on jõudnud testija kätte) ja „tehtud“ (sinna lähevad kõik valminud arendused ja parandatud vead, mis läbisid edukalt testimise). Sprindi lõpus analüüsib meeskond ühiselt, mis läks sprindi jooksul hästi, mis halvasti ja mida järgmises sprindis teisiti teha. Uue iteratsiooni alguses on koosolek, kus osalevad kõik meeskonna liikmed. Koosoleku sisu jagatakse kolmeks osaks:
1. eesmärgid (mida on vaja saavutada antud sprindi jooksul)
2. alustamine (kui aega jääb, alustatakse nende arendusega)
3. Iga meeskonnaliige annab oma hinnangu selle arvestusega, et eesmärk saaks tehtud enne sprindi lõppu. Iga nädala aja tagant toimub meeskonna lühikoosolek, mis toimub alati samal ajal ja samas kohas. Koosoleku eesmärk on meeskonna kogunemine ja infovahetus, et kõikide probleemide lahendamisega võimalikult kiiresti alustada. Iga meeskonnaliige räägib, millega ta hetkel tegeleb, millega on plaanis järgmisena tegelema hakata ja kas tegevustele on mingeid takistusi. Sinna on kutsutud ka hankija, et ta oleks arendusega kursis ning teaks sellega arvestada vastuvõtutestide koostamisel. Koosolek kestab umbes 15 minutit.

3.2 Hankija osalus hankes


Hanke protsessi aeg on pool aastat, mis tähendab, et erinevad osapooled on sellega seotud terve protsessi aja. Iga iteratsioonijärgne hankija ülevaade ja tagasiside toote kohta võimaldab tal tarnijapoolset tööd lähemalt jälgida ja sunnata, vältides hilisemaid vigu. Hanke läbiviimiseks peaks hankija tegema valmis vastuvõtmise plaani ning teavitama projektijuhti, kas arendus on vastu võetud või tuleb raporteerida testijale vearaport.

3.3 Nõuete muudatuste haldamine


Muudatusi haldab hankija, kes edastab tarkvara osade kirjelduse, mis peaksid olema teistmoodi realiseeritud, süsteemi analüütikule. Edasi suhtleb analüütik projektijuhiga, et selgitada, kas muudatus on “lisatellimus” või on tegu analüüsi veaga. Vea korral võetakse muudatus töösse tarkvara arendaja kulul, mis pole kindlasti meeskonnale kasulik. Sel juhul muudab projektijuht lepingut, analüütik kirjutab analüüsi ümber, arendaja omakorda muudab juba rakendatud koodi, testija täiendab testlugusid ja viib testid uuesti läbi. Kui aga selgub , et muudatus on kliendi poolt soovitud “lisaarendus”, siis projektijuht küsib meeskonna käest mahuhinnangu muudatuse kohta ja koostab hankijale hinnapakkumise. Seejärel teavitab hankija projektijuhti oma otsusest: kas tellitakse lisaarendus või mitte.
  • Vastuvõtmise plaan


    Tavaliselt üks kord kahe nädala jooksul toimuvad ülevaatekoosolekud, kus osaleb ka hankija. Koosolekul demonstreeritakse valmis saadud asju. Näidatav peab vastama projektis kokku lepitud "valmis" kriteeriumitele. Sinna kuuluvad kõik funktsionaalsed ja ärinõuded, kasutajaliides, turvalisus ja koormustestid. Tehtud arendust näidatakse juba töötavas keskkonnas. Seejärel testib hankija kindlat arendust ning otsustab kas eesmärk on saavutatud või mitte ja annab enda otsusest projekti meeskonnale teada. Positiivse otsuse korral on kindel projekti osa vastu võetud.
    Süsteem võetakse vastu, kui
    • 90% funktsionaalsetest testidest on täidetud ja neil ei esine vigu (kõik kasutusjuhud on realiseeritud ja nende funktsionaalsus toimib vigadeta)
    • 90% mittefunktsionaalsetest testidest on täidetud
    • süsteemis ei esine muid vigu, mis takistavad süsteemi toimimist vastavalt testide tulemustele



    4.   Riskid ja vastuvõtutestid


    Käesolevas peatükis hinnatakse võimalike riskide mõju ning sagedust. Riskidele antakse prioriteedid , mis on vastavalt kas madal, keskmine või kõrge. Igal riskil on ka esinemise sagedus, mis võib olla kas madal, keskmine, kõrge või kriitiline. Samuti on riskidel mõju, mis võib olla kas kerge, keskmine või raske.

    4.1 Riskide hinnang


    ID: RISK-1
    Risk: Ühilduvuse probleem internetibrauseriga
    Selgitus : Sü steem võib internetibrauseriga mitte ühilduvuse tõttu kuvada veebilehte ebakorrektselt.
    Sagedus: Madal
    Mõju: Keskmine
    Hinnang prioriteedile: Keskmine
    ID: RISK-2
    Risk: Internetiühenduse puudumine
    Selgitus: Internetiühenduse katkemise korral ei saa süsteemi kasutada.
    Sagedus: Madal
    Mõju: Raske
    Hinnang prioriteedile: Kõrge
    ID: RISK-3
    Risk: Süsteemile ligipääs kolmanda isiku poolt
    Selgitus: On võimalik, et süsteemile pääseb ligi isik, kellel pole administraatori poolt antud õigusi.
    Sagedus: Madal
    Mõju: Kõrge
    Hinnang prioriteedile: Kõrge

    4.2 Vastuvõtutestid


    Töös on projekteeritud 5 funktsionaalset ja 5 mittefunktsionaalset vastuvõtu testi ning sealhulga üks koormustest. Testimise eesmärk on hinnata, kas süsteem rahuldab kõige kriitilisemad nõuded. Testid on tuletatud nõuetest ja riskide hinnangust. Iga test sisaldab testi ID-d, testi nimetust, testi kirjeldust, sisendid oodatavat väljundit, viidet testitavale nõudele ja riskidele (nõude ja riski ID järgi).

    4.2.1 Funktsionaalsed vastuvõtutestid


    Testi ID: TEST- F1
    Test: Töötaja süsteemi autentimine kasutajanime ja parooliga
    Kirjeldus: Testitakse kasutaja autoriseerimist keskkonda kasutajanime ja parooliga.
    Sisend : Kasutajatunnuse ja parooli sisestamine.
    Oodatav väljund: Kuvatakse kassasüsteemi avaleht.
    Viide testitavale nõudele ja riskile: F1, RISK-1, RISK-2, RISK-3
    Testi ID: TEST- F2
    Test: Hooldustöö arve sisestamine
    Kirjeldus: Töötaja sisestab hooldustöö arve.
    Sisend: Töötaja täidab lahtrid „ Klient “, „E-post“, „Toode“ ja seejärel vajutab nuppu „Salvesta“
    Oodatav väljund: „Kinnitatud“ samm edenemisribal muutub aktiivseks.
    Viide testitavale nõudele ja riskile: F2, RISK-1, RISK-2, RISK-3
    Testi ID: TEST- F3
    Test: Hooldustöö arve muutmine
    Kirjeldus: Töötaja muudab hooldustöö arvet.
    Sisend: Töötaja muudab lahtrite „Klient“, „E-post“ või „Toode“ sisu, vajutab nuppu „Uuenda“ ning seejärel nuppu „Salvesta“.
    Oodatav väljund: Andmed on uuendatud.
    Viide testitavale nõudele ja riskile: F3, RISK-1, RISK-2, RISK-3
    Testi ID: TEST- F4
    Test: Hooldustöö arve otsimine
    Kirjeldus: Töötaja otsib arve numbri järgi hooldustööd.
    Sisend: Otsitav arve number.
    Oodatav väljund: Töötajale kuvatakse otsingutulemused ning töötaja saab neid avada.
    Viide testitavale nõudele ja riskile: F4, RISK-1, RISK-2
    Testi ID: TEST- F5
    Test: Hooldustöö arve kustutamine
    Kirjeldus: Töötaja kustutab hooldustöö arve.
    Sisend: Töötaja otsib arve numbri järgi hooldustöö arve ja seejärel vajutab nuppu „Kustuta“
    Oodatav väljund: Töötajale kuvatakse tühi leht.
    Viide testitavale nõudele ja riskile: F5, RISK-1, RISK-2, RISK-3

    4.2.2 Mittefunktsionaalsed vastuvõtutestid


    Testi ID: TEST- MF1
    Test: Erply programm on kasutatav veebilehitsejates Chrome 53.0.2785.143, Mozilla Firefox 49.0.1, Safari 10.0.
    Kirjeldus:  Erply programm on avatav erinevates internetibrauserites (Chrome 53.0.2785.143, Mozilla Firefox 49.0.1, Safari 10.0)
    Sisend: Töötaja logib sisse süsteemi erinevaid brausereid kasutades
    Oodatav väljund: Veebilehitseha kuvab kassasüsteemi ühesuguselt antud brauserites.
    Viide testitavale nõudele ja riskile: MF1, RISK-1, RISK-2
    Testi ID: TEST- MF2
    Test: Süsteemi jõudlus 100 töötajaga
    Kirjeldus: Süsteemi kasutab korraga 100 töötajat.
    Sisend: 100 töötajat on kassasüsteemi sisse logitud.
    Oodatav väljund: Süsteem toimib 100 töötaja koormusega ning vastuse aeg ei ületa sellise koormuse juures 5 sekundit
    Viide testitavale nõudele ja riskile: MF2, RISK-1, RISK-2
    Testi ID: TEST- MF3
    Test: Sisselogimine toimub alla viie sekundi alates sisselogimise nupuvajutusest
    Kirjeldus: Töötaja sisselogimine toimub alla viie sekundi alates sisselogimise nupuvajutusest
    Sisend: Töötaja sisestab kasutajanime ning parooli ja seejärel vajutab sisenemisnuppu.
    Oodatav väljund: Töötaja autentimine ei võta rohkem aega kui 5 sekundit.
    Viide testitavale nõudele ja riskile: MF3, RISK-1, RISK-2
    Testi ID: TEST- MF4
    Test: Ühtne vormide täitmise loogika
    Kirjeldus: Vormide täitmise loogika on ühtne- „Salvesta“ ja „Kinnita“ nupp on alati üleval paremal
    Sisend: Töötaja avab hooldustöö arve.
    Oodatav väljund: Hooldustöö arve blanketil on „Salvesta“ ja „Kinnita“ nupp üleval paremal.
    Viide testitavale nõudele ja riskile: MF4, RISK-1, RISK-2
    Testi ID: TEST- MF5
    Test: Turvaline ühendus
    Kirjeldus: Brauser ja server on omavahel turvaliselt ühenduses.
    Sisend: Kassasüsteem on avatud internetibrauseris.
    Oodatav väljund: Andmete saatmine on toimub brauseri ja serveri vahel üle turvalise HTTPS ühenduse.
    Viide testitavale nõudele ja riskile: MF5, RISK-1, RISK-2

    5.   Testimine ja esmane hinnang

    5.1 Testide salvestamine ja täitmine


    Esmase hinnangu andmisel lähtutakse Selenium IDEi abil ja käsitsi tehtud testidest. Raamistik Selenium on vabavaraline veebilehitsejate kasutuse automatiseerimiseks loodud tööriistade kogumik. Seleniumi peamine kasutusala on veebirakenduste testimine, kuid sellega saab automatiseerida ka erinevaid administratiivseid tegevusi – näiteks vormide täitmine. Selenium IDE (integreeritud programmeerimiskeskkond) – veebilehitseja Mozilla Firefox lisana loodud tööriist, mis oskab lindistada veebis teostatavaid toiminguid ja konverteerida need Seleniumi käskudeks. Alljärgnevates tabelites on kokkuvõte funktsionaalsetest vastuvõtutestide tulemustest. Piltidel on välja toodud testimise tulemused.
    Test
    Testi tulemus
    TEST-F1
    ÕNNESTUS
    TEST-F2
    ÕNNESTUS
    TEST-F3
    ÕNNESTUS
    TEST-F4
    ÕNNESTUS
    TEST-F5
    ÕNNESTUS
    Tabel 1. Funktisonaalsete vastuvõtutestide tulemused
    Pilt 1. Funktsionaalsete vastuvõtutestide tulemused Selenium IDEga.
  • Esmane hinnang


    Riskipõhiseid teste oli planeeritud 5, nendest funktsionaalsetele nõuetele vastavaid 5. Nõuded olid, et 90% funktsionaalsetest testidest on täidetud ja neil ei esine vigu (kõik kasutusjuhud on realiseeritud ja nende funktsionaalsus toimib vigadeta) ning süsteemis ei esine muid vigu, mis takistavad süsteemi toimimist vastavalt testide tulemustele. Riskipõhistest testidest õnnestus 100% ehk kassasüsteem vastab nõuetele ja süsteemi võib vastu võtta.



    6. Läbivaatused

    6.1 Tarkvara projekti läbivaatus


    Selles projektis planeeritakse tarkvara projekti läbivaatust. Enne läbivaatust teavitatakse osalejaid selle eesmärgist, reeglitest ning jagatakse kätte materjalid.
    Osavõtjad: Projektijuht (koosoleku koordinaator), sekretär, analüütik, kasutaja esindaja
    Tegevused: Läbivaatusi korraldatakse iga sprindi lõpus. Korraldatakse koosolek, kus hakkavad kõik projektiliikmed välja tooma ning põhjendama oma osaga seotud positiivseid ja negatiivseid aspekte ning mida võiks tema arvates teisiti teha. Seejärel otsitakse kogu meeskonnaga negatiivsetele aspektidele lahendus ning pannakse need kirja. Koosolek kestab 30 kuni 60 minutit.
    Tulemused: Kirja pandud probleemide lahenduste põhjal hakatakse projektis esinevaid vigu parandama. Nii välditakse tulevikus samu vigu.

    7.   Funktsionaalne testimine

    7.1 Funktsionaalselt testitav komponent ja detailsed nõuded


    Funktsionaalseks testimiseks valiti sisselogimise vormi komponent. Sisselogimiseks on vaja täita kliendikoodi, kasutajanime ning parooli lahter . Kõik need väljad peavad olema täidetud. Samuti peavad kliendikood, kasutajanimi ning parool olema õiges formaadis .

    7.2 Funktsionaalsed testid


    Töös on projekteeritud 10 funktsionaalset testi sisselogimise kohta. Selleks on kirjeldatud nõuded testitavatele elementidele, nendest tulenevad ekvivalentsklassid ning funktsionaalsed testid. Iga test sisaldab testi ID-d, testi nimetust, nõuet, viidet ekvivalentsklassile, sisendit ning oodatavat väljundit.

    7.2.1 Nõuded testitavatele elementidele


    Kliendikood
    • Koosneb ainult numbritest
    • Pikkus peab olema kuus numbrit

    Kasutajanimi
    • Peab olema e- maili aadressi vormis

    Parool
    • Ei tohi sisaldada sümboleid
    • Peab sisaldama suur- ja väiketähti
    • Peab olema vähemalt 8 tähemärki pikk

    7.2.2 Ekvivalentsklassid


    1. Kliendikood
    1.1 Suvaline täht sees
    1.2 Suvaline sümbol sees
    1.3 Kliendikoodi lahter on tühi
    1.4 Kliendikood vastab reeglitele
    2. Kasutajanimi
    2.1 Ei ole e-maili aadressi vormis
    2.2 Kasutajanime lahter on tühi
    2.3 Kasutajanimi vastab reeglitele
    3. Parool
    3.1 Suvaline sümbol sees
    3.2 Parooli lahter on tühi
    3.3 Parool vastab reeglitele

    7.2.3 Funktsionaalsed testid


    Testi ID: TEST- FT1
    Test: Täht kliendikoodi sees
    Nõue: Kliendikoodi lahter peab sisaldama ainult numbreid .
    Ekvivalentsklassid: 1. 1 Suvaline täht sees
    Sisend: Töötaja on kliendikoodi sisestanud suvalise tähe: 12345a
    Oodatav väljund: Ilmub veateade , et kliendikood ei ole õige.
    Testi ID: TEST- FT2
    Test: Sümbol kliendikoodi sees
    Nõue: Kliendikoodi lahter peab sisaldama ainult numbreid.
    Ekvivalentsklassid: 1. 2 Suvaline sümbol sees
    Sisend: Töötaja on kliendikoodi sisestanud suvalise sümboli: 12345).
    Oodatav väljund: Ilmub veateade, et kliendikood ei ole õige.
    Testi ID: TEST- FT3
    Test: Kliendikoodi lahter on tühi
    Nõue: Kliendikoodi lahter peab sisaldama numbreid.
    Ekvivalentsklassid: 1.3 Kliendikoodi lahter on tühi
    Sisend: Töötaja jätab kliendikoodi lahtri tühjaks.
    Oodatav väljund: Ilmub veateade, et kõik väljad tuleb täita.
    Testi ID: TEST- FT4
    Test: Kliendikoodi lahter sisaldab numbreid
    Nõue: Kliendikoodi lahter peab sisaldama ainult numbreid.
    Ekvivalentsklassid: 1.4 Kliendikood vastab reeglitele
    Sisend: Töötaja on kliendikoodi lahtrisse sisestanud numbrid : 387163
    Oodatav väljund: Töötaja logitakse süsteemi sisse.
    Testi ID: TEST- FT5
    Test: Kasutajanimi on sõna
    Nõue: Kasutajanimi on e-maili aadressi vormis.
    Ekvivalentsklassid: 2.1 Ei ole e-maili aadressi vormis
    Sisend: Kasutaja sisestab suvalise sõna: aed.
    Oodatav väljund: Ilmub veateade, et sisselogimine ebaõnnestus.
    Testi ID: TEST- FT6
    Test: Kasutajanime lahter on tühi
    Nõue: Kasutajanimi on e-maili aadressi vormis.
    Ekvivalentsklassid: 2.2 Kasutajanime lahter on tühi
    Sisend: Töötaja jätab kasutajanime lahtri tühjaks.
    Oodatav väljund: Ilmub veateade, et kõik väljad tuleb täita.
    Testi ID: TEST- FT7
    Test: Kasutajanimi on e-maili vormis
    Nõue: Kasutajanimi peab olema e-maili vormis.
    Ekvivalentsklassid: 2.3 Kasutajanimi vastab reeglitele
    Sisend: Töötaja on kasutajanime sisestanud e-maili vormis.
    Oodatav väljund: Töötaja logitakse süsteemi sisse.
    Testi ID: TEST- FT8
    Test: Sümbol parooli sees
    Nõue: Parool peab sisaldama ainult suur/ja või väiketähti
    Ekvivalentsklassid: 3.1 Suvaline sümbol sees
    Sisend: Töötaja on parooli sisestanud suvalise sümboli: aiamaja{.
    Oodatav väljund: Ilmub veateade, et sisselogimine ebaõnnestus.
    Testi ID: TEST- FT9
    Test: Parooli lahter on tühi
    Nõue: Parool peab sisaldama ainult suur/ja või väiketähti
    Ekvivalentsklassid: 3.2 Parooli lahter on tühi
    Sisend: Töötaja jätab parooli lahtri tühjaks.
    Oodatav väljund: Ilmub veateade, et kõik väljad tuleb täita.
    Testi ID: TEST- FT10
    Test: Parool sisaldab suur/ja või väiketähti
    Nõue: Parool peab sisaldama ainult suur/ja või väiketähti
    Ekvivalentsklassid: 3.3 Parool vastab reeglitele
    Sisend: Töötaja on parooli lahtrisse sisestanud väiketähed: uuskasutaja.
    Oodatav väljund: Töötaja logitakse süsteemi sisse.

    7.3 Funktsionaalsete testide salvestamine, täitmine ja tulemused


    Testide salvestamiseks ja täitmiseks kasutatakse Selenium IDE-t. Alljärgnevas tabelis on kokkuvõte funktsionaalsetest testidest. Piltidel on välja toodud funktsionaalsete testide tulemused.
    Test
    Testi tulemus
    TEST- FT1
    ÕNNESTUS
    TEST- FT2
    ÕNNESTUS
    TEST- FT3
    ÕNNESTUS
    TEST- FT4
    ÕNNESTUS
    TEST- FT5
    ÕNNESTUS
    TEST- FT6
    ÕNNESTUS
    TEST- FT7
    ÕNNESTUS
    TEST- FT8
    ÕNNESTUS
    TEST- FT9
    ÕNNESTUS
    TEST- FT10
    ÕNNESTUS
    Tabel 2. Funktsionaalsete testide tulemused
    Pilt 2. Funktsionaalsete testide tulemused Selenium IDEga.

    8.   Mittefunktsionaalsed testid

    8.1 Riskipõhiste mittefunktsionaalsete vastuvõtutestide salvestamine ja täitmine


    Esmase hinnangu andmisel lähtutakse Apache Jmeteri abil ja käsitsi tehtud testidest.
    Alljärgnevas tabelis on kokkuvõte mittefunktsionaalsetest testidest. Piltidel on välja toodud testimise tulemused.
    Test
    Testi tulemus
    Kommentaar
    TEST-MF1
    (käsitsi)
    ÕNNESTUS
    Kassasüsteem avanes antud veebilehitsejates
    TEST-MF2
    ÕNNESTUS
    10 töötajat korraga süsteemis ning vastuse aeg ei ületa 5 sekundit
    TEST-MF3
    (käsitsi)
    ÕNNESTUS
    Sisselogimine toimus alla 5 sekundi (2.935 sek)
    TEST-MF4
    (käsitsi)
    ÕNNESTUS
    „Salvesta“ ja „Kinnita“ nupud on üleval paremal
    TEST-MF5
    (käsitsi)
    ÕNNESTUS
    On olemas HTTPS ühendus
    Tabel 3. Mittefunktsionaalsete testide tulemused
    Pilt 3. Erply kassasüsteem avatud Chrome 53.0.2785.143 ning „Salvesta“ ja „Kinnita“ nupud on üleval paremal.
    Pilt 4. Erply kassasüsteem avatud Mozilla Firefox 49.0.1 ning „Salvesta“ ja „Kinnita“ nupud on üleval paremal.
    Pilt 5. Erply kassasüsteem avatud Safari 10.0 ning „Salvesta“ ja „Kinnita“ nupud on üleval paremal.
    Pilt 6. Süsteem toimib 10 töötaja koormusega ning vastuse aeg ei ületa sellise koormuse juures 5 sekundit.
    Pilt 7. Sisselogimine on toimunud alla 5 sekundi.
    Pilt 8. Brauser ja server on omavahel turvaliselt HTTPS ühenduses.

    8.2 Esmane hinnang


    Mittefunktsionaalseid teste oli planeeritud 5. Nõuded olid, et 90% mittefunktsionaalsetest testidest on täidetud ning süsteemis ei esine muid vigu, mis takistavad süsteemi toimimist vastavalt testide tulemustele. Mittefunktsionaalsetest testidest õnnestus 100% ehk kassasüsteem vastab nõuetele ja süsteemi võib vastu võtta.

    9.   Programmipõhised testid

    9.1 Testitav programm või moodul

    Erply kassasüsteemi lähtekoodi käesolevas töös kasutada ei lubatud, siis seetõttu valiti programmipõhiste testide läbiviimiseks Caesari šiffer keeles Java. Caesari šiffer näeb ette, et kui on antud tekst ja mingi nihkenumber n, siis krüpteeritud teksti jaoks on vaja iga täht asendada sellest n tähte tähestikust tagapool oleva tähega . Teksti tagastamiseks on vaja võtta krüpteeritud tekst, seesama nihkenumber n, ja asendada krüpteeritud tekstis iga täht sellest n tähte tähestikust tagapool oleva tähega. Kui krüpteerimisel või dekrüpteerimisel valitud täht osutub tähestikust väljapoole, tuleb hakata teiselt poolt tähestikku edasi lugema. 
    Programmi kood:
    public class EX03 {
    /**
    * Given text and a rotation , encrypts text.
    *
    @param plainText plain text, readable by humanoids
    * with relative ease.
    *
    @param rotation
    *
    @ return encrypted text
    public static String encrypt(String plainText, int rotation) {
    if (plainText == null)
    return null;
    if (plainText.isEmpty())
    return plainText;
    String encrypted = "";
    //plainText = minimizeText(plainText);
    plainText = plainText.toLowerCase();
    if (rotation % 26 == 0)
    return plainText;
    if (rotation return null;
    int len = plainText.length();
    for (int x = 0; x char c = plainText.charAt(x);
    if (Character.isLetter(c))
    if (c + rotation >= 97)
    c = (char) (97 + (c + rotation - 97) % 26);
    else
    c = (char) (c + (rotation % 26));
    encrypted += c;
    return encrypted;
    /**
    * Finds the most frequently occurring letter in text.
    *
    @param text either plain or encrypted text.
    *
    @return the most frequently occurring letter in text.
    public static String findMostFrequentlyOccurringLetter(String text) {
    if (text == null)
    return null;
    if (text.isEmpty())
    return text;
    String max = "";
    int count = 0;
    int max_nr = 0;
    text = text.toLowerCase();
    for (int x = 0; x char c = text.charAt(x);
    count += 1;
    for (int y = x + 1; y char ch = text.charAt(y);
    if (c == ch)
    count++;
    if (count == max_nr) {
    if (c >= 97 && c max_nr) {
    if (c >= 97 && c
  • Vasakule Paremale
    Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #1 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #2 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #3 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #4 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #5 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #6 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #7 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #8 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #9 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #10 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #11 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #12 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #13 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #14 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #15 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #16 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #17 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #18 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #19 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #20 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #21 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #22 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #23 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #24 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #25 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #26 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #27 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #28 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #29 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #30 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #31 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #32 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #33 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #34 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #35 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #36 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #37 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #38 Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt #39
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 39 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lotatimmu Õppematerjali autor
    Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt

    Sarnased õppematerjalid

    Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine
    132
    pdf

    Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine

    TALLINNA  TEHNIKAÜLIKOOL   INFOTEHNOLOOGIA  TEADUSTKOND   INFORMAATIKAINSTITUUT           Puhkuste  ja  töölt  eemalolekute  haldamise   rakenduse  testimine   Projekt  õppeaines  “Tarkvara  kvaliteet  ja  standardid”           Autorid:   Martin  Koidu  

    Tarkvara kvaliteet ja standardid
    Andmebaaside programmeerimine
    81
    doc

    Andmebaaside programmeerimine

    rohkem kui 5 sekundit. Andmete muudatuse salvestamine süsteemi poolt ei tohi võtta aega rohkem kui 5 sekundit. kasutajaliides klientidele mõeldud kasutajaliides peab olema igal juhul veebipõhine. kujundus Kasutada tuleb silmale pehmeid värve. arendusvahendid Arendusvahendina tuleks kasutada organisatsioonile hangitud CASE tarkvara Rational Rose. usaldusväärsus Tellimuste haldamise süsteemi tõrgeteta töö on hädavajalik organisatsiooni tõrgeteta töötamiseks. Tõrked tekitaksid suurt finantsilist kahju ja ka moraalset kahju. varukoopiad Kuna hallatavad andmed on organisatsiooni jaoks olulised ning sellepärast tuleb vähemalt kord nädalas teha andmetest varukoopia.

    Andmebaaside projekteerimine
    Programmeerimine PHP
    134
    pdf

    Programmeerimine PHP

    Veebiserveri- ja kliendivaheline suhtlus näeb välja järgmiselt: Antud kursuse jooksul töötame Apache veebiserveriga, sest see on lihtne, töökindel ja tasuta veebiserver ning lisaks tänapäeval ka kõige populaarsem veebiserver maailmas. Apache esimene versioon sai valmis aastal 1995. Tänaseks kasutab Apache veebiserverit umbes 50% kõigist veebisaitidest ja veebiserver on kättesaadav nii Linux, Windows ja Mac opsüsteemidele. Tarkvara lähtekood on avalik, seetõttu on Apache'i jaoks olemas palju teiste arendajate poolt loodud lisateeke. Tootja Nimetus Saitide arv Protsent Apache Apache 83 206 564 50.22% Microsoft IIS 58 540 275 35.33% Google GWS 10 075 991 6.08% Netcraft veebiserverite uuring. Aprill 2008 (värskemad uuringu tulemused - 2009 a.) PHP keel

    Allika?petus
    Nimetu
    575
    docx

    Nimetu

    Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile

    Informaatika
    Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server’i baasil
    184
    docx

    Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server’i baasil

    Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil C# Tallinn 2011 C# Mõnigi võib ohata, et jälle üks uus programmeerimiskeel siia ilma välja mõeldud. Teine jälle rõõmustab, et midagi uut ja huvitavat sünnib. Kolmas aga hakkas äsja veebilahendusi kirjutama ja sai mõnegi ilusa näite lihtsasti kokku. Oma soovide arvutile selgemaks tegemise juures läheb varsti vaja teada, "mis karul kõhus on", et oleks võimalik täpsemalt öelda, mida ja kuidas masin tegema peaks. Loodetavasti on järgnevatel lehekülgedel kõigile siia sattunute jaoks midagi sobivat. Mis liialt lihtne ja igav tundub, sellest saab kiiresti üle lapata. Mis esimesel pilgul paistab arusaamatu, kuid siiski vajalik, seda tasub teist korda lugeda. Ning polegi loota, et kõik kohe lennult külge jääks!? Selle jaoks on teksti sees koodinäited, mida saab kopeerida ja arvutis tööle panna. Ning mõningase muu

    Algoritmid ja andmestruktuurid
    Tarkvara testimist käsitlev juhendmaterjal
    27
    doc

    Tarkvara testimist käsitlev juhendmaterjal

    Tarkvara testimist käsitlev juhendmaterjal Tarkvara testimine Testimise parimad praktikad Nõudmiste määratlemine Maili Markvardt ASA Quality Services OÜ Tallinn 2006 Sisukord 1 Lugejaskond ja käsitlusala.......................................................................................3 2 Kasutatavad mõisted.................................................................................................3 3 Sissejuhatus testimisse..............................

    Informaatika
    Veebistuudium arendus ASP NET
    212
    docx

    Veebistuudium arendus ASP.NET

    Edasi on masinal hulk tegemist- kümnekonnast minutist mõne tunnini sõltuvalt veebi ühenduskiirusest ning masina enese jõudlusest. Pärast .NET 4 raamistiku installi lõppu palutakse arvuti taaskäivitada. Samuti tuleb taaskäivitus ette ülejäänud komponentide paigalduse järel. Seadistuse juures rohelistest ribadest ülemine näitab, kui palju failidest on kohale tõmmatud, kui palju veel. Alumisest näeb, mida parajasti paigaldatakse. Pärast paigalduse lõppu on kasulik tarkvara registreerida ­ siis saab temaga töötada kauem kui prooviajaks ette nähtud 30 päeva. Help-menüüst Register Product ­ selle peale võimalik oma MSNi tunnusega sisse logida ning vajalik võti saada. Kui tunnust pole, saab selle samas luua. Esimene veebileht Visual Studio abil Nagu näha, võib lehti luua igasuguse tekstiredaktori abil. Piisab teksti kirjutamisest, salvestamisest ning veebilehitseja mõistab lehel olevate HTMLi käskude ning nende vahel

    Veebiprogrammeerimine
    Programeerimise algkursus 2005-2006
    230
    pdf

    Programeerimise algkursus 2005-2006

    inimesed, oskavad luua vaid professionaalsed programmeerijad ja neid ei ole kahjuks palju. Arvutil on tänapäevases maailmapildis oma koht ka kui modelleerimisvahendil. Arvuti võtab enda kanda mudeli parameetri(te) muutus(t)est tulenevad arvutused ja inimene saab keskenduda mudeli sisulise külje - omaduste ja seoste - uurimisele. Programmeerimine tänapäeval Tarkvaratööstus on muutunud üheks suurimaks teiste tööstusharude kõrval. Tööpõld tarkvara tegijate ees tundub olevat lõpmatult suur. Iga uus masin või seade, kus rakendatakse arvutit, vajab uut tarkvara. Iga töökoht, kuhu on paigaldatud arvuti, vajab nii igapäevast laiatarbetarkvara kui ka spetsiifilist, ainult selle töö jaoks mõeldud tarkvara - jällegi ei saa hakkama ilma tarkvaratööstuse esindajateta. Miks ma räägin tarkvara loomisest ja mitte programmeerimisest? See tuleneb sellest, et programmeerimine on vaid üks tegevus tarkvara loomise protsessis -

    Programmeerimine




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun