1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine • Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) • Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja ...
Joon Hamba profiil Standardse hamba proportsioonide on järgmised: P= m eP = sP = 0,5P o P = 20 haP = 1m cP = 0,25m hfP = 1,25m efP = 0,38m Tähistused valemites on järgmised: sP on hamba paksus; eP on hamba vahekaugus; P on samm ja m on moodul. Standardis ISO 1328-1 on käsitletud hammasrataste geomeetrilist täpsust ja standardist ISO 1328-2 funktsionaalset täpsust. Hälbed, mis on olulised koostule (paarilisele hammasrattale) Hälbed on defineeritud standardis ISO 1328-1. Hamba samm pt on vahema hamba pindaded kaugus keskjoonel ning sellele on standardis 3 hälvet: - üksiku sammu hälve (single pitch deviation) fpt; - kogutud sammu hälve (cumulative pitch deviation) Fpk;
ASN.1 on standard, mis võimaldab rakendustel suhelda sõltumata tehnilisest platvormist. ASN.1 on defineeritud ISO standardina (X.680), baseerudes OSI mudelil. Defineeritakse andmetüübid ja objektid sarnaselt SMI-le. BER - Basic Encoding Rules - määratleb, kuidas ASN.1 defineerib ülekantavat infot. Kõigil ülekantaval infol on tüüp, pikkus ja väärtus. Kasutatakse TLV kodeerimist, mille järgi saadetavad andmed on nn. iseidentifitseeruvad. 47. Tulemüürid Tulemüür on moodul (tarkvaraline või riistvaraline, soovitatavalt riistvaraline), mis isoleerib mingi võrguosa (või üksiku arvuti) välismaailmast, võimaldades valida, milliseid pakette blokeerida ja milliseid läbi lasta, võimaldades takistada mittelubatud sisenimemist ettevõtte sisevõrku või isiklikku arvutisse. Eristatakse: Paketifilter - tulemüür loeb ja uurib läbi kõik paketid, mis sisenevad või lahkuvad võrgust ja vastavalt
jõe lang – mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. Lang 0,1 m/km tähendab, et jõe langus 100 km kohta on 10 m Vee voolamise parameetrid: voolu kiirus (v) – kui pika teekonna läbib vesi ajaühikus sängis (m/s) vooluhulk (Q) – vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus (m3/s) äravool – veekogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt aastas) voolab valgalalt veekogusse (mm/a) äravoolu moodul – ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk (L/s x km2) hüdrograaf – vooluhulga ajalist kulgu kirjeldav kõver baasäravool – äravool jões, mil pikka aega ei saja erosioon e. vihmauure e. jäärak e. uurak (ovraag) – vee kulutav tegevus Jõgede pikiprofiil: 1. ülemjooks (sälkorg) – org: kitsas, sügav; lang: suur; vooluhulk: väike; voolukiirus: kiire; oru põhi: kivine (kruus, liiv), vesi külm ja hapnikurikas
Egeuse kunst: ARHITEKTUUR: Kreeta saare kunst. Kolm ajajärku: varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja hilisminoiline (1400 - 1100 eKr) Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse) vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. Õitseaeg kesk- ja hilisperioodil. Lossid: Tähtsad on losside varemed: ...
kerasviburlase sisse tütarkolooniad. Mõnedel viburloomadel on olemas ka valgustundlik silmtäpp, mille abil nad eristavad valgust ja pimedust. Kui sellised viburloomad tajuvad valgust, ujuvad nad selle poole. Enamik ainurakseid pole aga võimelised fotosünteesiks ja toituvad teistest elusolenditest - bakteritest ja ainuraksetest. Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks. Ainuraksed on näiteks amööbid, silmviburlased, hulkraksed on taimed, loomad. 2. Epiteelkude katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaoosi seestpoolt või moodustab näärmeid. Epiteelkude koosneb peaaegu ainult rakkudest, rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on ühendatud selle all oleva sidekoega basaalmembraani abil
Duralumiiniumist valmistatakse vaheseinu, ventilatsioonikäike, korstnakatteid, tekiehitisi, paate, maste, trappe jne. Kasutatakse ka väikelaevade kere materjalina (kaatrid, päästepaadid jne). Silumiin (alumiiniumi ja räni sulam) on hästi valatav, korrosioonikindel, kuid väga habras, ei kannata mingeid lööke. Alumiinium-mangaan sulamid vastavad kerematerjalile esitatud nõuetele. Nende eeliseks on kergus, suur korrosioonikindlus ja plastilisus. Puuduseks kõrge hind ja väike elastsus- moodul (kolm korda väiksem terase omast). Kasutatakse kiirreisilaevade ehituses, huvilaevad. Pronks (vase ja inglistina või vase, alumiiniumi, mangaani ja raua sulam) korrosioonikindel, väike hõõrdetegur, mistõttu temast valmistatakse laagreid, sõukruvisid, tigurattaid, kingstonite korpusi jne. Messing (vase ja tsingi sulam, tsinki 30-40%) on suhteliselt odav, küllaltki tugev, korrosiooni-kindel, plastiline, hea soojus- ja elektrijuht
erinev, filtratsioonimooduli omadused erinevad, pinnase omadused väga erisugused- betoonist killustikuni, käitub etteaimamatult, vesi paikneb etteaimamatult, seotud palju prügilatega, joogiks ei kasutata. 2) Soosetete põhjaveekiht- seotud rabade ja madalsoodega, harvem lammisooga. Toi- tub sademetest või sügavamal asuvatest survelistest põhjavee kihtidest, filtratsiooni- moodul 0-1 meeter ööpäevas, soosetete õhukätte sattudes lagunemine järkub ja filtrat- sioonimoodul nõrgeneb, vesi pruun, üldreeglina joogiks ei kasutata. 3) Mereliivadega seotud põhjaveekiht- oluline rannikupiirkondades, võib leida kasutust üksikutes taludes. Kui liiga palju kasutada, võib merevesi sisse tulla. 4) Limnoglatsiaalne põhjaveekiht- jääpaisjärve setete põhjaveekiht, nii liivad kui savid,
Süsteemi maatriks ja laiendatud maatriks. 8. Süsteemi lahendamine Crameri valemitega. Maatriksi minor. Maatriksi astak. Maatriksi ridade ja veergude elementaarteisendused. Maatriksi rea juhtelement, treppmaatriks. Treppmaatriksi astak. Kronecker-Capelli teoreem 9. Gaussi meetodi sisu. 10. Kompleksarvu mõiste, imaginaarühik, kompleksarvu reaalosa ja imaginaarosa, kompleksarvude võrdsus, kaaskompleksarv. Kompleksarvude liitmise, korrutamise ja jagamise valemid. Kompleksarvu moodul, argument ja trigonomeetriline kuju. Kompleksarvu geomeetriline tõlgendus, Kaaskompleksarvude ja kompleksarvude summa geomeetriline tõlgendus. Trigonomeetrilisel kujul antud kompleksarvude korrutamise, jagamise, astendamise ja juurimise valemid. Juurte arv. 11. Geomeetriline vektor. Vektorite kollineaarsus, vektorite võrdsus. Nullvektor. Kolmnurka ja rööpküliku reegel. Lineaarsed tehted geomeetriliste vektoritega (liitmine ja skalaariga korrutamine). Lineaarsete
Krüptokontseptsioon B 1.7 Krüptokontseptsioon Kirjeldus Käesolev moodul kirjeldab tegutsemisviisi, kuidas on heterogeenses keskkonnas võimalik nii lokaalselt salvestatud kui ka ülekantavaid andmeid efektiivselt krüptoprotseduuride ja -võtetega kaitsta. Selleks kirjeldatakse, kuidas ja kus on heterogeenses keskkonnas võimalik kasutada krüptoprotseduure ja vastavaid komponente. Kuna krüptoprotseduuride rakendamisel tuleb tähelepanu pöörata väga paljudele komplekssetele mõjufaktoritele, on selleks vajalik koostada krüptokontseptsioon.
kus F on kehale mõjuv jõud, l on keha deformatsioon ning k on keha jäikus. Samas, mehaanikast on teada ka asjaolu, et keha jäikus sõltub keha pikkusest lo, keha ristlõikepindalast S ning elastsusmoodulist ehk Youngi moodulist E: E⋅S k= . (1.21) l0 Kui keha pikkus ja ristlõikepindala (mõõdetud mõjuva jõuga risti) iseloomustavad füüsikalisi mõõtmeid, siis Youngi moodul iseloomustab vaid keha materjali. Arvestades nüüd võrdusi (1.17), (1.20), (1.21), võime kirjutada l F =k l =E⋅S⋅ =E⋅S⋅ T . (1.22) l0 Seega oleme saanud järgmise tulemuse: keha soojuspaisumisest tingitud pikenemine avaldab teda ümbritsetavatele kehadele jõudu, mille saame leida seose (1.17) abil. 1.7. Ideaalse gaasi olekuvõrrand
teistest keharakkudest. Kõik loomad, kes on võimelised aseksuaalselt paljunema ( keriloomad, maksakaanid, ümarussid), võivad taastada kadunud kehaosi. Sisemiselt punguvad resistentsed moodulid Looduses eksisteerib kaks liiki organisme: *unitaarsed – kindla kujuga organism (koer, inimene) *modulaarsed – organismi areng on teistsugune; sügoot areneb mooduliks, mis ise hakkab produtseerima teisi mooduleid. Sellistel organismidel on kalduvus ise eksisteerida. Moodul võib eksisteerida igavesti, kuid teatud tingimustes võib nende eluiga olla piiratud. Kolooniast ära murdnud osal võib olla ka tulevikku. Seksuaalne meiootiline faas ei oma tähtsust. Nendel on pinna pindala ja mahu suhe alati ühesugune. Mooduli kasv lõppeb kui ta muutub ebastabiilseks või tekib ressursinappus. Kui unitaarsed organismid saavad lahkuda ebasoodsatest tingimustest, siis moodulid seda ei suuda. Enda kaitsmiseks sisaldavad nad lupja, tselluloosi, kitiini või on neil okkad
vastuvõtmistoimingu lõpetamist hoiukohtadele riiulitel, virnas või põrandakohal. Selleks vaja- takse hoiukohtadele paigutamise dokumenti või tööjuhist. Alustades kauba paigutamist hoiukohtadele peab töö teostajal olema selge, millise hoius- tamissüsteemi järgi ja millistele riiulikohtadele kaup paigutatakse. Laoarvestusprogrammid, millel on laotöö juhtimise moodul, võimaldavad määrata tooteartiklitele erinevaid hoiustamissüsteeme. Sellisel juhul on vaja laotöötajal ainult järgida süsteemi etteantud hoiukohti, mis on kirjeldatud hoiukohtadele paigutamise lehel. Kui sellist võimalust pole, on vaja enne tööle asumist koostada kaupade paigutamise plaan käsitsi. Väikestes ladudes on võimalik kirjeldada iga tooteartikli tarvis selle ainuvõimalikud või eelistatud hoiukohad Exceli tabelis
Vaadeldud lõppvõimendi on vähelevinud, sest tema kasutegur on madal. Kasutegurit Pvälj arutatakse väljundvõimsuse ja toiteallikas kasutavate võimsuste suhet = . P0 Vaadeldaval võimendil ei ületa kasuteur 30% . Madala kasuteguri põhjuseks on kõrge tööpunkt ja sellest tulenevalt tarvitav moodul. 1.6. Vastastakt võimendi Sisendtrafo T1 on kahe otstarbega. Esiteks ta tekitab sisendpingest kui kaks vastaspinget, ning teiseks tema ülekande teguriga on võimalik sobitada eelvõimendi väljundtakistust lõppvõimendi sisendtakistusega.
samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. Kasut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. 13 Kahendloendur - on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur - järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas
Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. Kasut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. 13 Kahendloendur - on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur - järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas
väga laias vahemikus (tab.1.1). TiC môningad omadused sôltuvalt seotud süsiniku sisaldusest Tabel 2 TiCn n=0,97 n=0,87 n=0,78 n= 0,68 n=0,58 2 1. Kôvadus HV,kG/mm 3370 2800 2300 2. Mikrokôvadus,GPa 28 23 21 15,5 12 3. Yuongi moodul,GPa 494 492 446 406 385 4. Nihkemoodul, GPa 196 195,5 180 161 152 6 5. Soojuspaisumine,10 /K 10,74 10,39 10,9 6. Paindetugevus,MPa 570 550 360 270 250 Mikrokôvadus iseloomustab aatomitevahelise sideme tugevust karbiidis. Mik- rokôvadus on maksimaalne stehhiomeetrilise koostisega karbiidis ja väheneb süsiniku
Duralumiiniumist valmistatakse vaheseinu, ventilatsioonikäike, korstnakatteid, tekiehitisi, paate, maste, trappe jne. Kasutatakse ka väikelaevade kere materjalina (kaatrid, päästepaadid jne). Silumiin (alumiiniumi ja räni sulam) on hästi valatav, korrosioonikindel, kuid väga habras, ei kannata mingeid lööke. Alumiinium-mangaan sulamid vastavad kerematerjalile esitatud nõuetele. Nende eeliseks on kergus, suur korrosioonikindlus ja plastilisus. Puuduseks kõrge hind ja väike elastsus- moodul (kolm korda väiksem terase omast). Kasutatakse kiirreisilaevade ehituses, huvilaevad. Pronks (vase ja inglistina või vase, alumiiniumi, mangaani ja raua sulam) korrosioonikindel, väike hõõrdetegur, mistõttu temast valmistatakse laagreid, sõukruvisid, tigurattaid, kingstonite korpusi jne. Messing (vase ja tsingi sulam, tsinki 30-40%) on suhteliselt odav, küllaltki tugev, korrosiooni-kindel, plastiline, hea soojus- ja elektrijuht
Loeng 16 Laine diferentsiaalvõrrand: tuletuskäik Laine diferentsiaalvõrrand. Kuna harmoonilised võnked olid kindlat tüüpi diferentsiaalvõrrandi lahendiks, võime küsida, millise võrrandi lahendiks on laine. Võtame lainevõrrandist osatuletised koordinaatide järgi ja liidame kokku. Et siis Analoogiliselt saame Pärast liitmist saame ehk kus on Laplace'i operaator (vt. vektoranalüüs!) ja lainearvu vektori moodul. Meelde jätta! Tähis ei märgi siin suuruse l muutu, vaid tähistab Laplace'i diferentsiaaloperaatorit. Võrreldes saadut lainevõrrandi teist järku tuletisega aja järgi näeme, et ehk mis ongi laine diferentsiaalvõrrand. Laine energia ja energiavoog (tuletusega) Laine energia. Konstantse amplituudiga lainetusest haaratud ühtlase keskkonna koguenergia võrdub kõigi võnkuvate osakeste energiate summaga. Et ühe võnkuva
Loeng 16 Laine diferentsiaalvõrrand: tuletuskäik Laine diferentsiaalvõrrand. Kuna harmoonilised võnked olid kindlat tüüpi diferentsiaalvõrrandi lahendiks, võime küsida, millise võrrandi lahendiks on laine. Võtame lainevõrrandist osatuletised koordinaatide järgi ja liidame kokku. Et siis Analoogiliselt saame Pärast liitmist saame ehk kus on Laplace'i operaator (vt. vektoranalüüs!) ja lainearvu vektori moodul. Meelde jätta! Tähis ei märgi siin suuruse l muutu, vaid tähistab Laplace'i diferentsiaaloperaatorit. Võrreldes saadut lainevõrrandi teist järku tuletisega aja järgi näeme, et ehk mis ongi laine diferentsiaalvõrrand. Laine energia ja energiavoog (tuletusega) Laine energia. Konstantse amplituudiga lainetusest haaratud ühtlase keskkonna koguenergia võrdub kõigi võnkuvate osakeste energiate summaga. Et ühe võnkuva
Soovitused edasiseks. Selleks, et süsteem saaks reaalselt kasutatavaks, peaks selle andmemahtusid kindlasti laiendama. Oma realisatsioonides viisin sisse vaid mingi hulga testfakte ning koostasin confidence'ide määramise reeglid nende alusel. Lisaks tuleks kindlasti realiseerida kasutaja eelnevat töö- ning hariduskogemust arvesse võttev süsteemi osa ning ideaalis ka kasutajapoolset tagasisidet arvestav (ning sellele vastavalt confidence'ide määramist ümberatvutav) moodul. Üldine hinnang projektile. Projekti realiseerimise maht jäi pisut väiksemaks, kui alguses planeerisin (kasvõi kasutaja eelneva töökogemuse arvesse võtmine või teise realisatsiooni tegemine windowsi kasutajaliidesega rakendusena). Samas, nagu näitasid vastuvõtutestid, töötas realiseeritud osa rakendusest mõlema versiooni korral suhteliselt adekvaatselt. Pidasin realisatsiooni tegemisel prioriteediks saada töötav rakendus ning
01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem
programmi · Tegelikult saavutame rohkem -- tsentraalse koha kasutajate autentimiseks ja ülesüsteemseteks piiranguteks · Iga autentimist vajava teenuse jaoks saame valida mingi hulga moodulite vahel PAM moodulid · Nelja liiki mooduleid: auth -- autentimismeetodi valik account -- kasutajakonto piirangud session -- konkreetse sessiooni autentimine ja piirangud - remote IP-aadressid, logimise kellaajad password -- paroolipoliitika pealesurumiseks · Iga moodul tagastab ühe järgmistest väärtustest: success, failure, ignore · Mooduli atribuudid: üks järgmistest required, requisite, optional, sufficient, binding PAM konfiguratsiooni näide auth required pam_unix.so nullok_secure auth required pam_nologin.so account required pam_unix.so session required pam_unix.so session required pam_limits.so session optional pam_motd.so password required pam_unix.so nullok obscure min=4 max=8 password required pam_cracklib
muude äriettevõtetega sarnaseid majandusarvestuslikke ja analüütilisi põhimõtteid. Arenenud riikide kogemused näitavad, et tootlikkus ei suurene automaatselt, vaid teatud liiki juhtimissüsteemi kaudu. Tootlikkuse sihipärane juhtimine ei ole Eesti põllumajandusettevõtetes tänase päeva praktilises situatsioonis eriti laialt levinud ja puudub ka vastav emakeelne ühiskondlik-majanduslikku situatsiooni arvestav kirjandus. Käesolev moodul üritabki seda lünka osaliselt täita ning ühte koondada mõningaid põllumajandusettevõtte tootlikkuse kasvu juhtimise funktsioone (mõõtmine, hindamine, prognoosimine, kavandamine ja analüüs). Materjal eeldab loovat kasutamist ettevõtte eripära arvestades mis tahes omandivormi ja tegevusala puhul, samuti elementaarseid majandusterminoloogilisi algteadmisi. 5 I KULUARVESTUS
Puitkarkassi ehitamiseks on kasutusel järgmised meetodid: · Platvormmeetodid · Posttala meetodid · Jätkuvpostidega karkass · Tehases valmistatud elemendid. Jätkuvpostidega karkass: Seina postideks kasutatakse pikki prusse, mis ulatuvad läbi mitme korruse. Postid seotakse horisontaalsete vöödega. Karkassi ruumiline jäikus antakse: · Puidust diagonaalpostidega · Diagonaalvoodrile · Metalllehest ribadega · Jäikade ehitusplaatidega Postide sammu moodul on 600 mm ja mõõt 50 x 150...200 mm. Kuna mitmete eripikkuses postide lõplik mõõtusaagimine toimub poolvalmis karkassil turnides on see ehitusmeetod töömahukam. Platvorm puitkarkass On kandvate seintega tarindussüsteem, mille karkass ehitatakse korruste kaupa Kõigepealt valmib põrand Edasi tehakse seinakarkass Siis järgmine korruse vahelagi Kuni jõutakse katuse kandetarindini ja lõpuks katuseni.
katusaed vaba plaan lintaken nagu filmilint vaba fassaad ei soltu konstruktsioonist August Perret, Rue Franklin 25, Pariis 1903 kubismi mõjud suur mõjutaja Toskaana kloostris elamine koosnes moodul üksustest hiljem hakkas seda plaani kasutama eramutest 7 DOM INO, Domus,Dominoes 1915 Maison Citrohan 1922 ratsionaalsus on kõige all kõige eitaja, ei võta teiste ideid
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
t. minna liikumise kiirendamiseks ajutiselt arvude imaginaarsesse (mittereaalsesse) piirkonda; 2) esitada omavahel seotud kujul (kompleksselt) kaks suurust, mis mõlemad kirjeldavad ühte ja sedasama loodusnähtust (üks suurus on siis vastava kompleksarvu reaal- ja teine imaginaarosa). Kompleksmeetod võnkumiste või lainete kirjeldamiseks esitab perioodiliselt muutuva suuruse eksponent- kujulise kompleksarvuna à = A e it, mille moodul A on selle suuruse amplituud, argument t on faas ja reaalosa A cos t on hälve. Põhitooniks nimetatakse omavõnkesagedusega (siin 1) toimuvat võnkumist, ülemtooniks (kõrgemaks harmooniliseks) aga võnkumist põhitooni sagedusest täisarv m korda suurema sagedusega m. Võnkumiste (või lainete) sageduste spekter näitab, kui tugevasti on liitvõnkumises esindatud üks või teine ülemtoon
Avaldise nimetajas tuleb eraldada reaalosa (imaginaarühikuta liikmed) ja imaginaarosa (imaginaarühikut sisaldavad liikmed). Nimetajas kujuneb avaldis a+ib või a-ib. Nimetajas imaginaarühikust vabanemiseks korrutame komplekssageduskarakteristiku W(i) avaldises lugeja ja nimetaja a+ib või a-ib-ga nii, et märk oleks vastupidine nimetaja avaldises oleva märgiga. Saame reaalosast ja imaginaarosast koosneva kompleksarvu. Polaarkoordinaatidesse viimiseks leitakse moodul: A() = ( Re()) + ( Im()) 2 2 ja argument: Im() () = arctg ( ) Re() Andes nurkkiirusele väärtusi nullist lõpmatuseni saab koostada komplekse sageduskarakteristiku. 18. Tüüplülide mõiste ja klassifikatsioon. Võimenduslüli. I-järgu
t. minna liikumise kiirendamiseks ajutiselt arvude imaginaarsesse (mittereaalsesse) piirkonda; 2) esitada omavahel seotud kujul (kompleksselt) kaks suurust, mis mõlemad kirjeldavad ühte ja sedasama loodusnähtust (üks suurus on siis vastava kompleksarvu reaal- ja teine imaginaarosa). Kompleksmeetod võnkumiste või lainete kirjeldamiseks esitab perioodiliselt muutuva suuruse eksponent- kujulise kompleksarvuna à = A e it, mille moodul A on selle suuruse amplituud, argument t on faas ja reaalosa A cos t on hälve. Põhitooniks nimetatakse omavõnkesagedusega (siin 1) toimuvat võnkumist, ülemtooniks (kõrgemaks harmooniliseks) aga võnkumist põhitooni sagedusest täisarv m korda suurema sagedusega m. Võnkumiste (või lainete) sageduste spekter näitab, kui tugevasti on liitvõnkumises esindatud üks või teine ülemtoon
Rõhu ühikuks SI süsteemis on paskal, (P) mis vastab rõhumisjõule üks njuuton ruutmeetri kohta. olema lisaks jõule veel üks vektoriaalne suurus. See võib olla vaid pindala - sel juhul oleks võimalik kirjutada näiteks . Niisiis peab füüsikas pindala olema suunatud suurus - vektor. Aga seda ta ju ongi - igal pinnatükil on kindel ruumiline orientatsioon, mida väljendab temale tõmmatud ristsirge e. normaal. Pindala vektoriks loemegi vektorit, mille moodul võrdub pinnatüki pindalaga, suund aga ühtib selle pinna normaaliga. Millisesse suunda kahest võimalikust on vektor suunatud, on meie endi otsustada. See suund on kokkuleppeline, nagu pöörleva liikumise aksiaalvektoreilgi. Kui jutt on anumasse suletud gaasi rõhust, võetakse pinna vektori suund väljapoole. Et rõhumisjõu suund on samuti anumast väljapoole, peab rõhk olema alati positiivne suurus (rõhkude vahe muidugi mitte!).
t. minna liikumise kiirendamiseks ajutiselt arvude imaginaarsesse (mittereaalsesse) piirkonda; 2) esitada omavahel seotud kujul (kompleksselt) kaks suurust, mis mõlemad kirjeldavad ühte ja sedasama loodusnähtust (üks suurus on siis vastava kompleksarvu reaal- ja teine imaginaarosa). Kompleksmeetod võnkumiste või lainete kirjeldamiseks esitab perioodiliselt muutuva suuruse eksponent- kujulise kompleksarvuna à = A e it, mille moodul A on selle suuruse amplituud, argument t on faas ja reaalosa A cos t on hälve. Põhitooniks nimetatakse omavõnkesagedusega (siin 1) toimuvat võnkumist, ülemtooniks (kõrgemaks harmooniliseks) aga võnkumist põhitooni sagedusest täisarv m korda suurema sagedusega m. Võnkumiste (või lainete) sageduste spekter näitab, kui tugevasti on liitvõnkumises esindatud üks või teine ülemtoon
TRADERUN MOODUL TRADERUN MODULE BUSINESS PECULIARITIES IN THE EU, RUSSIA AND EASTERN PARTNERSHIP COUNTRIES ÄRI ERIPÄRAD EUROOPA LIIDUS, VENEMAAL JA IDAPARTNERLUSRIIKIDES Lecturers: Ryhor Nizhnikau (responsible) Giorgi Gaganidze, Sergei Proskura, Andres Assor P2EC.00.202 (UT code), RIE 7044 (TLU code) Reading materials: Business peculiarities in Russia Lugemismatejal: Äri eripärad Venemaal Created by Sergei Proskura Tartu 2013 TABLE OF CONTENTS INTRODUCTION ....................................................................................................................................... 3 1. LEGALIZATION OF A COMPANY WITH A FOREIGN OWNER IN RUSSIA ....................................... 4 1.1. Laws ....
8. Töö käigu kontrollimine Meeskonnaliikmetelt hetkeolukorra kohta Projekti käigust aru andmine ja andmete kogumine. Projekti plaani ettepanekute tegemine probleemide uuendamine kogutud andmete põhjal. lahendamiseks. Probleemide avastamine. 9. Eksam Kestus 1 h. Eksamineerija juures. Vähemalt 80%. Iga moodul sisaldab: 1. lugemismaterjale - näited projektidest ja projektijuhtide sagedamatest vigadest; 2. loenguid - kogenud projektijuhid selgitavad kontseptsioonide, vahendite ja tehnikate kasutamist; 3. videosid - õpetatakse kasutama tarkvara MS Project; 4. ülesandeid - õpitu iseseisev katsetamine; 5. tagasisidet - juhendajale küsimuste esitamine. Õppekeskkond kannab nime WebCD. Kursuslasele saadetakse õpik, CD-ROM ja kasutajanimi ning
Valmistatakse laosüsteeme kõr- gusega kuni 30 m. Kõrvuti paiknevatest moodulitest võib teha süsteemi. Ühtses süsteemis saab panna tööle ka kaks kõrvuti olevat seadet. Võttes enda alla pinda 22 m2, võib kõrge torn-tüüpi ladu pakkuda hoiupinda riiulitel kokku 1000 m2. Seadme üks moodul võib mahutada kuni 60 t kaupa. Kaupa võib hoiustada seadme riiulitel plastik- või metallkonteinerites, mille kaal võib olla kuni 1000 kg. 20 m kõrguse seade võib mahu- tada riiulitel kuni 60 t kaupa. Ilma kaubata ekstraktori vertikaalliikumise kiirus on 2,3 m/s, kaubaga laetud ekstraktoril
TRADERUN MOODUL TRADERUN MODULE BUSINESS PECULIARITIES IN THE EU, RUSSIA AND EASTERN PARTNERSHIP COUNTRIES ÄRI ERIPÄRAD EUROOPA LIIDUS, VENEMAAL JA IDAPARTNERLUSRIIKIDES Lecturers: Ryhor Nizhnikau (responsible) Giorgi Gaganidze, Sergei Proskura, Andres Assor P2EC.00.202 (UT code), RIE 7044 (TLU code) Reading materials: Business peculiarities in Ukraine and Belarus Lugemismatejal: Äri eripärad Ukrainas ja Valgenenes Created by Andres Assor Tartu 2013 TABLE OF CONTENTS INTRODUCTION ................................................................................................................... 4 1. UKRAINE ...................................................................................................................
Huvitav on seejuures, et kuigi mitmed autorid on käsitlenud virtuaalmeeskondade teemat organisatsiooni tasandil, siis sisuliselt jõuab probleemide ja eeliste välja toomine tihti ikkagi grupi tasandile. Seega võib väita, et virtuaalmeeskondade teema on siiski pigem grupi- kui organisatsioonitasandi fenomen. Virtuaalmeeskondade kohta kasutatakse erinevaid nimetusi ja nii mõnigi kord ei tehta vahet grupi ja organisatsiooni tasandil (Guss 1997): ämblikuvõrk (spider web), moodul (modular), klaster (cluster), õppimisvõrgustik (learning network), laiendatud maatriks 60 (perpetual matrice), tütarettevõte (spinout), kolmanda aastatuhande grupp (third- millennium group), piirideta organisatsioon (boundaryless organization), postmodernistlik organisatsioon (postmodern organization), alternatiivtöökoht (alternate office), ettevõtte
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale
eelsel” ajal nool-sõrmistega arvude sisestamise osal: sõrmistega [ 1 ] ja [ 7 ] lülitati sammud suhtes 1:10:100 suuremaks või väiksemaks, [ 8 ] – üles, [ 2 ] – alla, [ 4 ] – vasakule, [ 6 ] – paremale; hiir ilmus esmalt arvutimängudesse ja siis kõik bossid sõdisid kõigest väest hiire kasutamise vastu); väikseimaks sammuks oli soovitatav valida kuvari eraldusteravus, aga tehniliste joonis- te puhul – joonise MOODUL, näiteks tellisehituse puhul mõni tellise iseloomulik mõõde) ON – SNAPi sisselülitamine; kui eraldusteravust ei olnud enne sisestatud, küsitakse seda; punkti asukoht seostatakse "koordinaatvõrgu" sõlmedega (või sammuga); OFF – SNAPi väljalülitamine; A – kursori liikumise sammud X- ja Y-telgede suundades on erinevad; ÜLESANNE I Pinnatükk 256
Andmebaasi ja aruandluse lahendust selle praegusel kujul on detailne (loendusandmete sageduseks on külastajate arv ühes tunnis) ja lihtne kasutada. Kui on soov seda edasi arendada või suuremasse süsteemi integreerida, tuleks lisada mitmeid olulisi komponente. Järgnevalt on välja toodud mõned praktilised soovitused aspektidest, mille kaasamist tuleks edasisel külastajate seire andmebaasi arendamisel kaaluda. 1. Külastajate uuringu/vaatluse info – andmebaasis peaks olema ka eraldi moodul säilitamaks aruannete jaoks külastajate uuringu/vaatluse informatsiooni; 2. Loendurite tehniline spetsifikatsioon – andmebaas peab sisaldama infot seires kasutatud loendurite tehniliste detailide kohta: • nimi; • asukoha koordinaadid; 42 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine • suunata/ kahesuunaline;
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
Seega on gradiendi suund n avaldatav järgmiselt: milles miinusmärk näitab positiivset laengut, plussmärk aga negatiivse laengu juhtu. Grad pro- jektsioon r* suunal on aga järgmine: Selles valemis olev miinusmärk näitab positiivse laengu korral seda, et grad suund on vastupidine 116 r* suunaga. Kuid kui esineb negatiivne laeng, siis sellisel juhul ühtib see r* suunaga. Tõenäoliselt on grad moodul võrdne viimase avaldise mooduliga. Järelikult, kui arvestada gradiendi suuna n se- ost, on võimalik esitada järgmine avaldis: See tähendab seda, et välja potentsiaali on võimalik kirjeldada diferentsiaalvõrrandiga, milleks on siis grad. Gradienti tähistatakse ka sümboliga, mida nimetatakse nablaks: ja seega võib grad välja kirjutada ka niimoodi Kuid kui me kasutame seost siis on võimalik grad avaldisest saada punktlaengu väljatugevuse 3.2.1.4 Kera laeng
int[] numbers = new int[7] { 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6 };
// 2. Päringu loomine.
// numQuery tekitatakse IEnumerable
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
730 Pulssoksümeetri kasutamine on lihtne, selle abil saab kiiresti ja mitteinvasiivselt mõõta organismi hapnikuvarustust. See on erakorralise meditsiinis muutunud tavaliseks protseduuriks, mida kasutatakse patsiendi hingamise kvaliteedi hindamisel. Näidustused Pulssoksümeetria peaks olema iga erakorralise patsiendi puhul standardselt kasutatav protseduur. Vastunäidustused Puuduvad. Varustus Pulssoksümeeter või pulssoksümeetria moodul koos sõrmeanduri, kõrvaanduri või kleebitavate anduritega laste jaoks. Teostamine Mõõtemeetod Hapnikuga küllastatud ja hapnikuga küllastamata hemoglobiin neelavad valgust erinevalt (hapnikuga küllastatud hemoglobiin neelab hoopis teise lainepikkusega valgust kui küllastamata hemoglobiin). Andurisse paigutatud valgusallikas kiirgab punast ja infrapunast valgust läbi sõrme või kõrvalesta. Vastaspoolel asuvad detektorid mõõdavad valguse neeldumist ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
