Eesti iseseisvumine. Aastad 1917-1918 1Kultuurilised eeldused: · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu · Professionaalse rahvusliku kultuuri kujunemine (kirjandus, muusika, teater, kujutav kunst, sport) Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng; 20 sajandi algul toimunud arenguhüppega kujunes Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks Venemaal · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene turule · Eestlaste jõukus kasvas · Algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) Sisepoliitilised: · 20. sajandi algul kerkisid esile eestlastest poliitikud · 1905. a. revolutsioon äratas rahva pol...
asendus autoritaarse riigikorraga, mis on saanud nimeks vaikiv ajastu. Uued riigijuhid koostasid uue põhiseaduse 1937.a. Välispoliitika Välispoliitka eesmärgiks oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad, abi loodeti ennekõike Rahvasteliidult, kuid abi ei saadud. 1920.a algul püüti luua Balti liit, mille alla kuuluks Soome, Poola, Leedu, Läti, Eesti. Kuid liitu ei suudetud luua, sest tulid ette riikide omavahelised vastuolud. Majanduse areng Teostati maareform. Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele, nii tekkis 35 000 uut asundustalu. Tähtsaim majandusharu oli põllumajandus, mille arendamisele aitas riik igati kaasa. Juhtkohale tõusis loomakasvatus. Tööstuses asendati Venemaa huvides töötanud hiigeltehased uute ettevõtete ja tervete uute tööstusharudega. Peamised väliskaubanduspartnerid olid Saksamaa ja Suurbritannia. Kultuuriareng Suurt tähelepanu pöörati haridusolude parandamisele, pandi alus
EESTI VABARIIK Demokraatlik Eesti 1919.aasta alguseks oli teada, et Venemaa kaldus pärast enamlaste riigipööret Eesti asjaajamisest kaugele. Eesti oli saanud iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestile aga pidi koostama põhiseadus, mille tegemiseks astus aprillis kokku Asutav Kogu. Põhiseaduses sisaldusid ka laialdased kodanikuõigused, mis olid elanikele meelepärased, põhiliselt sellepärast, et kõrgeimaks võimukandjaks oligi rahvas. Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Paraku ei pidanud selline asjakorraldus kaua vastu(kuni kriisini). Välja kujunes mitmeparteiline erakondlik süsteem. See ei pidanud vastu, sest oli palju erimeelsusi ja vastuolusid. Eesti majandus vajas põhjalikke ümberkorraldusi. Kõigepealt teostati maareform, mille käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika ja kariloomad. Loodi palju uusi asendustalusid võõranda...
Eesti krooni devalveerimine, Eesti majandus orienteerub Lääne Euroopast Saksamaale ( peamine sihtturg kaupadele). Demokraatia lõpp Eestis ( K. Pätsi autoritaarne võim). Riigi sekkumine majandusse. Tööstuse eelisarendamine põllumajanduse asemel Eestis. 5. Miks sai Eestile 1930ndatel aastatel saatuslikuks, et demokraatlik kord kadus Vaikival ajastul? Kuna tulevases II MS säilitasid vabaduse just demokraatiale truuks jäänud riigid. (Soome) 6. Miks oli Eesti maareform oluline ja selle vastuvõtmine keeruline? Kuna umbes 1000 Baltisaksa mõisa jagati 56000 asundustalu vahel ära. Keeruliseks tegigi asja see, et nõnda vähe maad tuli jagada ära nõnda paljude talude vahel. 7. Kuidas mõjutas Suur majanduskriis Eestit? Eestis mõjutas kriis eeskätt põllumehi. Kriisi tagajärjel langesid põllumajandus saaduste hinnad, tööpuudus maal, paljud asundustalud läksid pankrotti. 8. Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis
Selgita mõisted: Eesti Vabadussõda- Eesti ja Venemaa vahel peetud sõda , sest enamlaste soov oli taastada vene imperium endistes piirides Landeswehri soda- Läti aladel peetud sõda saksalstega Tartu rahu- venemaaga tehtud vaherahu. Tartu rahuga tunnustas Venemaa Eesti riikliku iseseisvust ja lubas seda austada. Riigikogu- iga kolme aasta tagant üldrahvuslikult valitav ühekojaline 100- liikmeline parlament Riigivanem- presidendi esindusülesandeid täitev valitsusjuht Vapsid- vabadussõjalised Vaikiv ajastu- 12. Märts 1934 sõjaväeline riigipööre, kus pandi peale piirangud ja suleti mitmed riigiasutused Tsensuur-riiklik järelvalve ajalehtede ja raamatute üle President- rahva poolt valitud riigijuht Balti Liit- Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola hõlmav leping , kus osalejad pidid osutama kallaletungi ohvritele abi Neutraliteet- erapooletus Maareform- ümberkorraldus majanduses mis asendas väiksemad suurmajapidamised väikemajapidamiste...
4) Roomas suurenes orjade armee, keda oli vaja hoida kuulekuses. Vabariiklikud võimumehhanismid selleks ei sobinud. Kuidas püüti Rooma vabariiki päästa? Kes seda tegid? II sajandil eKr. püüdsid vabariiki langust ära hoida vennad Gracchused Tiberius ja Gaius Gracchus olid Rooma vabariigi ametnikud. 130. aastatel ja 120. aastatel eKr püüdsid nad läbi viia REFORME, ET VABARIIKI HUKUST PÄÄSTA. Nende tähtsaim ettevõtmine oli MAAREFORM, MILLEGA SEATI MAA SUURUSE ÜLEMPIIR. Selle reformiga taheti ära hoida väga suurte maavalduste tekkimine ja peatada talupoegade majapidamiste laostumine. Maavalduse maksimaalne suur võis olla 125 ha. Vendade Gracchuste reforme toetas lihtrahvas ehk plebeid. Kuid vastu töötas SENAT, mis peamiselt koosnes patriitsidest ehk rikastest. Tulemus oli, et Gracchuste reformid kukkusid läbi. Vennad ise hukkusid senati tekitatud siserahutuste käigus. Gaius Mariuse sõjaväereform.
TÖÖSTUS • Sai palju kannatada->ülesehitamine • Põlevkivi kaevandused • Keemiatööstusettevõtted • Arenes masinaehitus, tekstiili-ning paberi-ja tselluloositööstus PÕLLUMAJANDUS • Igal talul kohustuslik müüginorm, võimaldas talunikel säilitada huvi tootmise laiendamise vastu • Tõusis koduloomade arv • Enamik tööstus-ja kaubandusettevõtetest kuulutati sõjasaagiks • Tühistati maareform, talunikest said maakasutajad, mitte maaomanikud • Langes elatustase 6. Aasta 1944 Eestis, taasiseseisvumiskatse, sõjakaotused • 1944 jaanuar Punaarmee pealetung • 30. jaanuar üldmobilisatsioon • NSVL korraldas terrorirünnakuid • 1944 suvi Saksa sõjaline olukord ebasoodne • 25.06 hõivas Punaarmee Tartu • 22. sept Tallinn NSVLiidu käes, okupeeriti Tallinn • 1944. sept Suur Põgenemine (80 000) • 1944 veb Eesti Vabariigi Rahvuskomitee
Valitsusjuht, riigivanem täitis ka riigipea kohustusi. Parlamendis polnud kunagi ühel erakonnal valitsuses enamust ja seetõttu vahetus valitsus pidevalt, mis tähendas ebakindlat sisepoliitikat. b) Majandus oli 1920. alguses kehva ning teiste riikidega ei õnnestunud mitte mingisuguseid majandussuhteid luua. Majandus hakkas mõne aasta pärast Otto Strandmani ja teiste majandusmeeste abiga paranema ja 1923. aastaks tunnustasid paljud riigid Eestit iseseisvaks. Maareform 1923. aastal tähendas, et mõisnike maad riigistati kaasarvatud loomade ja põllutehnikaga. Rajati 56000 uut talu. Loodi kaubandus- ja tööstusettevõtteid ja riik andis eraettevõtlusele vabad käed ning ei sekkunud sellesse. c) 1920.ndatel hakati riiklikult kultuurile tähelepanu pöörama. Alguses rahastati kultuuri arengut riigieelarvest, kuid 1925. aastal tekkis Eesti Kultuurikapital. See oli peamine kultuuri finantseeriv asutus ja sellel oli 6 sihtkapitali. 1940ndad
1946-1947 oli nälg Lõuna-Ukrainas ja Moldaavias. Võitlus "läänestumise vastu" . Likvideeriti teadusharusid, nt geneetika. Kogu võimutäis kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring. Võimuladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo . NSV Liidu satelliitriigid Kõikjal üks skeem: Pärast Punaarmee saabumist moodustati Moskva näpunäidete järgi ajutine valitsus, kus võtmeisikuteks olid kommunistid. Viidi läbi maareform, natsionaliseeriti sakslaste käsilaste ettevõtted. Need sammud olid rahva seas populaarsed. Korraldati valimised, mille tarbeks moodustati pahempoolne rahvarinne. Valimiste järel ühinesid sotsiaaldemokraadid kommunistidega, teistest parteidest jäid järele vaid need, kes allusid kommunistidele. Kommunistid allusid Moskvale. Natsionaliseeriti tööstus, kollektiviseeriti põllumajandus. Kommunistid said Ida- ja Kesk-Euroopas võimule tänu Nõukogude vägede ja
"Vastastikuse abistamise lepingule" Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel venelaste ultimatiivsel nõudmisel. Jüri Uluots moodustas koalitsioonivalitsuse. 01.septembril 1939 puhkeb II maailmasõda. Saksamaa ja Venemaa vallutavad ja jagavad omavahel ära Poola. Eesti annab Nõukogude Liidule õiguse omada sõjalisi baase saartel ja Paldiski linnas rendiõiguse alusel. 18. Saksa okupatsioon 28. augustil 1941 jõudsid saksa väed Tallinna Algul lubas maareform talude suuruseks 30 hektarit, ülejäänud osa sundvõõrandati. 1949. aasta märtsikuus leidis aset umbes 60 000 eestlase küüditamine kulakute likvideerimise sildi all. Uueks Kevadel 1953 suri Stalin. N. Liidus algas 1950ndate aastate keskel uus ajajärk, mida sageli on "sulaks" nimetatud 1974. aastal jõudis ÜRO-sse Eestis 1972. aastal koostatud märgukiri Eesti õigusliku olukorra kohta. Iseseisvusliikumise survel võttis ENSV Ülemnõukogu 16. novembril 1988 vastu
asjaajamist isegi muulastelt ja puiselt rääkivatelt Venemaa eestlastelt ja püüdis Eestis ellu rakendada kollektiviseerimist, mis arvestaks ka meie rahva heaolu ja oleks eeskätt meie oma rahva teenistuses. Eesti Nsv poliitilise ja majandusliku eraldusega muust maailmast kaasnes ulatuslik infosulg:Lääne vaimsest arengust ei tohtinud siin keegi midagi teada. Majandus Eraettevõtete tegevus lõpetati ENSVs 1947. aastaks. 1945 toimus maareform, mille käigus jaotati ümber umbes 30% põllumajanduslikust maast. Pärast maareformi hakati ette valmistama põllumajanduse kollektiviseerimist. Viis esimest kolhoosi tehti 1947.aastal ja esimene Saaremaale Sakla külla. Kollektiviseerimise käigus toimus 1949. aastal ka märtsiküüditamine. Kogu majandusliku tegevuse kavandamine toimus viisaastakuplaanide alusel, mis lähtusid NSV Liidu üldistest plaanidest. Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust. 1948
tõttu tehti konstitutsioon 1933. aastal ümber. Suurim tagasilöök sel ajastul on vaieldamatult K. Pätsu ja J. Laidoneri poolt korraldatud riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu. Sisepoliitikas saavutati eestlaste suur poolehoid eduka maareformiga 1920. aastate alguses. Sellega riigistati mõisate ümbruses olevad põllumaad ja müüdi need pikaajaliste laenutähtaegadega või anti Vabadussõjas osalenutele. Mõisasüda jäeti enamasti endistele omanikele. Eestlastele tundus maareform kui lõplik vabanemine sakslaste võimu alt, sest kaotati seisused, mis tähendas balti rüütelkondade lõppu Eestis. Sisepoliitika kitsaskohaks võib nimetada erakondadevahelist võimuvõitlust, tänu millele vahetus valitsus Eestis sel perioodil tihti. Peeti kõige olulisemaks saada võimu juurde ja riigi üldise hüvangu nimel tegutsemine läks selle käigus meelest. Seda enam, et tuli võidelda ka erakonna tipus püsimise eest.
Hakati kontrollima asutuste tegevust ning poliitikat. Muudatused : Loodi presidendi ametikoht. Prasidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti Vabariigi esimeseks presidentiks sai Konstaatin Päts. Moodustatud uus riigikogu oli prasidendile ja valitsusele kuulekas. Kahekojaline riigikogu. Piirasti inimõigusi. 7. Milles seisnes maareform? Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele. Nii tekkis 35 000 uut asendustalu. Maareformi tulemusena asendus senine suurmaapidamine (mõisad) väikemaapidamisega (talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele. 8. Vabadussõda: toimumisaeg (aastaarvud), põhjused, osapooled, Landeswehri sõda
Hruštšovi poliitika üritas 1956.a uut liidrit kukutada, katse ebaõnnestus. Visiit Ameerikasse ja kuulus kõne ÜROs. Võttis Bulganini ameti üle. Seitseaastak- 1959-1965. NSVL pidi saavutama toidu jatrabekaupade külluse ning saam maailma rikkamaks maaks. Kommunismi rajamine-1959 ja 1960.aastalo tehtisuurpuhastus Läti NSV võimuladvikus, kust eemaldati kõik rahvuslikult mõtlevad isikud. 1964.a 39. Kuuba kriis- 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud. Viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast tuumasõja kartusest. Hurštšov käskis rakettide ülesseadmise Kuubal lõpetada ning tuumarelv ära tuua.
plaanimajanduse juurutamine kõikidel elualadel. xxi. Maareform(1940; 1945-1947) Maareform tähendas enamasti sundvõõrandamist ehk riigistamist. Alates aastast 1944 võõrandati kolme aasta jooksul üle 900 000 hektari maad. Talude maksimaalne suurus oli 30 hektarit, Saksa võimudega koostööd teinud ei tohtinud omada üle 6 hektari maad. Samuti riigistati enamik varast ja loomadest. Seega oli maareform ka poliitiline aktsioon, mis pidi aitama ühiskonda rahvavaenlastest puhastama. Maareform ei parandanud ei sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata inimestevahelistest suhetest. Ei kujunenud elujõulisi talusid, paljud vastsed maaomanikud ei olnud valmis olema peremeesteks, elujõuetuks muutusid ka korras olnud talud. Maa ümberjagamine süvendas inimeste suhete pingeid ja teravnes klassivaen külades, mida nõukogude võim soosis. Talupoegadel olid mitmed maksud ja kohustused
Õigusliku aluse rajamiseks eesti riigile tuli kootada põhiseadus. Selleks astus 23.apr. 1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud asutav kogu. See võttis vastu 15 juunil 1920 Eesti vabariigi esimese põhiseaduse. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu toetas riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid.Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad. Majanduselu-Kuna enne iseseisvumist oli eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10 okt 19...
Tuli kokku Asutav Kogu. Pärast: Pätsist saab esimene EW president. Margad asendati kroonidega. 4) Selgita mõiste Kultuurkapital Kultuuri finantseeriv asutus, mis loodi 1925.a., et arendada kultuuri elavndamist(kirjandus, näiekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur). Kultuurautonioomia Kõigile rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele ning nede koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. 5)Millal toimus Eestis maareform, lühike iseloomustus. 1919 10. Oktoober võeti vastu maaseadus.( Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi 35000 asundustalu(vabadussõja silmapaistvad sõjamehed said eelisjärjekorras maad). Mõisamajandus asendus talumajandusega ja seejärel tekkis EW lojaalne väike omanike kiht) 6)Nimetage eesti rahva esindusorganid aastatel: a)1917-1919 - Maapäev b)1938-1940 President koos valitsusega 6) Millal võeti Eesti vastu Rahvasteliitu
inimesi nälga. Võitlus läänestumise vastu · Likvideeriti teadusharusid(geneetika) · Kogu võimutäis kuulus Stalinile, kes ümbritses lähikondlaste kitsas ring. · Võimuladviku moodustas partei keskomitee poliitbüroo NSV Liidu sateliitriigid · Kõikjal üks skeem · Pärast Punaarmee saabumist moodustati Moskva näpunäidete järgi ajutine valitsus, kus võtmeisikuteks olid kommunistid. · Viidi läbi maareform, natsionaiseeriti sakslaste käsilaste ettevõtted. Need sammud olid rahva seas populaarsed. · Korraldati valimised, mille tarbeks moodustati parempoolne rahvarinne. Valimiste järel ühinesid sotsiaaldemokraadid kommunistidega, teistest parteidest jäid järele vaid need, kes allusid kommunistidele. Kommunistid allusid Moskvale. · Natsionaliseeriti tööstus, kollektiviseeriti põllumaj. · Kommunistid said Ida ja Kesk-Euroopas võimule tänu Nõukogude vägede ja
suuremas mahus 1760ndate aastate paiku, kestes enam kui poolteist sajandit kuni Esimese maailmasõjani. enamik Eesti mõisate omanikke sakslased mõisa tähtsamad majandushooned on tallid, viinaköök, ait mõisniku palgal ja igapäevaselt ametis olid kubjas, kilter, aidamees mõisate areng sai 1905. aastal tagasilöögi revolutsiooni tõttu Asutav Kogu otsustas mõisate saatuse 10. oktoobril 1919. aastal vastuvõetud maaseadusega. Läbiviidud maareform lõpetaski mõisaajastu, võõrandades kõik rüütlimõisad mõisamaad koos hoonetega ja jagati asundustaludena Vabadussõjast osavõtnutele. Mõisamajandus vene ajal Talude ja mõisate peamine sissetulek tuli Viljakasvatusest. Kuna seda oli palju hakati tootma ka viina ning rajati viinakööke ja nende kõrvale nuumhärgade lautasid et vili ja viljasodi oleks kuhugile panna. 18. saj. Lõpul tekkisid mõisamajandusse kriisinähud
Pandi alus millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. pingelõdven. Essadena asusid NSVL ja teiste Islamirev Iraanis: 60.a alustas sahh Mohammad sotsmaadega suhteid parandama Eu riigid. 66.a Reza Pahvlavi nn valget rev, mis tähendus külastas Moskvat Pr president. Pr ja NSVL vahel ulatuslikku läänestamist. Naistele anti meestega hakkas arenema maj. Ja kultuuriline koostöö. võrdsed õigused, teostati maareform, arendati Paranesid ka NSVL suhted 2. Eu suurema riigiga tööstust, moderniseeriti haridus- ja Lä- Saksa.70.a sõlmis Lä-Saksa NSVL ja Pool nn tervishoiusüsteem. 70.a kasvas rahulolematus idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder- üldiseks vastuhakuks, mida juhtis Pariisi põgenenud Neisse jõge. Lä-Saksa ja NSVL majsuhted hakkasid usujuht Homeini. 79.a naasis Homeini kodumaale
XX sajandi esimesed aastad Eestis 1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised" Eest-vedaja Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek Haritla-sed V. Reiman, K.A.Hindrey jt. A.H.Tammsaare, J.V.Veski jt. M.Martna, E.Vilde jt.. Toetajas-kond Haritlased, jõukad talunikud, kodanlus Haritlased, kodanlus, talupojad, töölise...
talupojad. Linnaelanike osa Eesti kogurahvastikus võis olla kuni 8%. 27.Olulisemad seadusandlikud aktid, mis on mõjutanud talurahva sotsiaalmajanduslikku olukorda: 1645- pärisorjuse kehtestamine. 1802- seadus „igaüks” 1804- Talurahvaseadus, 1816- Eestimaa talurahvaseadus. Anti talupoegadele „vabadus,” kuid tegelikult olid nad mõisnike kasuks töötav seisus. Keelustati linnas tööl käimine ( hiljem kaotatakse). 1819- I maareform (pärisorjuse kaotamine) II maareform (talude päriseks ostmine) III maareform (maa jagamine) 28Olulisemad sündmused, mõjutused, mis on mõjutanud eestlaste usku maailmanägemust: Kristluse tulek Eestisse. 17saj inkvisitsioon (nõidade põletamine) 1730 hernhuutlus. Suur näljahäda tõi kaasa vaikse kristlusest loobumise. Nõukogude võimu poolt peale sunnitud ateism ( igasugune jumala eitamine)
suunas. 1990. aastal toimusid Eestis esimesed vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti uus Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis, milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne. EESTI NSV MAJANDUS______________________________________________________ Eraettevõtete tegevus lõpetati ENSVs 1947. aastaks. 1945-1945 toimus maareform, mille käigus jaotati ümber umbes 30 protsenti põllumajanduslikust maast. Pärast maareformi hakati ette valmistama põllumajanduse kollektiviseerimist. Viis esimest kolhoosi tehti 1947 aastal ja esimene 6. septembril Saaremaal Sakla külas. Kollektiviseerimise käigus toimus 1949. aastal märtsiküüditamine. Kogu majandusliku tegevuse kavandamine toimus viisaastakuplaanide alusel, mis lähtusid NSV Liidu üldistest plaanidest. Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust
Referaat Kriisid sotsialismileeris Ungari ülestõus: (1956) · 1940-ndate teisel poolel (nii nagu kogu Ida-Euroopas) oli viidud Ungaris läbi sovietiseerimine- võim oli koondatud Moskva-meelsete kommunistide kätte, kes alustasid NSV Liidu eeskujudele tuginedes reforme- natsionaliseeriti tööstus, alustati põllumajanduse kollektiviseerimist, kehtestati üheparteiline diktatuurireziim, represseeriti kommunistide poliitikaga mittenõustujaid jne. · 1953.a. (seega peale Stalini surma) sai Urgari peaministriks I.Nagy, kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist (näiteks kollektiviseerimise peatamine, massirepressioonide lõpetamine). See viis võimuvõitluseni kommunistide ladviku hulgas,sest vanameelsed (Moskva-meelsed) jõud ei olnud sellega nõus. Võimuvõitlus viis I.Nagy tagandamiseni 1955.a. Nagy tagandamine ja vanameelsete kommunistide naasemine võimule viis võimudevastase meelepaha kasvule (kaasa aitasid k...
Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid. Külvipind ja saagikus jäid küll 1944 aastal sõjaeelsele tasemele veidi veel alla, kariloomade arv aga juba ületas selle. Suureks pettumuseks kujunes eestlastele sakslaste otsus mitte tagastada nõukogude võimu poolt natsionaliseeritud varasid endistele omanikele, vaid jätta need sõjasaagina Kolmanda Riigi käsutusse. Nõukogulik maareform tühistati, kuid enamin talunikke jäi endiselt maakasutajateks. Saksa riigi kätte läinud varade haldamiseks loodi hulk riiklikke aktsiaseltse, mis monopoliseerisid sageli terveid majandusharusid. Üldine elatustase sõja-aastail muidugi langes. Raskes olukorras olid linnaelanikud, keda varustati todu-ja tarbeainetega ostulubade alusel. Vastumeelsust tekitas okupatsioonivõimude suhtes asjaolu, et sakslaste normid olid suuremad kui eestlastel. Olulist rolli
Hävituspataljonidesse moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning sinna kuulusid enamasti vabatahtlikud. Mõrvati ~ 2000 tsiviilisikut. Saksa okupatsioon 1941- 1944 a. Muudatused majanduses : hoiduti röövmajanduslikest sammudest. Saksa võimud aitasid kaasa Nõukogude okup. Tulenenud majanduskahjude ja sõjapurustuste likvideerimisele. Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid. Natsionaliseeritud varasid ei tagastatud. Nõukogulik maareform tühistati. Loodi riiklikke aktsiaseltse. Elatustase langes sõja ajal. ( Talongi süsteem poodides). Eesti Rahva Ühisabi loodi eestlaste algatusel, mille eesmärk oli abistada Nõukogude okup. Ja sõja tõttu kannatanuid. Eesmärk- varustada saksa sõjaväge ja tsiviilelanikkonda. Repressioonid : Saksa okup. Aastail hukati ~7800 Eesti elanikku, enamus eestlased. Kui algul olid repressioonid suunatud kommunistide ja teiste kollaborandite vastu, hiljem rahvuslaste jt vangistamine
Arhitektuur ja ehitatud keskkond XX sajandi Eestis Kursusee esmärk: vaadata, kuida suuem osa Eestist on ehitatud. 1. Poliitika ja majanduse antud võimalused – Raha, juriidiline raamistus 2. tellija olemasolu - arhitekti dialoog tellijaga 3. kes kavandas – arhitekt kui isiksus 4. Arhitektuuri institutsiooni ehitmine – kuidas ühiskond tajub kes on arhitekt mis on arhitektuur, kuidas toimub reproduktsioon, arhitektuuri toetav institutsioon, kriitika, väljaanded, muuseum. 5. Eesti arhitektuuri ehitamine – 20. sajand jaguneb 4. Suhteliselt vastandlikku perioodi. Seal on palju katkestusi, kirjanik Hasso Krull räägib katkestuste kultuurist, kus mitmel korral otsast peale on alustatud tühjalt kohalt. Eesti ja liivima kubermangud Tsaari Venemaal ehk tsaariaeg kuni 1917 Eesti Vabariik ehk eesti aeg 1918-1940 ...
maaküsimus- suur osa /Romanovite dünastia/ Jaapani sõja maavaldustest kuulub omas piiramatut võimu; puhkemiseni (1904- mõisnikest konstitutsioon puudus; 1905); mille kiiresti suurmaaomanikele, parlamenti kokku moderniseerunud samal ajal valitseb polnud kutsutud; Jaapan võitis. talupoegade hulgas terav valitsus vastutas keisri Lüüasaamine sõjas tõi maapuudus. Maareform ees; jõukal kodanlusel Venemaale kaasa toimub peale 1905.aaasta puudus poliitiline võim; territoriaalseid revi-I (Vt all). kodanikuvabadused kaotuseid (Sahhalini puudusid; poliitilist saare lõunaosa); opositsiooni kiusati taga vähendas Venemaa jne. tähtsust. Vene õigeusu 1905.a. revolutsioon:
Töökohtades ja koosviibimistel pidi jälgima, et ei olnud ,,koputajaid", kes võinuks kaaslaste kahemõttelistest naljadest teatud instantsidele ette kanda. Esimene kompleks oli nõukogulikus mõtlemises riigireetmine. Riigikorda kritiseerides määris inimene ära oma tausta, tõmmates kriipsu peale ametikõrgendusele või välismaale reisiks. Ka vangi võis sattuda. 1944. aasta septembriks võeti Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu maareformi läbiviimine. Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist: aastatel 1944-47 võõrandati Eesti NSV-s üle 927 000 hektari maad. Sellest 2/3 jagati uusmaasaajatele ning 1/3 võõrandatud maast jäi kasutamatult nn riiklikku reservi. Kortereid ja elamispindu jagati töökohajärgselt. Loomulikult kehtisid ka siin pikad järjekorrad, kuid enamusel majanditel olid oma ehitusbrigaadid ja ehitus käis kogu aeg.
AASTAARVUD 2.02.1920-kirjutati alla Tartu rahu 1920-kuulutati välja EV 1920-anti välja Eesti esimene põhiseadus, mille järgi teostas seadusandliku võimu 1kojaline parlament, täidesaatvat võimu valitsus, mille tegevust juhtis riigivanem. Presidendi ametikohta ei loodud 1920-püüti luua Balti Liitu(Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu vaheline leping, milles alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral) 1923-kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930a. algul-rahvusvaheline olukord teravnes, Venemaa ja Saksamaa muutusid sõjakamaks, Rahvasteliit ja demokraatlikud riigid ei suutnud lahendada rahvusvahelisi probleeme okt.1933-rahvahääletusel kiideti heaks põhiseaduse parandused, mille koostasid vabadussõjalised 12.03.1934-Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid sõja väelise riigiöörde 1934-1940-vaikiv ajastu, autoritaarne Eesti 1937-uus põhiseadus, millega loodi presidendi ametikoht 1938-Päts valiti presi...
alles sajandivahetusel (tööstustoodang 2-3-kordistus 10 aastaga!). · Majandusele oli iseloomulik väliskapitali väga suur osakaal; tööstuse koondumine teatud piirkondadesse; protektsionistlik majanduspoliitika; peamiseks eksportartikliks oli vili (samal ajal omal pidevad näljahädad). · Põllumajanduse põhiprobleemiks oli maaküsimus- suur osa maavaldustest kuulub mõisnikest suurmaaomanikele, samal ajal valitseb talupoegade hulgas terav maapuudus. Maareform toimub peale 1905.aaasta revi-I (Vt all). Välispoliitika: · 19.sajandi keskpaigast alates Venemaa rahvusvaheline tähtsus langes (Krimmi sõda 1853-1856) ja Venemaa muutus suurriikide hulgas teisejärguliseks riigiks. · 19.sajandi lõpust aktiviseerus Venemaa välispoliitika Kaug-Ida suunal. Kasutades sisesegadusi Hiinas okupeeris Manduuria (Kirde-Hiina) ja Põhja-Mongoolia ning teravnes konkurents Jaapaniga Korea poolsaare pärast.
väejooks lakkasid. 1. veebruaril hõivasid Eesti väed Valga ja Võru, 4. veebruaril Petseri. Eesti oli vaenlasest vaba, kuid kauaks? Aprillis 1919 olid Asutava Kogu valimised, mis pani aluse Eesti riiklikkusele, võttes 15. juunil 1920 vastu esimese Eesti põhiseaduse ja 10. oktoobril 1919 maaseaduse. Viimasega likvideeriti aadlimõisad ja loodi talumajandus. Võõrandatud mõisamaadele loodi 55 000 uut talu, pärisomandiks anti 22 000 rendikohta ja juurdelõikeid said 20 500 väiketalu. Maareform muutis eestlased pärisomanikeks oma maal ja sai lõplikuks hoobiks enamlusele Eestis. 1919. aasta juuniks oli Eesti saavutanud otsustava edu Punaarmee üle ja Venemaa sai aru, et Eesti vägesid on võimatu lüüa ja tuleb asuda rahuläbirääkimistele. Ning viimane otsustav lahing toimus 19.-22. juuni Cesise linna ümber, mida nimetavad eestlased Võnnuks, sellest ka nimi ,,Võnnu lahing". 23. juunil vallutasid Eesti väed Cesise ja see on
mahalaskmine, vangilaagrid laskmine, arreteerimine Nõukogude vastaste, jõukad Kelle vastu suunatud? Juudid, mustlased, kommunistid Rubla kasutusele võtt, Majandus Saksamaa hüvanguks ja natsionaliseerimine, kasutusele kaardisüsteem maareform, defitsiit Raamatute põletamine, Kultuur Propaganda tsensuur, propaganda Propaganda, ainupartei Poliitika Dikteeriti Berliinist Tarbekaupade puudus Igapäevaelu Defitsiit Välistas selle Kuidas suhtus Eesti Välistas selle iseseisvuse Põgeneda, passiivne, vastu Eestlaste valikud ja Põgeneda, passiivne, vastu
ühiskond. Orje kasutati peamiselt põllumajanduses. Vähenes vabade talupoegade osatähtsus, sest domineerima hakkas orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Talupoegade laostumine kahjustas Rooma riigi võitlusvõimet. Kaks nobiliteedi hulka kuuluvat riigimeest, vennad Tiberius Gracchus ja Gaius Gracchus, püüdsid olukorda reformide teel muuta, et taastada talupoegkond. Gracchused lasksid end valida rahvatribuuniks, kuid nad ei suutnud seista vastu senatile, kes nad hukkas. Maareform jäi pooleli ning talupoegade laostumine jätkus. Lõppes vabade talupoegade väeteenistusel põhinev sõjaväekorraldus. Vabariigi langus(30. aastal eKr) Rooma vabariiklik kord oli oma mõtte suurel määral kaotanud. Seda õõnestas veel väepealiku Mariuse sõjaväereform, mille tagajärjel hakati värbama proletaare palgalisteks sõduriteks ning kujunes palgaline sõjavägi. Senati osatähtsus hakkas vähenema ning populaarseks said hoopis
tee ning rääkida sel moel kaasa oma saatuse määramisel. Kapitulatsioon allaandmine Mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine ERINEVUSED (NSVL-i) SARNASUSED ERINEVUSED (SAKSA) · Natsionaalsotsiali- · Repressioonid · lubati Eesi süm- seerimine boolikat austada · Range tsensuur · Maareform · osa natsionaliseeri-tud · Mobilisatsioon varast tagastati · Massiküüditamine · Tarbekaubapuudus omanikele (14.06.1941) · Ainus partei EKP · Riigikontroll
19. Millal ja kes võttis vastu esimese põhiseaduse? Millal see kehtima hakkas? 20. Kellele kuulus seadusandlik võim? Kellele kuulus täidesaatev võim? Kes juhtis valitsust? 21. Kes said riigikogu valida? 22. Miks kehtis kaitseolukord? 23. Millal loodi Eesti Kommunistlik Partei? 24. Kes olid kommunistide juhid?(4) 25. Millal toimus kommunistide riigipöörde katse? 26. Millal valitses mitmeparteiline demokraatia? 27. Nimeta 4 suuremat erakonda. 28. Millal viidi läbi maareform ja mis riigistati? 29. Iseloomusta uut majanduspoliitikat. 30. Millal viidi läbi rahareform, mis asendati siis? 31. Nimeta 3 tähtsamat tööharu. 32. Mida eksporditi ja mida imporditi peamiselt? 33. Nimeta 3 peamist kaubanduspartnerit. 34. Millal võeti Eesti Rahvaste Liidu liikmeks? 35. Millal sõlmiti Eesti-Läti vastastikuse abistamise leping? 36. Millal tabas Eestit majanduskriis? Mida tabas kriis kõige enam? 37. Iseloomusta majanduskriisi 3 punktiga. 38
9996 Süsteemi parameetrid: 1. lähtepukti geodeetilised koordinaadid: B0 = 00°00', L0 = 24°00' 2. lähtepunkti ristkoordinaadid: x0 = 0 m, y0 = + 500 000 m Projektsioonist tingitud mõõtkava moonutus telgmeridiaanil on 1:2500. Maksimaalsete moonutuste piirkonda jääb selles projektsioonis Lääne-Eesti. Baaskaarti kasutavad: loodusressursside ja keskkonnauuringutega tegelevad asutused, GIS, statistika ja rahvaloendus, riigikaitse, merelaevandus, transport, maareform jne Baaskaart võimaldab kiiresti toota satelliidifotodel põhinevaid kaarte, kasutades olemasolevat infot (reljeef, hüdrograafia, teed, kohanimed) Eesti Põhikaart Eesti Põhikaart on Eesti kaardisüsteemi alus ja selle eesmärk on katta kogu Eesti territoorium tervikliku digitaalse topograafilise andmebaasiga. Põhikaardistuse projekt töötati välja ja kinnitati 1991. a. Kaardistamise lähteandmeteks on aerofotod, välitööde materjalid, olemasolevad
Sakslased kontrollisid maa-, linna- ja vallavalitsuse tegevust. Eesti Omavalitsus, püüdis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat, kuid jäi ainult sakslaste käepikenduseks. Peaülesandeks majanduses oli Saksa sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine. Eesti majandust aidati mingil määral Eesti põllumeestele määrati kohustuslikud toiduainete müüginormid. Natsionaliseeritud varasid ei tagastatud, maareform tühistati. 1943 a algas maade tagastamine. Loodi riiklikke aktsiaseltse. Üldine elatustase langes sõja-aastail. Eesti Rahva ühisabi eesmärgiks oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. Repressioonid, vangistused. Juutide täielik hävitamine. 1 juuli 1942 Eesti juutide vaba. Eesti omavalitsus kuulutas märtsis 1943 välja noormeeste värbamise- Sundmobilisatsioon. Põgeneti soome selle eest
21.juunil teostas NLi esindaja Andrei Zdanov riigipöörde. Moodustati uus valitsus, kuhu kuulusid peamiselt sotsialistlike vaadetega haritlased, valitsusjuhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus parlament, mis valiti ebademokraatlikult, nimetas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liituti NLiga > sellega oli NL Eesti annekteerinud. Nõukogude okupatsioon: 1) kehtestati NLi seadused ja kohtusüsteem 2) varade natsionaliseerimine 3) maareform - taludele piirmäära 30 h kehtestamine,põllumajanduses ühismajandite (sohvooside, kolhooside) moodustamine 4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism-leninism, NLi konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine. 5) terrori kehtestamine endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest) 6) peale küüditamist, kui rinne jõudis Eestisse, tekkis metsavendlus ja loodi kodanike
mingist kindlast mudelist. 1991. otsustati, et tuleb lähtuda enne 1940.a kehtinud seadustest, mistõttu eeskujuks võeti Kesk-Euroopa õigusmudel. Tuli hakata ette valmistama tsiviilseadustikku pandektilise süsteemi alusel (vastu võtta osad eraldi seadustena). 1991 juulis võeti vastu EV omandireformi aluste seadus & oktoobris maareformi seadus (mis oli otsustavaks valiku langetamisel, millist osa esmalt vastu võtta, sest maareform lubas eraomandit ning puudus täielikult õigus, mis reguleeriks kinnisomandit). I Asjaõigusseadus jõustus 01.12.1993 II TSÜS jõustus 01.09.1994 III Perekonnaseadus jõustus 01.01.1995 IV Pärimisseadus jõustus 01.01.1997 V Võlaõigusseadus jõustus 01.07.2002 PS! 01.07.2002 TSÜS uuendatud redaktsioon. Ühtlasi kehtib alates 01.07.2010 uus Perekonnaseadus. 01.02.2009 ka uus Pärimisseaduse redaktsioon. Pandektiline süsteem ja normid on jaotatud viite osasse
immigratsioon Nlist (nn mehaaniline iive). Senisest kiirem linnastumine. Pärast 1991 – sisserände lõpp, väikese osa venekeelsete lahkumine, loomuliku iibe jätkuv langus Ühiskond ja kultuur 20. sajandi alguses – Noor-Eesti liikumine, haiduse, eestluse ja sotsiaalse õigluse küsimused, 1905. Aasta revolutsioon Pärast 1920 – ühiskonna moderniseerumine igal rindel, läände reformi ideede ülevõtmine (nt maareform, sotsiaalhoolekanne, naiste roll); samas ka reaktsioon: „Rahvuse edendamine“ 1930ndatel Pärast 1944 – ühiskonna rikkuse märksa radikaalsem ümbermängimine, tsensuur, samas osalt teatud ideede edasikestmine (haridus jne), eriti 1960ndatel uus „moderniseerumislaine“ Majandus Pärast 1920 – landeg ära Venemaa lai turgm aga säilis eraettevõtlus
Lenin ja kommunism- Juhtis novembris 1917 bolsevistlikku revolutsiooni, kommunistliku partei asutaja ja juht. heast perest, surm 1924. Bresti rahu- 1918.a sõlmisid Nõukogude Venemaa ja Keskriigid. Venemaa väljus I maailmasõjast, kuid pidi loobuma Ukrainast, Poolast, Leedust, Lätist, Eestist, Soomest ja osast Valgevenest. PILET 9 Eesti iseseisvumine eeldused, I maailmasõja mõjud, Vabadussõda, autonoomia, iseseisvumine, Landeswehr, Tartu rahu, raha- ja maareform, detsembrimäss, suur majanduskriis, Vapsid, Pätsi riigipööre, I-III põhiseadus. Õpik: Eesti ajalugu II ptk 28-34, õp lk 26-71, Atlas lk 16-20 Eeldused- Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud, ajakirjad, algas tööstuse arneg, algas linnade eestistumine, laienes tööstus-ja põllumajandustoodete eksport Venemaale, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus I maailmasõja mõjud- Mobiliseeriti palju mehi, see tõi kaasa tööjõu puuduse,
[email protected] Kodune ÜLESANNE: Töötada V2LJA MAJANDUSPOLTIILISE ESSE TEEMA EHK ARVAMUSARTIKLI PEALKIRI näiteks: kuidas muuta perepolitikat? kuidas saavutada eelarve tasakaal praeguses olukorras`? pealkirjas peab oleme n2ha millise aktuuaalse maj. poliitika tegevusega ma tahan tegeleda.järgmise reede õhtuks kirjalikult! (vaatab kas aktuaalne? piisavalt selge ?,millega ise tegelad,?jõukohane.) KIRJANDUS: Kohustuslik: MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED. Mati Raudjärv EUROOPA MAJANDUS POLIITIKA ALUSED. soovitatav: EESTI TEE EUROOPA LIITU,UNISTUS EUROOPA LIIDUST. Raig. MAJANDUSPOLIITIKA KONSPEKT MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED *Majanduspolitiika on osa ühiskonnapoliitikast. Uurimisobjektiks: 1)majanduskord,-korrapoliitika 2)majandusstruktuur,-struktuuripoliitika- majandus harud majanduse sees. 3)majandusprotsessid,-protsessipolitiika-turundus,hinnad,tollimaks RIIGI ÜLESANDED: 1)Väline julgeolek 2)Sisemine julgeolek 3)Ühisko...
EESTI VABARIIK AASTAIL 1920-1933 DEMOKRAATLIK EESTI 1918. a. 24. veebruaril vlja kuulutatud iseseisvust tuli eestlastel kaitsta Vabadussjas (1918-20). 1920.a. vttis sja ajal kokku tulnud Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese phiseaduse, mis stestas laial-dased kodanikuigused (vrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, usu- ja snavabadus, hinemise ja koosolekutevabadus jne). Phiseaduse kohaselt oli Eesti Vabariigi krgeimaks vimukandjaks rahvas, kes viis oma vimu ellu valimiste, referendumite ehk rahvahletuste ja rahvaalgatuse (uute seaduseelnu- de esitamine vi ka ettepanekute tegemine olemasolevate seaduste parandamiseks) kaudu. Seadusandlik vim kuulus 100-liikmelisele Riigikogule, tidesaatev vim aga valitsusele, keda juhtis riigivanem. Lisaks peaministri kohustustele titis riigivanem ka mningaid riigipeale kuuluvaid esinduslesandeid (nt riigi-visiidid). Eraldi riigipea ametikohta selle phiseaduse loojad vajalikuks ei pidanud...
· Saabusid abiväed Inglismaalt, Soomest, Rootsist, Taanist · Said rahaabi (relvasid ka) 14. Mis tõi kaasa murrangu Eesti kasuks sõja käigus? · Sõjaväejuhtimine korraldati ümber · Vabatahtlikud väeosad koolipoisid · Teised eestlased tahtsid koolipoistele appi minna oli häbi, et varem ei aidatud · Soomusrongide kasutuselevõtt · Abivägede saabumine · Lubadus, et kõik sõjas osalejad saavad pärast endale oma maa - maareform 15. Millised olid Tartu rahulepingu tingimused? Milles seisneb Tartu rahu ajalooline tähtsus? · *Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust · *venemaa Eestile 15mln kuldrubla · *Eesti-Vene vahel fikseeriti piir lähtuvalt vägede paiknemisest 16. Kokkuvõtteks: millised olid need (nii sisemised kui välised) põhitegurid, mis aitasid Eestil iseseisvuda? Sisepoliitilised: revolutsioon, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalits-
Laiodner - vägev ülemjuhataja vabadussõja ajal, sai hakkama, korraldas Pätsiga riigipöörde ja said võimu. Päts korraldas riigipöörde, kehtestas diktaktuuri, 1938 -president, oli päästekommitee liige, kes tahtsid iseseisvust kuulutada. Poska kirjutas alla Tartu rahulepingule Tõnisson tuntud poliitik, pätsi diktaktuuri ajal opositsiooni juht, otsusas eesti kroooni delveerimise 25. Milles seisnes 1919. aastal vastuvõetud maareform Eestis? 26. Millised suurriigid kujunesid Eesti iseseisvuse ohuallikaiks? Miks? Vene ja Saksa, sest nende võim oli siin olnud ja nad tahtsid neid maid uuesti endale 27. Miks ei õnnestunud Balti liidu loomine? Erinevad huvid, oma vahelise dkonfliktid 28. Kelle või mille peale sai Eesti oma iseseisvuse säilitamisel loota 1930. aastate lõpul? Enda, ning loodeti et saksa ja nsvl on tülis Arutluse teema: ,,Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia
21.juunil teostas NLi esindaja Andrei Ždanov riigipöörde. Moodustati uus valitsus, kuhu kuulusid peamiselt sotsialistlike vaadetega haritlased, valitsusjuhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus parlament, mis valiti ebademokraatlikult, nimetas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liituti NLiga > sellega oli NL Eesti annekteerinud. Nõukogude okupatsioon: 1) kehtestati NLi seadused ja kohtusüsteem 2) varade natsionaliseerimine 3) maareform - taludele piirmäära 30 h kehtestamine,põllumajanduses ühismajandite (sohvooside, kolhooside) moodustamine 4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism-leninism, NLi konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine. 5) terrori kehtestamine endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest)
Ajalugu Kõikkide ühiskonna liikmete jälgimine Inimeste vaba aja riiklik organiseerimine Ideoloogia ja kultuur Riiklik ja ideoloogiline propaganda Range tsensuur Sovinistlik natsionalism Nõukogude Liit kahe maailmasõja vahel Õpikust par. 14 (,,Kommunistlik struktuur Venemaa") Enne 1917. Aastat Tsaari Venemaa Oktoober 1917-1922 Nõukogude Venemaa 1922-1991 Nõukogude Sotsalistlike Vabariikide Liit (NSVL) Aastast 1919 oli Leninile tehtud atendaat, kust jäi tal pähe 2 kuuli. Üks kuul eemaldati, aga teine oli ajule liiga lähedal, mis põhjustas 1922. aastal halvatuse. Ta ei saanud enam rääkide korralikult, kirjutada, parem käsi ei funktsioneerinud õigesti. Ta kirjutas ka raamatu, mis müüdi esimesel päeval välja... Lenini kirjutatud 31. köide vms. ,,Kiri kongressile" Stalini la...
21.juunil teostas NLi esindaja Andrei Zdanov riigipöörde. Moodustati uus valitsus, kuhu kuulusid peamiselt sotsialistlike vaadetega haritlased, valitsusjuhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus parlament, mis valiti ebademokraatlikult, nimetas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liituti NLiga > sellega oli NL Eesti annekteerinud. Nõukogude okupatsioon: 1) kehtestati NLi seadused ja kohtusüsteem 2) varade natsionaliseerimine 3) maareform - taludele piirmäära 30 h kehtestamine,põllumajanduses ühismajandite (sohvooside, kolhooside) moodustamine 4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism-leninism, NLi konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine. 5) terrori kehtestamine endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest)
aastate alguses. Sellega riigistati mõisate ümbruses olevad põllumaad ja müüdi need pikaajaliste laenutähtaegadega või anti kõigepealt Vabadussõjas osalenutele, hiljem ja ülejäänud soovijatele. Mõisasüda jäeti enamasti endistele omanikele. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht. Eestlastele tundus maareform kui lõplik vabanemine sakslaste võimu alt, sest kaotati seisused, mis tähendas balti-rüütelkondade lõppu Eestis. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majanduse tõus. Eriti kiiresti arenes tööstus. Kuid majandustõus esutus liiga kiireks ja tõi 1923. aastal kaasa kriisi. Eesti välispoliitikas saadud suurimaks võiduks võib pidada Tartu rahu tingimustel saadud tunnustust Venemaalt, nii de facto kui ka de jure. Tartu rahuga määrati kindlaks Eestile sobiv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
