50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-12-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
302598
Õppematerjali autor
MÕISTED- Eesti Vabadussõda-iseseisvuse kaitseks ja kindlustuseks peetud sõda Venemaa ja Eesti vahel. Landeswehri sõda-relfakonflikt Rahvaväe ja landerveerlaste vahel. Tartu rahu- Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahuleping (2.veebr.1920) Riigikogu- ühekojaline EV parlament. Riigivanem-valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused. Vapsid-Vabadussõja Veteranide Liit, mis sekkuskriisiaastail poliitikasse,nõudes põhiseaduse muutmist. Vaikiv ajastu-Pätsi autoritaarne diktatuur 1934-1940. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. President-riigipea.
o Seadusandlik võim ühekojaline parlament Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad
AJALUGU pt.9-10 MÕISTED Balti liit Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral. Landeswehr Läti pinnal 1918-1919 tegutsenud baltisaksa väekoondis, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriiki. Sürrealism mis pidas pidas loomingu lähtealuseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunstitraditsiooni. Balti ajastu - AASTAD 28.nov.1918 Punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Rahvusväe üksuseid taganema, hõivates poole Eesti mandriosast 02.veebr.1920 Kirjutati alla rahulepingule Tartus, peale 2 vaidlus kuud Venemaaga.
Ajaloo kontrolltöö Õp lk 64-87. 1. Mõisted. 1) Vabadussõda Eesti võitlus Venemaa ja Landeswehri vastu aastatel 1918-1920. 2) Landeswehri sõda Eesti võitlus baltisakslaste vastu aastal 1919. 3) Riigivanem isik, kes juhtis riigikogu poolt ametisse määratud valitsuse tegevust. Tegeles nii peaministri kui ka presidendina. 4) Eesti Vabadussõjalaste Keskliit suurim poliitiline liikumine Eestis, mis algselt koondas Vabadussõja veterane. Nõudis põhiseaduse muutmist. 5) Vaikiv ajastu ajastu, mil Riigikogu oli vaikivas olekus(autoritaarne riigikord). Tööl ei käidud, palka saadi. Algas 12 märts 1934, kui Päts ja Laidoner korraldasid riigipöörde. 6) Maareform olulisim ümberkorraldus majanduse alal, mõisnike maavaldused riigistati ja jagati soovijatele
Ajaloo arvestustöö nr 4. Eesti vabariik kahe maailmasõja vahel. 1. Millal ja millistel asjaoludel kuulutati Eesti autonoomseks? Millised muudatused sellega kaasnesid? Võimuorganid? 30. märts 1917, seetõttu, et veebruarirevolutsiooni tagajärjel astus tagasi Nikolai II ja võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes andis Vene impeeriumi vähemusrahvustele autonoomia. · Eesti alad liideti üheks kubermanguks, · Eestlased said võimu maakonna- ja linnavalitsuses, · Mindi üle eestikeelsele asjaajamisele Võimuorganid: Maapäev seadusandlik võim; Maavalitsus täidesaatev võim. 2. Kuidas ja millal tulid võimule enamlased? Milliseid muudatusi ellu viidi? Tegevuse eesmärk? Miks vähenes enamlaste populaarsus? 1917. a. Loodi Punaarmee, hakati ette valmistama relvastatud riigipööret võimuhaaramiseks, Asutav Kogu saadeti laiali. Õhutada kogu maailma
Eesti Vabariigi teke ja areng 1918-1940 ning Eesti omariikluse kaotus 1939-40 1. Millal, milliste sündmuste tulemusel kuulutati välja Eesti Vabariik? Eesti Vabariik kuulutati välja iseseisvusmanifestiga „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“.Manifesti esimene ettelugemine toimus 23.02.1918 Pärnus, kuid ametlikult loetakse Eesti Vabariigi alguseks 24.02.1918, kui manifest avalikustati Tallinnas. Eesti kartis venemaalt vallandavat anarhiat ja Saksa vägede sissetungi, siis J.Poska leidis, et Eesti tuleb Vabariigiks kuulutada. Millised olid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise sise- ja välispoliitilised põhjused? Sisepoliitilised- Venemaa anarhia jätkub. Saksamaa hõivab Eesti. Käik – Maapäev kõrgeimaks võimuks. Delegatsioonid Lääne-Euroopasse. Moodustati Päästekomitee. Iseseisvus manifesti koostamine (Maanõukogu kinnitas)
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala"
Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid